Ptk. 5. Demokraatia instrumentaalne ….väärtus • Mis on mõiste „instrumentaalne“ sisu? See tähendab, et demokraatia kui väärtus ei ole olemuslik vaid instrumentaalne ehk siis see tähendab et demokraatia panustab teiste väärtuste teostumisse (nagu armastus, tõde, õiglus) ehk siis demokraatia on istrumendiks teiste väärtusteni jõudmiseks ühiskonnas. • Kas jõukus toetab demokraatiat või demokraatia jõukust? Miks nimetab autor seda muna-kana dilemmaks? Kui see dilemma on üldisem, mis võiks olla selle juureks? No sest võib väita, et lääne ühiskonnad on heal järjel tänu demokraatiale, ning saab äelda ka vastupidi et võib oolla viib jõukus demokraatiani.. See on vastastikus seoses, võib väita nii seda, et tänu demokraatiale on demokraatlikud riigid jõukamad ja paremal elujärjel...teisest küljest v’ib väita et just jõukus viib demokraatiani, et majanduslikult olime
kasvatuse tunde koolides ja treeninguid ülikoolides. Nii siin- kui sealpool Läänemerd tunnevad t ervisespetsialistid muret koolilaste v&aum l;hese liikuvuse pärast. Saab kool läbi, väheneb liikumine tihti veelgi ülikoolides kohustuslikku sportimist pole. Lahenduseks võiks olla liikumisharrastuse suurem populariseerimine ning võimalikult heade harrastusvõimaluste loomine. Veel üheks ühiseks dilemmaks Eesti ja Rootsi noortespordis on treenerite ambitsioon treenida neid lapsi ja noori, kellest on oodata tipptulemusi. Harrastusrõõmus laps, kelle füüsis suuri tulemusi ei tõota, jääb sagedamini tähelepanuta. Bengt Sevelius: ,,Oluline on, et kvaliteetsed sporditegemisoskused jõuaksid kõigi lasteni ka nendeni, kellest ei tule kunagi suuri sportlasi, kuid kes saavad oma tervisele liikumisharrastusega tublisti kasu tuua." Soome kogemus: sport ja heaolu
sellest, et ta kaebas oma leivaisa peale, mis on Jaapanis väga taunitav (Meel 2000). Siiski ei saa eirata nn. pealekaebamist kui probleemi või siis isegi selle vajalikkust. Tegelikult räägivad inimesed niikuinii kellestki halba, miks siis mitte vähendada mõttetut lobisemist ning ühendada see kasulikuga. Samas aga kui tead, et inimene võib iga hetk teisele noa selga lüüa, kust siis teada, kas info mis sinuni jõuab on arvestatav. Nimetaksin seda isegi eetiliseks dilemmaks. Teiseks suureks probleemiks on kujunenud diskrimineerimine, olgu siis sooline, rassiline või ka vanuseline. Miskipärast on kujunenud välja naiste suur osakaal taolistes probleemides ehk siis enamus juhtumeid, mis avalikkuse ette jõuavad, on seotud just soolise diskrimineerimisega, milles kannataja pooleks on reeglina naine. Vaadates suurimaid tööotsingu portaale, hakkavad ikka silma töökuulutused, kus on ära mainitud sõna ,,mees" või
miinuses ÕIGE Majanduse languse faasis tuleks säästmist kasvatada ja tõusufaasis suurendada VALE Kui sääst on suurem kui investeering, siis on riigi jooksevkonto miinuses VALE TEST 8 Seotud kursi puhul on reservidega kaetuse nõue leebem kui fikseeritud kursi puhul ÕIGE Üheaegselt pole võimalik rakendada fikseeritud kurssi, kapitali mobiilsust ja sõltumatut rahapoliitikat ÕIGE Jooksevkonto defitsiit kasvatab riigi kulla- või valuutareserve VALE Triffini dilemmaks nimetatakse keskpanga võimetust pakkuda rahvusvahelist likviidsust ja samal ajal hoida fikseeritud kurssi ÕIGE Kullastandardi alusel olevad rahad olid kõik fidutsiaarrahad ÕIGE Euro kriisis 2002.a. lahkusid Eurotsoonist Suurbritannia ja Itaalia ning nad pole tsooniga siiani ühinenud VALE Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods'i konverents VALE Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist VALE Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a ÕIGE
miinuses ÕIGE Majanduse languse faasis tuleks säästmist kasvatada ja tõusufaasis suurendada VALE Kui sääst on suurem kui investeering, siis on riigi jooksevkonto miinuses VALE TEST 8 Seotud kursi puhul on reservidega kaetuse nõue leebem kui fikseeritud kursi puhul ÕIGE Üheaegselt pole võimalik rakendada fikseeritud kurssi, kapitali mobiilsust ja sõltumatut rahapoliitikat ÕIGE Jooksevkonto defitsiit kasvatab riigi kulla- või valuutareserve VALE Triffini dilemmaks nimetatakse keskpanga võimetust pakkuda rahvusvahelist likviidsust ja samal ajal hoida fikseeritud kurssi ÕIGE Kullastandardi alusel olevad rahad olid kõik fidutsiaarrahad ÕIGE Euro kriisis 2002.a. lahkusid Eurotsoonist Suurbritannia ja Itaalia ning nad pole tsooniga siiani ühinenud VALE Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods'i konverents VALE Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist VALE Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a ÕIGE
konto kogu aeg miinuses. Tõene Test 11 kursi reziimid 1. Euro kriisis 2002.a. lahkusid Eurotsoonist Suurbritannia ja Itaalia ning nad pole tsooniga siiani ühinenud. Väär 2. Kullastandardi alusel olevad rahad olid kõik fidutsiaarrahad. Tõene 3. Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods'i konverents. Väär 4. Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. Tõene 5. Jooksevkonto defitsiit kasvatab riigi kulla- või valuutareserve. Väär 6. Triffini dilemmaks nimetatakse keskpanga võimetust pakkuda rahvusvahelist likviidsust ja samal ajal hoida fikseeritud kurssi. Tõene 7. Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist. Väär 8. Seotud kursi puhul on reservidega kaetuse nõue leebem kui fikseeritud kursi puhul. Tõene 9. Üheaegselt pole võimalik rakendada fikseeritud kurssi, kapitali mobiilsust ja sõltumatut rahapoliitikat. Tõene 10. Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a. Tõene Test 12 ja test 13 rahaturg ja -poliitika 1
konto kogu aeg miinuses. Tõene Test 11 – kursi režiimid 1. Euro kriisis 2002.a. lahkusid Eurotsoonist Suurbritannia ja Itaalia ning nad pole tsooniga siiani ühinenud. Väär 2. Kullastandardi alusel olevad rahad olid kõik fidutsiaarrahad. Tõene 3. Kullastandardi otsustas lõpetada Bretton Woods’i konverents. Väär 4. Finantstehingutes hakkas euro kehtima 1999.a., paberrahana 2002.a. Tõene 5. Jooksevkonto defitsiit kasvatab riigi kulla- või valuutareserve. Väär 6. Triffini dilemmaks nimetatakse keskpanga võimetust pakkuda rahvusvahelist likviidsust ja samal ajal hoida fikseeritud kurssi. Tõene 7. Revalveerimiseks nimetatakse kursi tõstmist. Väär 8. Seotud kursi puhul on reservidega kaetuse nõue leebem kui fikseeritud kursi puhul. Tõene 9. Üheaegselt pole võimalik rakendada fikseeritud kurssi, kapitali mobiilsust ja sõltumatut rahapoliitikat. Tõene 10. Euroopa Rahasüsteem loodi 1979.a. Tõene Test 12 ja test 13 – rahaturg ja -poliitika 1
DISJUNKTIIVNE SÜLLOGISM on süllogism, mille esimene eeldus on disjunktiivne väide ning teine eeldus on atributiivne väide. 1) MODUS PONENDO TOLLENS 2) MODUS TOLLENDO PONENS TINGIV-LIIGITAVAKS nimetatakse süllogismi, kus üks eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, teine eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui alternatiivi väljendav eeldus koosneb kahest alternatiivist, NIMETATAKSE TINGIV-LIIGITAVAT süllogismi VÄLISTAVAKS DILEMMAKS, kui kolmest alternatiivist, siis VÄLISTAVAKS TRILEMMAKS, kui neljast siis VÄLISTAVAKS TETRALEMMAKS jne. 3) TAGAJÄRJE JAATUS 4) ALUSE EITUS
võimalikdu alternatiivid ja eeldused on tõesed. ! 9/14 28. LEMMALINE (TINGIV-LIIGITAV) SÜLLOGISM Lemmaliseks nimetatakse süllogismi, kus suurem eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, väiksem eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui väiksem eeldus koosneb kahest alternatiivist, siis on tegu dilemmaks, kui kolmest, siis trilemmaks jne. Konstruktiivne dilemma ehk lihtne modus ponens. ! ! Kui ma hüppan aknast alla, saan surma ja kui rõdult, siis saan ka surma. ! ! Ma pean hüppama kas aknast või rõdult. ! ! Ma saan surma. Destruktiivne dilemma ehk lihtne modus tollens. ! ! Kui hüppan alla, murran kas käe või jala. ! ! Ma ei murdnud kätt ega jalga. ! ! Ma ei hüpanud. 29. KÜSIMUS, SELLE LIIGID JA REEGLID. (põhineb G
võimalikdu alternatiivid ja eeldused on tõesed. ! 9/14 28. LEMMALINE (TINGIV-LIIGITAV) SÜLLOGISM Lemmaliseks nimetatakse süllogismi, kus suurem eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, väiksem eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui väiksem eeldus koosneb kahest alternatiivist, siis on tegu dilemmaks, kui kolmest, siis trilemmaks jne. Konstruktiivne dilemma ehk lihtne modus ponens. ! ! Kui ma hüppan aknast alla, saan surma ja kui rõdult, siis saan ka surma. ! ! Ma pean hüppama kas aknast või rõdult. ! ! Ma saan surma. Destruktiivne dilemma ehk lihtne modus tollens. ! ! Kui hüppan alla, murran kas käe või jala. ! ! Ma ei murdnud kätt ega jalga. ! ! Ma ei hüpanud. 29. KÜSIMUS, SELLE LIIGID JA REEGLID. (põhineb G
peamiselt järgmistest ühiskondlikest otsustussüsteemidest: turusüsteem,demokraatia, bürokraatia,mitmesugused läbirääkimiste süsteemid. 52. Kollektiivide loomise vajadus.Ratsionaalsuslõks kollektiivide moodustamisel. Kollektiivide loomise vajaduseks on koostöökasu. Sellisel juhul ei teki otsustuskollektiivi, sest iga indiviid tahab olla kasukollektiivis, kuid ei taha olla vastavas kulukollektiivis. Kirjanduses nimetatakse seda nähtust ka dilemmastruktuuriks, vangi- dilemmaks ja ratsionaalsuslõksuks. Ratsionaalsuslõks-normi rikkumine tasub end ära seda enam, mida enam teised sellest kinni peavad. 53. Kollektiivhüvise vabatahtliku eratootmise võimalused. Kollektiivhüviste individuaalne tootmine: eeldus- individuaalne kasu ületab kogukulu; Väiksed grupid: kõik osalevad ka sukollektiivis, siirete kaudu ka kulukollektiivis, kuid formaliseeritud otsustuskollektiiv ei kujune; Vajaduste erinev intensiivsus grupis: suurte kurnamine väikeste poolt. 54
Loogika vihik 2006 teadmishimuline ja kellel on piisavalt raha, ostab raamatuid ning loeb neid meelsasti. Disjunktiivne (liigitav) on liitotsustus, milles lihtotsustused on ühendatud sõna "või", aga samuti "kas ... või..." abil. Viimane nimetatakse välistavaks disjunktsiooniks ehk dilemmaks, mida iseloomustab kontradiktoorsele seosele rajatud liigitamine ( A & mitte-A). Näiteks, Kirjutusmasin võeti kasutusele 1857. või 1876. aastal. See otsustus on välistav disjunktiivne ehk dilemmaline, siinjuures abisõna "kas"on juurdemõeldav. Järgmises näites disjunktsiooni liikmed ei pruugi üksteist välistada: A.V. tuli maailmameistriks tänu heale füüsilisele ettevalmistusele, või heale stardipositsioonile, või treeneri asjalikule juhendamisele, või heale varustusele.
Liigitav ehk disjunktiivne süllogism- järeldus, mille suur eeldus on liigitav, väike eeldus ja järeldus on liigitavad või kategoorilised otsustused. Ühiskond võib olla kas vabaturumajandus või plaanimajandus. A (B˅C) See ühiskond ei ole plaanimajandus. A˥C See ühiskond on vabaturumajandus. A B Tingiv-liigitav süllogism-järeldus,kus üks eeldus on tingiv, teine liigitav otsustus. Sõltuvalt alternatiivide hulgast liigitavas otsustuses nimetatakse seda kas dilemmaks, trilemmaks või tetralemmaks. Dilemmasid on kahte liiki: konstruktiivsed ja destruktiivsed. Mõlemad jagunevad omakorda liht ja liitdilemmaks. Nad erinevad selle poolest, et : 1. Lihtdilemmas tingib kumbki kahest suure eelduse alusest ühe ja sama järelduse, liitdilemmas tingivad erinevad alused aga erinevad järeldused. 2. Lihtdilemmas on järeldus kategooriline otsustus, liitdilemmas aga liigitav otsustus. Lihtkonstruktiive dilemma Kui A, siis C; kui B, siis C
aitab kõigepealt teist, siis teine vastab kunagi, n: retsiprookne abistamine must-kärbsenäppidel kulli ründe puhul. Vangi dilemma, retsiprookse altruismi võimalikkus vangi dilemma tingimustes. Looduses ja inimühiskonnas esineb tihti situatsioone, kus mõlemapoolne koostöö tasub ennast mõlemale partnerile ära küll rohkem kui vastastikune petmine, kuid kõige rohkem hetkekasu toob ausa koostööparneri altvedamine. Sellist situatsiooni nimetatakse vangi dilemmaks. Vangi dilemma puhul on petmine äärmiselt ahvatlev. Võimalik, kui loomad viibivad kaua koos, suudavad üksteist ära tunda ja petjaid karistatakse. Tit-for-tat strateegia, selle piiratus. Karistamistrateegia: esimesel korral tee alati koostööd, teistel kordadel käitu alati täpselt nii, nagu partner käitus eelmisel korral. Suurtes anonüümsetes ühiskondades hästi ei tööta, sest võib põhjustada juhuslike eksimuste eskaleerumist (nt lakkamatut veritasu).
olnud Põrgupõhja, kiriku taha kuid siis astusid naised välja Jürka eest ja kirikuõpetaja pidi nõustuma, et kui jumal leides,et see on hea mõte siis ei ole neil kui surelikel midagi siinkohal kosta. Samas rääkis Jürka aksuks ta usk, et on Vanapagan, ja see usk oli tal nii kindel, et miski ei võigutand seda. Jumal seletamatu armunõu ongi see, et ebausu tegi tugevamaks kui usu ja me kõik peaks õppima kuidas uskuda Jürka moodi pimedalt, ilma arutamata. Teiseks suureks dilemmaks oli kes peaks matma Jürka? Ants oleks võibolla kuid see kõikus endislet teadvusest sisse ja välja ning mõmises vahest "Las põleb, las põleb, raha tuleb!" Oleks saanud tulla ka Kusta kuid see istus hetkel arresti majas kuna oli politsei kuuldes tunnistanud oma süüd Noore-Mardi mõrvas. Üritas ennast süütuks tostada ja pajatas, et mõttles selle väla vaid selleks, et isa tähepanu saada ja rahustada. Lõppuks leiti neli meest kraavikaevaja, kivilõhkuja,
täpne (80%) ja kannab palju infot. Mitteametlik suhtlemine on oluline kontaktide loomiseks, annab tagasisidet töötajate tunnetest, aitab direktiive tõlkida arusaadavasse keelde. Kõige negatiivsem külg - kuulujuttude levik. Levivad seda rohkem, mida tähtsam on teema ja mida vähem infot. 33. Suhtlemine organisatsioonis: suhtlemiskanalid ja nende omadused 1. Suhtlemiskanalid Kanali valikul tuleb leida kompromiss kahe näitaja - efektiivsuse ja mõjususe vahel. Juhi jaoks on see sageli dilemmaks: kõige tõhusam kanal on tavaliselt kõige vähem mõjusam ja vastupidi. Erinevate suhtluskanalite omadused ja kulud: Kiirus - seotud ajaga, mis kulub ettevalmistuseks, kättetoimetamiseks, arusaamiseks. Tagasiside võimalikkus - selle hulk ja kiirus Säilitusvõimalus muudab ametlikumaks. Kirjalikud vormid suurendavad ametlikkust Kui sõnum on intensiivne (s.t. intensiivseid emotsioone tekitav) või keerukas (kui
infot. Mitteametlik suhtlemine on oluline kontaktide loomiseks, annab tagasisidet töötajate tunnetest, aitab direktiive tõlkida arusaadavasse keelde. Kõige negatiivsem külg - kuulujuttude levik. Levivad seda rohkem, mida tähtsam on teema ja mida vähem infot. 33. Suhtlemine organisatsioonis: suhtlemiskanalid ja nende omadused 1. Suhtlemiskanalid Kanali valikul tuleb leida kompromiss kahe näitaja - efektiivsuse ja mõjususe vahel. Juhi jaoks on see sageli dilemmaks: kõige tõhusam kanal on tavaliselt kõige vähem mõjusam ja vastupidi. Erinevate suhtluskanalite omadused ja kulud: Kiirus - seotud ajaga, mis kulub ettevalmistuseks, kättetoimetamiseks, arusaamiseks. Tagasiside võimalikkus - selle hulk ja kiirus Säilitusvõimalus muudab ametlikumaks. Kirjalikud vormid suurendavad ametlikkust Kui sõnum on intensiivne (s.t. intensiivseid emotsioone tekitav) või keerukas (kui on vaja keerukaid andmeid esitada suhteliselt
8.13. Politsei kaitseb korda või inimest. Politsei kaitseb korda. Süllogism ei tööta, sest esimese eelduses pole tegemist alternatiividega. TINGIV - LIIGITAV (lemmaline) süllogism. Lemmaliseks nimetatakse süllogismi, kus suurem eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, väiksem eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui väiksem eeldus koosneb kahest alternatiivist, nimetatakse süllogismi dilemmaks, kui kolmest alternatiivist, siis trilemmaks, kui neljast alternatiivist, siis tetralemmaks jne. Lemmalise järelduse tõesus oleneb sellest, kas tingivad väited suuremas eelduses on tõesed ja kas kõik liigituse liikmed väiksemas eelduses on ammendavalt esitatud. Konstruktiivne dilemma Lihtne (ik simple) modus ponens (jaatav moodus): (p q) & (t q), Kui hüppan alla aknast, saan surma, ja kui rõdult, saan surma.
oma abistaja petmine talle vastuteene osutamata jätmise teel mitte üksnes ei tasu ära, vaid kus petmine on väga ahvatlev. See on olukord, kus mõlemapoolne koostöö küll tasub ennast mõlemale isendile ära rohkem kui vastastikune petmine, kuid kõige rohkem hetkekasu toob ausa koostööpartneri altvedamine. Mänguteoorias, mis tegeleb koostöö ja konkurentsi puhul esile kerkivate olukordade läbimängimise ja analüüsimisega, nimetatakse sellist situatsiooni vangi dilemmaks (selle puhul on evolutsiooniliselt stabiilseks strateegiaks vastastikune petmine, olgugi et see toob igale isendile keskmiselt vähem kasu kui vastastikune koostöö). Üksikuid kohtumisi koostööpartnerite vahel ei ole alati õige käsitleda sõltumatute sündmustena, vaid et tihti on tegemist üksteisega seotud järjestikuste kohtumiste jadaga – nn iteratiivne vangi dilemma. Sellised mudelid näitasid:
Ülaltoodu jätkuks saame küsida, mis on õiglus? Küsimust õiglusest käsitletakse erinevates valdkondades, nagu nt eetikas, õiguses, aga ka argielus. Väärtusõpetusena uurib eetika, millistest printsiipidest peaks oma käitumises ja otsuste langetamisel lähtuma üksikisik. Õigusteadus, mis on seotud nii väärtuste kui eetikaga, otsib muuhulgas vastust küsimusele, kas õigus on õiglane. Õgusteaduses kesksel kohal hea ja kurja probleem, see on sügavalt eetiline teadus. Argitasandi dilemmaks on, kuidas leida õiglane lahendus mõnes konkreetses situatsioonis. Ka poliitikas peaks fookuses olema õiglus, kui arutatakse millistest printsiipidest tuleks lähtuda riigielu korraldamisel. Mõiste 'õiglus' on kasutusel kõige sagedamini samas kontekstis mõistega 'võrdsus'. Seda kinnitab ka meie PS § 12 tekst, mille kohaselt "Kõik on seaduse ees võrdsed", mistõttu ebavõrdsus oleks meelevaldne ja ebaõiglane. Võtame 'õigluse' teema
Juhi - alluva suhted: - Väga oluline on siin juhtimisstiil (olulisem kui osalemine otsustamises); - Rahulolu kasvab interaktiivsusega, vastuvaidlemise ja riski sallivusega. Rahulolu suhtlemisega: tagasiside tõstab rahulolu suhtlemisega. Uuringutest on leitud ka tugev positiivne seos tagasiside ja tööga rahulolu vahel. 62 Suhtlemiskanali valikul tuleb leida kompromiss kahe näitaja - efektiivsuse ja mõjususe vahel. Juhi jaoks on see sageli dilemmaks: kõige tõhusam kanal on tavaliselt kõige vähem mõjusam ja vastupidi. Erinevate suhtluskanalite omadused ja kulud (vt. ka Tabel 17): Kiirus - seotud ajaga, mis kulub ettevalmistuseks, kättetoimetamiseks, arusaamiseks; Tagasiside võimalikkus - selle hulk ja kiirus; Säilitusvõimalus muudab ametlikumaks. Kirjalikud vormid suurendavad ametlikkust; Kui sõnum on intensiivne (s.t. intensiivseid emotsioone tekitav) või keerukas
kasutatakse tänapäeval enamasti lausearvutuse kontekstis, vt nt tabel 9.1, traditsiooniliste välistavate lemmade kasutamine on vähem levinud. D10.5. Tingiv-liigitavaks nimetatakse süllogismi, kus üks eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, teine eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui alternatiivi väljendav eeldus koosneb kahest alternatiivist, nimetatakse tingivliigitavat süllogismi välistavaks dilemmaks, kui kolmest alternatiivist, siis välistavaks trilemmaks, kui neljast alternatiivist, siis välistavaks tetralemmaks, jne. Käesolevas õpikus käsitletakse üksnes dilemmasid. VÄLISTAVAD KONSTRUKTIIVSED DILEMMAD Välistav jaatava moodusega dilemma on käsiteldav kui komplekt kahest tingiv-kategoorilisest süllogismist, kus toimub modus ponens’i tüüpi järeldamine. Jaatava moodusega dilemma esimene eeldus koosneb kahest tingivast väitest, teine eeldus on liigitav väide, mille
kasutatakse tänapäeval enamasti lausearvutuse kontekstis, vt nt tabel 9.1, traditsiooniliste välistavate lemmade kasutamine on vähem levinud. D10.5. Tingiv-liigitavaks nimetatakse süllogismi, kus üks eeldus koosneb kahest või enamast tingivast väitest, teine eeldus on disjunktiivne väide, mis väljendab alternatiivi. Kui alternatiivi väljendav eeldus koosneb kahest alternatiivist, nimetatakse tingiv- liigitavat süllogismi välistavaks dilemmaks, kui kolmest alternatiivist, siis välistavaks trilemmaks, kui neljast alternatiivist, siis välistavaks tetralemmaks, jne. Käesolevas õpikus käsitletakse üksnes dilemmasid. VÄLISTAVAD KONSTRUKTIIVSED DILEMMAD Välistav jaatava moodusega dilemma on käsiteldav kui komplekt kahest tingiv-kategoorilisest süllogismist, kus toimub modus ponens'i tüüpi järeldamine. Jaatava moodusega dilemma esimene eeldus koosneb kahest tingivast väitest, teine eeldus on liigitav väide, mille
annaabi.ee 
