Mõisted: DOMINIOON- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. MAJANDUSLIK LIBERALISM- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. MAFFIA- kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA- uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Kommunism Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Fasism (Itaalia) Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud.
või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega rikuti aga ka inimeste õigusi ning neid hoiti pideva hirmu all. See saavutati näiteks küüditamisega, surmalaagritesse saatmisega jne. 2) Too välja põhjused, miks Euroopas paljudes riikides 30-tel pääses võimule diktatuurid. 2.1) Muutused ühiskonnas- Sõja- ja sellele järgnenud aastatel said kõige rohkem kannatada keskmise sissetulekuga inimesed. Keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu.Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. 2.2) Sõja mõju- Paljudes, sealhulgas ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõja-aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga. On mõistetav, et ka pärast rahu kehtestamist oli nendel juhtidel, kes lubasid tegutseda
majanduspoliitike e NEP. Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ja asendati see kindla maksuga, mille tasumisel võis talupoeg oma viljavarud turule viia. Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegutsemisvabadust. Enamik majandusvaldkondi, ellkõige suurtööstus jäid küll riigi kontrolli alla, kuid samas oli osaliselt lubatud ka erasektor. Industrialiseerimine suurtööstuse eelisarendamine. Plaanimajandus majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik(kvartali, aasta, viisaastaku) plaan. Kollektiviseerimine e kolhoseerimine on seniste eraomandusele tuginevate talude vägivaldne ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse. Puudus eraomand. GULAG Venemaal ulatuslik vangilaagrite süsteem. Sunnitöölaagrid. Kulakud, intelligendid.
kasutada. · Sõja mõju-inimesed olid harjunud sõja-aastatel karmikäelise riigivõimuga, selline võim osutus sõja tingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks · Pettumine Versailles' süsteemis-ärritust tekitassee, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. · Majanduslikud raskused- 1929.aastal alanud pikaajaline majanduskriis röövis inimestelt usu demokraatiasse, seega uskus rahvas neid poliitilisi jõude kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid, et kui nad võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks · Valimiskünnise puudumine-paljudes Europpa riikides häiris parlamentide tööd erakondade paljusus. Seepärast ei tekkinud seal selgepiirilist parlamendienamust ning otsuste tegemine oli raskendatud. Mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid
Diktatuuri tekkimise põhjused: * muutused ühiskonnas keskklass kaotas o a poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele * sõja mõju pettumus I m.s tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist * pettumine Versailles' süsteemis vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada * majanduslikud raskused majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada. * valimiskünnise puudumine parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia vastu, mõjutades paljusid valijaid. Totalitaarne riik: -Võim kuulub ühele parteile -kontroll inimeste meelsuse ja vaadete üle -hirmutamine ja inimõiguste rikkumine Autoritaarne riik:
Diktatuurid 1. Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2). Diktatuur-autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel Jaguneb autoritaalseks ja totalitaarseks. 2. Too välja põhjused, miks euroopa paljudes riikides 30.-ndatel pääses võimule diktatuur. 1. Muutused ühiskonnas- naised said valimisõiguse ning keskklass kaotas oma mõjuvõimu 2. Sõja mõju- taheti juhte, kes oleksid kindlakäelised ja karmid 3. Pettumine Versailles süsteemis- vihastas rahvaid, sest kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga taastada. 4. Majanduslikud raskused- elu oli raske, sest raha väärtus langes, toorained kadusid ning olid reparatsioonimaksed, poolehoidu leidsid juhid, kes lubasid, et elu läheb
valijate rühmad(naised said valimisõiguse, meeste valimisõigus oli laienenud.) Sõja mõju I ms ajal oli harjutatud karmikäelise valitsemisega Pettumine Versailles süsteemis Riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve, Pariisi rahukonverentsil sõlmitud lepingud ei rahuldanud ei võitjaid ega kaotajaid. Majanduslikud raskused Sõjakaotanud riikide jaoks oli raske ja alandav tasuta reparatsioone ja teppida tooraineallikate kadumisega, 1929 aastal alanud majanduskriis viis pettumiseni demokraatias. Terav riigisisene võimuvõitlus Poliitiliste erakondade kemplemine valmistas pettumust, põhirahvuste ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud( Tsehhoslovakkial oli probleeme, Ungari oli paljurahvuseline, Jugoslaavias oli probleeme.) Valimiskünnise puudumine Parlamentide tööd häiris erakondade paljusus (otsuste tegemine oli raskendatud). Totalitaarse ühiskonna iseloomuliku joone näited
Tähtsaks uuenduseks sai ka pensionikindlustusseadus. Isolatsionism ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitikat aeti USAs juba 19 sajandi esimesel poolel. Osavõtt I maailma sõjast, aga katkestas selle. Seda poliitikat järgis USA kuni teise maailmasõjani. Roosevelt tunnistas, et neutraliteediseaduse vastuvõtmine oli viga ning tahes-tahtmata osutus see kasulikus sõjakatele riikidele, jättes ohvrid vajaliku abita. 5. Iseloomusta diktatuuririike NSVL, Saksamaa ja Itaalia näitel. Diktaatoritel on erinevad ideed ja eesmärgid, selle vaatamata on neil ühised jooni. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse, ühepartei ja ideoloogiaga. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini, NSVL aga vozdj narodov Jossif Stalin. Juhti tuli
6. Prantsusmaal tegutses palju parteisid. 20 aasta jooksul oli võimul 41 valitsust. 7. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. Töövihikust ülesanne 2 Suurbritannia Riigikord Põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas. Seadusi võttis vastu parlament. Majandus Suurbritannia polnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Tööpuudus. Võlg USA-le. Majanduskriis puudutas neid vähem kui teisi riike. Tööstus ja kaubandusmaa. Parteid ja poliitiline elu Liberaalide asemele tekkis Tööerakond. Prantsusmaa Riigikord Demokraatlik Vabariik. Majandus Parem kui Suurbritannial. Suur välisvõlg. Reparatsioonimaksed(+). Erinevad tööstusharud edenesid. Elsass-Lotring rikas Reini tööstuspiirkond. Parteid ja poliitiline elu Tegutses palju parteisid. 20 aasta jooksul 41 valitsust. Ameerika Ühendriigid Vastused: 1
Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike raskeid probleeme. Pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult- demokraatia kriisiks. 1. Muutused ühiskonnas. Keskklass kaotas oma senise võimu. Töölisklass sai valimisõigusele võimu juurde,naised said valimisõigust- rahulolematust suutsid tulevased diktatuurid edukalt ära kasutada..2.Sõja mõju. Paljudes riikides inimesed harjunud karmikäelise riigivõimuga. Selline võim sõja tingimustes tõhusaks riigi juhtimise vahendiks.Pärast rahu kehtestamist- kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks- lihtne poolehoidu leida. Ning kui sellised
Diktatuurid Euroopas Miks tekkisid diktatuurid? I maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast välja tulla. Võitjate eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord. Kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks ning selle kriisi tekkimist soodustasid mitmed tegurid. 1. Muutused ühiskonnas. Keskklass kaotas oma senise võimu. Suurearvuline töölisklass sai tänu valimisõigusele võimu juurde. Naised said valimisõiguse. Nii tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktatuurid edukalt ära kasutada.. 2. Sõja mõju. Paljudes riikides ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõja-
diktaatorid kasutasid seda ära, lubades neile paremat elu. 2. Sõja mõju. Sõja ajal harjuti karmikäelise riigivõimuga, mis oli samuti ka edukas. Seega oli diktaatoritele rahva poolehoid tugev. 3. Pettumine Versailles' süsteemis. Paljusid maailmasõjas osalenud riike ärritas see, et kehtestatud riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Seetõttu leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4. Majanduslikud raskused. Majandusraskused ja majanduskriis röövisid inimeste usu demokraatiasse, seda kasutasid ära karmikäelised poliitilised jõud, keda rahvas uskus. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitikute omavaheline võitlus põhjustas pettumuse demokraatias, seetõttu otsustati toetada diktatuurierakondi, kes lubasid korra majja lüüa. 6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa riikides oli parlamendis palju erakondi, sest juba väikese häälte arvuga sai parlamendi ja paljud pisematest erakondadest, kes suutsid
Autoritaarne- võim ühe isiku või isikute grupi käes, rahvas ei saa osaleda valitsemises, seadusi võtab vastu üks isik või isikute grupp. Totalitaarne- ühe isiku või isikute grupi käes, rahvas ei saa osaleda valitsemises, seadusi võtab vastu üks isik või isikute grupp. Ning üks kinel ideoloogia, inimesi hoitakse pieva hirmu all ( fasism, natsionaalsotsialism, kommunism) · muutused ühiskonnas. Kuna tähtsamaks muutusid hoopis töölisklass, mitte enam keskklass ning valmis õiguse said ka naised, siis valijaskond suurenes. Diktaatorid said aga nende rahulolematust edukalt ära kasutada · sõja mõju. Rahvas oli harjunud karmikäelisusega ning isegi rahuajal soovisid kindla käe all olla. · pettumine Versailles süsteemis. Pettuti selles rahulepingus, sest peale sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Sp leidsid toetust need juhid, kes lubasid ebaõigluse heastada.
Ajaloo kt pt.3-5 mõisted Dominioon- Briti rahvaste ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia-kuritegelik organisatsioon Propaganda-uudised, teave ja kihutustöö,mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Teemad 1.Demokraatlik ühiskond Demokraatlikku ühinkonda iseloomustavad: · Rahvamäärav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises · Kodanikuvabaduste olemasolu · Kodanikuõiguste olemasolu Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlik suurriikide maine. Nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks paljud uued riigid, sealhulgas ka Eesti
kõrvale. Rahukonverentsile olid kutsutud vaid võitjariigid, kaotajaid kutsuti vaid rahulepingutele alla kirjutama. Lisaks puudus Venemaa esimesse maailmasõtta astus Antanti liige tsaari-Venemaa. Oktoobris sai Venemaast Nõukogude-Venemaa, mis tegi Venemaa Saksamaaga separaatrahu. Ei Inglismaa ega Prantsusmaa ei olnud nõus kommunismiga, selle tõttu neid ei kutsutud. Venemaa kaotas esimeses maailmasõjas, sest selle käigus tuli neile kommunism ning kaotati usaldus teiste poolt. Pariisi rahukonverentsil sõlmiti viis rahulepingut. Nimeliselt vaid Versailles'i rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga. Eraldi lepingud sõlmiti veel Austriaga, Bulgaariaga, Ungari ja Türgiga. Austria ja Ungari olid sõja lõpuaastal lagunenud, selle tõttu oli nendega ka eraldi leping. Versailles'i rahuleping. Saksamaa sai suuri territoriaalseid kaotusi. Elsass-Lotring läks tagasi Prantsusmaale. Seal oli palju rauamaaki ja kivisütt
9. Itaalia piir peab kulgema mööda rahvuspiiri 10.Austria-Ungari territooriumil elavatele rahvastele anda enesemääramisõigus 11.Balkani riikidele anda enesemääramisõigus ja rahvusvaheline garantii 12. Osmani impeeriumis elavatele rahvastele anda enesemääramisõigus. Vaba läbipääs Dardanellidest. 13. Luua iseseisev Poola riik. Poola peab saama rahvusvahelise garantii ja väljapääsu merele. 14. Luua rahvusvaheline organisatsioon, garanteerimaks riikide poliitilist ja territoriaalset sõltumatust Saksa sõjaväele kehtestatud piirangud Olemasoleva relvastuse loovutamine Kohustusliku sõjaväeteenistuse keelustamine. Max 100 tuh palgaarmee. Sõjalaevastiku laevade arvu piiramine. Allveelaevade keelustamine. (Saksa sõjalaevastik lasi end Inglise ranniku lähedal põhja) Lennuväe, tankide, broneeritud autode keelustamine Automaatrelvade tootmise keelustamine
võlas USA ees. Reparatsioonidest saadu läks selle võla tasumiseks. Turg oli ka vähenenud. Kanda jne hakkasid ise majandust arendama ja ei sõltunud enam Inglismaast. Seega oli väljaveo turg Inglismaa jaoks väike. Süsi asendus nafta ja veega. Söekaevandus aladel elavate inimeste töö kadus. Selle vastu võideldi üldstreikidega. Suur streik toimus nt 1926, kus 4 miljonit inimest streikis. Rahvaarv oli 47 miljonit. Kasu suurt streikidest ei olnud. Ka Inglismaad tabas majanduskriis, kuid ehk mitte nii suurelt kui USA. Enne kriisi polnud tõus nii kiire kui oli olnud USAs. Neil oli ka sotsiaalkindlustussüsteem, mis selle endakanda võttis. Sisepoliitikas Inglismaa puhul laienes valimisõigus. Kõik mehed alates 21-st eluaastast said valida. Said valida ka naised alates 30-st eluaastast. Valijaskond kasvas kaks ja pool korda. 1929. aastast said ka naised 21-st eluaastast valida. Aga ka poliitikasse hakkasid naised jõudma. Inglise parlamenti hakkas neid ilmuma, lisaks
Lotringi piirkonda, kõrgemaid reparatsioone Inglismaa oli nõus vähemate ja leebemate tingimustega Prantsusmaa – hegemoonia saavutamine Euroopa mandril Saksamaa nõrgestamise abil Suurbritannia – soovis Saksamaa asumaid, kontrolli Lähis-Ida naftamaardlate üle, jõudude tasakaalu Euroopa mandril USA – asutada rahvusvaheline organisatsioon, mis suudaks tulevikus sõdu ära hoida Versaille´i rahuleping – Rahvasteliit, otsused Saksamaa suhtes Allkirjastati Saksamaaga 28.juuni 1919.a. Versailles´i lossi peeglisaalis I osa: Rahvasteliidu põhikiri Rahvasteliit – rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesanded: 1) rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine
● USA andis Smle reparatsioonise tasumiseks laenu. ● Sm väljus kriisist Locarna konverents 1925 ● Saksamaa oli esimest korda teistega võrdne ● Konverentsil lepiti lõplikult kokku Saksamaa piirid Briand - Kelloggi pakt ● 15 + 48 paktile alla kirjutanud riiki kohustusid loobuma sõjast kui riikidevahelise suhtlemise vahendist Kellogg Briand Patsifism - sõjavastasus 1929 algas ülemaailmne majanduskriis ● Ületootmine ● Vale majandamine ● Valitsuste vale majanduspoliitika Charles Lindbergh Herbert Hoover 1929- 1933 ameeriklased unustavad ära sõna vaesus DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1.Reastage järgnvad riigid naistele valimisõiguse andmise järel: Prantsusmaa, Šveits, Soome, Suurbritannia. Vastus: 1. Soome 2. Suurbritannia 3. Prantsusmaa 4. Šveits 2
kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina. Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) oli suurim pahempoolne partei, kellel oli eriti suur mõju talurahva hulgas. Venemaa Sotsiaal-demokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlikul organisatsioonil ( vähemlased) oli suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas; Venemaa tuleviku küsimuses olid vähemlased ühel meelel esseeridega. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) oli liikmete arvult teitest suurematest erakondadest tunduvalt väiksem, kuid paremini organiseeritud. Enamlaste esiletõus · Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: nii rahu, leiba kui ka maad. Nende tegevust toetas ka Saksamaa. · Venemaale jõudnud, käivitas Lenin kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes
generaalstaadid seisuste (vaimulike, aadlike ja linnakodanike) esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal germaanlased Rooma keisririigist põhja pool Euroopa kesk- ja idaosas elanud rahvad; tänapäeva sakslaste, inglaste, hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad. Tungisid 4. 6. sajandil Suure rahvasterändamise käigus Lääne-Rooma riigi aladele gild kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas ,,Gilgames" muistne sumeri eepos kuningas Gilgamesist, kes oli pooljumal, poolinimene; arvatavasti vanim kirjandusteos maailmas gladiaator ladina k ,,mõõgavõitleja"; osalesid veristel võitlustel avalikel vaatemängudel, mida peeti selleks ehitatud amfiteatrites ja mis olid Roomas kõrges hinnas glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980. aastate teisel poolel
tänapäeva Prantsusmaal generaalstaadid seisuste (vaimulike, aadlike ja linnakodanike) esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal germaanlased Rooma keisririigist põhja pool Euroopa kesk- ja idaosas elanud rahvad; tänapäeva sakslaste, inglaste, hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad. Tungisid 4. 6. sajandil Suure rahvasterändamise käigus Lääne-Rooma riigi aladele gild kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas ,,Gilgames" muistne sumeri eepos kuningas Gilgamesist, kes oli pooljumal, poolinimene; arvatavasti vanim kirjandusteos maailmas gladiaator ladina k ,,mõõgavõitleja"; osalesid veristel võitlustel avalikel vaatemängudel, mida peeti selleks ehitatud amfiteatrites ja mis olid Roomas kõrges hinnas glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980. aastate teisel poolel globaalprobleemid ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu
tänapäeva Prantsusmaal generaalstaadid seisuste (vaimulike, aadlike ja linnakodanike) esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal germaanlased Rooma keisririigist põhja pool Euroopa kesk- ja idaosas elanud rahvad; tänapäeva sakslaste, inglaste, hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad. Tungisid 4. 6. sajandil Suure rahvasterändamise käigus Lääne-Rooma riigi aladele gild kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas ,,Gilgames" muistne sumeri eepos kuningas Gilgamesist, kes oli pooljumal, poolinimene; arvatavasti vanim kirjandusteos maailmas gladiaator ladina k ,,mõõgavõitleja"; osalesid veristel võitlustel avalikel vaatemängudel, mida peeti selleks ehitatud amfiteatrites ja mis olid Roomas kõrges hinnas glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980. aastate teisel poolel globaalprobleemid ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu
naiste õiguste eest hakkasid võitlema sufrazetid ehk naisõiguslased. Nende juhiks oli E. Panckhurst. Sufrazetide võitluste tulemusena said naised osaliselt nõutud õigused. Home rule - Iirlaste võitlus omavalitsuse eest. 1.4.3 VÄLISPOLIITIKA 1899-1902 Inglis-Buuri sõda. Toimus Lõuna Aafrika Vabariigis. 1910 - Lõuna Aafrika Vabariigist sai inglismaa dominioon. Iiirmaa kuulus Suurbritanniale. Seal algas ärkamisaeg. Gaeli Liiga - 19. sajandi lõpus Iirimaal tekkinud organisatsioon, mis võitles rahvuskultuuri säilitamise eest. Sinn Fein (Meie Ise) - loodi teise rahvusliku organisatsioonina. Tahtsid majandust oma kätte haarata. Sinn Feinist eraldus IRA - Iiri Rahvuslik Armee. Ulster - kõige enam arenenud tööstusprovints põhja-iirimaal. Seal oli ka inglaste osakaal kõige suurem võrreldes teiste iiri linnadega. Iirlased hakkasid nõudma omavalitsust ehk home rule'i. 1914 - Suurbritannia parlament võttis päevakorda Iirimaale omavalitsuse andmise küsimuse, kuid
sotsiaalse energia, · hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud, · tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi, Esimene maailmasõda 1914-1918: Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvumise realiseerimiseks Sündmused ja isikud · I ms 1916 oli Vene majandus kokku varisenud - kriis igas eluvaldkonnas: majanduskriis, skandaalid rinde halva varustamise pärast, nälg tagalas, meeleavalduste kasv, rahulolematus juhtkonnaga ja eriti tsaariperekonnaga. · Veebruarirevolutsioon AV määras Eestimaa kubermangukomissariks Jaan Poska. Autonoomianõue - 30.märts AV määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta - kogu Eesti ala ühendati üheks autonoomseks kubermanguks ja saadi luba moodustada rahvusväeosad
Teokraatia kreeka k theos `jumal', kratos valitsus. Valitsusvorm, mille puhul valitsejat peetakse kas jumalaks või jumala asemikuks maa peal. Tolerantsus - sallivus Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks või rohkem kodakondust (Eesti seadused seda ei luba) Tsensuur trükivabaduse piiramine, ideoloogiline kontroll Utoopia - teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas More'i teose järgi) Välismaalane välisriigi kodanik RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond')
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
