DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mõiste: Ühiskonna Mõiste: Majanduslikult valitseva klassi poliitiline organisatsioonivorm, mida võim teiste klasside üle iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle Alaliigid: Eristatakse otsest Alaliigid: Diktatuurid jagatakse autoritaarseks - ehk vahetut demokraatiat - pehme diktatuur, segu demokraatiast ja otsuseid teeb rahvas, ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku esindus- ehk vahenduslikku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad demokraatiat - rahvas valib valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit oma esindajad parlamenti, võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne võimuorganitesse Eesti vabariik 1934-1940), ja totalitaarseks diktatuuriks- jäik diktatuur, majandus on riigile...
Juhtivad erakonnad olid vabariiklik ja demokraatlik partei. *Diktaktuuride tekke põhjused 30 aastatel- Tänu sellele et pärast esimest maailmasõda ei suutnud demokraatlikud riigid oma probleeme lahendada tekkis rahvas pettumus ning nende võim langes. Seda nime. Demokraatia kriisiks. 1930. Tekkis Eu riikides olukord mis soodustas diktaktuuride võidulepääsu. Kuna demokraatlik kord ei suutnud püsima jääda tuli võimule diktaktuur(1939 ) Iseloomusta diktaktuuri- Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud demokraatiale ise. mitmepartei süsteem ega. võimude lahususe põhimõte. Võistlevad parteid ja poliitilised ühendused olid kas tõrjutud või keelustatud, piirati kodaniku õigusi. Inimese täieliku allutamist riigivõimule põhjendati riigi ja ühiskonna kõrgemate huvide üksikisiku ees. Lihtiinimese eeskujuks pidi olema juht. keda tuli imetleda. Saksamaal oli selleks Hitler, Itaalias Mussolini, NSV- Stalin
Varsti oli juba Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid, mis aitas partei jalule ja Mussolini võimule. Tema fasismi peamine idee oli: kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. Hakati juba looma ka relvastatud salke, keda hüüti mustsärklasteks. Aina rohkemate toetajatega saigi Mussolin 1922. aasta sügisel Itaalia peaministriks. Juba kolm aastat hiljem algatati fasistlik diktaktuur. Peale diktaktuuri kinnistamist pandi väga range kord peale inimeste tegevustele. Seda tunnustati aga paljudes riikides, kaasaarvatud mõni demokraatia pooldaja. Kuna fasistlik Itaalia oli väga sõjakas vallutati mitmed alad Vahemere ääres ja Itaalia riik kuulutatui välja Impeeriumiks. Peale sellist tõusumomenti sai Itaaliast Saksamaa kindel liitlane. Venemaal kehtestati diktatuur 1917. aastal. Võimu haarasid enda kätte enamlased ehk kommunistid, kelle juhiks oli Lenin
lubasid , et kui nad võimule pääsevad , läheb elu kiiresti paremaks , ning rahavas uskus neid. Eestis aktiviseerub hapside liikumine , ning Päts teostab riigipöörde 1934 a. Poloiitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samuti pettumust.Paljurahvuslistes riikides( Tsehhoslovakkia , Ungari , Jugoslaavia ) lisandusid ka põhirahvuse ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud. Isiklikult arvan , et diktaktuuri tekkimist soodustavad asjaloud on muutused ühiskonnas (valijate arvu kasv) , esimese maailmasõja mõju -karmikälise riigivõimuga oli rahvas harjunud.Pettumine Versailles' süsteemis ,majanduslikud raskused , valimiskünnise puudumine. Kõige olulisemad diktaktuuri tekitajad olid minu arvates pettumine Versailles süsteemis ja majanduslikud raskused.
Sõjaväkke astumine Müncheni rügement Diktaator “Mein Kampf” (“Minu võitlus”) A. Hitleri kirjutatud raamat Ideoloogia põhimõtted Versailles’e lepingu tühistamine Rassiline puhtus Weimari vabariik Nime kujunemine Avaliku demokraatia vastased Totarlism Hirm kommunismi ees Natsionaalsotsialistliku partei ja ideoloogia kujunemine Saksa Töölispartei Natside esimees Hitleri rünnakrühm Natsipartei Toetajad Parlamendivalimsed Valitsusjuht Diktaktuuri kujunemine Parlamendihoone põleng Erakonnad Füürer Riigireetmine Kodanikuvabadused SS Salapolitsei Majandus- ja välispoliitika Majanduskriis Sõjaline võimsus Riigi laenud Uued tehased ja vabrikud Versailles’ rahulepingu tühistamine Täname kuulamast!
Majanduskriisi mõju prantsusmaale: 1936. aasta parlamendivalimisetel saavutas rahvarinne ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse ning hakkas riigis laialdasi ümberkorraldusi tegema. Üritati tõsta elanike ostujõudu ja tagada neile väärikamat elu. Vähendati töönädala pikkust 48st tunnist 40le jättes töötajate palga samaks. Rahvarinne püsis koos 1938.aastani ning selle tegevusel oli suur tähtsus majanduskriisi ületamisel. Majanduse elavnemisega suudeti välistada siseriikliku diktaktuuri ohu, kuid 1930.aastate lõpul tekkis suur välisoht, natsionalistlik Saksamaa.
Birma, tänapäeval Myanmari Liit Tartu 2007 Riigivormi tunnused Seal kehtib sõjaväeline diktaktuur President on Than Shwe Riiginimi muudeti endisest Birmast Myanmari Liiduks riigi juhtkonna soovil. Ent mitmed riigid, nagu USA ja Suurbritannia, ei tunnista seda sõjavälise diktaktuuri tõttu. Demokraatlik opositsioon kasutab endist nimetust Sümboolika Riigihümn Gba Majay Bma Myanmari lipp Myanmari vapp Elanikkond Myanmaris elab ca 43 miljonit inimest, kelle eeldatav eluiga on 56 aastat Myanmari elanikest on 70 % birmalased, 8,5 % sanid, 6,2 % karenid (kristlased), 4,5 % arakanid (muslimid) 2,4 % monid, 2,2 % tsinid, 1,4 % katsinid ja muud etnosed;
Vabariigis · Rahva väljaastumised surusid Nõukogude väed maha · Idasakslased põgenesid läände, mille takistamiseks Saksa DV võimud lahe Saksamaa vahelise piiri · 1961 ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist Kuuba kriis (1960ndad 1970ndad) · 1950ndate lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre ning võimu haaras Fidel Castro, kes asus kehtestama saarel kommunistlikku diktaktuuri. · Castro sõlmis Nõukogude Liiduga salajase kokkuleppe, mille alusel toodi Kuubale Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud raketid. · USA kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi. · Nii Nõukogude Liit, kui USA kartsid tuumasõda, mispärast peale mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus NL oma raketid Kuubalt ära viima. · USA omakorda nõustus Türgist välja viima Nõukogude piiri lähedusse paigutatud USA raketid ning tunnustama Kuuba puutumatust.
1. Mis iseloomustas rahvusvahelisi suhteid 1920. ja 1930. aastatel? Täida võrdlev tabel! 1920. aastad 1930. aastad Rahvasteliidu hoidmine rahu hoidmiseks. Sõjalised blokid: Teljeriigid (Berliin, Rooma, Versailles süsteem, Briand- kelloggi pakt. Tokyo) (1937) Antant (NSVL, Prantsusmaa, Inglismaa). Mis põhjustas rahvusvahelise olukorra teravnemise 1930. aastatel? Majanduskriis. Poliitilised põhjused Diktaktuuririikide sõjaks valmistumine, Saksamaa suhtes kehtestati rängad tagasimaksutingimused, uute riigipiiride määramisel ei arvestatud riikide ja rahvastega. 2. Pariisi rahukonverentsi tulemusi on hinnatud erinevalt. Ühed leidsid, et see tugevdas rahu, teised, et see tõi lähemale uue sõja. Kumba seisukohta toetad sina? Põhjenda oma arvamust. Mina toetan seda, et see tõi lähemale uue sõja. ...
Saksamaa). Ameerika päästis majanduskriisist president Roosevelti reformikava: · Suleti kõik pangad- suudeti taastada inimeste hoiused · Vähendati tootmist-riik maksis põllumeestele tootmise vähendamise eest · Loodi uusi töökohti ja korraldati hädaabitöid · Töötutele hakati maksma abiraha, toetati ka vaesemaid peresi ja maksti pensione Suure depressiooni tulemuseks oli see, et see aitas kehtestada või kinnitada mitmes Euroopa riigis diktaktuuri(nt. Saksamaa, Eesti, Itaalia). Majanduskriisi lõpuks peetakse aastat 1933, sest siis hakkas olukord täna Roosevelti reformidele paranema. PT 1b Sõjakollete kujunemine 1930 aastail Sõjakolded. Jaapan 1931- Eesmärk oli saada kogu Aasia valitsejaks. 1930. Ründasid Hiinat ning vallutasid Manzuuria, kuhu lõid Jaapanist sõltuva Manzuko riigi. See ei olnud meeltmööda Rahvasteliidule ning Jaapan lahkus sealt. Itaalia 1935- Eesmärk oli taastada Rooma impeerium. 1935 tungisid Itaalia
AJALUGU 14.11.13 Peale patsifismi ajastut. Mis iseloomustab 30.ndaid? - agressioonid enam ei üritatud kriise, konflikte rahumeelselt lahendada. - Majanduskriis (lõppes 30ndate alguses) Kuidas tuldi toime? Demokraatia või diktaktuuri abil tuldi toime . Demok . USA, Prantsusmaa, Inglismaa . (reformidega laiendasid sotsiaalseid garantiisid, võtsid kasuttusele heolu riigi) Nooreddemokraatlikud riigid Balti riigid, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. (Diktaktuuriga lahendasid). Diktaktuur aitas lahendada põhiliselt majanduslikke probleeme. -Poliitika : lepituspoliitika - Agressorite blokk -Natsi- Saksamaa kujunemine (Weimari vabariik) (1919-1933)
eest 3) Pätsi aravtes riigi päästmine. Sest riigikogus oli vaikivas olekus ei tegutsenud 24. Iseloomusta vähemalt 1 lausega järgmisi Eesti riigitegelasi, tuues välja nende olulisuse: Johan Laidoner, Konstantin Päts, Jaan Poska, Jaan Tõnisson. Laiodner - vägev ülemjuhataja vabadussõja ajal, sai hakkama, korraldas Pätsiga riigipöörde ja said võimu. Päts korraldas riigipöörde, kehtestas diktaktuuri, 1938 -president, oli päästekommitee liige, kes tahtsid iseseisvust kuulutada. Poska kirjutas alla Tartu rahulepingule Tõnisson tuntud poliitik, pätsi diktaktuuri ajal opositsiooni juht, otsusas eesti kroooni delveerimise 25. Milles seisnes 1919. aastal vastuvõetud maareform Eestis? 26. Millised suurriigid kujunesid Eesti iseseisvuse ohuallikaiks? Miks? Vene ja Saksa, sest nende võim oli siin olnud ja nad tahtsid neid maid uuesti endale 27
Lääne-Euroopas kujunes asi aga hoopis teisiti. Sealsetes maades üritati kehtestada diktaktuur,selleks kasutati moodsat massidemokraatiat,kus rahvahulgad tõmmatakse kaasa osava propagandaga ning kasutatakse kuulsusrikast ajalugu kui tõestust. Riik oli osav rahvast manipuleerima,eriti kerge oli see aga inimeste seas,kelle haridustase oli madal. See tekitas rahvas rahulolematust ja nad ei saanud midagi ette võtta diktaktuuri kehtestamisele. Tööstuslik tootmine vähenes, ettevõtjad tahtsid töötasu vähendada, kuid töölised olid selle vastu, ning et mitte pankrotistuda, vallandati üleliigsed töötajad. Kõik see kutsus esile vastupanu, mis väljendus streikides, meeleavaldustes ja töötute näljamarssides. Need tingimused suurendasid kommunistide mõju ja kommunistlik partei muutus tähelepanuväärseks poliitiliseks jõuks.
võrdust 14)Mõisted *imperialism-kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid * industrialiseerimine-suurtööstuse arendamine * industriaalühiskond-tööstuse saavutustele tuginev ühiskond * kodanlus-ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegadeleja töölistele *kommunism-poliitiline õpeus, mis püüab saavutada sotsaalset võrdust proletariaadli diktaktuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klasside ja eraomandi ühiskond * konservatism- alahoidlikus, traditsioonilisi vaateid säiltav ja ajaloolist järjepidevust tähtsutav poliitiline õpe *liberealism*vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabatus tähtsustav poliitiline õpetus tus* * manufaktuur-käsitöö ja tööjaotustel põhinev tööstuse varasem vorm * proletariaat-palgatöölised *sotsiaaldemokraatia-vasakpoolne liikumine, mis taotleb ühiskonna õiglasemaks
2) Egiptus hakkas arenema sotsialismi suunas, kuid 70-tel loobuti. 3) Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmapoliitikas hakkas vähenema. *NSV Liidu juhtkonnas tekitasid 1956. aasta sündmused aga veendumuse, et tugevat survet osutades ning maailma tuumasõjaga hirmutades õnnestub kapitalistlik süsteem taganema sundida ning lõpuks hävitada. 3.uba kriis: 1959 toimus Kuubas riigipööre, mille tulemusena sai võimule F.Castro, kes kehtestas kommunistliku diktaktuuri. Peamiselt toodet suhkrut ja tubakat. Kartes USA sekkumist sündmuste käiku, lubas Castro NSVLil paigutada kuubale raketid, millega oleks vajadusel saadus pommitada USA tähtsaid rajoone. 1962 toodi raketid Kuubale ja selle peale kuulutas USA välja riigi suhtes majandusblokaadi. Suhted USA ja NSVL vahel teravnesid. NSVL lubas kogu Kuuba suhkru ära osta, et toetada sealset reziimi. Konflikti ajal räägiti taas tuumasõja võimalikkusest. Rahva surve 1962 kohtusid 2e suurriigi liidrid
vallutamisega 6. Nimeta 5 muudatust, mis viidi ellu 1789. juulisündmuste järel. Agraarseadusandlus, inimese ja kodanikuõiguste deklaratsiooni vastuvõtmine 7. Millised oli Prantsuse I põhiseaduse peamised ideed? Võimude lahutamise teooria seadusandlik,täidesaatev ja kohutvõim, peavad olema lahutatud. 8.Millised rühmitused kujunesid Rahvuskonvendis? Mille poolest nad üksteisest erinesid? zirodiinid,montanjaarid,jakobiinid. Zirodiinid pooldasid vabariiki, jakobiinid pooldasid diktaktuuri. 9.Kas kuninga hukkamine oli vajalik? Põhjenda. Jah , kuna ta oli türann ja riigireetur. 10. Miks kasvas rahva rahulolematus zirondiinide vastu? Kuidas vastuseis lõppes? Olid teovõimetud, milles juhil ehk diktaktooril on piiramatu võim. 11. Mis on diktatuur ja miks jakobiinid selle kehtestasid? Kas Sinu arvates oli diktatuur vajalik? Põhjenda. Valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. 12. Millal ja miks kukutati jakobiinid
ei seisa enam tugevat ning kindlakäelist riigijuhti. Raske oli harjuda teadmisega, et inimesed peavad edukaks riigi toimimiseks hakkama ise tegutsema ning hakkama ennast kuuldavaks teha. Kahjuks kasvas inimeste rahulolematus veelgi, näiteks ei olnud rahul valitseva majanduspoliitikaga. Olukorda ära kasutades, tulid mängu uued poliitilised kujud, kes lubasid inimestele ilusat elu, juhtides kindlakäeliselt riiki nagu rahvas soovib. See oli aga paratamatus, sest rahvas soodustaski diktaktuuri tekkimist. Eriti löödud olid peale I ms sakslased, kes pidid kannatama Versaille’ süsteemi raskeid tagajärgi. Talumatus olukorras sakslased otsustasid siiski käske eirata ning kehtestasid üldise sõjaväekohustuse ning investeerisid sõjatehnikasse. Lääneriigid sellesse ei sekkunud, lastes Saksmaal taastada oma sõjaline ning majanduslik tugevus. Oli ilmselge, et käivad valmistused sõjaks. Saksamaad tundis ennast
Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, natsonalistlik ja fasistlik liikumine. Mõjukamad demokraatlikud liikumised olid aga liberalism ja konservatism. 2.) Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Paljud, kes alguses uskusid demokraatiasse pettusid selles ja hakkasid toetama diktatuure. Arvati et demokraatika päästab riigi peale sõda aga majanduskasvu kohe ei tulnud. Loodeti diktaktuuri peale karmile käele ning konkreetsusele. 3.) Iseloomusta Suurbritannia sise ja välispoliitikat peale I ms? Suurbritannia sisepoliitiline elu ei olnud nii kirju nagu Saksamaal kuid see ei tähendanud et siin oleks kõik rahulik. Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid võrdlemisi tihti.Toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna , kes vaid esindas riiki üritustel.Seadusi võttis vastu parlament, eesotsas peaminister. Peamiseks
Loomulikult muudab neid tulemusi ka see, et kes on suutnud teha kõige paremini endale reklaami, ning heas valguses näidata. Jõudes oma valitsuspukki, on ununenud, mida lubati rahvale. Ning nad hakkavad looma sedausi, kus pole võimalust enam rahval midagi sekka öelda. Ainus võimalus veel miagi sekka öelda on mässud ja rahutused. Kuid ei saaks ka nii, et kui rahvale enam ei meeldi see kanditaat siis saadab ta minema riigikogust, kuna see muudaks riigi nõrgaks,. Kuid samas vaadates diktaktuuri valitsemise vormi, kus on võim ainult ühe isiku või isikute käes, ning nemad otsustavad kõik. Rahval pole õigust midagi öelda sekka, peab nii tegema nagu diktaator ütleb. Ning oma võimu kasutatakse õiguslike piiranguteta. Demokraatlikus riigis tagab heaolu riik. Riigis on kõrged maksud tänu millele on võimalik maksta kõrgeid toetusi. Kuid inimne on oma loomuselt selline, et kes tahaks alati kergemini läbi saada. Kes töötab ennast ülesse ja saab kergemini
aasta lõpu poole kõikuma. Alcala Zamora kuulutas välja uued vaimised, soovides vältida CEDA uut rünnakut vabariigile. 1936. aasta jaanuaris moodustati Rahvarinne, kuhu kuulusid lisaks kommunistidele ja sotsialistidele ka kolm kodanilikku vabariiklaste erakonda. Rahvarinne võitis veebruaris toimunud parlamendivalimised ja moodustas Rahvarinde valitsuse. Rahvarinde-vastaseks põhijõuks sai sõjavägi, mille juhtkond kartis Hispaanias proletaristliku diktaktuuri kehtestamist. 17. juulil 1936 puhkes Marokos Hispaania koloniaalvägedes mäss, millega liitusid järgmisel päeval metropoli garnisonid. Mässajate juhiks sai kindral Francisco Franco, kes alguses ei suutnud otsustada, kas ühineda vandenõuga või mitte. Kodusõda 1936.1939. aastatel Ülestõusnute kätte langenud piirkonnad peegeldasid selgelt häälte jaotumist 1936. aasta valimistel. Kesk- ja Loode-Hispaania ja osaliselt ka lõunapiirkonnad
et nad lõpetaksid vabaduse poole püüdlemise ja me saame olla täna siin, kus me tahame ja öeda seda, mida tahame. Kuigi demokraatia tundub üdinisti hea, see seda siiski ei ole. Alati ei suuda see ennast tõestada, eriti veel, kui riigis elav rahvas ei ole just kõige otsustusvõimelisem. Kuna demokraatias valitseb enamuste soov ja riigis elavad lauslollid ei ole kasu nendest paarist targast, kes oskaksid asja paika panna, siinkohal oleks kõige targem just minna diktaktuuri teed. Vastasel juhul valitakse riiki juhtima inimesed, kes pole just selleks kõige pädevamad. Niimoodi võib põhja minna terve riik. Sellisel juhul tuleks kindlasti demokraatia hüljata ning võimu peaksid haarama need käputäis tarku, kes astuksid riigi etteotsa ja korraldaksid seda nii, et kõigil on hea elada. Teine miinus demokraatia juures on valimised. Tänapäeva ühiskonnas tahab iga poliitik, et
4. Mis asi on pingelõdvendus? Ida-Lääne vaheliste pingete vähendamine 5. Kriisikolded ja milles need seisnesid? Korea sõda- kommunistlik Põhja-korea tungis kallale läänemeelsele Lõuna-Koreale, mille peale tulid USA väed Lõuna-Koreale appi. Vietnami sõda- Sõjaline konflikt kommunistliku Põhja-Vietnami, NSV Liidu, Hiina ja USA ning Prantsusmaa mõju all oleva Lõuna-Vietnami vahel. Kuuba kriis- Kuuba kommunistliku diktaktuuri kehtestaja Fidel Castro sõlmis kokkuleppe NSV Liiduga ja riiki toodi nende tuumaraketid, mille peale USA kuulutas kuubale sõjalise blokaadi. USA ja NSV Liidu vahel tekkis tüli , mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Lähis-Ida kriis- mitmel korral puhkes sõda Iisraeli, keda toetas Usa ja araabia riikide vahel, kelle üle üritas mõjuvõimu saada NSV. Afganistani sõda- Nõukogude väed tungisid Afganistani, kus üritati jõuga kehtestada
kaasneb? Tootmisressursid on loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. Ressursside piiratus on see, et asjadel on mingisugune piirang ja neid ei saa igavesti toota/kasutada. Sellega kaasnevad 3 küsimust: Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? 3.Millised on eri majandustüübid? · Tavamajandus algelisem, toodetakse lihtsaid tööriistu ja väikeste tootlikusega, tarbib kogukond või vahetatakse välja. · Plaani- ja käsumajandus iseloomulik NSVL ning teistele diktaktuuri riikidele; monopol loob eeldused kuidas riigi poolt majandust käsutada; majandust saab seaduste ja määruste jõul muuta. · Turumajandus vabaturumajandus; viidatakse vabadusele; tehakse kasulike valikuid ja otsuseid. · Segamajandus Majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi)sektor ning riik rehuleerib majandust Peatükk 4.2 (119-123) 5.Mis on konkurents
· terror vähene · salapolitsei ORVO · agresiivne välispoliitika demokraatlikeks jäid Prantsusmaa, Norra, Rootsi, Soome, Iirimaa, Taani põhjused: · valimisõigused noored, töölised, naised · parlamentaarse korra nõrkus võimuvõitlus · majanduskriisid · kommunistliku möju kasv · populaarsed liidrid Pilsudski Poolas diktaktuuri pooldavad- vasakpoolsed-kommunistid-töölisklassi diktaktuur kodanluse hävitamine parempoolsed-fasistid, natsionaalsotsialistid-rahvuse ühtsus, eraomand säilib Diktaktuurid: Autoritaarsed- · ühe isiku või rühmituse võim · rikutakse kodanikuõigusi · rahvas ei osale riigi juhtimisel Itaalia, Hispaania, Eesti vaikival ajastul Totalitaarsed- · üheparteisüsteem, teised keelatakse
paljusid maid rritasid. Diktaatorid lubasid juga maade ebaigluse taastada. 4. Majanduslikud raskused - demokraatid ei suutnud rahvast majanduskriisist vlja tuua, karmikelised valitsused lubasid kik paremaks muuta ja rahvas uskus neid. 5. Terav riigisisene vimuvitlus - poliitiliste erakondade omavaheline uhkustamine ei meeldinud rahvale 6. Valimisknnise puudumine - hiris erakondade paljusus,raskendus seaduste rakendamine. Diktaatorid kasutasid parlamendis seda olukorda ra igustades diktaktuuri ja nii mjutasid ka rahvast.Rakendati seadus - parlamenti psemiseks peab olema vhemalt 5% hltest(valimisknnis) Autoritaalsed ja totalitaarsed diktaktuurid 1. autoritaalne diktaktuur - vim on he isiku vi vikse rhma ksutuses, rahva igused puuduvad 2. totalitaalne diktaktuur - vim on he isiku vi vikse rhma ksutuses, inimesteiguste kuritarvitamine, kditamine ja surmalaagrid. kik peab olema kindlalt reeglite kohaselt ( Saksamaa ja Nukogude riik, mjutas paljusid euroopa riike )
sekkumine ja sotsiaal toetused *õidused olid kärbitud * kriis põlumajanduses vene vili tolmutormid. uus kurss e. ''new deal''- miinimum palk* kotroll panganduse üle* riiklikud tööd* sotsiaaltoetused* töötuabiraha, vaesus toetus* toetused põllumajanduses Demokraatia kriisi põhjused ja avaldumine-Demokraatlike traditsioonide nõrkus*liiga palju väikseid erakondi parlamendis, segased valisus kriisid* majandus raskses eriti suur kriis. Diktaktuuri tunnused: Autoritaarsete- Ühe isiku või rühmistuse võim, rikutakse kodanikuõigusti(sõnavabadus, veendumuste vabadus, valimisõigus jne, aga mite inimõigusi) tsensuur,* riigi sekkumine majandusse. Ntks: Itaalia, Hispaania, Eesti vaikival ajastul jt. Totalitaarse- Üheparteisüsteem, teised parteid keelatakse* parteiliider omab kogu võimu, kaasneb tema isikukultus*oma rahvuse esiletõstmine, riigi huvid esiplaanile
tegemisel. Sõja-aastatel olid inimesed harjunud karmikäelise võimuga, mis jäikusest ning vägivaldsusest hoolimata suutis tõhusalt riiki juhtida. Ka rahu ajal leidsid rahva seas poolehoidu need juhid, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, et inimeste elu paremaks muuta. Sõjajärgsed raskused ning 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis röövisid paljudelt inimestelt usu demokraatiasse. 3. Millised jooned olid diktatuuridele iseloomulikud? Diktaktuuri riigis oli mitmeparteisüsteem asendatud ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Piiratud oli kodanikuvabadusi ja inimõigusi ning inimese allutamist riigivõimule põhjendati riigi ja ühiskonna kõrgemate huvidega üksikisiku ees. Partei liikmed said mitmesuguseid eesõigusi mitteparteilastega võrreldes. Partei ridadesse võeti ainult neid, kes tõestasid tegudega oma ustavust valitsejatele ja nende õpetusele. Olid loodud
Rasputin- oli vene munk ja viimase Venemaa keisri Nikolai || pere usaldusalune. Lenin- Venemaa bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Kerenski- ta töötas välja rida seadusandlikke reforme, muuhulgas surmanuhtluse tühistamise, ajakirjanduse vabaduse, etnilise ja religioosse diskrimineerimise keelustamise. A.Kornilov- otsustas 1917. a septembris Vene poliitikasse sekkuda, nõudes Kerenskilt diktaktuuri kehtestamist. Alustas mässu. Denikin- Lõuna-Venemaa valitseja 1919.a. Koltsak- kerkis Ida-Venemaal valgete etteotsa, kuulutati Venemaa valitsejaks 1919. a. Judenits- üritas Eestile tuginedes vallutada Petrogradi L.Trotski- Punaarmee rajaja ja ülemjuhataja J
priiskav elu, sõjad, ikaldus) , kuningas nägi ainukes võimalusena I ja II seisuse maksustamise kaotati seisuslikud õigused, võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja pääs riigiametisse, talupojad vabastatu teotööst, kaotatai kiriku kümnis, deklaratsioon, põhiseadus bastille vallutamist 1789 rahva poolt, lõpuks 9. nov 1799 napoleoni tungi seadusandlikusse korpusse Miks kehtestati jakobiinid diktaktuuri? Kuidas see lõppes? - revolutsiooni päästmise vahendina nägid jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist, lõppes tänu robespierre halva käitumise pärast rahva suunas, tappis paljusid, rahvale ta otsused ei meeldinud. Prantsuse välispoliitika oli paremaks tagasi läinud ja rahvas tundis, et jakobiinide valitsemine ei ole neile hea. 1794 juuli robespierre hukati ja nii see lõppeski. Millist vastukaja leidis SPR teistes maades? Miks sekkuti Pr
aastal saatis parlamendi laiali. Parlamentaarne monarhia 1640 1649 Pika parlamendi kokkutulek (kestis kuni 1653). Tegelik võim läks pikale parlamendile. 1642 1648 kodusõda Kavalerid: Charles I juhtimisel (nim. uhkest riietusest ja õukondlikest maneeridest) vs Ümarpead: Oliver Cromwelli juhtimisel (nim. lühikese soengu järgi) Vabariik 1649-1660 Charles I hukkamine. 1653 pika parlamendi laiali saatmine Oliver Cromwelli poolt. Sõjaväelise diktaktuuri kehtestamine. Cromwell valitses Lord protektorina (kuni 1658) Parlamentaarne monarhia 1660-1688 Stuartik restauratsioon. 1660 uus parlament, valitses parlamentaarne monarhia. Stuartite restauratsioon koos parlamendiga valitsesid hukatud Charles I pojad (Charles II (1660-1685) ja James II (1685-1688)). Restauratsioon kukutatud dünastia või varajase poliitilise korra taastamine. Parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia. Alates 1688
kuna poliitikud peavad valimistel korrapäraselt aru andma, kuidas on oma lubadusi täitnud. Ohud: kõik inimesed pole võrdselt haritud, seega võib üldine valimisõigus tuua võimule harimatu massi; enamuspõhimõte võib põhjustada "51 % türannia", kus enamuse nimel tallatakse vähemuste huvid jalge alla; kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigselt riigiaparaati ja valitsuse sekkumist ühiskonnaellu; pole välistatud diktaktuuri kehtestamine demagoogilide poolt, kes pääsevad võimule masside instinkte ja alateadvust ära kasutades. Referendum-ehk rahvahääletus on tänapäevane otsese demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. referendum kui demokraatia mõõdupuu (õp.lk.63)- mida rohkem referendumeid riigisiseselt korraldatakse, seda demokraatlik riik on nt sveitsis on 1975-2000 olnud 72 referandumit 222
KUUBA KRIIS referaat Mis oli Kuuba raketikriis ? Pärast Teist maailmasõda olid USA ja NSVL poliitilised vaenlased. Kuuba kriis oli USA ja NSVL vahel terav vastasseis, mis kestis umbes nädala. Seda nimetatakse ka Kariibi kriisiks. Kriis sai alguse 1959. aastal, mille käigus tuli Kuubal võimule Fidel Castro. Castro aga kehtestas enda diktaktuuri, suurmaavaldus likvideeriti, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi ning suhted USA- ga halvenesid. Juba suvel 1962 tõi NSVL Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid ning oktoobris seadis need ka üles. NSVL sihtmärgiks oli aga USA. Lisaks keskmaarakettidele olid Kuubal ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. Oktoobril 1962.aastal tegi USA president J.Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba.
Kekkonen esimene Soome riigipea, kes külastas okupeeritud Eestit. Käärikul suuskamas. Willi Brandt Saksa Liidukantsler, kes tegi kõige rohkem ära uues idapoliitikas. Richard Nixon USA president, keda valiti 2 korda presidendiks ja ta osales võimuvõitluses ning pidi presidendi ametilt tagasi astuma. Margaret Thatcher pikima ametiajaga Briti peaminister 20.sajandil. Fidel Castro kehtestas Kuubal diktaktuuri. Ronald Reager USA president, kes viis Usa 1980.aastate majanduskriisist välja. Senaator McCarthy USA senaator, kes algatas 1950. aastate algul kommunistide- ja juutidevastase poliitika. Seda poliitikat hakati nimetama makartismiks. Martin Luther King pastor, kes uskus, et neegrid võiksid kaitsta oma õigusi ning muuta ühsikonda ja selle seadusi vägivalda kasutamata. Teemad: Ameerika ühendriikide välis- ja sisepoliitika 1950.-1960. aastatel -
Koonduslaagrid Paar kuud pärast natside võimuletulekut 1933. aastal loodi Müncheni lähedal Dachaus mahajäetud püssirohivabriku hooneis Saksamaa esimene koonduslaager, kuhu koguti kõik pliitilistel põhjustel nn tõkendusvangidesse võetud vangid. Varsti hakati koonduslaagreisse saatma ka kriminaalkurjategijaid, kes jäeti pärast karistuse ärakandmist laagreisse kartuses, et vabaduses hakkavad sooritama uusi kuritegusid. Natsid olid riigis kehtestanud diktaktuuri, mis võimaldas Führer'il hakata "korda majja looma", millest ta oli kirjutanud " Mein Kampf'is". Kõik koonduslaagreisse suletud vangidegrupid märgistai eri värvi tunnusmärkidega riietel: poliitilised - "punased", kriminaalkurjategijad - "rohelised" , asotsiaalid (hulkurid, kerjused, prostituudid jt) - "mustad", homoseksuaalid - "roosad", sõjaväeteenistusest keelduvad sektandid "lillad".
13. Tähtsamad sündmused ja isikud: 1917 okt, 1918-20, 1922 NSVL, 1924;1928- 1929; 1937. Kerenski, Lenin, Trotski, Stalin. 1917 oktoober – oktoobrirevolutsioon 1918-1920 – kodusõda 1922 NSVL – moodustati endise Vene impeeriumi aladest (NFSV, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia). 1924 – Lenini surm 1928-1929 – NEPist loobumine, kollektiviseerimine, industrialiseerimise algus, Stalini diktaktuuri kujunemise algus. 1937 – Suur terror/GULAG Kerenski – Elas 1881-1970. Venemaa riigiteadlane ja poliitik. Lenin – Elas 1870-1924. Venemaa bloševike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja. Trotski – Elas 1879-1940. Juudipäritolu Vene bolšeivistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik. Stalin – Elas 1878-1953
Seal kerkis teiste seast esile Benito Mussolini, kellest sai duce - itaalia keeles: juht. 1920 "Itaalia streik" - üldstreik. Selle põhjuseks oli kommunismi levimine ja tööstusettevõtete juhtimine töölisklassi poolt. 1922 Marss Rooma - Fasistide võimule tulek, et ära hoida kommunistide võimuletulekut. Kuningas Vittorio Emanuele III määras peaministriks Mussolini. Itaalia jäi endiselt kuningriigiks. Musoliini kehtestas oma diktaktuuri järkjärguliselt. Lõplikult kinnistus see 1929. aastal. 1924 toimusid parlamendi valimised. Uues valitud parlamendis võttis sõna sotsiaal-demokraat Matteotti, kes hoiatas Itaaliat fasismi eest. Kõne lõppu lisas ta: "Võite mulle matuse kõne valmis kirjutada." Nagu ta ise ka arvas, kadus ta mõni aeg hiljem kahtlaselt ära. Mõne kuu pärast leiti ta surnuna. Itaalia fasismile oli iseloomulik, et rahvas oli kõigest üle - kõik itaalased pidid tegutsema ühe eesmärgi nimel
annaabi.ee 
