Saturn Kristiin Räägel 9D Asukoht 6. Planeet Päikesest. 9,5 astronoomilist ühikut Päikesest. Jupiteri ning Uraani vahel. Saturni kuud Üle 60. Nt. Titan, Iapetus, Hyperion, Pheobe. Mõned jääst, mõned kivist. Saturni rõngad Suurim, keerulisim ja tuntuim. Jää- ja kiviosakestest. Korrapärased väikesed ringid. Väga õhukesed, kuid diameetrilt üle 250 000 km. Jää peegeldab, sellepärast tundub värviline. Video Atmosfäär Enamasti vesinikust ja heeliumist. Ka metaanist ja jääst. Väävel annab planeedile kollaka värvuse. Tuuliseim paik Päikesesüsteemis (1800km/h). Suurimad tormid suuremad kui Maa. Saturn Suuruselt teine planeet. Sisemus on kuum. Kiirgab rohkem energiat, kui Päikeselt saab. Koosneb 75% vesinikust, 25% heeliumist, veest, metaanist, ammoniaagist ja
Juurikaru Põhikool Neptuun 2009 õ.a Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. See planeet avastati 23. septembril 1846. Neptuuni suurus: Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas planeet. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Muu info Neptuuni kohta: Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad päikesesüsteemis ulatudes 2000km/tunnis. Neptuunil on teadaolevalt 8 kuud.
riik: Loomad Geograafiline leviala Neid võib peamiselt leida Ameerika kirdeosast ja Kanada kaguosast, Eestist neid leitud ei ole Ehitus Täiskasvanud emane on umbkaudu 38 mm pikk ja tema diameeter ulatub 6,4 millimeetrini. Emaste mõõtmed varieeruvad suuresti, seda eriti mune kandvate emaste hulgas. Paljudel emastel leskedel võib esineda oranz või punane laik kohe võrgunäsade kohal. Isane on suuruselt palju väiksem, jäädes oma keha diameetrilt reeglina alla 0,75 cm. Nende tagakeha on hallikas kuni must ja see on kaetud kollaste ja oranzide tähnikestega. Lisaks leidub valgeid triipe tervel kehapinnal, kaasa arvatud jalgadel. Eluviis Must lesk elab maismaal soojemates riikides. Ta koob putukate püüdmiseks öösiti võrke, tänu millele on ta ka putukate arvukuse reguleerija. Toitumine Musta lese saakloomadeks on paljud putukaliigid, kuid aeg-ajalt toituvad nad ka
Saturn Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamus neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km.[1] Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat.Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja fosfiin.
Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga .Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Saturn Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Kuigi Saturn oma läbimõõdult ainult umbes 20% Jupiterist väiksem, moodustab ta mass vaid ligikaudu 1/3 Jupiteri omast ehk umbes 95 maa massi. Saturni keskmine
Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile. Sellised galaktikate omavahelised kokkupuuted võivad lõppeda galaktikate ühinemisega. Nähtavas universumis on arvatavasti rohkem kui 170 miljardit galaktikat. Enamik neist on oma diameetrilt 1000100 000 parsekit(3.26 valgusaastat) ning asuvad üksteisest miljonite parsekite kaugusel. Galaktikatevaheline ruum on väga hõre, selle tihedus on vähem kui 1 aatom kuupmeetris. Suurem osa galaktikatest on grupeerunud parvedesse, parved ise, aga moodustavad superparvi. Tume aine on meile veel väga kehvasti arusaadav, kuigi ollakse kindlad, et see moodustab umbes 90% galaktikate massist. Vaatlusandmete põhjal võib
asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veelgi. Planeetide kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamus neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. [1] Uraanil on 17 kaaslast .Kaaslaste heledused olid 20 ja 22 tähesuurust, olles seega kõige nõrgemad maalt vaadeldud planeetide kaaslased. Neist nõrgema läbimõõduks hinnatakse 80 km 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon. Pluuto läbimõõduks
Neptuun Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest.Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast.Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal.Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuun'i tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier,
planeedid kokku.Oma mõõtlete, keemilise koostise ja energiabilansi poolest on Jupiter midagi tähe ja planeedi vahepealset.Jupiteril on 16 kuud millest lo , suuruselt teine kuu on Päikesesüsteemi vulkaaniliselt aktiivseim objekt ( kaheksa tegutsevat vulkaani, meteoriidikraatrid mis on kaetud väljavoolanud laavaga. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet
Saturn Saturnon Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimiVana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50km.1 Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Kuigi Saturn oma läbimõõdult ainult umbes 20% Jupiterist väiksem, moodustab ta mass vaid ligikaudu 1/3 Jupiteri omast (5.6846×1026 kg)ehk umbes 95 maa massi. Saturni keskmine tihedus ligikaudu 0,687 g/cm³ tingib
ringikujulisest, kaugus Päikesest on 1427 miljonit kilomeetrit (9, 5 a.ü.), tiirlemisperiood 29, 5 aastat. Automaatjaama "Voyager" andmetel on Saturni pöörlemisperiood 10 tundi ja 39 minutit. Oma koostiselt sarnaneb ta Jupiterile, kuid on sellest veelgi hõredam.Saturni silmapaistvaim detail on teda ümbritsev rõngas 7 7. Uraan Uraan on seitsmes planeet Päikesest ja suuruselt kolmas (diameetri järgi). Uraan on diameetrilt suurem kuid massilt väiksem kui Neptuun. Uraan on oma nime saanud Uranos järgi. Uranos oli kreeka taevajumal, esimeste elusolendite - titaanide ja kükloopide isa ja peajumal Zeusi vanaisa. Uraan, esimene moodsal ajal avastatud planeet, avastati juhuse tõttu William Herschel poolt, kui ta uuris taevast teleskoobiga 13. märtsil 1781. aastal; algul ta arvas, et see oli komeet. Teda on tegelikult nähtud palju kordi varem, kuid ignoreeritud kui lihtsalt üht tähte.
URAAN Uraan on seitsmes planeet Päikesest ja suuruselt kolmas (diameetri järgi). Uraan on diameetrilt suurem, kuid massilt väiksem kui Neptuun. Uraan avastati juhuse tõttu William Herschel poolt, kui ta uuris taevast teleskoobiga 13. märtsil, 1781. aastal. Algul ta arvas, et see oli komeet. Teda on tegelikult nähtud palju kordi varem, kuid ignoreeritud kui lihtsalt üht tähte (varaseim ülestähendatud märkamine oli 1690. aastal). Uraani on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 24. jaanuaril 1986. aastal
Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud süsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Nähtavas universiumis on arvatavasti rohkem kui 170 miljardit galaktikat. Enamik neist on oma diameetrilt 1000 - 100 000 parsekit ning asuvad üksteisest miljonite parsekite kaugusel. Galaktikate vaheline ruum on väga hõre, selle tihedus on vähem kui 1 aatom. Tume aine on meile veel väga kehvasti arusaadav, kuigi ollakse kindlad, et see moodustab umbes 90% galaktikate massist. Linnuteele viidates kirjutatakse sõna Galaktika suure algustähega, muudel juhtudel mitte. Linnutee vaatlejad ja ajaloolased Kreeka filosoof Democritus Aristotle
kapitulatsiooniettepanekud lükati tagasi. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme. 1944 aasta detsembris loodi grupp, mis hakkas välja töötama tuumapommitamise täpset plaani ja alustati õppusi ja treeninguid tuumapommitamiseks. Rühma juhtis kolonel Paul W. Tibbets. 16.juuli 1945 toimus tuumapommi esimene katsetus Mehhikos, mis õnnestus ning kindlusega jätkati oma plaani. Otsustati valida 4 sihtmärki. Sihtmärk pidi vastama järgmistele kriteeriumitele: -Linn peab olema diameetrilt vähemalt 3 miili ehk 4.8 km lai -Peab olema suur tähtis linn -Lööklaine peaks tekitama enneolematut kahju Välja valiti järgmised linnad: Kokura, üks Jaapani suurimatest laskemoona tootjatest; Hiroshima, suur sadama ja tööstuskeskus, mis oli ühtlasi ka nö"sõja peakorter"; Niigata, sadam koos erinevate terase- ja alumiiniumitehaste ja naftatöötlemistehasega; Kyoto- suurim tööstuslinn. Et Jaapanit alistuma sundida, heitsid ameeriklased aatomipommi 6. augustil 1945.
Neptuun Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meil päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana- Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25.augustil 1989. aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid , on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain
See on külm ja pime paik. Temperatuur pilvede ülaosas on -200º C ringis ja isegi kui Päike on Uraani taevas, jääb taevas ikka mustaks. Uraan liigub ümber Päikese küljeli asendis. Tema telg on vertikaali suhtes 98º kaldus, mistõttu tema põhjapoolus on pisut lõunasse suunatud. Uraani rõngad ja kuud tiirlevad ümber tema keskpaiga. Uraan on seitsmes planeet Päikesest ja suuruselt kolmas (diameetri järgi). Uraan on diameetrilt suurem, kuid massilt väiksem kui Neptuun Uraan, esimene moodsal ajal avastatud planeet, avastati juhuse tõttu William Herschel poolt, kui ta uuris taevast teleskoobiga 13. Märtsil, 1781; algul ta arvas, et see oli komeet. Teda on tegelikult nähtud palju kordi varem, kuid ignoreeritud kui lihtsalt üht tähte (varaseim ülestähendatud märkamine oli 1690 aastal, kui John Flamsteed katalogiseeris teda kui 34 Tauri). Herschel nimetas ta "Georgium Sidus"
· Saturn on tuntud oma rõngaste poolest. · Rõngad: o Algselt arvati, et rõngad on suhteliselt ajutine nähtus. Rõngad asuvad ekvatoriaaltasandil ja nende kogulaius ületab planeedi läbimõõdu. Rõngad avastas Galileo Galilei 1610.aastal. Saturni rõngad on oma nime saanud nende avastamise järgi tähestikulises nimekirjas. · Kuud: o Saturnil on vähemalt 60 kuud. Enamik neist on väga väikesed 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 on väiksemad kui 50 km. · Saturn on kõige lapikum planeet Päikesesüsteemis. Läbimõõtude erinevus on 10%. Uraan · Kuulub koos Jupiteri ja Saturniga hiidplaneetide hulka. · Esimene teleskoobi abil avastatud planeet. · Sarnaselt teisele hiidplaneetidele on ka Uraanil rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslaseid. · Rõngad: o Praegu tuntakse 13 eristatavat rõngast. Kõik rõngad peale kahe on
väiksemal määral ka heelium. Planeedid Uraan Neptuun Uraan on Päikesesüsteemi Neptuun on kaheksas ja viimane seitsmes planeet. Uraani suurtest planeetidest meie avastas 31. märtsil 1781 Saksa päikesesüsteemis. Suuruselt on päritoluga inglise Neptuun diameetri järgi neljas. amatöörastronoom, kes nimetas Neptuun on diameetrilt väiksem uue planeedi kuningas George ja massilt suurem kui Uraan, 3. auks, kui see nimi ei leidnud oma massilt 17,5 korda on poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi ruumalalt 42 korda suurem Uraan, mille pani saksa Maast. Neptuuni on külastanud astronoom Johann Elert Bode. ainult Voyager 2 25.augustil Uraanilt on leitud vesinikku, 1989 aastal.Neptuunil on 8
ja C (Callisto) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Jälgimised toimusid 2006 aasta jaanuaris ja veebruaris. Saturni kaaslased Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on ka vähemalt 60 kuud 2007. aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Neli tuntumat kuud on Titan(Saturni kõige suurem kuu), Rhea(pind sarnaneb Kuu mandritega), Iapetus(eriline on tema juures see, et liikumise poole suunatud külg on kümme korda tumedam kui vastaskülg) ja Janus(harvad kraatrid, ebakorrapärane kuju). Midagi huvitavat Saturni kaaslastel on omadus koonduda ühele orbiidile 60kraadise nurga all, nagu Troojalasteks nimetatud asteroidid Jupiteri ja Päikese suhtesgi.
Inimkonna nägemuse muutumine • Relativistlik maailmamudel (Einstein) Päike ei asu kosmose keskel Tähed ei asu sfääris • „Paisuva universiumi“ teooria • Hubble´i Galaktikate laialilendamise teooria • Tänapäeva kosmoloogia alus Planeetide rühmad • Maa-tüüpi planeedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss Planeetide rühmad • Jupiteri tüüpi planeedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Merkuur • Päikesele lähim planeet • Diameetrilt väikseim , u 4800 km (38,25 % Maast) • Mass 3,303×1023 kg (5,5271% Maast) • Päikesele 3 korda lähemal kui Maa • Tiirlemisperiood 88 Maa ööpäeva • Looduslikud kaaslased puuduvad Merkuur • http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur Merkuuri pind • http:// centralastronomyclass.pbworks.com/w/page/15400639/Mercu Veenus • Maale lähim planeet, Päikesest teine • Väga hele • Tiirlemisperiood 224, 7 Maa ööpäeva • Tihedaim atmosfäär • Kuumim planeet
infot nii Jupiterist kui selle suurematest kaaslastesst. Saturn Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamus neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km.[1] Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Saturni rõngad on tõenäoliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi. Varasemate, Voyageri missioonidelt pärinevate andmete põhjal oletasid teadlased, et Saturni rõngad on suhteliselt hiljutine nähtus. Teooria lükkasid ümber Cassinilt saadud andmed.[5]
Sisukord 1.Neptuuni lühikirjeldus 2.Avastamine 3.Mõõtmed 4.Asukoht ja välimus 5.Neptuuni kaaslane 6.Voyager 2 7.Triton 8.Neptuuni rõngad 9.Kasutatud kirjandus 1. Neptuuni lühikirjeldus Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päiksesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi.Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev,Voyager 25.augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeetidid on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. 2.Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrire, püüdes seletada
Neptuun Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Planeedi asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiteri, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes. Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile ja sarnane on ka välimus. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem,sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni.
Tallinna 32.keskkool Neptuun Koostaja: Hannela Melis 2016 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine
Jupiter Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline - Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit. Saturn - Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamus neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Neptuun - Ööpäev: 16 tundi ja 7 minutit Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat Kaaslaste arv: 8 Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suurem kui Uraanil); sellega "rikub" ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal
Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada
Uraani keemiline koostis on sarnane Neptuunile, erinedes selgelt suuremate gaasiliste planeetide Jupiteri ja Saturni koostisest. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst.Sarnaselt teistele hiidplaneetidele on ka Uraanil rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslaseid. Neptuun Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h.
mille täissadade arv ei jagu jäägitult neljaga. Seda kalendrit nim Gregoriuse kalendriks. Maa- mass 6*10 astmel 30 kg. Maa raadius on ligikaudu 6370 km, keskmine tihedus on 5500 kg/m3. Maa tihedus keskme poole suureneb, mis näitab, et Maa keskmes peab olema küllaltki palju raskemetalle-Fe. Väga tähtsaks elemendiks on Maad ümbritsev atmosfäär (hapniku olemasolu, neelab mitmesuguseid kiirgusi-UV, hoiab Maa soojuslikus bilansis-ei teki kasvuhooneefekti. Kuu- diameetrilt 4* väiksem Maast ja massilt 81* väiksem. Kuu keskmine tihedus seega 3300 kg/m3, sellest võib järeldada, et raske tuum puudub. Kuul on väga hõre atmosfäär- pole pilvi, pole häält. Päikeseenergia jõuab Kuu pinnale takistusteta. Päikesepoolne temp 120´kraadi ja varjupoolne 170 kraadi. Me näeme Kuu ühte poolt. Sellel on näha tumedamad piirkonnad. Need on tasased piirkonnad, neid nim meredeks. Lisaks on heledad pinnad. Seal on näha kõrgeid mägesid- moodustavad mäestikke
Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel. Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandis suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut (võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest). Saturnil on 2007 aasta seisuga 60 kuud lisaks 3 kinnitamata kuud. Enamus neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit ja 15 sekundit. Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Kuigi Saturn oma läbimõõdult on ainult umbes 20% Jupiterist väiksem, moodustab ta mass vaid ligikaudu 1/3 Jupiteri omast. Saturni keskmine tihedus ligikaudu on 0,687 g/cm3 . Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0
Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile. Sellised galaktikate omavahelised kokkupuuted võivad lõppeda galaktikate ühinemisega. Nähtavas universumis on arvatavasti rohkem kui 170 miljardit galaktikat. Enamik neist on oma diameetrilt 1000100 000 parsekit ning asuvad üksteisest miljonite parsekite kaugusel. Galaktikatevaheline ruum on väga hõre, selle tihedus on vähem kui 1 aatom kuupmeetris.Suurem osa galaktikatest on grupeerunud parvedesse, parved ise, aga moodustavad superparvi. Tume aine on meile veel väga kehvasti arusaadav, kuigi ollakse kindlad, et see moodustab umbes 90% galaktikate massist. Vaatlusandmete põhjal võib järeldada, et enamiku, kui isegi mitte kõigi,
.............7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................8 2 Sissejuhatus Neptuun on kaheksas ehk viimane planeet meie päikesesüsteemis. Neptuun on ka väga kuulus oma avastusloo poolest. Neptuunil on ühe aasta pikkus 164.8 maa aastat ja üks ööpäev kestab 16 tundi ja 7 min. Suuruselt, diameetri järgi on Neptuun neljas planeet. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, Maast on aga Neptuun massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis (ligikaudu 556 m/s, võrdluseks on meil tormituule kiiruseks juba 20
gravitatsiooniline surve poolt. (Jupiter ei tooda energiat (aatomi) tuumasünteesi käigus nagu Päike; ta on siiski liiga väike ja järelikult on tema sisemus liiga jahe süütamaks tuumareaktsioone.) See sisemuse kuumus põhjustab arvatavasti konvektsiooni sügaval Jupiteri vedelates kihtides ja on arvatavasti vastutav keerukate liikumiste eest, mida me näeme pilvede tippudes. Saturn ja Neptuun on Jupiteriga selles suhtes sarnased, kuid Uraan ei ole. Jupiter on diameetrilt just nii suur, kui üks gaasiplaneet saab olla. Jupiter peaks olema vähemalt 80 korda massiivsem, et saada täheks, mis võib olla suurem ainult oma sisemise (tuuma) soojuseallika tõttu. Jupiteril on hiiglasuur magnetväli, palju tugevam kui Maa oma. Tema magnetosfäär ulatub rohkem kui 650 miljoni km kaugusele (üle Saturni orbiidi!). (Pane tähele, et Jupiteri magnetosfäär on kaugel sfäärilisest -- ta ulatub "ainult" mõni miljon kilomeetrit Päikese
Titan Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200-1900 kg/m3 sama, mis hiidplaneetidel endil. Ainuke kuu, millel on atmosfäär (lämmastikust koosnev) on Titan. 15. Neptuuni välisilme ja tema kaaslase Tritoni erinevus teistest suurtest kaaslastest: Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuun'i tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päiksesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 16. Mida on teada Pluuto kohta? Pluuto on 1930
Saturn'i rõngad on erakordselt õhukesed: kuigi nende diameeter on 250,000 km või rohkem, ei ole nad rohkem kui 1.5 kilomeetrit paksud. Hoolimata nende mõjukast välimusest on rõngastes tõesti väga vähe materjali -kui rõngad surutaks kokku iseseisvaks kehaks, ei oleks selle läbimõõt rohkem kui 100 km. "Rõngaste päritolu on teadmata. Uraan on seitsmes planeet Päikesest ja suuruselt kolmas (diameetri järgi). Uraan on diameetrilt suurem kuid massilt väiksem kui Neptuun.Uraan on oma nime saanud Uranos järgi. Uranos oli kreeka taevajumal, esimeste elusolendite - titaanide ja kükloopide isa ja peajumal Zeusi vanaisa.Uraani kaugus Päikesest on 19, 2 aü. ja tiirlemisperiood 84 aastat. Maaga võrreldes on ta ruumalalt ja massilt 15 korda suurem. Uraan koosneb põhiliselt kivimist ja erinevatest jäädest, ainult umbes 15% vesinikust ja vähesest heeliumist (vastandina Jupiterile ja Saturnile, kus on peamiselt vesinik)
mis on 7x1011 M, ulatusega 160 000 va keskpunktist. Hiljutine halo tähtede radiaalkiiruse mõõtetulemuse põhjal on Galaktika mass 261 000 va ulatuses keskpunktist 7x1011M. Enamus Linnutee massist eeldatakse olevattume aine, moodustades tume aine halo, mis levib suhteliselt ühtlaselt üle 100 kpc kaugusele Galaktika keskpunktist. Üleüldiselt arvatakse Linnutee mass olevat 6x1011 kuni 1x1012 M. Galaktiline tsenter Linnutee ketas, mis omab galaktilist tsentrit, on diameetrilt 70 000-100 000 valgusaastat (20- 30kpc). Täpset kaugust Päikese ja Galaktika tsentri vahel ei ole veel tänaseni ära määratud. Viimaste hinnangute põhjal on selleks vahemaaks kuskil 25 000-28 000 va (7.6 - 8.7 kpc). Galaktika tsentris on väga palju tihedat ainet ja on äärmiselt suure massiga. Intensiivse raadiolaine allikas, mida tuntakse Sagittarius A* nime all, arvatakse olevat Linnutee keskpunktiks. Nüüdseks on kindlaks tehtud, et seal asub tegelikult massiivne must auk.
Titan Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200-1900 kg/m3 sama, mis hiidplaneetidel endil. Ainuke kuu, millel on atmosfäär (lämmastikust koosnev) on Titan. 15.Neptuni välisilme ja tema kaaslane Tritani erinevus teistest suurtest kaaslastest Neptuun on suuruselt diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuun'i tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päiksesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 16.Mida on teada Pluto kohta
Neptuun Koostaja: 2009 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine
Uraanil on pilvevöönd (nagu ka teistel gaasiplaneetidel), mis lõõtsub kiiresti ümber planeedi. Uraanil on ka üheteistkümnest kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Kõik rõngad on väga ähmased, neist heledaimat tuntakse kui Epsiloni rõngast. Uraani rõngad avastati järgmisena pärast Saturni rõngaid. Uraanil on ka 15 kaaslast. NEPTUUN Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. SATURN
tühimikele asteroidide vööndis; Pan on paigutatud Encke joonde. Kogu süsteem on väga keeruline ja on praegu raskesti mõistetav. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga. Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. Saturnil on 10 kaaslast. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu -- Ganymedes
Sarnaselt teistele hiidplaneetidele on ka Uraanil rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslaseid. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid ligi kaheksa kraadi, mistõttu planeedi põhja- ja lõunapoolus asuvad seal, kus enamikul teistel planeetidel on ekvaator. Tuule kiirused planeedil võivad ulatuda kuni 250 m/s (900 km/h). Uraanil on 27 kuud. Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Neptuunil on 14 teadaolevat kuud. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel
Rõngad ja suuremad kaaslased on nähtavad väikese astronoomilise teleskoobiga. Veel andmeid Saturnist: · raadius: 60100 km (9, 4 Maa raadiust) · mass: 5, 68 * 1023 tonni (95 Maa massi) · keskmine tihedus: 0, 7 g/ cm3 (0, 13 Maa tihedust) · raskuskiirendus: 11, 2 m/ s2 (1, 2 Maa raskuskiirendust) · paokiirus: 37 km/ s (3, 3 Maa paokiirust) 3. 7. Uraan Uraan on seitsmes planeet Päikesest ja suuruselt kolmas (diameetri järgi). Uraan on diameetrilt suurem kuid massilt väiksem kui Neptuun. Uraan on oma nime saanud Uranos järgi. Uranos oli kreeka taevajumal, esimeste elusolendite - titaanide ja kükloopide isa ja peajumal Zeusi vanaisa. Uraan, esimene moodsal ajal avastatud planeet, avastati juhuse tõttu William Herschel poolt, kui ta uuris taevast teleskoobiga 13. märtsil 1781. aastal; algul ta arvas, et see oli komeet. Teda on tegelikult nähtud palju kordi varem, kuid ignoreeritud kui lihtsalt üht tähte.
Uraani kuud on: Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind, Belinda, Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania. Oma nimed on need saanud erinevatest Shakespeare'i ja Pope'i kirjutistest (9). 2.8 NEPTUUN Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. See planet on oma nime saanud Vana-Rooma vetejumala Neptunus järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast (10). Neptuun, kaheksas ja viimane suurtest planeetidest, on eriti kuulus oma avastusloo poolest: tema asukoha arvutas välja J. Le Verrier', püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi asukoha J. Galle (11).
ajavahemikus 1035...1033 s leidis aset laienemine umbes 1050 korda. See valguse kiirust ületav Universumi paisumine ei ole relatiivsusteooriaga vastuolus, sest viimane keelab ainult valguse kiirust ületavat liikumist ruumis, mitte ruumi enda paisumist, mis valguse kiirust ületab. Praegu vaadeldavale universumile vastav piirkond pidi sealjuures teooria kohaselt paisuma prootoni diameetrist palju väiksemalt diameetrilt umbes kreeka pähkli läbimõõduni. Aeg, millal see sündmus pidi aset leidma, ning laienemistegur on konstrueeritud nii, et kosmoloogiline tervikpilt klapiks. Neil arvudel puudub sõltumatu kinnitus. Inflatsiooniline faas on seletuseks mitmele kosmoloogilisele vaatlusele, millel muud seletust pole, nimelt · kosmose homogeensus (horisondi probleem) · suuremastaabilised struktuurid kosmoses (galaktikad, galaktikate parved) · ruumi väike kõverus (lameduse probleem)
ainult meestel, nii et tulevase lapse sugu sõltub üksnes isast. Meditsiin pole veel õppinud määrama nii varases staadiumis lapse sugu. Kõige varasem tähtaeg selleks on 6 nädalat, kui on võimalik teha spetsiaalne analüüs. Ultraheli abil saab määrata lapse sugu umbes 20. nädalal. Kolmas rasedusnädal Emaka limaskest kasvab ning mähib enesesse lootemuna: moodustub platsenta -- elund, mis asub toitma ja kaitsma sinu last kogu raseduse kestel. Lapsuke on nüüd diameetrilt väiksem kui pool millimeetrit, kuid tal on juba olemas primitiivsed hingamispilud, lootetoru, millest saab lõpuks süda, ning esimesed närvisüsteemi rakud. Neljas rasedusnädal Väline looteleht (ektoderm) formeerib naha, juuksed, silmaläätsed, hambavaaba ja närvisüsteemi. Hiljem suunduvad rakud kõikidest lootelehtedest "kohtadele" laiali. Moodustub embrüo pea -- õrn kui pisar. Viies rasedusnädal
kusjuures ajavahemikus 10-35...10-33 s leidis aset laienemine umbes 1050 korda. See valguse kiirust ületav Universumi paisumine ei ole relatiivsusteooriaga vastuolus, sest viimane keelab ainult valguse kiirust ületavat liikumist ruumis, mitte ruumi enda paisumist, mis valguse kiirust ületab. Praegu vaadeldavale universumile vastav piirkond pidi sealjuures teooria kohaselt paisuma prootoni diameetrist palju väiksemalt diameetrilt umbes kreeka pähkli läbimõõduni. Aeg, millal see sündmus pidi aset leidma, ning laienemistegur on konstrueeritud nii, et kosmoloogiline tervikpilt klapiks. Neil arvudel puudub sõltumatu kinnitus. Inflatsiooniline faas on seletuseks mitmele kosmoloogilisele vaatlusele, millel muud seletust pole, nimelt kosmose homogeensus (horisondi probleem) suuremastaabilised struktuurid kosmoses (galaktikad, galaktikate parved) ruumi väike kõverus (lameduse probleem)
märgatavate udemetega. See kinnitub emakaõõne sisemusse ning udemed kinnitavad selle emaka limaskesta külge -- sel moel lülitavad embrüo rakud end iseseisvast elust ümber ema vereringesse, kust ammutavad toitaineid ning kuhu heidavad ainevahetuse jääke. Emaka limaskest kasvab ning mähib enesesse lootemuna: moodustub platsenta -- elund, mis asub toitma ja kaitsma sinu last kogu raseduse kestel. Idulane on nüüd diameetrilt väiksem kui pool millimeetrit, kuid tal on juba olemas primitiivsed hingamispilud, lootetoru, millest saab lõpuks süda, ning esimesed närvisüsteemi rakud. Neljandast nädalast alates elab sinu sees mitte enam lootemuna, vaid juba embrüo. Tekkinud kolmest lootelehtede liigist hakkavad formeeruma erinevad elundid. Sisemine looteleht (endoderm) vastutab kopsude, maksa, seedeelundite süsteemi ning kõhunäärme arengu eest.
Ariel, Umbriel, Titania. Oma nimed on need saanud erinevatest Shakespeare'i ja Pope'i kirjutistest. 7. Neptuun · Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suurem kui Uraanil); sellega rikub ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. · Suuruselt neljas (diameetri järgi). Neptuun on diameetrilt väiksem, kuid massilt suurem kui Uraan. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast. · Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem,sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. · Planeedi magnetväli on palju nõrgem kui Uraanil ning magnetpoolused on 50 kraadi
pealasuvate metaanikihtide poolt. Voyager 2 avastas 10 väikest kuud lisaks juba teatud 5 suurele. On tõenäoline, et seal on veel mitmeid pisikesi kaaslasi rõngaste sees. Kokku on Uraanil 15 kuud: Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind, Belinda, Puck, Miranda, Ariel, Umbriel ja Titania. · NEPTUUN Neptuun on kaheksas planeet Päikesest ja suuruselt neljas (diameetri järgi). Neptuun on diameetrilt väiksem, kuid massilt suurem kui Uraan. Oma nime on ta saanud Vana- Rooma merejumala Neptuuni (Kreekas Poseidoni) järgi. Neptuun on väga sarnane Uraanile, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt (maapealsetes teleskoopides näeme vaid tillukest rohekat ketast). Selle planeedi täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu. Orbiit on Neptuunil praktiliselt ringikujuline, ühe tiiru ümber Päikese teeb ta 164, 8 aastaga
kaaslased (Jupiteri kuud Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope ning Saturni kuu Phoebe) on temast üle kümne korra väiksemad.. See helesinine gaasiline maailm on kaheksas planeet Päikesest ja neljas Päikesesüsteemi suurtest planeetidest. Kuid iga 248 aasta järel saab temast ligikaudu 20 aastaks kõige kaugem planeet, sest Pluuto tuleb Päikesele lähemale kui Neptuun. Neptuun oli Rooma mütoloogia järgi (Kreekas Poseidon) merejumal. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas, ta on diameetrilt väiksem, kuid massilt (17,5 korda) suurem kui Uraan, planeedi magnetväli on aga palju nõrgem kui Uraanil ning magnetpoolused on 50 kraadi eemal planeedi enda poolustest. Neptuun on neli korda suurema läbimõõduga, seitseteist korda massiivsem ja kuuskümmend korda mahukam kui Maa. Planeedi keskmine tihedus on selle põhjal tsipa rohem kui poolteist korda suurem vee tihedusest, aga üle kolme korra väiksem Maa keskmisest tihedusest. Neptuun tiirleb peaaegu
universum), kusjuures ajavahemikus 1035...1033 s leidis aset laienemine umbes 1050 korda. See valguse kiirust ületav Universumi paisumine ei ole relatiivsusteooriaga vastuolus, sest viimane keelab ainult valguse kiirust ületatavat liikumist ruumis, mitte ruumi enda paisumist, mis valguse kiirust ületab. Praegu vaadeldavale universumile vastav piirkond pidi seljuures teooria kohaselt paisuma prootoni diameetrist plaju väiksemalt diameetrilt umbes kreeka pähkli läbimõõduni. Aeg, millal see sündmus pidi aset leidma, ning laienemistegur on konstrueeritud nii, et kosmoloogiline tervikpilt klapiks. Neil arvudel puudub sõltumatu kinnitus. Inflatsiooniline faas on seletuseks mitmele kosmoloogilisele vaatlusele, millel muud seletust pole, nimelt: · kosmose homogeensus (horisondi probleem) · suuremastaabilised struktuurid kosmoses (galaktikad, galaktikate parved) · ruumi väike kõverus (lameduse probleem)
annaabi.ee 
