Nähes surnut Kalurit ja tema käte vahel Merineitsit, tõmbus Preester tagasi ja käskis inimestel matta surnukehad savipõllu nurka ja nii tehtigi. Kolme aasta pärast kirikus inimestele Jumala vihast ja Kristuse haavadest rääkides, märkas Preester, et altar oli kaetud kummaliste/ilusate lilledega ning Preester tundis rõõmu. Lillede ilu ei lasknud tal jutlust jätkata ning Preester hakkas hoopis armastusest rääkima. Diakonid ütlesid, et lilled on pärit savipõllu nurgast. Hommikul läks Preester mere kaldale, õnnistas merd ja kõiki olevusi, kes seal elavad. Diakonid - katoliku ja protestantliku kiriku abivaimulik
Vaimulike elu keskajal Feodaalide ja talupoegade kõrval moodustasid kirikuteenrid vaimulikud keskaegses ühiskonnas omaette seisuse, kes olid vahemeheks maapealse elu ja taevariigi vahel. Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst piiskopid ,kardinalid, diakonid,preestrid ja mungad/nunnad. Vaimulik seisus ja ,katoliku kirkik olid nagu riik riigis. Nende suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Seda nimetati tsölibaadi nõudeks, see kehtis esialgu ainult kõrgvaimulike ja munkade suhtes, aga XI sajandist laienes aga ka kihelkonnapreestritele ja teistele alamvaimulikele. Oma seisusest järglaste puudumise tõttu
5. Mida tähendab Canossas käik? Tähendab paavsti juurde alandlikult andestust paluma minek, et vabaneda kirikuvandest. 6. Kirjelda katoliku kiriku hierarhiat. Tollal ajal elanud inimesed olid niivõrd suure hierarhia ja territoriaalse jaotuse tähtsustamise juures sageli nii suures teadmatuses, et polnud teadlikud riigist, kus elavad, küll aga teadsid nad piiskopkonna nime. Rahvaga suhtlesid vaid preestrid ja diakonid, kelle ülemateks omakorda olid piiskopid. 7. Mis on ketserlus? Ketserluseks nimetati kristluse ametlikust üldõpetusest hälbivaid ehk hukkamõistvaid õpetusi. 8. Võrrelge omavahel romaani ja gooti stiili. Romaani stiili omadusteks olid ümarkaar, tugevad kivivõlvid toetumas tohututele sammastele, nelitistornid, ehitised pürgisid kõrgustesse ning kasutusel olid turvalisuse eesmärkidel paksud müürid ja väikesed aknad
Vaimulikud keskajal Feodaalide ja talupoegade kõrval moodustasid kirikuteenrid vaimulikud keskaegses ühiskonnas omaette seisuse, kes olid vahemeheks maapealse elu ja taevariigi vahel. Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst, piiskopid, kardinalid, diakonid, preestrid ja mungad/nunnad. Vaimulik seisus ja katoliku kirik olid nagu riik riigis. Nende suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Seda nimetati tsölibaadi nõudeks, see kehtis esialgu ainult kõrgvaimulike ja munkade suhtes, aga XI sajandist laienes aga ka kihelkonnapreestritele ja teistele alamvaimulikele. Oma seisusest järglaste puudumise tõttu
korrusel. Korrus koosnes ühest ruumist. Magati sageli ühes voodis. Sooja andis paremal juhul kamin. Soojendati end paksude rõivastega ning karusnahkadega. Elamus pesemisvõimalused praktiliselt puudusid. Edasi liikudes jõuame vaimulikeni. Keskaeg oli väga religioossne ühiskond ning väga tavaline oli vaimulike ja ilmalike inimeste vastandamine. Valitsesid siiski vaimulikud. Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst, piiskopid, kardinalid, diakonid, preestrid ja mungad/nunnad. Vaimulik seisus ja katoliku kirik olid nagu riik riigis. Nende suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Oma seisusest järglaste puudumise tõttu tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast. Vaimulike peamine ülesanne oli kiriklike kombetalituste sooritamine ning
koguduse liikmed, oli loomulik, et piiskop pidi valitsema koguduse vaimset elu. Nii jäi tema hooleks puhta apostelliku õpetuse alalhoidmine ja kaitsmine moonutuste eest. Piiskopi ametist arenes arenes vanakiriku põhiamet 2.sajandi lõpuks. Et kirik võiks oma ülesandeid täita tekkisid juba 1.sajandil kindlad koguduse ametid. Esialgu olid need mitmel pool erinevad, hiljem koondus võim valitud juhi kätte. Piiskopi abilisteks olid kogudusevanemad ehk presbüterid, samuti diakonid, kes aitasid jagada armulauda ja vastutasid heategevuse eest. Presbüteri ametist arenes hiljem preestri amel. Varases kirikus tunti ka naiste ametit. Vähehaaval see aga kadus. 4.sajandil hakkas preesterkond arenema omaette seisuseks, keda ametissepühitsemine eraldas rahvast ehk ilmikutest. Kui kirikusse tungisid askeetlikud ideaalid, hakati kõrgematelt vaimulikelt nõudma abiellumatust ehk tsölobaati, hiljem laienes see nõue kõikidele vaimulikele.
hästi kreeka ja rooma kultuuri. Kuid 2. ja 3. sajandil hakkasid ristiusukogudustesse astuma jõukamad inimesed, eelkõige keskklassid. Selle põhjuseks oli rahutuks ja ohtlikuks muutunud elu Rooma riigis. Segaduste ja barbarite sissetungide ajal võis kaotada nii vara kui ka elu. Kindlustunde puudumine homse päeva ees põhjustas lootust igavesele õndsusele peale surma. Rikaste astumise tõttu ristiusku rikastusid ka kogudused. Rikkuste valitsemiseks valiti kogudustes ametiisikud: piiskopid, diakonid jt. Impeeriumi ristiusukogudused ühinesid: hakkas tekkima ühtne range ülesehituse ja alluvate ametiastmetega organisatsioon - kristlik kirik. Ristiusku astusid rikkad inimesed ja kristlus muutus peaaegu moeasjaks. Kristlane olla sai auasjaks ja võimaldas kiiremini tõusta karjääriredelil. Seega vahetasid paljud usku kasusaamise eesmärgil. Pühakojad ei suutnud enam mahutada kiiresti kasvanud kristlaste hulka. Rikastele oli koguduste
• Talurahvaõigused - kriminaalsätted • Surmanuhtlus - röövimine, tapmine, nõidumine, ketserlus, vägistamine 3 tunnistajaga KIRIKUD JA KLOOSTRID • Igas piiskopkonnas toomkirik e katedraal (Tartu, Haapsalu, Tallinn) • 13.saj lõpp kirikukihelkonnad muinaskihelkondade järgi • Keskuses kirik (Tallinnas ja Tartus 2), kabelid müüride ette, suurte teede äärde • Kirikhärra - pidas jumalateenistusi, jagas sakramente • Olenevalt suurusest, sissetulekust abis diakonid või alamdiakonid, küünlakandjad, kooripoisid • Peaaltarid ja kõrvalaltarid • Vikaare rahastati annetuste ja päranduste kaudu • Jumala koda - ladinakeelsed jumalateenistused • Kokkusaamiskoht - laadad • Kindlus - torn pelgupaik • Ristiusk selgeks teha piltida ja skulptuuride abil • Liturgia - missa pidulik muusikaline osa • Talupojad ja mõis kuulusid kogudusse KERJUSMUNGAORDUD • Kõik inimesed usklikud • Ketserid - kritiseerisid katoliku usku • Lääne-Euroopa
Ta võib olla küll paavst või keiser, kuid on ikkagi inimene. Kristlasi kiusati taga. Kiusamistest hoolimata püsima jäämine on samuti kristlust tugevdanud. KRISTLIKU KIRIKU ORGANISATSIOON ecclesia kirik civitas linn; haldusüksus Algselt on kirik linnaline nähtus. Sellest ka mõiste pagani maalt (maa ei olnud kristianiseerunud). Algselt oli piiskop armulauajumalateenistuse juhataja. Talle allusid kogudusevanemad ehk presbüterid. Olid ka diakonid, kes aitasid jagada armulauda ja tegelesid heategevusega. Algsetes kogudustes teenisid ka naised, kuid hiljem mitte. Põhjuseks naiste suur osa paganlikes usundites. Neljandal sajandil hakkab preesterkond arenema omaette seisuseks, keda eraldas muust rahvast ametissepühitsemine. Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Rooma piiskopid olid algusest peale teistest tähtsamad. Neid kutsuti koos Konstantinoopoli piiskopiga patriarhideks.
kultuuri. Kuid 2. ja 3. sajandil hakkasid ristiusukogudustesse astuma jõukamad inimesed, eelkõige keskklassid. Selle põhjuseks oli rahutuks ja ohtlikuks muutunud elu Rooma riigis. Segaduste ja barbarite sissetungide ajal võis kaotada nii vara kui ka elu. Kindlustunde puudumine homse päeva ees põhjustas lootust igavesele õndsusele peale surma. Rikaste astumise tõttu ristiusku rikastusid ka kogudused. Rikkuste valitsemiseks valiti kogudustes ametiisikud: piiskopid, diakonid jt. Impeeriumi ristiusukogudused ühinesid: hakkas tekkima ühtne range ülesehituse ja alluvate ametiastmetega organisatsioon - kristlik kirik. Kristlane olla sai auasjaks ja võimaldas kiiremini tõusta karjääriredelil. Seega vahetasid paljud usku kasusaamise eesmärgil. Pühakojad ei suutnud enam mahutada kiiresti kasvanud kristlaste hulka. Rikastele oli koguduste kommunistlik elukorraldus võõras, sest neil oli vara, mida nad tahtsid suurendada, mitte jagada vaestega
Ilma jumalaarmuta (mille jagamise ainuõigus on vaimulikul seisusel) ei saa inimene pattu maha jätta (ei pääse taevariiki). §1.2 Kirikuhierarhia kujunemine Juba 1. saj. tekkisid koguduseametid. Iga kogudus valis endi keskelt juhi e. piiskopi (algselt valitavad ametid). Omavahel olid kogudused esialgu võrdsed. Piiskop valitses koguduse liikmete vaimset elu. Piiskopi abilised oli koguduse vanemad e. presbüterid ja diakonid, kes aitasid jagada armulauda ja vastutasid heategevuse eest. 4. saj. hakkas preesterkond arenema omaette seisuseks – keda ametissepühitsemine eraldas rahvast (ilmikuist). Hiljem hakati vaimulikkonnalt (esialgu kõrgemalt) nõudma tsölibaati (vallalisus e. abiellumise keeld). Kujunes kirikuhierarhia - varasemast ajast oli kristlike keskuste Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Rooma piiskoppidel olnud teistest lugupeetavam positsioon
õnnistuse ja meelevalla. Preestreiks võivad olla ainult mehed. Nad võivad abielluda ainult enne preestriks pühitsemist. Kõrgemad vaimulikud ( alates piiskopist) ei tohi olla abielus, seetõttu on nad kas mungad või lesed. Õigeusu preesterkond jaguneb nii : 1) p a t r i a r h i d ( kirikupead); 2) metropolid ( mingi riigi või suurema maa- ala ülempiiskopid); 3) peapiiskopid ja piiskopid; 4) ülempreestrid ja preestrid; 5) diakonid ( preestrit abistavad alamvaimulikud). Mingeid erilisi munga- ja nunnaordusid, vennas- või õeskondi õigeusu kirikus pole. Kloostrid alluvad piiskoppidele. Suurem osa õigeusu kirikuid on iseseisvad ehk a u t o k e f a a l s e d, väiksem osa - a u t o n o o m s e d. Õigeusk on levinud Kreekas ( seal on ta riigiusk, Kreeka õigeusu kirikupead - oikumeenilist Konstantinoopoli patriarhi - peetakse patriarhide seas auväärsuselt esimeseks, Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes, Gruusias, Serbias,
varakeskaja alguseks. 4.saj hakkab preesterkond kujunema omaette seisuseks. Ametsissepühitsemine- ordinatsioon. Vaimulikelt hakati nõudma tsölibaati (abielukeeld). Neil oli kindel riietus(tumedad riided) ja soeng (paljas pealagi). Varakeskaja lõpuks kujuneb välja Alamvaimullikud kirikuhierarhia, mille tipus on paavst. Seejärel: Preestrid Vikaarid, diakonid-preestri abid kardinalid(kõrgvaimulikud, kellel oli Mungad ja nunnad õigus valida paavst) Peapiiskopid Sakramendid- jumalaarm Piiskopid Ristimine Kanoonikud(toomkapiitli liikmed) Leeritamine Kloostriülemad (abtid, Priorid, Piht ja patukahetsus abtissid, priorissid) Armulaud
Vaimulikuseisus: Vaimulikud jagunesid kaheks: mustaks ja valgeks vaimulikkonnas. Musta vaimulikkonna moodustasid mungad ja kloostrivaimulikud. Nende käes oli õigeusukirikus juhtroll. Oluline on see, et tegemist ei olnud päritava ametiga. Valge vaimulikkonna moodustasid kogudusevaimulikud, nad moodustasid tuumiku. Valge vaimulikkonna seisus oli päritav. Vaimuliku seisuskonna korporatsiooniks oli sinodid ja vaimulike konsistooriumid. Vaimulike seas oli selge kihistumine: preestrid, diakonid, salmilauljad. Kirikliku ameti pidamiseks olid ka vanuseliseks piiranugd. Preestriks saamiseks pidi olema vähemalt 30 aastaseks. Diakoniks võis saada 25 aastaselt, salmilauljaks 15 aastaseks. Vaimulike seisuse omapäraks oli see, et tegemist oli kõige rohkem haritud seisusega. Linnaseisus: Peeter I ajal hakati linnakodanikke jagama regulaarseteks ja mitteregulaarseteks kodanikeks.
selle kirikuriigiks. 843. a. Verduni leping Frangi riik jaotatakse Lääne-, Ida- ja Lõuna-Frangi riigiks. Kiriku- ja vaimuelu varakeskajal Paavstivõimu tõus Katoliku kiriku peaks kujunes tänu pärimusele Rooma paavst. Paavsti autoriteedi tõusu toetasid Frangi riigi valitsejad. Karl Suur seadustas muistse kombe, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb anda riigile kümnis. Kirik oli hierarhiliselt üles ehitatud: paavst>kardinalid>peapiiskopid>piiskopid>preestrid>diakonid. Tonsuur väikene murumüts (paavstil valge, kardinalil roosa). Tsölibaat vanne, mis tähendab, et nad on abielus jumalaga (Stella: "Pole seksuaalset kontakti kellegagi"). Katedraal suur kirik, jumalateenistust peab paavst või kardinalid. Toomkirik kirik, kus jumalateenistust peab peapiiskop. Kirik tavaline kirik, kus peab jumalateenistust preester. Toomkapiitel tavaliselt 12nest vaimulikust koosnev nõukogu, kes aitab ja toetab peapiiskoppi
Vaimulikud on seisus, mis ei täienda end ise (tsölibaat). Priviligeeritud seisus, maksuvabadus ilmaliku seisuse suhtes, hierarhiline. Osa tunnistab protsessioonlikku ?????? Preester =prespüter. Diakon pole õigust armulauda jagada. Piiskop õigus preestreid määrata. Paavstil ka piiskopi pühitsus aga rohkem õiguseid. Kardinal diakon, kardinal preester, kardinal piiskop. Ajalooliselt kardinalid Rooma ja selle lähikonna vaimulikud, Rooma kirikute diakonid, preestrid ja piiskopid. Hiljem nimi säilis ka mujal. Salakardinalid Venemaal ei kuulutatud oma kardinali staatust, et ei tekiks sellepärats probleeme. Ilmik vaimulikkond pole ilmalikud vaid tegutsevad ilmas, mitte kloostris. Ordu vaimulikud regulaarvaimulikud ehk mungad (ordo =kord). Mungad annavad mungatõotuse, alluda Ordu distsipliinile. Mõned preestrid on mungad aga kõik mungad pole preestrid. Kõik ordu vaimulikud ei ela kloostris, nt sõjaliste ordude liikmed, kerjusmunga
Piiskopikirik e katedraal, mõned väga võimsad, teised küllalt tagasihoidlikud kirikuhooned Piiskopi ülesanded: preestrite ja diakonite ametisse pühitsemine (ordinatsioon), ristitute konfirmeerimine (kinnitamine), õli pühitsemine kiriklikeks toiminguteks, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine, vaimulik kontrollimine oma piiskopkonnas visitatsiooni käigus Kohaliku koguduse eesotsas oli preester (kr k presbyter vanem), neid abistasid diakonid jt abilised (akolüüdid) Kirikule maksti 10% sissetulekust kirikukümnis Maaisandal oli patronaadiõigus Kirjelda romaani kirikut Kirikud on massiivsed, paksude seinte ja väikeste akendega, et hoone suudaks kanda kivivõlvi raskust. Suur osa kirikutest olid basiilikad, millel oli lai kesklööv ja kitsamad külglöövid. Lööve eraldasid tugevate kivisammaste või nelinurksete tugipostide nn. piilarite read, millele toetusid kesklöövi seinad.
19. sajandi keskpaika loetakse selle liikumise kõrgajaks. Aruannete järgi on olnud 160 palvemaja etnilisel Eesti alal. Liikmete arvu on hinnatud umbes 50 000-le. Kaasastilkujaid oli ilmselt veel. Umbes 10% täiskasvanud elanikkonnast oli sellega seotud. Piirkonniti oli liikumine elavam või leigem. Enam aktiivsed piirkonnad on Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa, Võru- ja Tartumaa. Ülejäänud Eestis liikumine nii suurt populaarsust ei saavutanud. Tekib ka hierarhia. Kõige eesotsas diakonid, kõik see, mis jääb allapoole, on kohalike talupoegade käes (neid kutsuti abilisteks, töötegijateks). Abiliste ülesandeks on läbi viia palvetunde. Võtavad vastu ka uusi liikmeid, jälgivad, et kehtestatud kord oleks liikmete poolt täidetud. Kui juhtus olema korra vastu eksijaid, siis neid karistati. Võidi ka eksinud liikmed välja visata. Selle liikumise kohta on öeldud, et 18. sajand oli harjutamisaeg, kuid 19. sajand oli esimeseks tõsiseks
Ja mitme sõrmega ta õnnistab? Kolme sõrmega: Isa, Poja ja Püha vaimu nimel.» * Kergemini ujuv (ladina k.). ** Sissejuhatus (ladina k.). *** Nagu taevaste avaruses (ladina k.). 285 Kõik lõid risti ette, d'Artagnan arvas, et peab järgnema teiste eeskujule. «Paavst on Püha Peetruse järeltulija ja esindab kolme jumalikku võimu. Kõik ülejäänud vaimuliku. hierarhia liikmed, ordines inferiores2 õnnistavad pühade peainglite ja inglite nimel. Kõige madalamad vaimulikud, nagu diakonid ja köstrid, õnnistavad pühaveepintsliga, mis sümboliseerib arvutut hulka õnnistavaid sõrmi. Argumentum omni denudatum ornamento 3. Juba sellest üksi kirjutaksin ma kaks niisugust köidet.» Ja vaimustusetuhinas lõi jesuiit käega «Püha Chrysostomose» fooliokaustas väljaandele, mille raskuse all laud looka vajus. D'Artagnan võpatas. «Kahtlemata olen ma sunnitud tunnistama selle teema ilu. Samaaegselt pean aga ütlema, et ta käib mulle üle jõu. Mina valisin teise teema