1)kaubanduslik konverents 2)suur sisseränne: tööpuudus kultuurikonfliktid 3)usulised rassilised konfliktid, kuritegevuse levik, haiguste levik. Rahvusvaheliste ettevõtete põlvkonnad RNE II tootsid kolooniates põllumajandussaadusi, tegeleesid tootme esmase töötlemise ja sissveoga päritolumaale III Soovisid juurdepääsu strateegilistele ressurssidele. Välisotseinvesteering välismaise ettevõtte raha paigutus meie ettevõtetesse Kalev, Rakvere lihakombinaat, Ale Coq Devalveerumine riigi raha väärtuse alandamine, et müüa välisturul oma kaupa odavamalt. Embergo - Teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld Vene-Gruusia, Põhja-K L-Korea, USA-Kuuba. Kvoot kauba koguseline piirang Tollimakse - maks, mis makstakse, mis tuleb tasuda tollist läbi minnes. Dumping toodete odavam müük välismaal. Rahvusvaheline kaubandus: Iseloomustab *tööjaotuse süvenemine *tootmise spetsialiseerumine *toomismahtude pidurdamine *kaubandusmahtude kasv.
Ülesanded I. LUGEMINE Loe läbi katkend Viivi Luige ja Hedi Rosma teosest „Ma olen raamat” (2010) ning lahenda selle põhjal ülesanded. (40 punkti) Ülesannete lahendamisel arvesta, et iga vastuse oodatav pikkus on 50–100 sõna. Viitamisel võid kasutada ridade ees olevaid numbreid. 1. Kuidas mõistad Viivi Luige mõtet „Raamatu kirjutamine on mingis mõttes maailma toimimise mudel. Elu mudel”? (10 punkti) 2. Mille devalveerumine ja miks Viivi Luigele muret valmistab? Too selle kohta 2 näidet tekstist. (10 punkti) 3. Kuidas suhtus Viivi Luik arvutisse (internetti) varem, kuidas nüüd? Põhjenda tekstile toetudes, miks on Viivi Luige suhtumine muutunud. (10 punkti) 4. Miks ei või Viivi Luige arvates iga inimene raamatut kirjutada? Kuidas hindad Viivi Luige seisukohta? (10 punkti) 1) Viivi Luik tahab sellega öelda, et üllatus esineb raamatu kirjutamisel, nii nagu inimestel elus neid ette tuleb
Viivi Luik ja Hedi Rosma 1. Kuidas mõistad Viivi Luige mõtet ,,Raamatu kirjutamine on mingis mõttes maailma toimimise mudel. Elu mudel.''? Sellega tahab Viivi Luik öelda, et kui kirjutada raamatut ei tea kirjanik isegi, kuidas see lõppeb. See on suur üllatus nagu ka elu, sa ei tea kunagi, mis homme juhtub ja kuidas elu lõppeb. Kirjanik laseb teosel end ise kirjutada ja siis vaatab kuhu raamat pöörab ja kuhu välja jõuab. (read 15-27) 2. Mille devalveerumine ja miks Viivi Luigele muret valmistab? Too selle kohta 2 näidet tekstist. Viivi Luigele valmistab muret, et devalveerunud on sõna ,,kirjanik''. Tema arvates ei tähenda sõna ,,kirjanik,, seda, mida tähendas varem. Sõna ,,kirjanik'' märgib võltsi, edevat ja tüütut nähtust. Sõnast ,,kirjanik'' on kadunud sisu,, igaüks võib kirjutada valmis raamatu ja ei hinnata enam tõelisi ,,kirjanikke''. Viivi Luige jaoks on veel devalveerunud sõnad ,,armastus'' ja ,,usk''
Empiiriline info kursirežiimidest • Riikidel, mis aktiivselt kauplevad, on vähem paindlikud režiimid • Dollariseerumine on enim levinud fear of floating riikides Vahetuskurss ja rahapoliitika • Paindlik režiim – Sõltumatu rahapoliitika • Fikseeritud vahetuskurss – Range rahapoliitika – Kodumaise laenukasvu kontrolli all hoidmine – Intressipariteet Intressipariteet • i = i*-(ERe-ER)/ER – Fikseeritud kursi puhul on eeldatav devalveerumine 0 – Aeg-ajalt muudetavate kursside puhul on eeldatav devalveerumine = crawli muutus • Kui pariteeti ei arvestata, siis – Tekivad volatiilsed kapitalivood – Surve rahapakkumisele Vahetuskursipoliitika • Reaalvahetuskurss väljendab kodumaise valuuta ostujõudu ja kodumaise tööstuse hinnakonkurentsivõimet • RER = ERP*/P = (Pt/Pn)/(P*t/P*n) ehk RER = Pt/Pn • Balassa-Samuelsoni efekt • Võimalik on ka kursi kallinemine ühtset
• Esimene suurem kogemus Ladina-Ameerika kriis (1982) • Põhjused • 1970ndatel jõuline laenamine ($29mld kuni $327mld) • Intressimäärade tõus (kuni 20% 1981) • Mehhiko ei suuda laenu teenindada (1982) • IMF-i abi $4mld • Tingimustel: eelarve kulude kokkutõmbamine, riigiettevõtete erastamine, kaubandustõkete eemaldamine, rohkemate välisinvesteeringute sisselaskmi ne Aasia kriis (1997) • Sai alguse Taist, valuuta devalveerumine • Järgnesid nt: Filipiinid, Indoneesia, Lõuna- Korea,... • IMFi abi $110mld • Tingimustel: kõrgemad maksud, valitsussektori kulude kokkutõmbamine, riigiettevõtete erastamine, intressimäärade tõstmine • Kriitika: läheneti standardselt ja sarnaselt nagu Ladina-Ameerika kriisis, kompromissitus tingimuste osas COVID kriis ja IMF • Sõnum: Ühtsus ja vastupidavus • Pooldavad • Lõdvem rahapoliitika • Valitsustepoolsed toetused
B Consolidation stabiliseerimine Bad debts suured võlad Contribution toetusmaks, annetus Balance Sheet varabilanss Controllable costs kontrollitavad kulud Conversion cost realiseerimiskulu Depreciation väärtuste vähenemine, devalveerumine Convertible loan stock muudetav laenuaktsia Direct costs otsesed kulud Discount allahindlus Cost behavior hinna käitumine Discounted cash flow allahinnatud Cost center kulukoht kassakäive Cost convention hinnaleping Dividend dividend, boonus
esindatud o Keskklass Jätkuvalt suurenev heterogeensus – mitmekesisus Keskklassi kasv majandusliku restruktureerimise mõjul: suurenev vajadus ekspertide ja professionaalide järele, riigi funktsioonide muutus, heaolusüsteemide kasv, kõrghariduse ekspansioon Valgekraeliste töökohtade devalveerumine; suurenev lõhe tipp-professionaalide ja kontoritöötajate vahel. o Kredentsialism – akadeemilisele saavutuslikkusele tuginev usalud ja karjääripotentsiaal Professionaalsus – grupihuvide kindlustamine Piiratud ligipääs Distsipliin ja monitooring Tegevusvõimaluste reguleeritus o Töölisklass
Paljud tänapäeva majandusteadlased eelistavad piiratud intressimääraelastset reaalse rahapakkumise strateegiat. See kujutab endast reaalse rahapakkumise kohandumist reaalsetele tingimustele. 20. Ostujõu pariteedi teooria: Vahetuskursi def.: kindlate hindade vaadelduna peab valuuta ostujõud kõikides riikides olema sama. Kui kodumaine inflatsioonimäär on kõrgem kui välismaine, on tulemuseks kodumaise vääringu devalveerumine. Nominaalse vahetuskursi ülesandeks on kodumaise ning välismaise inflatsioonimäära erinevusest tulenevate mõjudekompenseerimine ning reaalvahetuskursi stabiliseerimine. 21. Vahetuskurss poliitikainstrumendina: Nominaalse vahetuskursi tõus kutsub kodumaise ning välismaise hinnataseme muutumatuse korral esile koduse valuuta devalvatsiooni ning sealtkaudu kodumaise konkurentsivõime paranemise maailma mastaabis. Nominaalvahetuskursi langemine
Ei arvesta jõukusastet Ei arvesta eliidi spetsiifilise positsiooniga – nende ebaproportsionaalne sotsiaalne mõju ühiskonnas Klassid: Kõrgklassid: päritud jõukus; individuaalne karjäär; erinevad viisid jõukaks saamisel, erinevate sotsiaalsete kategooriate kasvav esindatus Keskklass: mitmekesisus; suurenev vajadus ekspertide ja proffide järele, riigi funktsioonide muutus, heaolusüsteemi kasv, kõrghariduse ekspansioon; valgekraeliste töökohtade devalveerumine, suurenev lõhe tipp-proffide ja kontoritöötajate vahel Töölisklass: Homogeensem, siiski sisemised erinevused (oskus-,lihttöölised), kahenemine majandusliku restruktureerimise tõttu; kõrgem elutustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga Alamklass: marginaliseeritud ja tõrjutud, sotsiaalametite kliendid, pikaajalised töötud, kodutud, immigrandid, etnilised vähemused; sotsiaal-ruumiline segregeeritus: getod, vastavate gruppide piiratud integreeritus ühiskonda
e(reaalne) * P eP P Kui e=1, siis vahetuskursi ostujõu pariteet. Selle järgi vahetuskursi def.: kindlate hindade vaadelduna peab valuuta ostujõud kõikides riikides olema sama. (Analüüsitakse kaubeldavate hüviste juhtumeid. E: 1 homogeenne hüvis, täiuslik konkurents). Vahetuskurss: P(t ) e * Kui kodumaine inflatsioonimäär on kõrgem kui välismaine, on tulemuseks kodumaise P (t ) vääringu devalveerumine. Nominaalse vahetuskursi ülesandeks on kodumaise ning välismaise inflatsioonimäära erinevusest (rahvusvahelisele konkurentsivõimele) tulenevate mõjude kompenseerimine ning reaalvahetuskursi stabiliseerimine. 23. Vahetuskurss poliitikainstrumendina Näiteks nominaalse vahetuskursi tõus kutsub kodumaise ning välismaise hinnataseme muutumatuse korral esile koduse valuuta reaaldevalvatsiooni ning sealtkaudu kodumaise konkurentsivõime paranemise maailma mastaabis
Laenuga finantseerimine - Võlakirjad, pangalaenud ja ametlik laenamine Aktsiakapitaliga finantseerimine -Otseinvesteeringud ja aktsiate soetamine portfelliinvesteeringuna Valuutakriiside tekkepõhjused. Jooksevkonto puudujäägist tulenevad kriisid: · Riigi vahetuskurss on juba algselt valesti määratud · Kohalik inflatsioon on muutnud hinnad rahvusvahelisel turul konkurentsivõimetuks · Konkureerivates riikides on toimunud valuuta devalveerumine (nt. Tai 1997) Varade ja kohustuste tähtajalisest tasakaalustamatusest tulenevad kriisid: · Riigi lühiajalised välisvaluutakohustused ületavad välisvaluutareserve · Riik on ajutiselt ebalikviidne, kuna puuduvad vahendid kohustuste kohe täitmiseks · Investorite usalduse kaotuse puhul lõpeb laenude andmine ja riik ei suuda enam oma varasemaid kohustusi refinantseerida (nt Korea 1997) Nn bank-run valuutakriisid:
Linnamajad asustatakse väljast tulnud suvitajate ja eriti pensioniealiste uuskodanikega. Pärnumaale saab seega prognoosida kindlat kasvu kinnisvara- ja ehitusturul. Pärnu kesklinnas kui ka rannikul ja jõekallastel on kasvav oht rikkuda keskkonda sobimatute ehitiste ja mitmesuguste meelelahutusprojektidega. Tihenev keskkond kasvatab konfliktide hulka kohalikku päritolu ja uute pärnakate, ravi- ja lõbuturistide vahele. Pärnusse tullakse ju paljuski meeldiva linnakeskkonna pärast, mille devalveerumine võib hakata murendama Pärnu kui suvepealinna mainet. (Terk, Raagmaa 2004) Selleks, et Pärnu linn ja Pärnumaa oleksid jätkusuutlikud, senine hõive ja heaolu säiliks, ei piisa siiski vaid logistikast ja puhkemajandusest, mis on ülimalt sõltuvad rahvusvahelisest kojunktuurist. Vaja on lisaks konkurentsivõimelist tootmist. Selline allhankepõhine tööstus väheneb paratamatult: Pärnust võib aastate jooksul kaduda suur
Peamised ülesanded: - rahapakkumise kujundamine - rahasüsteem - riika ja keskpank - rahvusvaheliste valuutasuhete reguleerimine - raha väärtuse stabiilsus NB! Tegelik raha ja krediidiraha eksisteerib koos. Ainsaks tõhusaks instrumendiks peetakse rahapakkumist. Rahapakkumine peab kasvama määral, mis vastab tootmispotentsiaali kasvule. Kui kodumaine inflatsioonimäär on kõrgem kui välismaine, siis tulemuseks on kodumaise vääringu devalveerumine. Nominaalse vahetuskursi ülesandeks on kodumaise ning välismaise inflatsioonimäära erinevustest (konkurentsivõime) tulenevate mõjude kompenseerimine ning reaalvahetuskursi stabiliseerimine. Eriti on kodumaise vääringu devalveerimine poliitikute jaoks tähtis poliitikainstrument ekspordi ning selle tulemusel tulu ja tööhõive toetamisel. Alates Eesti krooni käibele võtmisest 1992. aastal oli ta olnud seotud Saksa margaga
Austria haru (1556- 1918): Austria ja Püha Saksa-Rooma keisritroon (kooslus kuni 1806). Välispoliitiliseks tulemuseks oli see, et Prantsusmaa oli Habsburgide ,,piiramisrõngas". Prantsusmaa välispoliitiline eesmärk alates Karl V ajast kuni 18saj'ni Habsburgide dünastia mõju vähendamine, seetõttu Prantsusmaa toetas järjekindlalt Habsburgide vaenlasi, mh Saksa protestante (30a sõjas jne) Habsburgide Hispaania: Suurriigi staatuse devalveerumine (1556-1700) majanduse allakäik (inflatsioon). Katoliiklikus Hispaanias ei arene moodsat majandust. Maailmakaubanduse keskus nihkus põhjapoole (Inglismaa, Holland, kuigi Holland veel kuulus Hispaania alla ja oli üks sissetuleku allikatest). Kulukad sõjad kurnasid majandust. Katoliku usufanatismi tulemusena vaimne kängumine. Välispoliitilised tagasilöögid olid: Hollandi vabadussõda (1568-1581 kuulutas ühepoolselt iseseisvuse, ametlikult Hollandi
o Töövõtjate valikud: väljaõpe, töökohavalik o Tööandjate valikud Diskrimineerimine sotsialiseerimine o Piiratud valikud Põhjuslikkus: eelistused tööjaotus Institutsionaalsed tegurid Piiratud mobiilsusvõimalused 2. Majandusteaduslikud Uusklassikaline teooria Sissetulekute maksimeerimine elu jooksul kõrge sisenemispalk; väikse tööstaaziga kaasnev sissetuleku tõus; väike inimkapitali devalveerumine; vajadus vähese inimkapitali järele Eelistused tööjaotus Tulemused Naiste sisenemispalgad madalamad Naised, kes plaanivad pikemalt tööturul olla: eelistasid erialasid, kus ülekaalus mehed; pole seost palneeritud karjääri pikkuse ja erialavaliku vahel Ei ole tõsi, et naised töötavad erialadel, kus vaja vähe inimkapitali Kriitika - diskrimineerimine: Värbamisel mehi ei võeta tööle erialadele, kus naised on enamuses ja vastupidi
Aastatel vähenes toodang pidevalt ning enamus tootjaid jäid kahjumisse. Reformide algetapil tõusid loomasööda, väetiste ja elektrihinnad palju kiiremini, kui põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad. See muutis tootmise mitte ainult vähetulusaks vaid isegi kahjulikumaks. Massilise erastamise käigus said omanikeks 90% endised omanikud, kellel polnud raha vajalikeks investeeringuteks. Ühtse vahetuskursi kehtestamisele järgnes rubla kiire devalveerumine. Lõpuks langes rubla vahetuskurss kursside ühtlustamisele järgnenud aasta jooksul 8,5 korda. 1993. Aastal kurss isegi stabiliseerus ja rubla isegi tugevnes. Majandusreformid on avanud võimalusi ettevõtlikele ja energilistele inimestele. Samas on need reformid tekitanud palju ebaeetilist käitumist ja vallandanud massilise võitluse rikkuse nimel. Pärast NSVLiidu lagunemist hakati ellu viima põllumajanduses suuri muudatusi, mille
o Keskklass - Jätkuvalt suurenev heterogeensus – mitmekesisus 9 - Keskklassi kasv majandusliku restruktureerimise mõjul: suurenev vajadus ekspertide ja professionaalide järele, riigi funktsioonide muutus, heaolusüsteemide kasv, kõrghariduse ekspansioon - Valgekraeliste töökohtade devalveerumine, suurenev lõhe tippprofessionaalide ja ‘kontoritöötajate’ vahel „Kredentsialism“- (akadeemilisele) saavutuslikkusele tuginev usaldus ja karjääripotentsiaal Professionaalsus – grupihuvide kindlustamine: - piiratud ligipääs (kvalifikatsioon) - distsipliin ja monitooring - tegevusvõimaluste reguleeritus (nt kuuluvus organisatsiooni, tegevuskoha nõuded jms) o Töölisklass
Hariduse ekspansioon Hariduse ekspansioon Credentialism-(akadeemilisele) saavutuslikkusele tuginev usaldus ja karjääripotentsiaal Credentialism-(akadeemilisele) saavutuslikkusele tuginev usaldus ja karjääripotentsiaal “Valgekraeliste“ töökohtade devalveerumine, kasvav lõhe „tipp-professionaalide“ ja “Valgekraeliste“ töökohtade devalveerumine, kasvav lõhe „tipp-professionaalide“ ja „kontoritöötajate“ vahel „kontoritöötajate“ vahel
,,hetkelist ankrut" ehk et inimesed siiski ei ole üleliia tähelepanelikud (ekstravagantsed) oma välimuse suhtes, ent samas siiski mitte ka hoolimatud. Mood on alati kohane, isegi kui see on ekstravagantne. Moekas olemine võib olla paljastav, kuid see ei ole kohatu. ,,Paljud naised tunneksid häbi olles võõra mehega oma toas kandes nii paljastavat dekolteed, kui nad kannava tavaliselt tänaval kümnete ja sadade meest eees." Moe kaudu toimub asjade samasugune devalveerumine nagu raha puhul: kui on liiga palju, siis väärtus kukub. Vrd Campbelli moodne ja traditsiooniline hedonism - saame rahulduse ja kohe hülgame. Simmeli probleemi tõstatamine - mood on ainult ülemklassidele omane. Alamklassid hakkavad ka seda tahtma ja ülemklass peab selle hülgama. Huvitav: ebamoodsalt riides käimine on samasugune konformism nagu moekalt riides käimine, ainult miinusmärgiga
Peterson, Ago-Endrik Kerge, Kaarel Kilvet, Juhan Viiding jt. Kümnendi algupoolt on nimetatud suisa eesti teatri kuldajaks, milles olid koos noore režii põnev uudsus ja vanameistrite 34 küpsus (Vellerand 1991: 69). Tervikuna liikus teater 1970. aastatel sünteesi poole: psühholoogiline realism ühitati modernismi ja metafoorsema vormikeelega; sama arengusuund oli omane algupärasele näitekirjandusele. Ühiskonnas üha süvenenud tendentsid – kaksikmoraal, kõlbeliste väärtuste devalveerumine ja süsteemi üldine absurdsus – tingisid teatrikunstis fookuse nihkumise eksistentsiaalsetelt küsimustelt rohkem inimese ja sootsiumi vahekorrale. Teater väljendas erineval moel ja erinevates vormides (kriitika, iroonia, absurd; ka ühiskonnast ärapööramine) põhimõttelist opositsiooni või eitust valitseva võõrvõimu ja -ideoloogia suhtes; väga tugev ja varieeruv oli just toonane absurditunnetus. Lavakunstile omane koguduslik fenomen toimis
struktuurist! ---- Globaalne tööturg 1. Töökohtade bilanss arenenud riikides: + või --? 1.1. töökohtade liikumine kolmandatesse riikidesse 1.2. töökohtade kadu uute tehnoloogiate kasutuselevõtu tõttu 2. Töökohtade bilanss + 2.1. uued töökohad teenindussektoris madalamapalgalised 2.2. uued töökohad eelistavad osaajaga rakendust 2.3. uued töökohad eelistavad naisi (2 töötajaga leibkonnad) 2.4. kolledzihariduse devalveerumine (töökohad, mis ei nõua kõrgharidust 3. Töökohtade bilanss – 3.1. Sotsiaalse staatuse, sissetulekute jne. järsk polariserumine(0,5%, 4%, 16%, 80% (51%) 3.2. Keskkihtide erosioon 1) finatskapital majanduse kontrollijana 2) finantskapitali ja organiseeritud töötajate kontroll 3) teabetöötajate kontroll (teadlased, konstruktorid, maksu- ja juhtimiskonsultandid, it spetsialistid, meedia kontrollijad, juristid jne.) 3.3. Reaalpalga üldine alanemine 3.4
Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine uusajal: Ajaline areng: 1. Balti erikorra kõrgaeg 1721-1783 - tegelik pärisorjuse ajastu (17.-) 18.saj 2. Asehalduskord 1783-1796 - Venemaa üldine kubermangureform 1775 laiendati Läänemereprovintsidesse: 1. Põhja-Baltikumis seisuslike omavalitsusõiguste järsk (ajutine) piiramine 2. Eesmärgiks Venemaa riiklik tsentraliseerimine ja unifitseerimine valgustatud absolutismi vaimus 3. Üldjoontes taastatud Balti erikord ja selle osaline devalveerumine 1796-1917 - Üldine moderniseerumisprotsess ja rahvusaate levimine komplitseerisid Läänemereprovintside olukorda: 1. Baltisakslased soovisid konserveerida oma positsioonid 2. Algas eestlaste emantsipeerumine ja moodsaks rahvuseks kujunemine 3. 1860-1870ndatel pidi Vene riiklus ennast kaasajastama ja reformima, mis andis eestlastele võimu kohaliku omavalitsuse tasemel (nt Balti kubermangude vallareform 1866) Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine uusajal:
ole veel toibunud I Maailmasõjast. Saksamaa aeglustab hüvitiste maksmist 1921a lõpul. - 1922 inflatsiooni algus. - 1923a jaanuaris Ruhri okupeerimine Prantsusmaa poolt, nn produktiivsete pantide poliitika sõjahüvitiste väljapressimise eesmärgil. Sakslaste passiivne vastupanu (9k): kaevurite ja raudteelaste streik. Majanduslikult kahjulik nii Prantsusmaa kui ka Saksamaa jaoks (Frangi ja marga devalveerumine). - 1923 majanduslik krahh Saksamaal. Algas hüperinflatsioon: 1 dollar = 240 miljonit pabermarka (26.09.1923). Rahal pole väärtust, asemele ajutiselt naturaalmajandus. - Jätkuv vaesumine: töötute arv kasvab, laste suremus tõuseb. - 1923a kommunistide ja natside mässukatsed. Lahendus: novembris 1923 marga stabiliseerimise algus. USA hakkab andma Saksamaale laene. Hüvitiste määra revideerimine (Dawesi plaan). 1924-26 Saksamaa majandus kosub kiiresti
inimesed siiski ei ole üleliia tähelepanelikud (ekstravagantsed) oma välimuse suhtes, ent samas siiski mitte ka hoolimatud. Mood on alati kohane, isegi kui see on ekstravagantne. Moekas olemine võib olla paljastav, kuid see ei ole kohatu. ,,Paljud naised tunneksid häbi olles võõra mehega oma toas kandes nii paljastavat dekolteed, kui nad kannava tavaliselt tänaval kümnete ja sadade meest eees." Moe kaudu toimub asjade samasugune devalveerumine nagu raha puhul: kui on liiga palju, siis väärtus kukub. Vrd Campbelli moodne ja traditsiooniline hedonism - saame rahulduse ja kohe hülgame. Simmeli probleemi tõstatamine - mood on ainult ülemklassidele omane. Alamklassid hakkavad ka seda tahtma ja ülemklass peab selle hülgama. 2 Huvitav: ebamoodsalt riides käimine on samasugune konformism nagu moekalt riides käimine, ainult miinusmärgiga. Paralleel sellise antikonformistliku konformsusega: ,,Klubi-
annaabi.ee 
