Uni pole aktiivsuse puudumine, vaid kvalitatiivselt erinev aktiivsus. Iseloomustab toimiva teadvuse puudumine, kuid suhteliselt aktiivne ainevahetus mõningates närvisüsteemi osades. Une ajal toodetakse kasvufaktoreid ja teisi ajuvalke, mis nt kaitsevad neuroneid kahjustuste eest või taastavad kahjustatud rakke. Uni on vajalik: · Energia hoidmiseks · Aju püsiv termoregulatsioon · Närvirakkude detoksifikatsioon · Kudede taastamiseks · Unustamise vähendamiseks · Geneetiliselt programmeeritud käitumismustrite säilitamiseks · Hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks · Uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused 1. Staadium 5 % uneajast (kestvus-mõni minut) · Ärkveloleks läheb üle uinumiseks · Uni veel pinnapealne · Südametöö ja hingamine aeglustub · Lihased lõdvestuvad kukkumise tunne
silmaliikumine). Tavaliselt nähakse unenägusid just selle seisundi ajal. Aeglane ja kiire uni vahelduvad, moodustades koos 90-100 minutilise tsükli (vahelduvad 1,5 h tugant). Öö jooksul läbitakse 4-5 sellist tsüklit Ka pimedatel on samad unestaadiumid (sh REM- uni), neil puuduvad kiired silmaliigutused. Nende unenäod on seotud kuulmisega. 9. Mis on une peamisteks funktsioonideks? · energia taastamine · aju püsiv termoregulatsioon · närvirakkude detoksifikatsioon · kudede taastamine · geneetiliselt programmeeritud käitumismustrite säilitamine · unustamise vähendamine · hiljuti õpitud materjali kinnistumine (nt Jenkins ja Dallenbach,1924 tõid põhjuseks interferentsi vähenemise une ajal. · uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused (REM uni pühib minema nõrgad, ebavajalikud, juhuslikud seosed n- võrgustikus..- -Crick,1983) 10. Millised on enam levinud seletused unenägude nägemisele?
......................................8 3.1.4. Fumonisiinid.............................................................................................................................8 3.1.5. Ohratoksiin-A...........................................................................................................................8 3.1.6. Patulliin.....................................................................................................................................8 3.2. Mikrobiaalne detoksifikatsioon vatsakeskkonnas....................................................................8 3.3. Mükotoksiinide toimemehhanism..............................................................................................8 3.4. Terviseprobleemid lüpsilehmadel ..............................................................................................9 3.4.1. Aflatoksiinid............................................................................................................................10 3
Glükolüüs. Ainevahetus e. Metabolism. Metaboolne rada, metaboolne võrgustik (selgitus). o Metabolismi ülesanded: Energia omastamine väliskeskkonnast Toitainete omastamine ja kasutamine biosünteesiks Biomolekulide lagundamine ja resüntees Lõpp-produktide väljutamine Mürkainete detoksifikatsioon Anabolism ja katabolism (assimilatsioon, dissimilatsioon). o Anabolism- biosüntees (assimilatsioon) Vaheühenditest eelühendite süntees Lihtsatest eelühenditest suurte biomolekulide süntees o Katabolism- biolagundamine (dissimilatsioon) Makrotoitainete lõhustumine monomeerideks
Uni pole aktiivsuse puudumine, vaid kvalitatiivselt erinev aktiivsus. Iseloomustab toimiva teadvuse puudumine, kuid suhteliselt aktiivne ainevahetus mõningates närvisüsteemi osades. Une ajal toodetakse kasvufaktoreid ja teisi ajuvalke, mis nt kaitsevad neuroneid kahjustuste eest või taastavad kahjustatud rakke. 33. Mis on une peamised (võimalikud) funktsioonid? Energia hoidmiseks Aju püsiv termoregulatsioon Närvirakkude detoksifikatsioon Kudede taastamiseks Unustamise vähendamiseks Geneetiliselt programmeeritud käitumismustrite säilitamiseks Hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks Uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused 34. Kirjelda une staadiume ja tsükleid. Kuidas võib unepuudus mõjutada igapäevaelus hakkama saamist? alfarütm - korrapärane pulseeriv rütm (ajus), üldjuhul 8-12 võnget sekundis, nagu seda
karedapinnaline (RER) o Ehitus - membraanidest moodustunud põiekeste ja kanalikeste süsteem rakus o RER - koosneb ribosoomidest ja plaatjatest kanalitest valkude muutmine lipiidide süntees ainete transport o SER - koosneb torukestest ja põiekestest ainete transport teistesse organellidesse valkude säilitamine detoksifikatsioon Ca+ ioonide depoo Golgi kompleks - membraanidest moodustunud lamedate põiekeste või tsisternide kogum, mida ümbritsevad membraaniga kaetud vesiikulid. o Ainete sorteerimine ja laiali saatmine o Valkude struktuuri lõplik kujundamine o Süsivesikute süntees Endosoomid - põiekesed, mis tekivad endotsütoosi käigus. Sisaldab pakitud materjali mitteaktiivses olekus.
Sekretiin stimuleerib HCO3- sekretsiooni CCK stimuleerib ensüümide sekretsiooni Gastriin- stimuleerib ensüümide sekretsiooni 13. Pankrease ensüümide toime valkudele, rasvadele ja süsivesikutele. 14. Maksa funktsioonid: Glükoneogenees Glükogenolüüs Aminohapete ümberehitus, valgusüntees, sh verevalgud Vitamiinide A,B, D, K, ja glükogeeni depoo Ketokehade teke rasvhapete oksüdatsioonil täiendav energia Hormoonide, toksiinide ja ravimite detoksifikatsioon ja eritamine Sapphapete produktsioon 15. Sapi teke, koostis ja väljutamine, tähtsus rasvade seedimisel. Teke: Maksarakud sekreteerivad sappi, mis kogutakse sapijuhadesse, mis ühinevad ühisapijuhadeks. Koosneb: Vesi, Sapphapped ja nende soolad, Organismist eemaldatavad jääkproduktid (sapipigment bilirubiin, kolesterool), Elektrolüüdid: Na+, K+, Cl-, HCO3-. Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles. Sapphapped reabsorbeeritakse niudesooles, portaalveeni kaudu tagasi maksa.
Võõrutusnähud lihas- ja liigesvalud, pisaratevool, haigutamine, kuuma-või külmatunne, isutus, kõhuvalu, iiveldus, kühulhatisus, värinad, lihastõmblused, vererõhu kõikumised, tahhükardia, nõrkus, koordinatsioonihäired, ärevus, rahutus, depressiivne meeleolu, düsfooria, agressiivsus, unehäired, üldine ebamugavustunne, püsiv tung aine järele Võõrutusravi - Metadoon algannus 10-30mg 4 tunni möödudes hinnata seisundit - Kiire detoksifikatsioon 2-4 nädalat - Aeglane detoksifikatsioon 1-6kuud - Alla 18aastasi ravi statsionaaris ORGAANILISED PSÜÜHIKAHÄIRED Orgaaniliste psüühikahäirete aluseks on : peahaigus või kahjustus või muu süsteemne häire Tagajärjeks aju funktsiooni häirumine Primaarne: häire aluseks on peaajuhaigus või kahjustus Sekundaarne: sümptomaatiline, põhjuseks on süsteemne ajuväline haigus või kahjustus, peaaju haaratus on sekundaarne. Peaajuhaigus või süsteemne somaatiline haigus
- Piimatooted hapupiimajoogid, jogurt, kohupiim, kohupiimatooted, hapukoor, keefir, pett, juust - Teravili leib, pita, naan, jne. - Liha ja kala jerky (kuivatatud liha), maasink, salaami, pepperoni, hapendatud liha; kalakaste - Puuviljad ja köögiviljad marineeritud ja hapendatud puu- ja juurviljad, oliivid, hapukapsas, seened Kääritatud toidu roll: toidulaua rikastamine, suurtes kogustes toidu säilitamine, toiteväärtuse tõstmine (vitamiinid, valgud), toidu detoksifikatsioon (kõhupuhitust põhjustavad suhkrud, lektiinid, fütaadid), Toidu töötlemisele kuluva aja ja energia vähendamine Ohutus: - toidumikroobidega nakatumine seoses värske juustu, vorsti, kääritatud kala ja kääritatud teraviljaga - mikroobide põhjust. toidu mürgistustest, mis on saadud mükotoksiinidest saastunud toorainest, mikroobide toksiinidest, mükotoksiinidest. - võivad tekkida toksilised kõrvalsaadused (etüülkarbamaat ja biogeensed amiinid). Riskifaktorid:
hüppetaoliste suunamuutustena; - EEGs desünkroniseeritud lained, sarnased alfa ja teeta lainetega; -südametegevus ja hingamine kiirenevad ("aktiivne uni") -lihaskond üldiselt atooniline (vahel võivad esineda lühiajalised tõmblused- nägu, sõrmed) -aju verevool 80% -äratuslävi sama, mis sügavas unes, kuid on tõenäoline ka spontaanne ärkamine. Une funktsioonid: -et hoida energiat -aju püsiv termoregulatsioon -närvirakkude detoksifikatsioon -kudede taastamine -sälitada geneetiliselt programmeeritud käitumismustreid -vähendada unustamist -hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks (nt Jenkins ja Dallenbach,1924 tõid põhjuseks interferentsi vähenemise une ajal) -uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused *Kuidas mõjutab unepuudus igapäevaelu? nõrgestab immunsüsteemi, tõstab vähki haigestumise riski, südameveresoonkonnahaiguste ja diabeedi riski, suurendab tõenäosust
· Ühekülgne arusaam narkootikumidest; 13 · Negatiivne enesehinnang; · Ennasthävitav käitumine. Narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012 Raviprotsess sisaldab järgnevaid etappe: esmase kontakti loomine ( motiveerimine raviks) perearst, haiglad, esmase informatsiooni keskused (madala lävega nõustamiskeskused, süstlavahetuspunktid jne) Võõrutusnähtude ravi (detoksifikatsioon) (eri)haiglad, spetsialiseeritud uimastisõltuvuse ravikeskused; Sõltuvusravi, rehabilitatsioon professionaalsed ravikeskused (kasutusel on nii meditsiinilised, kui ka sotsiaalsed ja psühhoterapeudilised meetodid), sotsiaalse rehabilitatsiooni keskused; Järelravi, rehabilitatsioon pädevuskeskused, kus tegutsevad väljumisprogrammid ning toimub endiste uimastisõltuvustega isikute reintegreerimine tööturule. Kogu rehabilitatsiooniprogramm keskuses kestab ligi kaks aastat
sarnased alfa ja teeta lainetega (ainuüksi ainult EEG abil pole eristatav); -südametegevus ja hingamine kiirenevad ("aktiivne uni") -lihaskond üldiselt atooniline (vahel võivad esineda lühiajalised tõmblused- nägu, sõrmed) -aju verevool 80% -äratuslävi sama, mis sügavas unes, samas- kõige tõenäolisem on spontaanne ärkamine. Tsükkel ühest aktiivse une perioodist teiseni umb 90-100 min. Unefaase umb 4+1. -et hoida energiat? -aju püsiv termoregulatsioon? -närvirakkude detoksifikatsioon? -kudede taastamine? -sälitada geneetiliselt programmeeritud käitumismustreid? -vähendada unustamist? -hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks? (nt Jenkins ja Dallenbach,1924 tõid põhjuseks interferentsi vähenemise une ajal. -uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused? (REM uni pühib minema nõrgad, ebavajalikud, juhuslikud seosed n- võrgustikus..- -Crick,1983) Jaan Aru blogi- uni aitab puhastada aju. Nedergaardi laboris tehtud mõõtmised näitavad, et une ajal on
täielikuks sotsiaalseks reintegratsiooniks. Uimastisõltuvuse ravi on erinevatele sihtrühmadele suunatud ning erinevate ravi eesmärkidega teenuste koordineeritud võrgustik Terviklik raviprotsess sisaldab järgnevaid etappe: 1. Esmase kontakti loomine, motiveerimine raviks perearst, haiglad, esmase informatsiooni keskused (madala lävega nõustamiskeskused, süstlavahetuspunktid jne); 2. Detoksifikatsioon (võõrutusnähtude ravi) (eri)haiglad, spetsialiseeritud uimastisõltuvuse ravikeskused; 3. Sõltuvusravi, rehabilitatsioon professionaalsed ravikeskused (kasutusel on nii meditsiinilised, kui ka sotsiaalsed ja psühhoterapeudilised meetodid), sotsiaalse rehabilitatsiooni keskused; 4. Järelravi, rehabilitatsioon päevakeskused, kus tegutsevad väljumisprogrammid ning toimub endiste uimastisõltuvusega isikute reintegreerimine tööturule.
·Toimuvad drastilised muutused kehakaalus. ·Isutus ·Esinevad haavandid, lööbed nahal, eriti suu piirkonnas. ·Päikeseprillide kandmine kohatutes situatsioonides, et varjata laienenud või ahenenud silmapupille (Saat 2000, lk 43). 11 3.2 Sõltuvusravi Sõltuvushaige ravi on kuid ja aastaid kestev protsess ning seda võib jagada mitmesse etappi (Wahl 1998). §Võõrutusravi(detoksifikatsioon) Eesmärk on tagada organismi häireteta talitlemine ja hoida võõrutusvaevused taluvuse piires. Sõltuvalt abivajaja seisundist valitakse kas statsionaarne(haigla) või ambulatoorne(kodune) ravi. Ravi kestuse ja meetodi määrab arst iga kannatanu puhul individuaalselt. Opiaadisõltuvuse korral on üheks võimaluseks organismile vajaliku annuse järkjärguline vähendamine. §Pikaajaline järelravi ja jälgimine
· EEGs desünkroniseeritud lained, sarnased alfa ja teeta lainetega (ainuüksi ainult EEG abil pole eristatav); -südametegevus ja hingamine kiirenevad ("aktiivne uni") -lihaskond üldiselt atooniline (vahel võivad esineda lühiajalised tõmblused- nägu, sõrmed) -aju verevool 80% -äratuslävi sama, mis sügavas unes, samas- kõige tõenäolisem on spontaanne ärkamine. Miks on uni vajalik ?? -et hoida energiat? -aju püsiv termoregulatsioon? -närvirakkude detoksifikatsioon? -kudede taastamine? -sälitada geneetiliselt programmeeritud käitumismustreid? -vähendada unustamist? -hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks? (nt Jenkins ja Dallenbach,1924 tõid põhjuseks interferentsi vähenemise une ajal. -uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused? Uni on sama vajalik kui hingamine ja söömine. Ööpäevarütmi segipaiskumine ja unepuudus...
5. Taimerakkudes esmaste vakuoolide teke. Kokkuvõte: 1) ER-is toimub kogu raku membraanikomponentide süntees (lipiidid kolesterool); 2) ER seob teatud osa sünteesitud valkudest (need, mis kannavad liiderjärjestust); 3) ER-is toimub valkude õige kokkupakkimine, nende osaline glükosüleerimine, edasitoimetamine Golgi kompleksi; 4) sER-i leidub rohkem teatud spetsialiseeritud rakkudes, kus toimub lipiidide, steroidhormoonide süntees, kahjulike ainete detoksifikatsioon, kaltsiumi ioonide deponeerimine. 4.4. Ribosoomid Ribosoomid on nukleoproteiinsed struktuurid, mis on omased nii eel- kui ka päristuumsetele rakkudele. Vahe on: · Ehituses eeltuumsetel on väiksem (70s, päristuumsetel 80s) · Arvus raku kohta - eeltuumsetel on 10(n=4), päristuumsetel 10 (n=6) · Paiknemises päristuumsetel vabalt või rER-l · Talitluses inhibeerib erinevate antibiootikumidega
5. Taimerakkudes esmaste vakuoolide teke. Kokkuvõte: 1) ER-is toimub kogu raku membraanikomponentide süntees (lipiidid kolesterool); 2) ER seob teatud osa sünteesitud valkudest (need, mis kannavad liiderjärjestust); 3) ER-is toimub valkude õige kokkupakkimine, nende osaline glükosüleerimine, edasitoimetamine Golgi kompleksi; 4) sER-i leidub rohkem teatud spetsialiseeritud rakkudes, kus toimub lipiidide, steroidhormoonide süntees, kahjulike ainete detoksifikatsioon, kaltsiumi ioonide deponeerimine. 4.4. Ribosoomid Ribosoomid on nukleoproteiinsed struktuurid, mis on omased nii eel- kui ka päristuumsetele rakkudele. Vahe on: Ehituses eeltuumsetel on väiksem (70s, päristuumsetel 80s) Arvus raku kohta - eeltuumsetel on 10(n=4), päristuumsetel 10 (n=6) Paiknemises päristuumsetel vabalt või rER-l Talitluses inhibeerib erinevate antibiootikumidega
väliskeskkonda või teistesse raku piirkondadesse. rERi on rakkudes hulgaliselt, kuna translatsioon (valgusüntees) on organismi seisukohalt äärmiselt oluline protsess. Näiteks on rERi palju plasmarakkudes, mis toodavad antikehi. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik vastutab rasvhapete, lipiidide ja steroidide sünteesi eest ning on samuti oluline hüdrofoobsete toksiliste ühendite lagundamisel. Toksiliste hüdrofoobsete ühendite detoksifikatsioon toimub keemilise modifitseerimise teel, mille abil muudetakse ühendid vees kergemini lahustuvaks. Tänu sellele on neid kergem rakust välja transportida. Siledapinnalist ERi on rakkudes vähem kui rERi. Seevastu maksarakkudes on sERi rohkesti. Sarkoplasmaatiline retiikulum on oluline kaltsiumi kontsentratsiooni regulatsioonis. Selle luumenis on palju kaltsiumiga seonduvaid proteiine, mis teevad võimalikuks kaltsiumi hoiustamise ERis
kus ta lagundatakse. Kui valk on õige konformatsiooniga, siis ta pakitakse kokku ning suunatakse Golgi kompleksi. Valkude transport ER-st Golgi kompeksi toimub transportvesiikulite abil. KDEL-järjestus kui ER hoidmissignaal. KDEL-järjestusega valgud suunatakse samuti Golgi kompleksi, ent sealt saadetakse ta transportvesiikuliga tagasi ER-i. Siledapinnaline ER. Lipiidide süntees siledapinnalises ER-s (atsüültransferaasid, fosfolipiidi translokaasid), ainete detoksifikatsioon. Lipiidide sünteesi läbiviivad ensüümid paiknevad ER-i membraanis, nende aktiivtsentrid aga on suunatud tsütoplasma poole, kus leiduvad vajaminevad metaboliidid. Süntees toimub 3- etapiliselt. Esimesena liidetakse ensüüm atsüültransferaasi poolt kaks rasvhappemolekuli glütseroolfosfaadile, tekib fosfatiidhape. Järgnevates etappides modifitseeritakse tekkinud fosfatiidhapet, vastavalt sellele tekivad eri tüüpi fosfolipiidid. ER-i membraanis on ensüümid fosfolipiidi
Kui valk on õige konformatsiooniga, siis ta pakitakse kokku ning suunatakse Golgi kompleksi. Valkude transport ER-st Golgi kompeksi toimub transportvesiikulite abil. KDEL-järjestus kui ER hoidmissignaal. KDEL-järjestusega valgud suunatakse samuti Golgi kompleksi, ent sealt saadetakse ta transportvesiikuliga tagasi ER-i. Siledapinnaline ER. Lipiidide süntees siledapinnalises ER-s (atsüültransferaasid, fosfolipiidi translokaasid), ainete detoksifikatsioon. Lipiidide sünteesi läbiviivad ensüümid paiknevad ER-i membraanis, nende aktiivtsentrid aga on suunatud tsütoplasma poole, kus leiduvad vajaminevad metaboliidid. Süntees toimub 3- etapiliselt. Esimesena liidetakse ensüüm atsüültransferaasi poolt kaks rasvhappemolekuli glütseroolfosfaadile, tekib fosfatiidhape. Järgnevates etappides modifitseeritakse tekkinud fosfatiidhapet, vastavalt sellele tekivad eri tüüpi fosfolipiidid. ER-i membraanis on ensüümid
Inimesed kelle ajus vabaneb alkoholi mõjul rohkem endorfiine tunnevad suuremat naudingut ning võivad seetõttu tõenäolisemalt alkohoolikuteks saada Ravi - Katkestusravi - Eesmärgiks võõrutussündroomi leevendamine ..... - Himu vähendavad ravimid pärsib alkoholiga seotud positiivsete tunnete ilmnemist ilma negatiivseid tundeid pärssimata Psühhoteraapia eesmärgid 1. Detoksifikatsioon 2. Kahju vähendamine - Nii psühhoaktiivsete ainete kasutamisest kui muudest kaasuvatest probleemidest tulenevate kahjude vähendamine 3. Kontrollitunde loomine - Kontrolli saavutamine lubavate uskumuste ja tungi üle - Tavaliselt eksisteerivad tungiga seotud uskumused: tungi peab rahuldama, ma ei suuda tungle vastu panna - Kontrolli loomine: ma saan tungiga hakkama ja suudan seda kontrollida 4. Tagasilanguste ennetamine 5. Kaasuvate probleemide leevendamine ja ravi
eelpooltoodud Nar valkude regulatsiooniskeemi!). DMSO reduktaas on samuti Nar süsteemi poolt represseeritav ja stimuleeritav Fnr poolt. Ensüüm vajab kofaktorina molübdeeni. TMAO reduktaas ei allu Nar valkude poolsele repressioonile ja on Fnr-st sõltumatu. Vastav operon on indutseeritav anaeroobses keskkonnas TMAO, DMSO ja püridiin N-oksiidi olemasolul, mis kõik on selle ensüümi substraatideks. DMSO reduktaas asub periplasmas ja arvatakse, et tema funktsiooniks on pigem detoksifikatsioon kui hingamine. 56 Fermenteerimise regulatsioon bakterites Bakteris E. coli moodustuvad fermenteerimise tulemusena (läbi vaheühendite PEP ja püruvaat) suktsinaat, D-laktaat, atsetaat, etanool, formiaat, CO2 ja H2. Regulatsioon globaalse regulaatori Fnr kaudu Fnr on tuletatud inglisekeelsest terminist "fumarate nitrate reduction". Fnr on transkriptsiooniregulaator,
asub G(-) bakteritel peptidoglükaankiht. Peptidoglükaan on hüdreeritud olekus ning moodustab geelja massi, mis täidab kahe membraani vahelist ala. Seega periplasma pole tühi ruum, vaid raku oluline komponent, kus saavad valgud vabalt liikuda. Periplasmas asuvad valgud, mis vahendavad substraatide transporti nagu sahhariidid, aminohapped, vitamiinid, ioonid, vahendavad kemotaksist, sekretsiooni või viivad läbi ensümaatilisi reaktsioone, nagu membraanide ja peptidoglükaani biogenees, detoksifikatsioon (-laktamaas, penitsilliini lagundaja) ja metabolism (DNA lagundamine, lisaks veel proteaase, fosfataase jmt). Spiroheetidel asub vibur periplasmas ning selle endoviburi abil bakter liigub. 20 2.2.2. Peptidoglükaan Bakterid jaotatakse kaheks (kolmeks) suureks grupiks vastavalt sellele, kuidas rakud värvuvad Grami väljatöötatud metoodika järgi. Rakke värvitakse
annaabi.ee 
