11. Päristuumne rakk 12. Kes avastas, et kõik organismid on rakulise ehitusega? 13. Pagaripärm paljuneb mittesuguliselt ......... teel. 14. Lagundab makromolekule. 15. Loomarakkudes on neid kuni kümmekond, taimerakus võib aga arv ulatuda mõnesajani. Avastati 1898. a. 16. Puravik on ....... . 17. Inimese ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi: epiteel-, side-, närvi- ja ........kude 18. Eukarüoot 19. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. 20. Kloroplastis leiduvad kotjad moodustised. 1. Maad ümbritsev elu sisaldav kiht BIOSFÄÄR 2. Tuuma poolvedel sisu KARÜOPLASMA 3. Varustab rakku energiaga MITOKONDER 4. Ainult sellel on olemas nii vakuool, plastiidid kui ka rakukest TAIMERAKK 5. Seeneniidistik MÜTSEEL 6. Rohelise värvusega plastiid KLOROPLAST 7. Kes avastas imetaja munaraku? KARL ERNST VON BAER 8. Organell, mis avastati 1953. a. Pannakse kokku tuumakeses RIBOSOOM 9
Makroelemendid organismide koostises kõige enam Esinevad keemilised elemendid(C,O,H). MikroelemenDid-organismide normaalskes elutegevuseks vajalikud Keemilised elemendid(Fe.Cu,Si) .Vesi-suure soojusMahtuvusega, hoiab ära ülekuumenemise,kindlustab Organismide ringeelundkondade töö,ksitsefunktsioon(pisarad).DNA- päriliku info säilitamine ja edastamine tütarrakkudele.RNA-päriliku info realiseerimine.Denaturatsioon-hävita takse valgu kõrgemat järku struk tuur:muna vahustamine,praadimine, lokkimine. Re-naturatsioon:kõrgemat järku struktuurid taastuvad: juuste struktuuri taastumine peale lokki .TRNA-RNA molekuliga ribosoom idesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine .Rasvad.e.lipiidid on hüdrofoobsed ained,mis ei lahustu vees.koosnevad alkost ja rasvhappe jäägist. Sahhariidid koosnevad süsinikust,vesinikust ja O .Valk-aminohapetest moodustunud biopolpümeer.IRNA-toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusü...
membraani. 6.Regulatoorne ülesanne Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust Kasvuhormoon reguleerib kasvu. 7. Retseptoorne ülesanne Retseptorvalk rakumembraanis vahendab infot ( muudab kuju millega vahendab infot). 8.Energeetiline ülesanne Valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel. Nukleiinhapped DNA e. desoksüribonukleiinhape DNA on polümeer mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.' DNA struktuuris on biheeliks. Polümeer, koostise komponendid on monomeerid. DNA monomeer desoksuribonukleotiid. Lämmastikaluseid on 4- A,T,C,G. Komplementaarsus lämmastikalused ühinevad paaridesse vesiniksidemete abil A+T ja C+G Pärilik info seisneb DNA nukleotiidjärjestuses. Iga inimese rakus on 3m DNA-d ehk 6 miljardit nukleotiidi. Selles on kirjas inimese kõikide valkude ehitus. DNA ei ole tervikuna vaid jaotatud lõikudena kromosoomidesse. Inimesel on 46 kromosoomi.
Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik Lipiidid ehk rasvad on organismide energiaallikaks Valgud: Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid Valgu aminohappelist järjestust nim. esimest järku struktuuriks Valgud täidavad organismis ensüümaatilist, ehituslikku, transporti, retseptor, regulatoorset, kaitse, liikumis ja energeetilist funktsiooni Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikalusel, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid Nukleotiidide järjestust molekulis nim. DNA esimest järku struktuuriks DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele
omadustega karboksüülrühm . Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks. Funktsiooonid Ensümaatiline,ehituslik,trantsport,retseptor, regulatoorne, kaitse,liikumisfunktsioon. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. Valgud täidavad neid kõiki funktsioone organismis. DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle ülekandmises raku jagunemise käigus moodustavatele tütarrakkudele.
Ande Andekas Bioloogia Nukleiinhapped Nukleiinhapped avastati 1869. a. Need on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid desoksüribonukleiinhape (DNA; monomeerideks on desoksüribonukleotiidid (keeruka struktuuriga ühendid, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel)) ja ribonukleiinhape (RNA; monomeerideks on ribonukleotiidid (moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel)). DNA molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast. DNA struktuur avastati 1953. aastal. Selle koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütiidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T)
1. Mõisted genotüüp, fenotüüp, seosed nende vahel. Vastus: Genotüüp - ühe organismi geenide kogum Fenotüüp - organismi tunnuste kogum Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. Vastus: DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus.
1. Mõisted genoüüüp – organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime fenotüüp – isendi avalduvate tunnuste kogum, mis kujuneb genotüübi ja keskkonna koostoimel. seosed nende vahel – Fenotüüp kujuneb genotüübi alusel, keskkonna mõjul. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus.
NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DNA Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Kaksikspiraal on kõigest DNA sekundaarne kuju. (õpiku joonis) Desoksüribonukleotiid koosneb: Fosfaatrühm Desoksüriboos Lämmastikalus Lämmastikaluseid on neli erinevat. Ainukene, mis muutub DNA monomeerides on
Eesti Maaülikool DNA ja RNA võrdlus 2008 DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid, see on keeruka struktuuriga ühen, mis on moodustunud kolme molekuli- lämmastikalused (tümiin(t), tsütotsiin(c), guaniin(g), adeniin(a)), desoksüriboosi ja fosfaatrühma- liitumisel. Nukleotiidide järjestust molekulis nim. DNA esimest järku struktuuriksVesiniksidemetega ühenmdatud kaheahelaline DNA keerdub kruvikujuliselt biheeliksisse, see ongi DNA teistjärku struktuur. Biopolümeer- organismides moodustuv polümeer. Komplementaarsus printsiip-kindlate lämmastikaluste paardumine
Bioaktiivne aine orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismi elutegevusega (valgud, lipiidid). Biopolümeer- organismis moodustuv polümeer (valgud, nukleiinhapped). Denaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Desoksüribonukleiinhape DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Hormoon loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine.
inimese kõhunäärmes. - kaitsefunktsioon – organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustunud veres antikehad, mis seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. - liikumisfunktsioon – nt algloomade viburite ja ripsmete liikumine. - energeetiline funktsioon – valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes elutegevusprotsessides. 2) Nukleotiid, selle ehitus. - Nukleotiidid on DNA ja RNA koostises olevad monomeerid. ( desoksüribonukleotiidid ja ribonukleotiidid) Ehitus: Nukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli – lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. 3) Aminohape ja selle ehitus. - Aminohapped on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- ja karboksüülrühma ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat. Ehitus: aminorühm, aluseline karboksüülrühm, happeline radikaal. 4) Võrdle DNA-d ja RNA-d.
DNA ehk DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Need koosnevad kolmest komponendist: 1. fosfaatrühm (koguaeg sama) 2. desoksüriboos viiesüsinikuline monosahhariid (ka koguaeg sama) 3. lämmastikalus (võib varieeruda): 1) adeniin monomeeri tähis A 2) tümiin T 3) tsütosiin C 4) guaniin G DNA nukleotiidid erinevad üksteisest ainult lämmastikaluse poolest. DNA on kaheahelaline (sekundaarstruktuur, spiraalse ehitusega). Seda kaksikspiraali nim. biheeliks
kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Geen lõi DNAl, määrab ära RNA molekuli sünteesi. Genotüüp ühele isendile omane geenide ja nende erivormide kogumik. Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogumik. MOLEKULAARGENEETIKA: Kolm protsessi DNA süntees replikatsioon RNA süntees transkriptsioon Valgu süntees translatsioon MOLEKULAARGENEETILISED PROTSESSID DNA biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Replikatsioon: Süntees, mille käigus saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Protsessi viivad läbi ensüümid nagu helikaas, DNA- polümeraas. Komplementaarsusprintsiip. RNA biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid Transkriptsioon: Süntees, mille käigus saadakse DNA ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Kui mingilt geenilt toimub transkriptsioon, siis see geen avaldub
5. Liikumisfunktsioon. Kontraktsioonvalgud tsentrioolis. 6. Transfunktsioon. Rakumembraanis. Hemoglobiin, albumiinid veres. 7. Retseptorfunktsioon. Retseptorvalk membraanis. 8. Energeetiline funktsioon. Valkude lagunemisel vabaneb energait (17,6 Kj/g). Nukleiinhapped. Nukleiinhapete monomeerideks on nukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest, süsivesikust ja fosfaatrühmast. DNA- desoksüribonukleiinhape. DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA nukleotiidides on nelja tüüpi lämmastikaluseid. ( adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin). DNA molekul koosneb kahest antibakteriaalsest nukleotiidiahelast. (mis on helikaalselt keerdunud spiraaliks) (biheeliks). Lämmastikalused ühinevad komplementaarselt A=T G-=T . RNA ribonukleiinhape. RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Fosfaatrühm, riboos, lämmastikalus. Kolm RNA lämmastikalust on samad, mis DNA'l, neljandaks on uratsiil. Kolme tüüpi RNA
leukotsüütide hulka kuuluvates lümfotsüütides, koosneb neljast peptiidahelast. On moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide (valkude, nukleiinhape jt.) kahjutuks tegemiseks. Biheeliks- DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. Biopolümeer- elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). Desoksüribonukleiinhape- biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi (rasva) molekul, milles üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete
kromosoomides. Genoom – liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp – organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime Aluspaar – kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis esinevad vastastikustes komplementaarsetes DNA- või RNA-ahelates. RAKKUDE TEGEVUSJUHISED ON SALVESTATUD NUKLEIINHAPETESSE DNA EHITUS DNA-molekul on nagu redel, mis on keerdunud spiraaliks. DNA ehitusüksused ehk monomeerid on desoksüribonukleotiidid. DNA-ahela selgroo moodustavad fosfaatrühmad ja desoksüriboosi jääk nukleotiidides. Redelipostid: moodustunud desoksüriboosist(DNAs suhkruosa) ja fosfaatrühmast. Redelipulgad: moodustunud lämmastikalustest, mis on liitunud desoksüriboosijäägiga. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin (A), tsütosiin (C), guaniin (G) ja tümiin (T). A ja T vahel 2 vesiniksidet; G ja C vahel 3 vesiniksidet.
NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped avastati esmakordselt rakutuumas. Ladina keeles on tuum nucleus - sellest tuleneb ka vastavate ühendite nimetus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Vastalt sellele on ka kahesuguseid monomeere - DNA ehituses on desoksüribonukleotiidid ja RNA koostises ribonukleotiidid. Lihtsustatul võib aga mõlemaid kutsuda nukleotiidideks. *Nukleiinhapped jaotuvad DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). *Kõik nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest, nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. * Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist :1) 5-süsinikuline suhkur (pentoos), [DNA-s desoksüriboos ja RNA-s riboos] 2)lämmastikalus, 3) fosfaatrühm DNA ehitus 1
osalemine biosünteesil(DNA, RNA); bioregulatoorne(hormoonid); kaitse(antikehad loomadel,taimedel külmumise vastu). LIPIIDID koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist;veest kergemad ja hüdrofoobsed. Jagataske lihtlipiidid(naturaalrasvad); liitlipiidid(fosfolipiidid);tsüklilised lipiidid (steroidid). ÜL: energeetiline;ehitluslik(membraani koostises);varuaine;ainevahetuslik funkstioon. DNA polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. TÄHTSUS päriliku info säilitaja ja edasikandja tütarrakku. EHITUS: Esmane s-nukleotiidijääkide hulk, esineb rakus sünteesiptosessides ja viirustes. Sekundaarne s- DNA levinum esinemisvorm(biheeliks ja kaksikspiraal) Tetsiaars tekib DNA ja valkude koosmõjul.DNA+ valgud=nukleoproteiinid(kromosoomid) Biheeliksi eripära- koosneb kahest ahelast(keerduvad ümber mõttelise telje) ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil. Omavahel seonduvad kindlad lämmastikalused
Kaitsefunkts. moodustuvad veres antikehad,katkvalgud, vere hüübimisvalgud. Liikusmisfunkts. valgud osalevad liikumises. Energeetiline funkstsi. Nt. Insuliin, hemoglobiin, amülaasm lihasvalk. NUKLEIINHAPPED on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid( moodustavad pikki ahelaid). Koosneb: viiesüsinikuline suhkur( pentoos), lämmastikahel, fosfaatrühm. DNA(desoksüriboos) on bipolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. A- adeniin, G- guaniin, T- tümiin, C- tsütosiin. Biheeliks koosneb kahest ahelast, esineb komplementaarsus. DNA ÜLESANDED. * päriliku info säilitamine suudab tekitada täpselt samasuguse molekuli. *osaleb pärilikke tunnuste avalduses e valgu sünteesis. RNA Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid, Riboos, fasfaat, Lämmastikahel A adeniin, Gguaniin,C tsütosiin, U- uratsiil.
kui denatureerivate tegurite mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid ei ole veel lõplikult lagunenud. Biokeemiliste reaksioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nim ensüümideks. Valgud täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transport-,retseptor-,regulatoorset, kaitse-,liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Desokssüribonukleiinhape e DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desokssüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli-lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Komplementaarsusprintsiip- nukleotiidide üksteisele vastavus. Nukleotiidide järjestust molekulis nim DNA esimest järku struktuuriks. DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele.
O H N H O O N H O 8. Kuidas toimub nukleosiidmonofosfaatide transformatsioon nukleosiiddi- ja nukleosiidtrifosfaatideks? Nukleotiidi fosforüülrühmale liituvad fosfoanhüdriidsideme abilfosfaatrühmad, mis pärinevad nt ATPlt või GTPlt. Millise üldnimetusega ensüümid vastavaid reaktsioone katalüüsivad, kui on teada, et reaktsiooni tulemusel toimub fosforüüli ülekanne? Kinaasid (Transferaasid) 9. DNA-sse kuuluvad desoksüribonukleotiidid sünteesitakse ribonukleotiidi reduktaasi toimel vastavatest ribonukleotiididest. Milline koensüüm varustab sünteesi katalüüsivaid ensüüme elektronidega? NADPH 10. DNA sünteesiks vajalike tümiin-nukleotiidide sünteesi eest vastutab ensüüm tümidülaadi süntaas. Mis on selle ensüümi substraadiks? dUMP (desoksüuridiinmonofosfaat) 11. Katabolismi lõpp-produktina tekib primaatide, lindude ja mitmete teiste organismide rakkudes puriinidest kusihape, pürimidiinidest aga
kahjustav retroviirus · AIDS on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptoomide ja infektsioonide kogum, mille 19. Miks on hea see, et valgumolekul võib de- ja renatureeruda? Ehk siis mis tähtsus on valgu molekuli struktuuridel? · 20. Mis on nukleiinhapped? Näited. · Biobolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid (NT: DNA, RNA) 21. Mis on DNA? Mis on selle monomeerideks? Mis nukleotiidid on DNAs? · Desoksüribonukleiinhape, mille monomeeriks on · DNA's on desoksüribonukleotiidid 22. Mis on komplementaarsusprintsiip? · kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip 23. Kuidas DNA puhul komplementaarsus välja näeb? · A-T / G-C 24. Miks on DNA oluline? Kus see asub? Teada ka seda, et kui rakk jaguneb, siis mõlemal tütarrakul on idee kohaselt täpselt samasugune pärilik info rakus. · DNA on oluline, sest see säilitab pärilikkuse infoja kannab selle täpselt edasi · DNA asub rakutuumas 25
AIDS'i haige surma põhjuseks on mõni viirushaigus, bakteriaalne haigus või pahaloomuline kasvaja. Kontraktisoonivalgud on need valgud, mis muudavad oma struktuuri valkude liikumisfunktsioon (lihased, algloomad). Valkudel on ka energeetiline funktsioon. 2.5 Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T). Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalusest (adeniin (A); guaniin (G); tümiin (T), tsütosiin (C) ). DNA ahel koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast, mille koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip
Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega(valgud,lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt.)biopolümeer- organimide moodustuv polümeer(polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped jt.) denaturatsioon-valgu kõrgemat(neljandat, kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimesest järku struktuur. desoksüribonukleiinhape(DNA)-biopolümeer, mile monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine.Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.Desoksüriboos-viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises.Ensüüm-biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk.Fosfolipiid-nõgeseravi sääremarjale võtab kiirelt lihas suuruse ära. Hormoon-loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine
diabeetik, olgugi et insuliin on olemas Liikumisfunktsioon *Kõik keha lihased on valgulised *Viburid ja ripsmed algloomadel *Valguline kääv liigutab kromosoome raku jagunemisel *Raku sisu püsib ja paikneb ümber tänu valgulistele fibrillidele tsütoskeletis Energeetiline *1g valgu oksüdeerumisel saame 17,6kJ energiat *aga seda teed kasutab organism viimases järjekorras kuna valkudel on väga olulisi funktsioone täita DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Komplementaarsusprintsiip – kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks. DNA teist järku struktuur on biheelik. DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. Informatsiooni RNA e
Pärilikkuseks nimetatakse looduse üldist seaduspärasust, millele vastavalt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt oma vanematega. Järglased pole küll vanematega identsete tunnustega, kuid on siiski märksa sarnasemad kui ülejäänud liigikaaslased. Sellist sarnasust määrav pärilik info lähtub vanemorganismide kromosoomides olevatest geenidest. Kaasajal teame, et kromosoomide põhiosa moodustab desoksüribonukleiinhape (DNA). DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid on moodustunud lämmastikalusest, sahhariidist desoksüriboos ja fosfaatrühmast. DNA koostises on neli erinevat desoksüribonukleotiidi (lühendatult nukleotiidi). Nende erinevused tulenevad üksnes monomeeride koostisse kuuluvast neljast erinevast lämmastikalustest; sahhariid desoksüriboos ja fosfaatrühm on kõigil neljal nukleotiidil ühesugused. DNA lämmastikalused on adeniin (A), tümin (T), tsütosiin (C) ja guaniin (G)
Kokkuvõtteks võib öelda, et valgud täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. 8. Nukleiinhapped. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Vastavalt sellele on ka kahesuguseid monomeere. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA molekulid võivad olla eri pikkusega. Sarnaselt valkudega sõltuvad ka nende molekulide omadused monomeeride järjekorrast ja hulgast. DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T). (Tabel 4) Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel
temale sobiva lähteainega ja lagundab selle. omadused: spetsiifilisus, kõrge molekuliaktiivsus, pöörduvus 12. Valkude üledanded: ensümaatiline funktsioon, rakuorganellide koostisosa, transportimine(hemoglobiin transpordib hapnikku veres), info edastamine, regulatoorne funktsioon(valgulised hormoonid), kaitsefunktsioon (antikehad), energeetiline funktsioon. 13. DNA : biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid, mis on moodustunud kolme ühendi- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma- liitumisel. DNA ehituses esineb 4 erinevat lämmastikalust: adeniin (A), guaniin(G), tümiin(T), tsütosiin(C). DNA molekulis on omavahel ühinenud 2 DNA- ahelat(biheeliks). ülesanded: päriliku info säilitamine ja täpne edasi kandmine. 14. RNA: biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid, mis on moodustunud
*Valkude energeetilist funkt-organismile algab vajalike valkude lagundamine energia saamiseks alles pärast pikka nälgimist, kui lip ja sah on otsas.*valgud täidavad organismis ensümaatilist,ehituslikku ,transport, retseptor,regulatoorset,kaitse,liikumis,ja energeerilist funkt.*nuklhap on biopolümeerid,mille monomeerideks on nukleotiidid.2 tüüpi: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape(RNA)*DNA ehitus*dna on biopolumeer,mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.*A- adenosiinfosfaatG-guanosiinfosfaat C-tsütidiinfosfaatT-tümidiinfosfaat.*Desoksüribonukleotiid on keeruka strkt ühend,mis on moods 3 mol-lämmastikalus,desoksüriboosi ja fosfaatrühma- liitumisel.*iga düsoksüribonukleotiidi koostises esineb 1 neljast lämalusest:adeniin(A) ,guaniin(G), tümiin(T)tsütosiin(C).*dna monomeeride nim on pandud nende koostises oleva lämmastikaluse järgi*DNA mol strk*desoksüribonukleiinhappe mol koosneb 2 omavahel ühinenud ahelast
Kolmandat järku struktuur e. Tertsiaarstruktuur tekib siis kui molekul keerub veel enam kokku. Enamasti on see keraja kujuga ja kannab seetõttu GLOOBULI nimetust.Neljandat järku struktuur e. Kvaternaarstruktuur tekib siis kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi. 5. Missugune on DNA ehitus? Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA molekulid võivad olla eripikkusega, neist suurimates on reastunud sadu miljoneid nukleotiide.Nende omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast.DNA koostises on 4 erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T). Mis ülesanne on RNA molekulidel? RNA osaleb pärilikkuse avaldamises. Erinevad RNA molekulid tagavad geneetilise info realiseerumise. 1) informatsiooni-RNA (mRNA)
põhjustab anitkehade teket 18. Biheeliks- DNA sekundaarstruktuur 19. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille modsustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid) 20. Denaturatsioon- protsess, mille käigus kaotab valk oma kõrgema järgu struktuuri 21. Renaturatsioon- valkude kõrgete struktuuride moodustumine, denaturatsioonile vastupidine protsess, 22. DNA- biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid 23. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel 24. RNA- biopolümeerid, mille monomeerideks on ribonukleotiidiD. 25. Ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk 26. Homöostaas- stabiilne sisekeskkond, mis tagatakse metabolismi (ainevahetus) kaudu 27. Humoraalne regulatsioon- organsüsteem, milles elutegevust reguleerivad hormoonid ja keemilised ühendid 28
DNA ehitus (lk38-40) Dna on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA molekulid võivad olla eri pikkusega.Nende molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast.DNA koostised on 4 erinevat nukleotiidi.Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. DNA koosneb kahest ahelast ja need ahelad püsivad koos komplementaarsusprintsiibi alusel.(A-le vastab T ja G-le C ja nende vahele moodustuvad vesiniksidemed). DNA ruumiline kuju on biheeliks. 2)RNA ehitus ( 42-43)
Kitiin – putukate välisskeleti koostises, seeneraku kest Glükogeen – energiarikas varuaine loomadel Süsivesikute ülesanded esmane energiaallikas vähene varuaine struktuurne kaitse (tsütoplsama suhkrustumine aitab külma eest) ligimeelitav/paljunemine (õistaimede nektar) NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid DNA e. desoksüribonukleiinhape Monomeerideks on desoksüribonukleotiidid Koosneb fosfaatrühmast, sahhariidist (desoksüriboos) ja lämmastikalusest Adeniin -> adenosiinfosfaat (A) Guaniin -> guanosiinfosfaat (G) Tsütosiin -> tsütodiinfosfaat (C) Tümiin -> tümidiinfosfaat (T) Komplementaarsed on A=T ja G=C Molekul on kaheahelaline, vesiniksidemed lämmastikaluste vahel hoiavad kahte ahelat koos. DNA ruumiline kuju (sekundaarne struktuur) on biheeliks
BIOLOOGIA II KT 1. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: · Desoksüribonukleiinhape ehk DNA · Ribonukleiinhape ehk RNA DNA DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiiti: · Adenosiinfosfaat ehk A · Guanosiinfosfaat ehk G · Tsütidiinfosfaat ehk C · Tümidiinfosfaat ehk T Desoksüribonukleotiid on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevus tuleneb üksnes nende ehitusse kuuluvast lämmastikalusest. Iga desoksüribonukleotiidi koostises esineb üks
Temperatuuri tõus. 20. Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10). Ensümaatiline kiirendavad reaktsioonide läbiviimist; struktuurne karvad, küüned; transpordi ainete transport biovedelike kaudu; retseptoorne alluvad füüsikalistele mõjutustele, edastavad info; kaitsefunktsioon antikehad, vere hüübimine; kontraktsiooni lihasvalkudel kokkutõmbumine; toksilisus botuliin; spets. toimega valgud, nt monelliin. 21. Kirjelda DNA monomeeri ehitust. Momomeeriks desoksüribonukleotiidid. (ehituses veel ka fosfaatrühm ja lämmastikalus(adeniin, guantiin, tsütosiin, tümiin).) 22. Kirjelda RNA monomeeri ehitust. Monomeeriks ribonukleotiidid. (ehituses veel ka fosfaatrühm ja lämmastikalus(adeniin, guantiin, tsütosiin, uratsiil).) 23. Millised lämmastikalused esinevad DNA-s ja RNA-s? (vaata eelmist vastust) 24. Kuidas avaldub komplementaarsus DNA molekulis ja RNA molekulis? DNA's vastab A'le T, RNA's vastab A'le U 25. Mis on DNA põhilised ülesanded
MOLEKULAARBIOLOOGIA PÕHIPROTSESSID *Rakus on RNA peamiseks ülesandeks geenides sisalduva info ülekandmine rakutuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. *DNA ehitusüksused ehk monomeerid on desoksüribonukleotiidid, mis on moodustunud fosfaatrühmast, desoksüriboosist ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk on kõigis nukelotiididies samasugune. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalustest(A,T,C,G). *A ja T vahel on 2 vesiniksidet, G ja C vahel 3. Vesinikside katkeb kergesti, see on oluline DNA toimimisel. *DNA nukelotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. *Rakus leidub kümneid RNA tüüpe. Olulisemad on mRNA(informatsiooni), tRNA(transport), rRNA(ribosoomi).
uratsiil uridiin uridüülhape UMP Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Kahte tüüpi nukliinhappeid: desoksüribonukleiinhape DNA ribonukleiinhape RNA ________________________________________________________________________________ Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Omadused sõltuvad neil järjestusest ja hulgast. DNA koostises neli nukleotiidi : adenosiinfosfaat A guanosiinfosfaat G tsütidiinfosfaat C tümidiinfosfaat T Desokspribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
lõhustab amülaas, valke aga proteaas. 17. Transpordiülesannet, mis täidab meie kehas valk- hemoglobiin, mis kannab laiali hapnikku. 18. Tänu retseptorvalkudele tunneme keele limaskestal toidu maitset. 19. Regulatoorset ülesannet täidavad kehas valgulised hormoonid, näiteks suhkru sisaldust reguleerib insuliin. 20. Organismi tunginud haigustekitaja ehk antigeeni vastu on kehas kaitsevalgud ehk antikehad. 21. Desoksüribonukleotiidid erinevad üksteisest ainult lämmastikaluse poolest, sest kõigile neljale nukleotiidil on ühine fosfaatrühm ja desoksüriboos. 22. DNA põhiülesanne on päriliku info säiltamine ja ülekanne. 23. DNA molekul on 2 ahelaline, keerdunud kruvikujuliselt biheeliksisse. 2 ahelat hoiavad koos vesiniksidemed, selline biheeliks tagab DNA suure stabiilsuse. 24. RNA ribonukleotiidis on 4 lämmastikalust: adeniin, guaniin, tsütotsiin ja uratsiil. 25
biheeliks- bioaktiivne aine- orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega biopolümeer- organismides moodustuv polümeer denaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur desoküribonukleiinhape- DNA, biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga
Renaturatsioon denaturatsiooni pöördprotsess, kus valk püüab taastada oma kõrgemat järku struktuuri (kuumutamisel ei toimu) Proteiidid e liitvalgud Antikeha võitleb võõrvalkude ja võõrnukliidhapete (viiruste) vastu. HEA Antigeen - võõrvalk, mis organismi tungides tingib antikehade tekke. HALB NUKLIINHAPPED On biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DNA On biopolümeer, mille monomeerid on desoksüribonukleotiidid. DNA kuju on kaksikspiraal e biheeliks. DNA molekul on kokku pandud kolmest osast: fosfaatrühm, desoksüriboos ja lämmastikalus. Desoksüribonukleiidid erinevad ainult lämmastikaluse poolest. DNA on kaheahelaline. Komplementaarsusprintsiip DNA molekulis esinev printsiip e. ahelatele üksteisele vastavus, A=T, C=G. DNA tähtsus salvestab päriliku informatsiooni ning tagab, et informatsioon kanduks edasi. DNA on kromosoomide olulisim ehitusmaterjal.
veresuhktusisaldust *kaitse antikehad võitlevad antigeenide vastu *liikumine kontraktsioonivalgud *enegereetiline funktsioon suht väike ja pointless. AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sünrdoom, mida põhjustab HIV'i nakatumine. HIV haigus, mille toimel lakkab inimese vere rakkudes(lümfosüütides) antikehade teke. 2.5 NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped on bioplümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid. DNA e desoksüribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Koosneb neljast nukleotiididst A, G, C, T. Keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. I järku struktuur nukleotiidide järjestus molekulis II järku struktuur biheeliks(suhteliselt vastupidav füüsikaliste je keemiliste tegurite suhtes) III järku struktuur eriilmeline DNA molekuli peaülesanne on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine raku
Organismis biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleerivad ensüümid, näiteks sahhariide lõhustab amülaas, valke aga pepsiin. 17.Transpordiülesannet täidab meie kehas valk- hemoglobiin, mis kannab laiali hapnikku 18. Tänu retseptor valkudele tunneme keele limaskestal toidu maitset 19. Regulatoorset ülesannet täidavad kehas valgulised hormoonid, näiteks suhkru sisaldust reguleerib insuliin. 20. Organismi tunginud haigustekitaja ehk viiruse vastu on kehas kaitsevalgud ehk antikehad. 21. Desoksüribonukleotiidid erinevad üksteisest ainult nende ehitusse kuuluvast lämmastikaluse poolest, sest kõigile neljale nukleotiidileon ühine fosfaatrühm ja desoksüriboosijääk. 22. DNA põhiülesanne on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele (2). 23.DNA molekul on kaheahelaline, keerdunud kruvikujuliselt biheeliksisse .2 ahelat hoiavad koos vesiniksidemed, selline biheeliks tagab DNA suure vastupidavuse. 24
ülesandeid. Üks olulisematest on valkude katalüütiline ehk ensümaatiline funktsioon. Seda kannavad ensüümid. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Nukleiinhapped. Avastati esmakordselt rakutuumas- sellest ka nende nimetus. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: 1.Desoksüribonukleiinhape (DNA) 2.Ribonukleiinhape (RNA) Desoksüribonukleiinhape (DNA) on orgaaniline kõrgpolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Iga desoksüribonukleotiid on moodustunud kolme ühendi- lämmastikaluse desoksüriboosi ja fosfaatrühma omavahelisel liitumisel. DNA ehituses esineb neli erinevat lämmastikalust: adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest ning seetõttu nimetatakse desoksüribonukleotiide nendes ehituses oleva lämmastikualuse järgi. DNA sekundaarstruktuuri biheeliks ja DNA molekulis iga nukleotiidi vastas asub
Retseptoorne- (info vahetamine) rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. Liikumine- algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud Varuaine- munavalge, piim Kaitse- aintikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud Toksiline- putukate mürgid nt mesiladed, madude mürgid(kesknärvisüsteem- kobra) 15. Mis on DNA? Millest koosneb? DNA- desoksüribonukleiinhape. Polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA ülesanne rakus on säilitada pärilikku infot ja see raku jagunemisel täpselt edasi anda. DNA molekul on kaheaheline spiraal, mis on kokku pandud mikleotiididest. 16. Mis on RNA? RNA- ribonukleiinhape. Molekulid, mis vastutavad valgussünteesi teostamise eest. RNA ülesanne on DNA´s oleva päriliku info kopeerimine ja vajalikku kohta toimetamine. RNA molekul on üheaheline. RNA koosneb samuti nukleotiididest nagu DNA-gi. 17. DNA ja RNA võrdlus
vähese ajaga võimalikult palju katsetusi teha. 12. DNA sekveneerimine (järjestuse määramine) – kuidas toimub, mida tarvis? Desoksüribonukleotiid – DNA kui polümeeri monomeer, koosneb lämmastikalusest (A, T, C või G), monosahhariidist (desoksüriboos) ja fosforhappejäägist. Didesoksüribonukleotiid – eelmisest ühe hapnikuaatomi võrra vaesem ühend. Komplementaarsus – lämmastikaluste kindel üksteisele vastavus. • Uuritav DNA • Desoksüribonukleotiidid • Didesoksüribonukleotiidid (ddA,ddT,ddC,ddG) nt fluorestseeruva värviga märgitud • DNA polümeraas jt ensüümid, nt helikaasid jm, mis tekitavad DNA üksikahelad 13. PCR (polümeraasne ahelreaktsioon) - kuidas toimub, mida tarvis? Praimer. Tuubis segatakse kokku: nukleotiidid (kõiki nelja erinevat), DNA-polümeraas, oma DNA lahus, praimerid - lühikesed DNA lõigud, mis on komplementaarsed analüüsitava DNA-piirkonna mõlema “otsaga”
suled,kabjad); transport(juhivad molekule raku sisse ja välja) ; retseptorfunkt.(aitavad keele limaskestal toidu maitset tunda); regulatoorne;kaitse(antikehad);liikumisfunkt.(vibur,lihaskoe valgud);energeetiline. *Nukleiinhapped jaotuvad DNA ja RNA.Koosnevad nukleotiididest, mis moodustuvad pikki ahelaid.Lämmastikalused : A-adeniin;G-guaniin;T-tümiin;C-tsütosiin. DNA polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Komplementaarsus nukleotiidide vastavus üksteisele.Tähtsus päriliku info säilitaja ja edasikandja tütarrakku.RNA- polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiid.Siin lisaks teistele lämmastikalustele ka U-uratsiil. Tähtsus päriliku info eraldaja, realiseerib info e. valmistab valgud.3 tüüp RNA-sid . mRNA- informatsiooni oma; tRNA-transpordi (toob AH ribosoomi); rRNA-ribosoomi RNA moodustab ribosoomi enda ,on valgusünteesi toimumise keskkonnaks.
valk esmalt kolmandat ja see järel teist järku struktuuri. Sellist nähtust nimetatakse denaturatsiooniks. Denaturatsiooni vastandprotsessi nimetatakse renaturatsiooniks. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, mida nimetatakse ensüümideks. Vitamiinid on bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ained. 2.5 Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biupolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA põhiline ülesanne on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandumine raku poolitumise käigus tütarrakkudele. Kogu pärilikkusinfo esineb DNA's vähemalt kahes koopias. Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Komplementaarsusprintsiip nukleotiidide üksteisele vastavus. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks.
16. Organismis biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleerivad ensüümid, näiteks sahhariide lõhustab amülaas, valke aga pepsiin. 17.Transpordiülesannet täidab meie kehas (vere)valk-hemaglobiin, mis kannab laiali hapnikku 18. Tänu retseptorvalkudele tunneme keele limaskestal toidu maitset 19. Regulatoorset ülesannet täidavad kehas hormoonid, näiteks suhkru sisaldust reguleerib insuliin 20. Organismi tunginud haigustekitaja ehk antigeeni vastu on kehas kaitsevalgud ehk antikehad. 21. Desoksüribonukleotiidid erinevad üksteisest ainult lämmastikaluste poolest, sest kõigile neljale nukleotiidile on ühine fosfaatrühm. 22. DNA põhiülesanne on säilitada pärilikku informatsiooni ja seda täpselt edastada rakkude jagunemisel moodustuvatele tütarrakkudele (2). 23.DNA molekul on kaheahelaline, keerdunud kruvikujuliselt biheeliks. 2 ahelat hoiavad koos vesiniksidemed, selline biheeliks tagab DNA suure vastupidavuse 24.RNA ribonukleotiidis on 4 lämmastikalust:........adeniin........,.........
kontraktsioonivalkudeks. 8) Valkudelonka energeetilinefunktsioon, kuid kuna neil on palju teisi funktsioone, kasutab organism neid energia saamiseks alles peale pikemat nälgimist kui sahhariidide ja lipiidide tagavarad on lõppenud. NUKLEIINHAPPED Nukleiinhappedonbiopolümeerid,millemonomeerideksonnukleotiidid. Onkahtesortinukleiinhapped DNA desoksüribonukleiinhapeja RNA ribonukleiinhape. DNA monomeerideks on desoksüribonukleotiidid, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. DNA monomeeriderinevadüksteisest lämmastikalustepoolest. Nukleotiidide liitumisel tekib DNA üksikahel, DNA molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast, mille koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiipe.nukleotiidideüksteiselevastavus.A=T G=C DNA molekulil on ka sekundaarstruktuur, mis moodustub ahela keerdumisel biheeliksisse .
annaabi.ee 
