Veebruarirevolutsiooni põhjused: · Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda: - riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). - sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus. - rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt "pühamees" Grigori Rasputinist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja sõjalisi operatsioone rindel. (NB! Rasputin tapeti õukondlaste poolt 1916).
7. ELUOLU SUURE SÕJA AJAL Lähiajalugu I osa Õ.lk.50-54 Muutused ühiskonnas · Kuna eeldati,et sõda kujuneb lühikeseks ei osatud ette näha suuri muutusi ühiskonnas.Tegelikult kurnas see sõdivaid rahvaid aastaid, viies nende füüsilise ja vaimse jõu viimse piirini. · Tööjõu puudus. · Sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt, kiirelt hakkas kasvama deserteerumine rindelt. Uut hoogu sai sõja puhkemisest rahvuslik vabadusvõitlus. · Naised olid aastateks lahutatud oma meestest ning pidid ise hakkama saama. Üha enam olid tehastes ja kaevandustes vähema palga eest tööl just naised. · Ühiskonnas levisid kiiresti vasakpoolsed vaated, sõja ajal üle elatud vapustuste ja õuduste tagajärjel vähenes religiooni mõju. Igapäeva elu I MS ajal
7. Eluolud suure sõja ajal MUUTUSED ÜHISKONNAS. 1916. a lõpuks oli mobiliseeritud üle 50 milj mehe, mõnel maal kehtestati töökohustus. Elatustase langes, tekkis toidupuudus, levis epideemia, mõned riigid varisesid kokku. Sõja venitamine tekitas tüdimust, kiirelt kasvas deserteerumine rindelt. Raske oli ka naistel, kes koju jäid, neil tuli ära teha ka meestetöö, paljud asusid tööle tehastes, kaevandustes, kuid said vähem palka, see omakorda aitas kaasa naiste iseseisvumisele. Inimestele tundus, et nad ei saa enam riigi abita hakkama-riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast, ressursse jaotas riik, riigi osa majanduses suurenes. Sõda suurendas sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid, inimesed süüdistasid sõja puhkemises rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid.
ELUOLU SUURE SÕJA AJAL 11. Klass MUUTUSED ÜHISKONNAS Maailmasõja puhkemine tõi ühiskonnas kaasa suuri muutusi. Eeldati, et sõda kujuneb lühikeseks, tegelikult kurnas see aga sõdivaid rahvaid aastaid, viies nende füüsilise ja vaimse jõu viimse piirini. ·Kehtestati üldine töökohustus, langes elatustase (toidupuudus ja epideemiad). ·Sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt, kiirelt kasvas deserteerumine rindelt. ·Suurenes sallimatus muulaste vastu ning rahvusvähemuste olukord halvenes. ·Naised iseseisvusid, tegid tööd ja hoolitsesid pere eest. ·Varises kokku senine liberaalne maailmapilt. ·Suurenes riigi osa majanduses. Majanduselu hakati reguleerima, väikeettevõtted laostusid, riigi kätte läks kontroll ressursside jaotamise üle ning maksukoormus kasvas kiirelt. ·Suurenesid sotsiaalsed pinged ja vastuolud. ·Ühiskonnas levisid vasakpoolsed vaated, vähenes ka religiooni mõju
Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Sõja tulemusena purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). ~20 000 000 inimest kadunud ja hukkunud Rohkem ohvreid on olnud ainult hiljem II maailmasõjas Muutused ühiskonnas 1916. a lõpuks oli mobiliseeritud üle 50 mlj. mehe, mõnel maal kehtestati töökohustus. Elatustase langes, tekkis toidupuudus, levis epideemia. Kasvas deserteerumine rindelt, sest sõda hakkas venima. Naised pidid ära tegema meestetöö ning osad asusid tööle tehastesse. Palka said nad sama töö eest vähem kui mehed. Kõik see aitas kaasa naiste iseseisvumisele. Riigi osa majanduses suurenes märgatavalt. Riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast. Sõda suurendas sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid, inimesed süüdistasid sõja puhkemises rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid. Muutused ühiskonnas
Läti Leedu Eesti Soome Veebruarirevolutsioon: * Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda: * riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). * sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus. * rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt "pühamees" Grigori Rasputinist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja sõjalisi operatsioone rindel. (NB! Rasputin tapeti õukondlaste poolt 1916).
väljakurnatud 1917 Nivelle'i tapatalgud Suvel korraldati vene Caporello all alanud vägede suur pealetund teisel pealtung Inglaste rünnak Cambrai all(esimene rindel, mis ebaõnnestus, (Saksamaa+AU) suurem tankilahing) sõdurite massiline deserteerumine. Antanti poolel alustas sõda USA Saksa väed asusid pealetungile, vallutasid Riia, Põhjaläti ja Eesti saared S-V, Brest-Litovski rahu 1918 Esimesed Ameerika sõdurid LR. Veebruaris sakslased Sõjast astusid välja
Teatavasti sõltub ju rahva areg ja kasv majandusest ja inimeste majanduslikust heaolust. Ja sellest ka Venemaa mahajäämine kõigis muudes valdkondades. Eluolu suure sõja ajal 1.Loetlege muutus, mida Esimene maailmasõda tõi kaasa majanduses, ühiskondlikus ja inimeste igapäeva elus. Tekkis üldine töökohustus, toidupuudus ja hakkasid levima epideemiad. Mõned riigi varisesid üldse kokku. Sõda tekitas tüdimust ja pahameelt, kiirelt hakkas kasvama deserteerumine rindelt. Naised lahutati oma meestest ja see aitas kaasa naiste iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saavutamisele. Senine liberaalne maailmapilt varises kokku. Riigi osa majanduses suurenes järsult. Majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast. Riigi kätte läks ka kontroll ressursside jaotamise üle. Ühiskonnas levisid vasakpoolsed vaated. 2.Millised uued relvaliigid töötati välja Esimese maailmasõja käigus? Kuivõrd osati neid kasutada?
Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Saksamaa pidi vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele. Seal ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust. Keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Tuli maksta reparatsioone. Rapollo- 1922, Saksamaa ja Venemaa vahel sõlmitud Versailles´ süsteemi vastane koostööleping. 1917. aasta Venemaal: Kriis- Rahutused sõjaväes- deserteerumine (lahkumine rindelt) Kaos majanduses tööjõu, tooraine, toiduainete puudus, kütuse kriis. Langes keisrivõimu autoriteet. Selle vastu olid ka osa aadlikke. Neil tekkis plaan muuta Venemaa konstitutsiooniliseks monarhiaks (eeskujuks Inglismaa) Grigori Rasputin- mees, kellel oli erakordne mõju keisriperekonnale. Rahvuslikud vastuolud. Linnaelanike kiire kasv. 1917- Kodanikdemokraatlik revolutsioon (Veebruarirevolutsioon) Ajendiks oli Petrogradi
Bresti rahu 3.märts 1918 : sakslastele loovutati maa-ala kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstusest ja kolmandik põllumajanduslikust maast. Eluolu I maailmasõja ajal Sõda tõi kaasa: Mehed rindel, naised ja lapsed tehastes(sõjatehnika tootmiseks), rahvaarvu vähenemine, tarbekaupade puudus, nälg, epideemiad, põllud söötis, tüdimus, pahameel, elutaseme langus, vähemusrahvaste olukord halvenes, rahvuslik liikumine elavnes, deserteerumine sõjaväest, riigi osa majanduses suurenes. Tähtsad kuupäevad, sümdmused *6.07 1917 USA sõtta Saksamaa vastu *8.01 1918 Wilsoni 14 punkti *21.03 1918 Somme'i lahing *1918 november-revulutsioon Saksamaal *11.november 1918 Compiegne'i vaherahu-lõpetas I maailmasõja. Tingimused Saksamaale, kui kaotajale: pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumitelt , Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist
VENEMAA 1917-1920: Veebruarirevolutsiooni põhjused: · Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda: 1. riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). 2. sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus. 3. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt "pühamees" Grigori Rasputinist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja sõjalisi operatsioone rindel. (NB
(Pr pani Sksm · Armeenia kasutada väed seisma) genotsiid · Idarindel teised pinged 4. 5. Muutused ühiskonnas Esialgu suur rõõm, kuid peagi olukord muutus. Kasvas deserteerumine (rindelt jalga laskmine), kaasnes üldine töökohustus, mille tõttu naiste ja laste töökoormus tõusis (naised iseseisvusid). Elatustase langes, sest eesmärk oli varustada rinnet. Majanduselu reguleerisid riiklikud tellimused, mis olid enamasti sõjalised, kasvas maksukoormus. Suur osa otsis süüdlasi (kelleks olid relvatootjad), kasvasid sotsiaalsed pinged ning religiooni mõju vähenes. Tugevnesid vasakpoolsed vaated, sest need rääkisid sõja lõpetamisest. 6
Okupatsioon ja vägivald: Etniline puhastus- 1915 aastal Armeenias Türgi vägede vallandatud puhastus, mille käigus tapeti üle pooleteise miljoni inimese. Kadunud sugupõlv: Sõjas osalenud põlvkond, kelle väärtushinnangud sõja tõttu muutusid. Nad ei leidnud enam kohta rahuaegses maailmas ja muutusid pasiivseks. Osad rindel võidelnud mehed ei tundnud piisavat tunnustust riigi poolt ning hakkasid pooldama totalitaarset korda. 1917 Venemaal Kriis- Rahutused sõjaväes- deserteerumine (lahkumine rindelt) Kaos majanduses tööjõu, tooraine, toiduainete puudus, kütuse kriis. Langes keisrivõimu autoriteet. Selle vastu olid ka osa aadlikke. Neil tekkis plaan muuta Venemaa konstitutsiooniliseks monarhiaks (eeskujuks Inglismaa) Grigori Rasputin- mees, kellel oli erakordne mõju keisriperekonnale. Rahvuslikud vastuolud. Linnaelanike kiire kasv. 1917- Kodanikdemokraatlik revolutsioon (Veebruarirevolutsioon) Ajendiks oli Petrogradi
· keisrivõimu autoriteedi langus: keiser polnud valitsemisest huvitatud, G.Rasputin · rahulolematuse üldine kasv: linnades rahutused, rahul polnud ka aadlikud ja kodanlus 3. Milles seisnes Veebruarirevolutsioon? Kelle kätte koondus pärast revolutsiooni võim? riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt "pühamees" Grigori Rasputinist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja sõjalisi operatsioone rindel. (NB! Rasputin tapeti õukondlaste poolt 1916).
*Saksa toetas A-U´d. Rahvasteliit(1919): *Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada *koostöö arendamiseks erinevate rahvaste vahel *Et tagada rahvaste õigused ja vabadused. Muutused ühiskonnas: *üldine töökohustus *elatustaseme langus *toidupuudus *epideemiate levik *riikide kokkuvarisemine *deserteerumine rinnetelt *rahvuslikud vabadusvõitlused *rahvusvähemuste olukorra halvenemine *naised hoolitsesid pere eest (naiste iseseisvumine ja võrdsete õiguste saavutamine meestega) *naised asusid tööle tehastesse ja kaevandustesse *liberaalse maailmapildi kokkuvarisemine *riik reguleeris majanduselu *riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast *tellimused suurettevõtetele *riik kontrollis ressursside jaotumist *kiirelt kasvas maksukoormus
Jääda sõjast välja. b. baltisakslastel-valida Venemaa või Saksamaa pool. Tegid eestlastele ettepaneku teha koostööd. c.Mis oli valikutes erinevat, sarnast? Sarnasuseks teha koostööd Venemaaga, rahvusluse küsimus. Erinevat, eestlased ei mõelnud, et olla Venemaa vastu. 2.Kuidas põhjendada Vene võimu reageeringuid eestlaste ja baltisakslaste tegevusele? Mis olid tagajärjed? -Vene võim ei tahtnud pakutavat abi vastu võtta, tuues seletuseks selle väiksuse. Deserteerumine-ilma loata sõjaväest lahkumine 3.Miks jõudis sõjategevus Eesti aladele alles IMS lõpus? Kuna Venemaa oli osaliselt juba sõjast väljas(taandus) siis pidid sakslased ise kohale tulema ja täielikult Venemaa taanduma ajama. *3.märts 1918 Brest'i rahu -Venemaa lubas eemale jääda -1918 nov tühistas Venemaa vaherahu -tungis Eesti, algas Eesti vabadussõda 28.nov 1918-1920 *Päästekomitee: Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms -moodustati iseseisvus manifest
Väiksem osa suunatakse Serbia ja suurem osa Venemaa vastu. Arvestati Saksa toetusega. 5)Eluolu suure sõja ajal Muutused majanduses-tekkis üldine töökohustus, riik hakkas majanduselu reguleerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast, kiiresti kasvav maksukoormus, sõjast kahjustatud aladel hävitati linnad, külad Muutused ühiskonnaelus Suurenesid sotsiaalsed pinged, vähenes religiooni mõju, deserteerumine rindelt, hoogu sai rahvuslik vabadusvõitlus, armeedes moodustati rahvuslikke üksusi, kasutati naiste ja laste tööjõudu, suurenes naiste iseseisvus, traditsiooniline peremudel sattus kriisi. Muutused igapäevaelus Toidupuudus, epideemiad, normid seebile ja küttele, keemiatööstus tootis ersatskaupu. 6) Tehnilised uuendused sõja ajal Mereväes toimus allveelaevastiku areng Väga kiiresti arenes lennuvägi. Lennukid varustati kuulipildujate ja pommidega, muudeti
9. Mis muutus naiste elus sõja ajal Suur hulk naisi asus tööle tehastes ja kaevandustes, palka said nad aga tunduvalt vähem kui mehed omal ajal. Kõik see aitas lõppkokkuvõttes oluliselt kaasa naiste iseseisvumisele ning võrdsete õiguste saavutamisele meestega. Senine traditsiooniline peremudel sattus tõsisesse kriisi. 10. Eluolu rindel ja tagalas Sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt, kiirelt hakkas kasvama deserteerumine rindelt. Uut hoogu sai sõja puhkemisest rahvuslik vabadusvõitlus. Mitmed väiksemad riigid ja rahvad saavutasid võitlevatelt poolelt rahvuslike üksuste moodustamise, lootes neid hiljem kasutada iseseisvuse kehtestamiseks. Samal ajal suurenes sallimatus muulaste vastu ning rahvusvähemuste olukord halvenes. Puudus aga kasvas ning 1917. aastal algas nälg, millele lisandusid
Jüüti merelahing- suur merelahing Saksa ja Inglise laevastiku vahel, mis lõppes viigiga, kuigi mõlemad pooled pidasid seda enda võiduks; kuigi see oli rohkem inglaste võit, kuna Saksa pealveelaevastik lahkus oma baasist terve sõja jooksul harva peale seda. 3. Eluolu suure sõja ajal Muutused ühiskonnas · Sõda kurnas ühiskonda (epideemiad, töökohustus, mobiliseerimine,. Toidupuudus) · Sõjavaimustusest sõja tüdimuseni (deserteerumine,) · Rahvuslik vabadusvõitlus (iseseisvuslootused, rahvuslikud üksused) · Sallimatus muulaste vastu (etniline puhastus, juudiprogrommid) · Naiste olukord (meestega võrdsete õiguste idee) · Sõjamajandus (inflatsioon, riiklik majanduse reguleerimine) · Euroopalike väärtuste kriis (isikuvabadus, religioon, võrdõiguslikkus) · Suurenesid sotsiaalsed pinged ( vasakpoolsed vaated levisid9 Igapäevaelu sõja ajal
puhkemises omakasupüüdlikke jaotamise üle pidid üksi hakkama saama rikkureid · Kasvas maksukoormus · Vähenes religiooni mõju · Levisid vasakpoolsed vaated Mobilisatsioon sunniviisiline sõjaväkke võtmine (mobilisatsioon) Suhtumine sõtta suhtumine oli muutunud halvemuse poole, toimus deserteerumine, enam ei pooldatud sõda Ersatskaup keemiatööstuse poolt valmistatud toidukaup, mis oli sarnane päris toiduga, kuid maitses ebameeldivalt Etniline puhastus genotsiid Armeenias, mille käigus tapsid türklased üle 1,5 miljoni tsiviilisiku Kadunud sugupõlv inimeste põlvkond, kes sõdisid ja elasid I maailmasõja ajal Uued relvaliigid leiutati tankid, allveelaevad, tseppeliinid, kuulipildujad, mürkgaas ja lennukid
Eestis kuulutati üldmobilisatsioon välja 31. jaanuar 1944, seda toetasid rahvuslikud ringkonnad eesotsas peaminister J. Uluotsaga. Mobilisatsioon õnnestus, kokkutulnuist võeti teenima 38000 meest. Kõik ülejäänud mehed vanuses 18-60 pidid astuma Omakaitsesse. Punaarmee peatati Eesti piiridel kaheksaks kuuks (veebruar-september 1944). Kui esmane kriis Narva rindel aga mööda sai, asusid sakslased eestlaste püüdlusi torpedeerima, peagi algas ulatuslik deserteerumine. Lõpetati jutud Eesti iseseisvuse tunnustamisest Saksamaa poolt või autonoomiast. Veebruarist juulini 1944 heideldi ägedalt Narva rindel, kus elavjõus ja tehnikas mitmekordses ülekaalus olev Punaarmee võttis ette mitu suurt pealetungi, mis aga tohututele kaotustele vaatamata nurjusid. Murdmaks rinde eesliinil põhiraskust kandvate eesti väeosade võitlusvaimu, alustas Nõukogude lennuvägi 1944.a märtsis terrorirünnakuid Eesti linnadele (Narva, Tartu, Tapa, Jõhvi, Tallinn)
saavutatud edu ei suudetud õigel ajal ära kasutada Sõda merel 1915 veeb alustas Saksamaa allveesõda: meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks. Sakslaste allveelaevad lasid põhja kõik alused 3. Eluolu suure sõja ajal Muutused ühiskonnas Sõda kurnas ühiskonda: mobiliseeritud üle 50 miljoni mehe, töökohustus, elatustaseme langus, toidupuudus, epideemiad Sõjavaimustusest tüdimuseni: pahameel, deserteerumine rindelt Rahvuslik vabadusvõitlus: rahvuslikud üksused, iseseisvuslootused Sallimatus muulaste vastu: rahvusvähemuste olukorra halvenemine, juudipogrommid, etniline puhastus Naiste olukord: pidid ise hakkama saama, pere eest hoolitsemine ,meeste töö tehastes ja kaevandustes palka said tunduvalt vähem, naiste iseseisvumine, tõstis nende eneseteadvust ja ühiskondlikku tähtsust, meestega võrdsete õiguste idee
2. REVOLUTSIOONILINE KRIIS EUROOPAS: 2.1. VENEMAA 1917-1920: 2.1.1.Veebruarirevolutsiooni põhjused: (Vt. ka õpik lk.67-68) · Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda: riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt "pühamees" Grigori Rasputinist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja sõjalisi operatsioone rindel. (NB!
3. märts tsaar Nikolai II loobub troonist aprill Sveitsist pagendusest tuleb tagasi Lenin ja hakkab võimu nõukogudes bolsevike kätte koondama 3. Ajutise Valitsuse poliitika (ebaõnnestumise põhjused) lubab jätkata sõda amnestia nii poliitvangidele kui kriminaalidele jagavad võimu nõukogudega jätavad maaküsimuse lahendamata et seda võib otsustada alles Asutav Kogu suutmatus toime tulla rahutustega riigis enamlaste propaganda sõja vastu, deserteerumine, Paremalt poolt Kornilovi juhitud sõjaväe mäss ääralade separatistlikud meeleolud (Soome, Poola, Baltimaad) 4. Enamlaste tugevuse põhjused väike, tsentraliseeritud juhtimisega partei oma sõjajõud Punakaart kasutasid ära üldist rahulolematust sõjaga Propaganda - Rahu, leiba, maad! Kogu võim nõukogudele! Saksa keisririigi rahaline toetus Sündmused 1917.a. sügisel: Oktoobrirevolutsioon 25. oktoober 1917.a
Nekrutikohustuse kehtestamisega lisandus talupoegadele veel üks põgenemismotiiv pääseda ränkraskest soldatisolekust. Pageti enamasti metsarikastesse piirkondadesse, sageli ka kaugemale Venemaale, Soome ja Rootsi. Talupoegade pagemine sõjaväeteenistuse eest kestis kogu nekrutikohustuse ajajärgu vältel, kuigi kubermanguvõimud seda takistada püüdsid. Haruldane ei olnud ka juba väeteenistuses olevate meeste deserteerumine (Laur, 2003). Teine märkimist vääriv detail 18. sajandi teisest poolest oli viinapõletamine, mida harrastasid mõisnikud. Alkohoolsetest jookidest olid eestlased seni tuttavad õlle (germaani sõnatüvi) ja mõduga (vene sõnatüvi) ning kirjanduse kaudu ka veiniga, mida nimetati viinaks. Mõisa viinaköökides aetavat ollust nimetati seetõttu esialgu põletatud viinaks ja sellega tehti lähemat tutvust mõisakõrtsides või viinavaate Peterburi küütides.
2.1. VENEMAA 1917-1920: 2.1.1.Veebruarirevolutsiooni põhjused: (Vt. ka õpik lk.67-68) 24* Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda: 37* riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). 38* sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus. 39* rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt "pühamees" Grigori Rasputinist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja sõjalisi operatsioone rindel. (NB
41 uuesti kokku Maanõukogu erakorraline istung. Keegi ei näinud erilisi lootuskiiri. Usuti, et Punaarmee okupeerib lähiajal kogu Eesti. Ometi olid tekkinud lootus, et Soomest saabub abivägi. Maanõukogu otsustas 27.12 pöörduda abipalvega SB valitsuse poole. Paluti, et Briti väed okupeeriksid Eesti ja võtaksid Punaarmeega sõjapidamise üle. Detsembris 1918 oli toimunud rindelt massiline deserteerumine. Ca 2/3 mobiliseeritud meestest ühel või teisel ajal olid minema jooksnud. Rindele jäänud meeste hulgas oli tavaline see, et ei võetud lahingut vastu. Samuti sagedased juhtimid, kus sõdureid pidi relva ähvardusele lahingusse sundima. Kõige parem oli olukord vabatahtlikest moodustatud rühmades. Ülejäänud väeosade võitlusmoraal oli väa madal. Neg joone andis ka keskse juhtimise puudumine. Iga väeosa juht tegutses vaid
Vastmobiliseeritud meestest koosnevad väeosad, nähes valgete ebaedu, hakkasid massiliselt deserteeruma. Augustiks olid enamlased lähenenud juba 200 km kaugusele Omskist, mis oli Koltšaki pealinn. Sept andis Koltšak vastulöögi- paiskas punased 300-400 km võrra tagasi, aga Uuraliteni siiski välja ei jõudnud. 1919 sügisel, pärast sept pealetungi läbi kukkumist, võiks kõneleda Koltšaki armee agooniast, valged olid sunnitud punaste ülekaalu ees taanduma, jätkus meeste deserteerumine, tagalas puhkesid enamlaste õhutatud mässud, vägesid polnud võimalik korralikult varustada. Kuigi esialgu taandusid organiseeritult, oli siiski tegemist juba pöördumatu protsessiga. Koltšaki eesmärgiks oli jõuda välja Irkutskisse, seada seal sisse uus pealinn, aga tema vägede põhimass sinna välja ei jõudnud, punased lõikasid taganemistee Krasnojarski juures läbi. Irkutskis oli vahepeal võimule tulnud vasakpoolne koalitsioon, mis arreteeris Koltšaki, andis ta
annaabi.ee 
