kuid sisimas on võitlemas kaks poolust, hunt ja inimene. Pidev võimuvahetus hinges ei lase nautida tavaelu ning toob kaasa rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes. Harrys peituv inimene on tõsimeelne, haritud ja elus palju näinud, kuid liiga kõrged eluideaalid toovad kaasa pideva masenduse, sest intellektuaalsust on välismaailmas vähe. Ta igatseb aega, mil elasid Mozart ja Goethe, tema suured lemmikud. Kuid isegi nendest on Harryl oma ettekujutus, mis ei kattu teiste omadega. Elus pettunud, üritab peategelane oma mured uputada alkoholiklaasi, kuid ei leia kergendust sellestki. Olemise teeb raskemaks veel ka teine poolus hunt, kes ei leia oma kohta maailmas, ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Esile kerkib loomalik instinkt elada omaette, hävitada kõik suhted, vihata neid, kes suudavad elu nautida. 2. Harry polnud rahul ei iseenda ega oma eluga. Stepihundil oli
Ta teab, et Harry on oma andekuse pärast temale ohtlik ja targemad õpetajad, eriti professor Dumbledore on väga mures. Mis on Sigatüüka lossis erilist, on see, et ta asub täitsa keset Inglismaad, aga ta on mugudele ehk inimestele nähtamatu. Sinna pääseb rongiga, mille nimi on Sigatüüka Ekspress ja mis väljub Londonis platvormilt number 9 ja kolmveerand. Sinna saavad võlurid läbi kiviseina, jaamaülem ei teagi, et selline platvorm olemas on. Harry Potteri sõbrad Harryl on kaks suurt sõpra: Ron Weasley ja Hermione Granger. Ronil on punased juuksed ja tedretähed, ta on üsna seiklushimuline ja tema peres on seitse last. Ka on Ron väga ohvrimeelne ja see annab mõnikord võimaluse tegeleda tähtsamate asjadega Harryl ja Hermionel, kes on targemad. Aga ta oskab hästi malet mängida ja esimese osa lõpus läks seda oskust vaja, et Harry pääseks salakambrisse, kus oli Voldemort. Roni vanemad on
Kui järsku hakkasid lendama öökullid ja tänavatele ilmusid imelikud inimesed, kellel olid seljas mingid rüüd. Aga öösel juhtus midagi maagilist. Professor Dumbledore korjas tänavatelt kõik tuled. Seal oli ka professor McGonagall, kes oli muutunud kassiks. Hagrid tõi Harry oma õhus lendava mootorrattaga maja Privet Driver'i 4 juurde. See maja kuulus Harry ema õele. Dumbledore pani Harry koos kirjaga Dursleyde ukse taha. Harry ema ja isa tappis Voldemort. Selle pärast oli Harryl otsa ees välgu sarnane arm. Dursleydel oli poeg nimega Dudley. Ta oli väga paks ja ära hellitatud. Sellest oli möödas peaaegu kümme aastat. Harry tädi majas oli Dudleyst palju pilte, samas mitte midagi sellele viitavat, et Harry elaks seal. Harry elas trepi all. See päev oli, aga eriti jube, sest oli Dudley sünnipäev. Harry pidi tavaliselt vara ärkama ja süüa tegema. Dudley sai sünnipäevaks 37 kingitust. Eelmisel aastal sai ta 38 kingitust. (Harry sünnipäeva ei peetud kunagi)
Veits rikkus lugemiselamuse see ära, et enne kui raamatut üldse lugema hakkasin, sain tunnis teada, et Harry ei sooritagi enesetappu. 2. Harry kõndis mööda pimedat tänavat, kui nägi müüri sees väravat, mille kohal rippus silt: ,,Maagiline Teater. Sissepääs mitte igaühele mitte igaühele. Ainult hulludele." Harry tahtis ka sinna pääseda, sest tema ei kuulunudki teiste hulka. Ta proovis väravast siseneda, kuid see oli kinni. Kuna väljas oli jahe ning Harryl hakkas külm otsustas ta minna kõrtsi, kuid sealt tulles ei leidnud enam silti ega väravat. Möödamineja kandis sama silti, mis oli ka värava juures olnud. Harry tahtis temaga kõnelda, kuid tollel oli kiire ning ulatas talle kähku raamatu ja kadus minema. Koju jõudes süvenes Harry raamatusse, mis kandis pealkirja: ,,Traktaat Stepihundist. Mitte igaühele" Stepihunti lugedes tundis Harry ära iseenda. Ta kirjeldas traktaati raamatus sedasi: "ta (Stepihunt)
just need tema liiga ühekülgsed vaated tõid endaga kaasa nii depressiooni kui ka morbiidsed mõtted, mille tõttu Harry ka üha nõrgemaks muutus. Kuid inimene, kes tahab maailmas püsida, peab olema seesmiselt tugev. Terve elu vältel toimub inimeses võitlus iseendaga. Ning kui võitu ei suudeta enda üle saavutada, on inimesel sageli raske leida kohta ka ühiskonnas, kuna eelkõige on ju tähtis hakkama saada iseendaga. Ja selleks on vaja julgust, millest ,,Stepihundi" kangelasel Harryl aga vajaka jäi. Kui ta oleks suutnud endas säilitada inimese poolt, oleks ta olnud üks õnnelik inimene, kes on armastatud nii iseenda kui ka teiste poolt. Kuid kahjuks ta seda ei suutnud. Temas peituv hunt ei lasknud Harryl nautida kõike seda, mida ta inimesena oleks tahtnud. Ta ei teadnud kunagi ette, millal temas varjatud hunt võis pead tõsta. Ja see tekitas temas samaaegselt nii hirmu kui ka soovi pääsedamurettekitavast elust enesetapu näol. Kuid just see muutiski teda nõrgaks
ja inimene. Pidev võimuvahetus hinges ei lase nautida tavaelu ning toob kaasa rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes. Harrys peituv inimene on tõsimeelne, haritud ja elus palju näinud, kuid liiga kõrged eluideaalid toovad kaasa pideva masenduse, sest intellektuaalsust on välismaailmas vähe. Ta igatseb aega, mil elasid Mozart ja Goethe, tema suured lemmikud. Kuid isegi nendest on Harryl oma ettekujutus, mis ei kattu teiste omadega. Elus pettunud, üritab peategelane oma mured uputada alkoholiklaasi, kuid ei leia kergendust sellestki. Olemise teeb raskemaks veel ka teine poolus hunt, kes ei leia oma kohta maailmas, ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Esile kerkib loomalik instinkt elada omaette, hävitada kõik suhted, vihata neid, kes suudavad elu nautida. Harry on teadlik hundimaailma olemasolust, ta peab kõiki halbu omadusi enda juures hundi poolt põhjustatuks
kuidas Dementoreid eemale tõrjuda. Sirius Blackil õnnestus kooli tungida, kuid teda märgati ning ta pidi kiirelt põgenema. Harry saab teada, miks Sirius teda otsib, nimelt on Sirius tema ristiisa. Lõpuks kohtuvad Harry, Hermonie ja Ron Siriusega huilgavas hurtsikus ning saavad teada, et ta pole Harry vanemate mõrvar, vaid jahib Peter Pettigrewi, kes on ennast muundanud Roni hiireks Siblikuks ning on Lord Voldemorti teener. Sirius püütakse kinni, kuid Harryl, Hermoniel ja Ronil õnnestub ta päästa kasutades Hermonie ajakeerajat, mida ta on kasutanud võimalikult paljudesse tundidesse jõudmiseks. Black lubas Harryga kokku saada kui asjad muutuvad rahulikumaks.
Fausti aitab sellel teel salakaval Mefistofeles. Faust teeb temaga lepingu, et leida elus õnn, vastutasuks tahab Mefistofeles aga tema hinge. Tänu Mefistofelesele tutvub Faust Margaritaga, ning armub temasse. Selline sügav armastus päästab Fausti hinge põrgusse sattumisest. Sellist armastust tunneb ka Harry Hermine vastu. Hermine õpetab Harryt elu nautima, sellest rõõmu tundma, ning alla suruma Harrys pesitsevat stepihunti. Stepihunt ei lase Harryl elada täisväärtuslikku elu, see hoiab teda tagasi ja lükkab eemale sealsest ühiskonnast. Harry metik Stepihundi loomus saab aga temas jagu, ning ta tapab armukadedusest Hermine. Nende kahe elu oli lõputu iseendaga võitlemine, mis viis neid lõpuks tõdemusele, et see kõige parem pool on neis koguaeg olemas olnud, ainult, et nad pole suutnud seda siis kasutada, kui vaja oleks olnud.
3. Mis on kõige hullem karistus, mis võib kurjategijale osaks langeda?Dementori suudlus 4. Kes või mis on dementor?Azkabani vangivalvur 5. Mis olid kelmikaart ja mantel ning kuidas nad Harryt aitasid?kaart, millel on kujutatud Sigatüüka kooli ja Siganurme küla. Kaart sisaldab lisaks tavalisele kooli ja küla plaanile ka kõiki kooli territooriumil olevaid salakäike. Kaardi teeb aga eriliseks see, et kaardil on näha, kus keegi parasjagu liigub.Tänu sellele kaardile õnnestub Harryl mitmel korral vältida soovimatute isikutega kokkupõrkamist ja saab teada Sigatüükas asuvatest salakäikudest.Mantel tegi isiku nähtamatuks, kes seal all on, Harry kasutas seda mantlit luureretkedel info hankimiseks ja Sigatüükas öösiti ringiliikumiseks. 6. Kuidas Hermione jõudis nii paljudes tundides käia?Tal oli ajakeeraja, mille ta sai McGonagalilt aasta alguses s 7. Mis on siganurme
Harry Potter on 13-aastane võluripoiss. Ta on kuulus, sest tema jäi ainukesena ellu ööl, kui tapeti musta-maagiat valdava kurja võluri, Lord Voldemorti poolt tema vanemad. Harry suutis Voldemorti tagasi hoida ja nüüd on ta kogu aja proovinud tappa ka Harryt. Harry elas enda tädi perega, Dursleydega. Nad kohtlesid Harryt halvasti. Ühel suvel oli ta jälle seal, kuni tuli aeg minna tagasi Harry niiöelda ''teisse koju'', Sigatüüka võlukunstikooli. Seal oli Harryl palju sõpru. Harry ja ka kogu muu võlukunstimaailm oli kuulnud kurja võluri Sirius Blacki põgenemisest, Azkabani vanglast. Harry oli veel kuulnud, et mingil põhjusel tahab Black kätte saada ja tappa Harryt. Koolis sai Harry jälle olla koos oma kahe parima sõbra, Roni ja Hermoniega. Nende seltsis veetis Harry järgneva kooliaasta. Sel aastal oli kooli valvama pandud dementorid. Nad olid kõhedusttekitavad ja imesid rõõmu välja nendega kokkupuutuvatest inimestest. Nad
loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Ümberringi valitsevad "tormilised kahekümnendad" labaste šlaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute revanšistlikud sõjaõhutuskõned häirivad Harryt sedavõrd, et ta on otsustanud oma elule lõpu teha. Viimaseks piisaks karikasse on külaskäik tuttava professori juurde, kellega Harryl tekib tüli seinal rippuva Goethe portree pärast, mille Harry leiab olevat labase ja võltsi. Kõrtsis kohtub ta tütarlapsega, kes meenutab talle noorpõlvesõpra Hermanni; tütarlapse nimeks osutub Hermine ja ta on kurtisaan. Kõrtsis tunnikeseks uinudes näeb Harry unes Goethet, kes tuletab talle meelde, et igavikus pole tõsiduseks vajadust ning seal on lubatud kõike naljaga võtta. Hermine ennustab Harryle, et too peab
teada, et Black polegi mõrvar ning aitavad teda (ajakeerajaga) Lõpus astub Remus Lupin oma ametikohalt tagasi, sest ta ei tahtnud, et õpilaste vanemad saaksid teada, et ta on libahunt. Huvitavad kohad Hermione ütleb välja, et ta oli juba ammu aru saanud, et Lupin on tegelikult libahunt Harry saab teada, et Sirius Black on tema ristiisa ning ei otsinudki teda selleks, et tappa. Tegelased Harry Potter- Peategelane. Harryl on ta isa sassis mustad juuksed, ta ema smaragd-rohelised silmad ja välgunoole kujuline arm otsaesisel. Ta on väike ja kõhn oma ea kohta, kõhna näoga, mügarlike põlvedega ja ta kannab ümmargusi prille. Ta on vapper, hea ja truu sõber, usaldusväärne ning leidlik. Parimad sõbrad Ronald ja Hermonie. Sündinud 31. juuli 1980 Ronald Weasley- Harry Potteri parim sõber. Tal on punakad krussis juuksed ning ta kardab ämblikke. Ronile meeldib Hermione, kellega ta lõpuks abiellub.
pääsenud. Lord Voldemort sai vastulöögi ja kaotas oma jõu ning kadus. Tänu sellele oli Harry võlurimaailmas väga tuntud. Hagrid viis Harry rongijaama platvarmile 9 ja 3/4 millel olev rong on kättesaadaval ainult võlumaailmale. Rong viis Sigatüüka õpilasi kooli uue aasta algul ning seal samal rongi kabiinis kohtus Harry enda tulevaste kahe parima sõbraga Roni ja hermionega kellega koos hakkab Harryl igasugu seiklusi looma... 2. Harry Potter- Harry oli puhta südamlik musta juukseline, ümarate prillidega poiss kelle vanemad olid surnud. Üle kõiga halva mis ta on pidanud üle elama soovib poiss ikkagist head ja teeb ükskõik mida, et aidata enda sõpru kui ka enda kooli. Ron Weasley- Ron on Harry parim sõber kes oli veidi kohmakas punapealine poiss. Ron oli nagu iga teinegi võluri poiss kes tegi tempe ja ei tahtnud väga õppida. Ron oli perest kus
instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Ümberringi valitsevad "tormilised kahekümnendad" labaste slaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute revansistlikud sõjaõhutuskõned häirivad Harryt sedavõrd, et ta on otsustanud oma elule lõpu teha. Viimaseks piisaks karikasse on külaskäik tuttava professori juurde, kellega Harryl tekib tüli seinal rippuva Goethe portree pärast, mille Harry leiab olevat labase ja võltsi. Kõrtsis kohtub ta tütarlapsega, kes meenutab talle noorpõlvesõpra Hermanni; tütarlapse nimeks osutub Hermine ja ta on kurtisaan. Kõrtsis tunnikeseks uinudes näeb Harry unes Goethet, kes tuletab talle meelde, et igavikus pole tõsiduseks vajadust ning seal on lubatud kõike naljaga võtta. Hermine ennustab Harryle, et too peab ta ükskord tapma, ning teeb talle samas etteheiteid
elutarkuse tähtsamaid põhimõtteid. Kui olukorda ennast ei saa muuta, tuleb muuta oma vaatepilti selle suhtes. Asjadele tuleb läheneda optimistliku pilguga, mis aitab väljuda ka kõige halvemast situatsioonist nii, et meel jääks rõõmsaks ja süda soojaks. Kõik otsivad õnne, kuna tahavad endast maha jätta valu, vihkamist, kaotust ja kõike muud, mida elu meile ette heidab, ning lihtsalt ilma tagasilöökideta nautida. Kõrged elu ideaalid nagu Harryl, võivad kaasa tuua pideva rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes, mis ei lase nautida tavaelu. Pääsuteed ja lahendust sellele ei tohiks otsida mitte alkoholist, inimeste eemale peletamisest ning isegi õnne leidmine ei aita sellisel juhul kaasa. Ainus, mis teeb head, on oma sisemise olemustunde ja meelerahu leidmine. Selle sisemise tungi avastamine, mis paneb meid eksimatult saavutama, seda mida päriselt ihkame. Pole midagi muud
Koolis on neli maja: Huffelpuff , Slytherin, Ravenclav ja Griffindor. Harry valitakse Griffindori, nagu ka Ron ja Hermione. Nende maja juht oli muundamise õpetaja, Slytherini maja juhiks valiti Proffessor Snape, kes Harryle üldse ei meeldinud. Harry üks lemmikuid õpetajaid oli mustade jõudude vastase kaitse õpetaja Proffessor Quirell.Aga täiesti lemmik oli Harryle kooli direktor Proffessor Dumbledore. Koolis tuleb Harryl, Ronil ja Hermionel palju seiklusi. Nad peavad võitlema trolliga ja kolme peaga koeraga. Kuid lõpuks hakkavad nad uurima tarkade kivi saladust, mis seab nende elud ohtu. Tarkade kivi oli kivi, mis muutis kõik, millega ta kokku puutus, kullaks ja tema omaja surematuks. Harry, Ron ja Hermione said teada, et tarkade kivi asub Sigatüükas. Nad teadsid, et kivi juurde luugist, mida valvasid kolme peaga koer. Algul arvasid nad, et kivi
Ainult hulludele." Harry satub Gloobuse saalide maskiballil teispoolsusesse, mängib seal elufiguuridega malet, räägib Mozartiga ning tapab oma armastatu Hermine. Harry on riivatu mees. Tal on vanust juba peaaegu 50, aga naisest on ta lahus ja selle asemel, et leida enesele uus viisakas endaealine naine, teeb tema tegemist prostituudiga. Isegi mitte ühe, vaid suisa kahega (Hermine ja Maria). Oleks, et ta nendega niisama suhtleks, aga ei. Harryl on suguühe nende mõlema naisega, kes on temast aastaid nooremad. Harry on sõjavastane. Ta kohtub oma koolivenna Gustaviga, kellega nad hakkavad autojuhte maha laskma. Harryle see isegi meeldib. Ta üldse mõistab hukka asjad, mida ta proovinudki pole. Täpselt nagu tantsiminegi. Või nagu Hermine ütles, et inimesed ei taha enne vette minna, kui nad pole ujuma õppinud. ,,Harry hukkamine" Harry sai karistuse tegelikkuse toomise eest maagilisse teatrisse,
Stepihunt peaks seatama iseendaga vastamisi, ta peaks heitma pilgu omaaenda hinge, siis mõistab ta endast ja praegust elu ja jõuab isiksuse harmooniani. 5. Millist rolli mängivad Harry eneseotsingutest Hermine, Pablo, Maria? Maria õpetab talle tõelist sõprust, andumist ja armastuse füüsikalist poolt, mida Harry enne vältis. Pablo aitab Harryt eneseotsingutes, ta annab talle narkootilisi aineid, mis võimaldavad Harryl jõuda sellise seisundi, kus tal on võimalik iseennast mõista. Pablo on Harry juhataja ka maagilises teatris. Hermine roll on kõige tähtsam. Ta mõistab Harryt, on omamoodigi stepihunt ja ei sarnane teistega. Ta õpetab Harryle elu nautimist, näiteks tantsimist, mida too on enne vältinud. 6. Kaks sündmust maagilisest teatrist · Sõda sõda inimeste ja masinate vahel . Apokalüptiline, täis leeke ja verevalamist.
inimese, keda ta armastas. Harry tegi seda lihtsalt selle pärast , et hunt sai tema sees võimule. Intrigeerivaks oli ka näide, et isegi armastus ei suuda kurjast hundist tugevam olla. Tegemist oli kõrgelt haritud ja targa mehega, kelle psühholoogia ei saanud endast võitu. Teost lugedes tekkisid mõtted, et kuidas võiks teos lõppeda, kas Harry tõesti tapab end viiekümnendal juubelil ning mis saab Harryst? Kas Harryl ja Herminel oleks olnud võimalik koos õnnelikuks saada? Samas tekkisid ka mõtted, miks Harry vaimselt niivõrd haige oli ja miks ta ei suutnud targa inimesena mõelda sellele, et murede uputamine alkoholi ei muuda olukordi paremaks. Arvan, et tänapäeva lugejale on sellest romaanist palju õppida. Lugeja mõistab, et meie kõikide seas elab väga palju erinevaid inimesi, erinevate muredega, erinevate sisevõitlustega ja erinevate tundmustega
Harry külastanud tema onu ja tädi võõrustaja õhtusööki külastas Dobby, maja-elf. Dobby hoiatab Harry, et ta ei peaks tagasi pöörduma võlurite maagilise kooli poole, millest Harry osales eelmisel aastal. Harry viis viisakalt tähelepanuta hoiatuse, ja Dobby kukkus köögis puruks, häirides Dursleysi. Dursleys vihastas Harry oma tuba ülejäänud suveks. Õnneks varitseb Harry sõber Ron Weisley Harryga sõites sõites ja Harry õnnelikult veedab ülejäänud suve Weasley koju. Harryl on Weasleysi koolivarustuse ostmisega kaks õnnetut kohtumist. Ta kohtub esmakordselt ühe tema õpetaja Lockhartiga, kes nõuab Harry fotonäitust. Harry kohtub siis Harjus vaenlaste paha isa Lucius Malfoy, kes hakkab peaaegu võitlema hr Weasleyga. Kui Harry valmistab Sigatüübi poole pöörduma, leiab ta, et ta ja Ron ei jõua võluvärava nähtamatu rongi platvormi sisse, et nad sõidavad Weasley autost Hogwartsisse. Nad satuvad maha ja kõik poisid saavad kinnipidamisi
kus ta pidi ennast ohverdama, et Hermione ja Harry pääseksid edasi Voldemorti juurde. Harry mäitas head poolt välja oma suure vaprusega, kasutades oma elujõudu, takistades professor Quirellil liikumast. Nagu ennegi öeldud oli mitmekülgseim tegelane professor Snape, tema hea pool väljendus selles, kui professor Quirell üritas lendluudpalli võistlustel Harryt luua seljast alla kukutada, siis Snape lausus vastuloitse ja nii takistaski Harryl kukkumast. Paha külg väljendus aga selles, et Snape elas Harry peal meelehärma, mida oli Snape'ile tekitanud Harry isa. Kokkuvõtteks ütleksin, et raamat oli küllaltki põnev, tõi välja erinevaid inimeste iseloomuomadusi ja inimsuhteid.
Ta vihkas kõike enda ümber, kuni ta ellu tuli Hermine, kes õpetas teda elust rõõmu tundma. Herminet armastas ta esialgu kui oma õde. Kuid Hermine mõistis Harryt, mis oli viimasele kõige olulisem. Siiani polnud teda keegi mõistnud. Naeratama õppimine võttis tal küll rohkem aega, kui tantsima õppimine, kuid ta edenes tasapisi. Harry oli inimene, kes soovis surra. Kuid samas ta kartis surma, mis vihjas sellele, et tema inimlik pool tahtis elada. Hermine oli see, kes aitas Harryl õide puhkeda, tuua välja ta inimlik pool. Armastus elustab, aitab elust rõõmu tunda. Kuid armastus võib mõjuda otse vastupidiselt, kui see on ühepoolne. Näiteks Ooperifantoomi (Joel Schumacher "Ooperifantoom") armastus jäi ühepoolseks. See purustas kõik ta lootused ja unistused. Valu, millega peavad võitlema need, keda on hüljatud, on kohutav. See röövib neilt kogu jõu. Neil võib kaduda lausa elu mõte. Kuid mitte ainult need, keda hüljatakse, ei tunne valu.
Kaks kogu olid väga väikesed. Edasisammuva grupiga liitusid uued võlurid, kes naersid ja osutasid hõljuvate kogude poole. Seltskond suurenes ja telgid vajusid nende jalge ees kokku. Harry nägi, et paaril korral paiskas mõni võlur telgi võlukepiga teelt eest. Paljud telgid süttisid põlema. Karjumine muutus valjemaks. Järsku nägi Harry, et õhus on platsihaldaja härra Robertson (mugu), ülejäänud olid arvatavasti tema perekonnaliikmed. Härra Weasley käskis Harryl, Ronil, Hermionel, Fredil, Georgil ja Ginnyl metsa varjule minna ning kokku hoida. Ta lubas neile järele tulla, kui telkimisplatsil jälle kord majas on. Metsa all kohtusid nad Malfoyga, kes mõnitas neid ja kutsus Hermionet sopavereliseks (sopavereline on võlur või nõid, kelle vanem(ad) on mugu(d); see oli ülimalt solvav väljend). Nad jätsid Malfoy selja taha ja läksid edasi. Vahepeal olid nad Fredi, Georgi ja Ginny silmist lasknud, kuid jätkasid teed metsasügavusse
noore Harry vahel. Hermine kaudu tutvus ta saksofonimängija Pabloga, kes tal ka kokaiini tõmmata lasi. Kui Harry ühel õhtul koju jõudis, leidis ta oma voodist Maria, kellele Hermine võtme oli andnud. Hiljem rääkis Maria, et tema ja Herminesugused naised on pärit vaesest perest, on meeste armukesed ja elavad nende kulul, nad elasid üksnes armastuse pärast. Maria jutustas Pablost, ilmselgelt armastas ta ka Pablot väga. Harry nägi Marias Herminet. Harryl meenus Erika, kuid peagi kadus ta unustusse, kuigi tema pilt rippus Harry toa seinal. Harryl meenus ka ta naine, kellega oli mitu aastat koos elanud ja keda ta oli väga armastanud ning usaldanud. Harry võttis Maria ja enda jaoks korteri, kus nad aeg-ajalt kohtusid. Harry sai aina tihemini kokku ka Pabloga. Pablo aga ei tahtnud temaga rääkida muusikast, mida Harry oleks meelsasti teinud. Harryle meeldis Mozart. Pablo tahtis Maria ja Harryga armastusorgiat teha, kuid
immuunseks kõige ümbritseva vastu. Päevast päeva üritab ta aega lihtsalt mööda saata, ilma mingigi emotsioonita. Pööre tema elus toimub pärast seda, kui ta kohtab Herminet, kes muudab tema ellusuhtumist täielikult, kes õpetab ta armastama ja naerma, elust rõõmu tundma. See teeb Harry tugevaks, ta leiab inimesed ja uued huvitavad asjad enda ümber. Kuid kui ta näeb Herminet teise mehega voodis siis enneolematu tugev armastus naise vastu sunnib Harryl hundi poolel välja tulla ning naise tappa. Avastades uuesti armastuse, muutus ta tugevamaks, kuid samas tapnud oma armastatu, jällegi nõrgaks. Armastuses on hetki, kus inimene kaotab oma kontrolli tunnete ja käitumise üle. Tihti võivad selle tagajärjed olla parandamatud. Armastus võib anda inimesele enneolematu jõu, kuid selle ka hetkega hävitada ning inimest nõrgendada ja annab eelduse inimesele ettearvamatult käituma. Selles on
. Manrile jõudes raiskas Harry oma raha joogile ja söögile, teades, et ta saab Johnsoni käest palga ja kompesatsiooni samal päeval kätte. Laeva jõudes ning Johnsonit oodates tekkis meestel kahtlus, et too on rahadega jalga lasknud ning neid sinna jätnud. See osutus tõeks. Harry Morgan, kes oli täiesti inimkaubanduse vastu oli nüüd nõus seda raha nimel tegema. Ta tegi diili Härra Singiga, kes andis talle 1000 dollarit, et too viiks 12 pilusilma üle vee. Nii kui mehed pardal ja Harryl raha käes, tappis ta rüseluse käigus Hr. Singi. Tosin pilusilma viidi sihtpunkti ning jätkati teekonda koos joodikust Eddy'ga. Mehed jõudsid koju pere keskele.. Harry kellel, oli armastav naine ja kolm tütart ootasid teda väga. Kui Harry jällegi merele pidi minema ning naise juurest lahkuma, ei maganud naine kordagi vaid vaatas oma meest öö läbi.. Järmisel retkel, kui nad jällegi salakaubandust tegid ehk vedasid viina üle piiri teenides
võlukeppe ostmas. Harry ostab endale uhiuue luua, nimbus 2005e. Kooliaasta esimeses lendluudpalli mängus Slytherini vastu ei saada Harryt edu, ta on kaotanud lennuoskuse. Harry on murest murtud ja kahjuks ei saa ta mitmest mängust osa võtta, ta veedab pikki öid harjutades lendamist, aga ta ei suuda õhku tõusta. Harry palub abi Hermionelt ja Ronilt, et nemad aitaksid teda. Hermione uurib raamatukogust selliste juhtumite kohta ja avastab, et Harry luual on loits peal, mis takistab Harryl lendamist. Loitsu eemaldamiseks tuleb neil leida loitsu sõnuja ja tema võlukepp varastada, millega võluda luud tagasi endiseks. Enne võlujookide tundi märkab Ron, et Draco Malfoy räägib õpetaja Snape'ga salamisi ja ulatab talle paberitüki. Ronil õnnestub see paber õpetaja laualt varastada ja sellel seisab: Kas lennuvõimetuse loits on piisavalt tugev, et teda veel 4 mängu väljas hoida? Ron mõistis kohe, millest jutt käis ja viis paberi ruttu Harryle
Viimased põhjamaade robinsonid tulid vabatahtlikult metsast välja alles seitsmekümnendate aastate alguses. Pilte metsavendadest: Isa mälestus Mu isa oli loomult lahke ja lõbus mees. Ainult ühel teemal ei rääkinud ta sõnagi. Mitte kunagi. Sulges suu või läks lihtsalt ära. Need olid metsavenna-aastad, meenutab Meelis ... Meelis Mõttuse isa Harry Mõttus (1921-1991) hakkas metsavennaks juba 1940. aastal. Et Harryl veresüüd polnud, tuli ta vabatahtlikult metsast välja 1954. aastal. Just siis pääsesid Stalini surma järgse amnestiaga Siberist koju tagasi esimesed küüditatud. "Isa rääkis mulle ja vendadele oma metsavennaelust vähe," meenutab Meelis, kes teadis kogu lapsepõlve oma isa raskest saatusest. "Kakskümmend aastat tagasi olin koolipoisina isaga metsas puid tegemas ja siis ta avaldas mulle ühe suure saladuse, mida hoidsin kaua vaid enese teada," pajatab Meelis
Just need enda loodud reeglid viisidki Harry tupikusse, kust ta enam omal käel välja tulla ei suutnud. Samasuguses olukorras oli ka Paulo Coelho raamatus ,,Veronica otsustab surra" Veronica. Ka tema elas endale kehtestatud reeglite järgi, mida ta täita ei suutnud. Teos räägib Villette hullumajast ja seal resideeruvatest hulludest. Kes antud olukorras ei ole hullud, sest kollektiivset hullust nimetatakse terveks mõistuseks. Veronica on noor naine, kellel nagu ka Harryl, on liiga palju vaba aega olnud mõtlemiseks. Veronica probleemid hakkasid sellest, et materiaalsetel kaalutlustel ei saanud ta klaverit õppida, vaid ema soovil midagi sellist mis ka toidu lauale tooks. Olukorras, kus ta on saavutanud oma ema ideaali, aga enda omad kõrvale heitnud, ei näe ta sarnaselt Harry Halleriga ainsa võimalikku väljapääsuna enesetappu. Paraku aga kõigi juhuste kokkusatuvusel juhtub nii, et surmapäeva ei saa ta ise määrata, vaid see on tema eest juba tehtud
Ta käitus Sibyliga halvasti, tappis Basili. Oma elu lõpus mõjutasid ta valikud teda väga. Ta oli õnnetu ja elas pidevas hirmus et kõik tema patud tulevad ilmsiks. Ta oli muutunud väga nõrgaks ja ebastabiilseks. Ta hakkas hulluks minema ja tahtis uut elu. Ta tahtis uuesti alustada ja arvas, et portree hävitamine on õige samm, seda noaga lüües tappis ta ka enda KOKKUVÕTE: 1. Dorian ise on süüdi. Tema oli see, kes lasi ennast Harryl mõjutada. Kui tal oleks olnud tugev iseloom, poleks seda juhtunud. Harry pole süüdi, sest inimestega ei saa mängida kui nad seda ise ei lase. Basil pole samuti, tema tahtis Dorianile ainult head ja teda kõige halva eest hoida, kuid Dorain ei hoolinud sellest. Maali tegemisel ei lasu mingi süü. Gray ise otsustas põletada elu ja lõbutseda, teades et koledad jäljed jäävad maalile. 2. Üks viis oma elu muuta oleks olnud see, kui ta enam Henryga suhelnud poleks. Ta
ei saa. Malfoy nägi WC-st Harry peegeldust (Harry oli ukse taga ja uks oli irvakil, Malfoy oli talle seljaga). Malfoy üritas kasutada tema peal Cruciatiuse needust, kuid ta ei saanud pihta. Harry sai talle pihta Sectumsempra loitsuga, mille ta printsi raamatust oli leidnud ning Malfoy näost hakkas verd igalt poolt välja purskama. Myrtle hakkas karjuma: mõrvar WC-s. Seepeale tuli välja Snape, käskis Harryl sinna jääda, viis Malfoy haiglatiiba ja kui ta tagasi tuli, küsis ta, kust Harry seda loitsu nägi ja Harry ütles, et ühest raamatukogu raamatust, kuid tegelikult printsi raamatust. Snape käskis Harryl tuua oma koolikoti koos kõikide oma õpikutega. Harry läks puhketuppa, nägi Roni ja küsis temalt tema nõiajookide raamatut, võttis magamistoast oma koolikoti ja üritas tarvilikku tuppa peita printsi raamatu
Ta ei näe milleski erilist mõtet ja muretseb, et veab oma perekonda alt. Töölenaasmine ajab teda närvi. Ta ei saa hästi teise meeskonnajuhiga, kes teeb vahetusi, kui teda pole. Naine on tal mõistev ja toetab teda, kuid Harry ei taha teda endale liiga ligi lasta. Ta arvab, et ei ole õige koormata naist sellega, kuidas tema ennast tunneb. Harry ja arst on ühel meelel, et tal on vaja mõna aega tööst eemal olla, ja ta saab kaheks nädalaks haiguslehe. Arst arvab, et Harryl on depressioon ja kasu võiks olla ravimitest. Harry ütleb, et on valmis ,,proovima mida iganes, kui see aitab", niisiis kirjutab arst talle antidepressandi ja käsib tal kahe nädala pärast tagasi tulla. Kahe nädala pärast ütleb Harry arstile, et tal on natuke parem. Tal on häid päevi rohkem kui halbu päevi, kuigi tunneb puhuti tugevat ärritust, eriti poodides. Ta hoiab end tegevuses, käies peamiselt kohalikus võimlas raskusi tõstmas ja töötades aias.
Pablo olemus on maha surumata, vaba, ta ei vaeva end probleemide või teooriatega ja mõistab elu ning muusikat Harryst hoopis erinevalt. Marias koonuvad füüsilised naudingud, meelelisus, tema kunst on võluda, saavutada võimalikult palju meelte ja armurõõmu. Hermine, Maria ja Pablo on otsekui peeglid, projektsioonid Harry Halleri enda isikusest ning mitte üksnes ei ava teda uuele elule vaid toovad tema teadvusse ka varasema elu ja mälestuspildid, mis aitavad Harryl taasavastada oma unustatud tahke. Enese vabastamine seisneb palju enamas kui lihtsalt enesesse piilumises. Kuna Stepihunt on end pidevalt analüüsinud, on tal enese kohta külluses teadmisi, kuid ta peab aktiivselt elus osalema, eri laadi kogemusi ühendama ja tervikuks sünteesima, et taas tasakaal leida. Harry on tundlik intellektuaal, kes taasavastab ,,elamise". Harry on oma uudse õnnega väga rahul ja selle eest tänulik, kuid ometi tahab ta rohkem, tahab
annaabi.ee 
