Bordeaux Natuke infot linna kohta EdelaPrantsusmaa, Akvitaania piirkonna ja Gironde'i departemangu keskus Asub Garonne'i jõe ääres Elanike arv 229 500 (2004) Linnastus elab 925 300 inimest Elanike arvult 9. linn Ajalugu Asutati roomlaste poolt (300 eKr) Algne nimi Burdigala Rüüstasid vandaalid (276 a) Läänegootide, Frangi riigi, araablaste, Inglismaa, Saksamaa võimu all olnud I ja II maailmasõja ajal põgenes sinna Prantsusmaa valitsus VEIN Maailma tähtsaima,
Keskpiirkond Centre Keskpiirkond ● 6 departemangu: Cher, Eure-et-Loir, Indre, Indre-et-Loire, Loir-et-Cher ja Loiret. ● Elanikke: 2 480 000 (2004) Pindala: 39 151 km² ● Keskus: Orléans ● Suurim linn: Tours ● Keskpiirkond Loire jaotab kaheks ● ● Kõrgeimaks punktiks on Mount Saint-Marien (504 m) Kliima: üldiselt jahe ● Juust & vein Juust: ● ● Sainte Maure de Touraine ● Crottin de Chavignol ● Vein: ● Vins de Touraine, Vins du Centre, Vins de l’Orléanais Majandus Põllumajandus ● Turism ● Tööstus ● Vaatamisväärsused Loire'i oru lossid ● üle 300 lossi ● Vaatamisväärsused ● Chartres, Orléans ja Tours. ● Külastatakse muljetavaldavaid katedrale Kasutatud materjalid ● http://www.french-at-a- touch.com/French_Regions/Centre/centre_6.htm ● http://www.regions-of- france.com/regions/centre/weather/ ● https://www.google.ee/search? q=chartres+cathedral+france&biw=1366&bih=600 &source=lnms&tbm=isch&s...
Baeri ning Gregor von Helmerseni toimetatud raamatu ,,Lisandusi Vene riigi ja tema Aasia piiririikide tundmaõppimiseks", esmaköites. Oma naasmisest Venemaale Kalifornia ja Mehhiko kaudu kirjutas Wrangell raamatus,,Ülevaade reisist Sitkast Peterburi", kus ta annab sõbraliku läkituse vormis edasi ameerika looduse koloriiti ning kirjeldab indiaanlaste elu kontrastis euroopaliku tsivilisatsiooniga. Naasnud Peterburisse, määrati Wrangell 1836. aastal Laevaehituse departemangu üldsessiooni liikmeks ja direktori asetäitjaks. Wrangell loobus teenistusest pealinnas 1849. aastal ning siirdus Eestimaale, kus ta asus elama abikaasa kaudu 1840. aastal päritud Roela mõisa Virumaal. Pärast abikaasa surma 1854. aastal tehti talle ettepanek teenistusse tagasi pöörduda. Wrangell võttis ettepaneku vastu. Järgnes kolmeaastane mereväeteenistus erinevatel ametikohtadel (Hüdrograafia departemangu direktor, mereminister, mere kriminaalkoodeksi läbivaatamise komitee
Pindala 547 030 km2 . Rahvaarv 62 814 233 (ilma meretaguste piirkondadeta). Rahaühik euro, SKT elaniku kohta 33 678 USD. 2) Ajaloolised linnad. Pariis ehk Prantsusmaa pealinn on üks vanemaid linnu Euroopas. Algselt oli seal keldi hõimu parisiide asula, 1. sajandil eKr vallutasid selle roomlased. 987 sai linn Prantsusmaa pealinnaks, keskajal oli see Euroopa suurim linn. Marseille on linn Lõuna-Prantsusmaal, Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonna ja Bouches-du-Rhône departemangu keskus. Marseille on elanike arvult Prantsusmaa teine linn ja suuruselt kolmas linnastu. Linna asutasid umbes 7. sajandil eKr kreeklased, kes nimetasid linna (Massalia). 49 eKr vallutasid linna roomlased. 1218. aastal Marseille iseseisvus, kuni 1481 a. prantslased linna vallutasid. Marseille' ülikool asutati 1409. 3) Riigi rahvastiku tihedus. Prantsusmaa rahvastiku tihedus 110 in/ km2 . Linne, mille elanikuarv on üle 100 000 on Prantsusmaal 9
PRANTSUSMAA Üldandmed · pindala: 550 000 km2 · elanike arv 64 057 792 (juuli 2009) · 90% prantslased + flaame, sakslasi, baske, korsiklasi, alzeerlasi, marokolasi, portugallasi, hispaanlasi · pealinn Pariis 11 miljonit elanikku · haldusjaotus 96 departemangu, mis rühmituvad 22 regiooniks · riigikeel prantsuse, räägitakse ka baski, bretooni, korsika (it) keelt · religioon 83-88% rooma-katoliku usku, 2% protsestandid, 1% islami usku · riigikord vabariik · Riigipea François Hollande. Valitakse viieks aastaks. Kuulsad prantslased Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased: · Descartes ja Pascal 17. sajandil · Rousseau ja Voltaire 18. sajandil
alaline liige. See on parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa on halduslikult jaotatud piirkondadeks, departemangudeks, alamdepartemangudeks, kantoniteks ja kommuunideks. Prantsusmaa administratiivüksused koos ülemeredepartemangudega on: · 22 regiooni · 101 departemangu · 348 alamdepartemangu · 3991 kantonit · 36 664 kommuuni · 3 ülemereterritooriumi Prantsusmaa riigilipp on kasutusel alates 14. juulist 1790. Lipp koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane). 4 Prantsusmaa lipp NATO lipp 5 Administratiivne jaotus
süsteemide poole. Maakonnavolikogud komplekteeritakse sageli alamalseisvate munitsipaalvõimude esindajatest Prantsusmaa: jaotatud koos nn ülemeredepartemangu-dega (ka: meretagused departemangud) kokku 26 piirkonnaks- ülemdepartemangud, alamdepartemangud- ülemeredepartemangud+ ülemere territooriumid, kantonid, kommuunid. Komuun on territoriaalse korralduse alus, regioon on suurim üksus. Departemangu halduskeskust nimetatakse prefektuuriks. Alamdepartemangu halduskeskus on alamprefektuur. Vastavalt konstitutsioonile territoriaalsed võimuorganid: kommuunid, departemangud. meretagused territooriumid. Need võimuorganid valitsevad end vabalt valitud volikogude kaudu. - Kohalike territoriaalsete kollektiivide süsteem on üles ehitatud vastavalt haldusterritoriaalsele jaotusele. - Riigihalduse tasandil on keskvõimu poolt nimetatavad ametnikud ehk komissaarid, kes
Majandus(1994) Sisemajanduse kogutoodang, SKT Rahaühik Vahetuskurss(7/96) 1285 miljardit USD, 22 138 USD elaniku kohta sissevedu 17,6 miljardit USD väljavedu 14,7 miljardit USD 19%, Itaalia 11%, Hispaania 10%, Holland 8%, Ühendriigid 8% ja Inglismaa 8% frank = 100 santiimi 5,03 franki = 1 USD Haridus ja tervishoid(1994) Kirjaoskus Ülikoole Keskmine eluiga Laste suremus 99% 70 (riiklikud) naised - 82,3 aastat mehed - 74,2 aastat 6,6 last tuhande sündinu kohta Haldusjaotus 96 departemangu, rühmitunud 22 regiooni Riigitähis FRA Riigikord vabariik, kehtib 1958. aasta põhiseadus Riigipea president Jacques Chirac (president valitakse otse seitsmeks aastaks) Seadusandlik võim kahekojaline parlament (alamkoda - Rahvuskogu, ülemkoda - Senat) Täidesaatev võim president ja valitsus - Ministrite Nõukogu Kliima Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on
Metsad, peamiselt pöögi-, tamme- ja männimetsad, katavad umbes viiendiku riigi pindalast. Just metsastunud alad, nagu ka sood ja mäestikud, on enamiku loomade ja lindude elupaigaks Prantsusmaal leiduvad loodusvarad: Kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, potas, päevakivi, fluor, kips, puit, kala. Administratiivne jaotus: Prantsuse Vabariik on administratiivselt jaotatud 22 regiooniks ja 96 departemanguks. Lisaks kuulub talle 4 meretagust departemangu (Guadeloupe, Martinique, Guyane, La Réunion) ja 4 meretagust territooriumi (Prantsuse Polüneesia, Uus-Kaledoonia, Wallis ja Futuna, Prantsuse Lõunaalad) ning eristaatusega territoriaalühendused Mayotte ning Saint-Pierre ja Miquelon. Kitsama administratiivse jaotuse järgi eksisteerib 327 ringkonda, 3828 kantonit ja 36561 kommuuni. Pealinnas Pariisis on 2,18 mln (1998), koos eeslinnadega 9,6 mln elanikku.
1829. aastal määrati Wrangell Venemaa Põhja-Ameerika kolooniate kindralkuberneriks Alaskal, kuhu ta jäi 5 aastaks, jätkates samal ajal loodusteaduslikke ning etnograafia-alaseid uuringuid. 8 8. juulil 1836 ülendati ta kontradmiraliks ja määrati augustis 1836. aastal keisririigi Laevaehitusmetsade departemangu direktoriks. 1838. aastal valiti ta lisaks eelnevale ka Vene- Ameerika Kompanii koloonia-asjade juhatajaks ning 1840. aastal Vene-Ameerika Kompanii peadirektoriks, kus teenis kuni 1849. aastani. Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell läks erru viitseadmirali auastmes ning kolis elama Virumaale Roela mõisa, mille ta oli oma perekonnale juba varem ostnud. Pärast abikaasa surma 1854. aastal töötas ta kuni 1864
Samuti ei suutnud Eesti valitsuse arglikud protestid takistada Eesti lennuväljadelt startivaid Nõukogude pommitajaid Soome poole. o 7.okt, tehti teatavaks Saksamaa avaldus kutsuda kodumaale kõik baltisakslased. See tõestas Venemaa ja Saksamaa vahelise salasobingu olemasolust. o Okupatsioon Leedu o 14.juunil.1940 nõudis NSV Liit ultimatiivselt Leedu valitsuse väljavahetamist, siseministri ja julgeoleku departemangu juhi kohtu alla andmist ning Punaarmee lubamist Leedu territooriumile. Kuna neil polnud teist võimalust pidid nad ultimaatumi vastu võtma o 15.juunil ületasid 300 000 punaväelast Leedu piiri ja hõivasid kogu riigi. Eesti ja Läti o 16.juunil esitati sama ultimaatum ka Eestile ja Lätile. Siin toimus kõik täpselt samamoodi. 17.juuni õhtuks olid kõik Baltimaad okupeeritud. o NSV Liidu poolt saadeti sündmuste koordineerimiseks NSV Liidu eriesindajad.
Johann Baptist Homan avaldas selle Leipzigis koos Kamtsatka ja Tsukotka poolsaare kaardiga. Kaart ise tugines kasakate Vladimir Atlassovi ja Ivan Lvovi poolt täiendatud ja parandatud andmetele kõik kokku ühel lehel. 1725.aastal, veidi enne oma surma, saatis Peeter Suur teele ekspeditsiooni Beringi juhtimisel uurimaks, kas Ameerika ja Aasia mandrid Kaug-Põhjas ühinevad. Aastast 1719 läks kogu Venemaa kartograafia alane tegevus kartograafia departemangu alluvusse, mida tollal juhtis Ivan Kirillov1. Tema pealekäimisel sai Venemaale kutsutud Joseph Nicole de Lille, kuulsa prantsuse astronoomi ja kartograafi Giome de Lille` vend. Kirillov ja de Lille olid kardinaalselt erinevatel seisukohtadel selles osas, kuidas saaks kaart võimalikult kiiresti koostatud. De Lille` leidis, et pole vaja alustada topograafilistest mõõtetöödest seni, kuni pole loodud tihe astronoomiline võrgustik. Kusjuures Kirillov oli
Suuremad linnad: Pariis, Marseille, Lyon, Toulouse, Nizza 2.1. Geograafiline asend Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsuse Vabariik on administratiivselt jaotatud 22 regiooniks ja 96 departemanguks, lisaks kuulub riigi koosseisu 4 meretagust departemangu (Guadeloupe, Martinique, Guyane, La Réunion) ja 4 meretagust territooriumi (Prantsuse Polüneesia, Uus- Kaledoonia, Wallis ja Futuna, Prantsuse Lõunaalad) ning eristaatusega territoriaalühendused Mayotte ning Saint-Pierre ja Miquelon. (Lisad joon. 1) 2.2. Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, paikneb Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad
Väliskaubandus Peamised kaubanduspartnerid Rahaühik Vahetuskurss(7/96) 1285 miljardit USD, 22 138 USD elaniku kohta sissevedu 17,6 miljardit USD väljavedu 14,7 miljardit USD 19%, Itaalia 11%, Hispaania 10%, Holland 8%, Ühendriigid 8% ja Inglismaa 8% frank = 100 santiimi 5,03 franki = 1 USD Haridus ja tervishoid(1994) Kirjaoskus Ülikoole Keskmine eluiga Laste suremus 99% 70 (riiklikud) naised - 82,3 aastat mehed - 74,2 aastat 6,6 last tuhande sündinu kohta Haldusjaotus 96 departemangu, rühmitunud 22 regiooni Riigitähis FRA Riigikord vabariik, kehtib 1958. aasta põhiseadus Riigipea president Jacques Chirac (president valitakse otse seitsmeks aastaks) Seadusandlik võim kahekojaline parlament (alamkoda - Rahvuskogu, ülemkoda - Senat) Täidesaatev võim president ja valitsus - Ministrite Nõukogu LOODUSGEOGRAAFIA Paiknemine Prantsusmaa on suur riik, millest enamik kuulub lehtmetsavööndisse, lõunaosas
Igatahes on küll veel küsimus mil määral võib Winklerit lugeda selle ehitise autoriks. Sest Tartus valmistatud kavandite juures võeti ette Peeterburis (teede ja avalikkude ehitiste peavalitsuses) tihti väga kaugele ulatavaid parandusi ja muudatusi ning see sündis ka Winkleri kavandiga. Ülikooli arkiivis on säilinud selle ehitise fassaadi joonis, millel leidub märkus, et ta on valmistatud teede ja avalikkude ehitiste kavandite ja eelarvete departemangu II. jaokonnas, kuna Tartust saadetud projekti fassaad leiti olevat inetu. Autorina on selle kavandile alla kirjutanud arkitekt Sudan (). Kas selle Peterburi arkitekti töö seisis ainult Winkleri kavandi paranduses või täitsa uue tegemises, pole võimalik kindlaks teha, kuna pole säilinud Winkleri poolt valmistatud kavand. Vahepeal oli veel palju arhidekte kellest hetkel pikemalt ei räägiks. Viimane tähtis enne esimest maailma sõda alustatud hoone, zooloogia-geoloogia
naftatootmises (60%) ning autotööstuses ( 85%). Prantsusmaal - majanduses- kiire areng, kujunemine põllumajandusmaast tööstusriigiks: traditsiooniliste moekaupade tööstus ja uued tööstusharud: autod, keemia, masinaehitus, ehitustööstus. Põhimõtteline muutus kapitalivoogudes: mitte enam maalt välja, vaid investeeriti kodumaal või kasutati asumaadest tooraine hankimiseks. Ehitustööstuse arengut soodustas vajadus taastada 10 sõjas kannatanud departemangu. Saadi tagasi Alsace ja Lorraine - Prantsusmaa tõusis rauamaagi hanke poolest esikohale Euroopas Suurbritannia kaotas I ms järel juhtriigi positsioon: - Võlg USA-le ja seega rahamaailmas kaotatud liidripositsioon, turu kahanemine kuna sõja ajal olid selle hõivanud USA, Kanada ja India; ekspordi osa maailma ekspordis kahanes 1913.a. 31%-lt 1937.a. 21%-le. - tööstusettevõtetes vananenud tehnika, kuna siin oli tööstuspööre alanud kõige varem,
pommitas. Aastatel 1570-1571 piirasid Tallinna 7 kuud edutultMoskva ja hertsog Magnuse väed. 1577. aasta alguses piirasid Moskva väed linna kuus nädalat, kuid ei saavutanud taaskord edu. Hilisem aeg Linnamüüri Suure Rannavärava kompleks koos Paksu Margareetaga ja Laboratooriumi tänava äärne linnamüür koos Köismäe, Plate, Eppingi ja Grusbeke-taguse tornidega kuulusid kuni Vene keisririigi lõpuni sõjaväe Inseneride Departemangu valdusesse ja pärast 1918. aastat võttis objektid oma valdusesse Eesti Vabariigi Sõjaministeerium. 13.16. sajandil väljakujunenud Tallinna all-linna ümbritsenud keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid - 2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist on säilinud 28 keskaegset linnamüüritorni ning kolm torni fragmentidena[4]. Väravad linnamüüris ja väravate kaitsetornid
Erisused kehtivad vahuveinide puhul, kus on lubatud segada veini sisse kuni 25% vanemate aastakäikude veini, samuti hiliskorjeveinide ja eisweini puhul, kus jaanuaris korjatud marjadest tehtud vein saab eelmise aastakäigu. Palju erisusi on ka kangestatud veinide puhul, kus arendamismeetodist johtuvalt pole võimalik konkreetset aastakäiku kindlaks määrata. Maakonnaveinid (territooriumid kattuvad kindla geograafilise maakonnaga, 6 suuremat on departemangu piiridega). 1. Terroir ei ole oluline.f 2. Lubatud kõik marjasordid. 3. Kindlat värvi veini valmistatakse kindlat värvi viinamarjadest. 4. Saagikus on piiratud, kuid lubatud toota rohkem, kui kvaliteetveinide puhul. 5. Marjad peavad olema kasvanud konkreetse maakonna piires ja vein valmistatud ja pudeldatud maakonna territooriumil asuvas veinikojas. 6. Lubatud kõik korje, sorteerimise, varretustamise ning marjade transpordi meetodid. 7
Maakonnavolikogud komplekteeritakse sageli alamalseisvate munitsipaalvõimude esindajatest. 5. Prantsuse Vabariik (kõnes: Prantsusmaa) Pindala: 551 600 km² Rahvaarv: 64 102 000 (2007) Pealinn: Pariis Riigivalitsemise vorm: tugeva presidendivõimuga parlamen-taarne vabariik Riiklik korraldus: jaotatud koos nn ülemeredepartemangu-dega (ka: meretagused departemangud) kokku 26 piirkonnaks ning: 101 departemangu (département, emamaal 96, sh Korsika) 342 alamdepartemangu (arrondissement) 4039 kantonit (canton) 36685 kommuuni e valda (commune) Emamaa piirkondi (région métropolitaine) on koos Vahemeres asuva ja eristaatuses oleva Korsika saarega kokku 22 Ülemeredepartemangud (régions d'outre-mer) on Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Martinique ja Réunion.
aV klassi saavutamisel. Eksamid toimusid ülikoolide juures järgmistes ainetes: Vene keel, võõrkeel, loomuõigus, Rooma õigus, tsiviilõigus, kriminaalõigus, üldajalugu, vene ajalugu, riigimajandus, aritmeetika, geomeetria, füüsika, geograafia, Venemaa statistika. 1830. aastateks oli koduharidusega ametnikke jäänud 5% 1835 Nikolai ukaas ametite ja auastmete jaotamise kohta. I riiginõukogu esimees II minister III ministri abi IV ministeeriumi departemangu direktor ja linnapea (näide, kuidas 1849 määrati uueks rahvahariduse ministriks vürst Shirinski-Shihmatov, Avaliku raamatukogu direktor parun Korff oli kolm aastat rohkem olnud samas teenistusastmes. Lahendus: Raamatukogu viidi õukonnaministeeriumi alla ja pärast Korffi lahkumist jälle tagasi. Aeg: 9.12.1856 aasta ukaas 12.-8. klass 3 aastat, 8.-5. klass 4 a, v lklass 4 aastat, 4 klass 5 a, 3. klass 10, kokku 39, ülejäänu sõltus imperaatorist.
juhid. Baskidel ei olnud aadlit. Vabariigid olid üksteisest sõltumatud, omavahel ühendas neid vaid keel ja veri. Lõpuks vabariigid alistusid suurriikide survele ning nende alad jagati Prantsusmaa ja Hispaania vahel, kes kaotasid baskide omavalitsuslikud õigused. Tänapäeval kuulub 4 provintsi seitsmest (Navarra , Alava Vizcaya, Guipuzcoa) Hispaaniale, ülejäänud 3 (Labourd, Basse Navarre, Soule) on Prantsuse departemangu Basse-Pürenee osad. Nende ainulaadsust on tõestanud ka antropoloogid veregrupi uurimisega. Baskidel on Euroopa madalaim B-veregrupi esinevus, kõrge 0-veregrupi esinevus ja maailma kõrgeim reesusnegatiivse veregrupi esinevus. Kuulsaid baske - Maurice Ravel (helilooja), St.Ignatius Loyola (Jesuiitide ordu asutaja), Simon Bolivar (poliitik Ladina-Ameerikas), Juan Sebastian de Elcano (esimese laeva, mis läks ümbermaailmareisile, kapten). Baskid on laulurahvas ja väga kergejalgsed tantsijad
tööd teinud ja ei ole vilja kasvamise eest piisavalt hoolt kandnud. Kuid tegelikult polnud Eesti kliima maisi kasvatamiseks sobiv, meie suved on selleks iiga külmad. Tõsi on, et kui töötab hea ja üksmeelne meeskond, on tulemused paremad kui viletsate tingimuste korral Sel ajal oli partei ja valitsuse initsiatiivil käibel fraas: kaadrid otsustavad kõik, mida ka loetud ajaleheveergudel sageli kasutati. 2. Uraba veel kümne aasta eest kuulus Kolumbias see Antioquia departemangu osa indiaanlastele, kes kasvatasid siin väikestel maalappidel maisi. 1 Kuuekümnendatel aastatel tungis sellesse piirkonda kurikuulus Ameerika monopol: ,,United Fruit Company", kes rajas siia banaaniistandused (TASS: 1975). Kolumbia valitsus andis USA monopolile tegevusloa, mistõttu indiaanlased aeti kodudest minema. See oli levinud praktika Ladina Ameerika riikides. Vastuhakk kestab kohati siiamaani, näiteks zaparatistid Mehhikos. 3. N
Traditsiooniline on portselanitööstus. Haritavat maad 24% territooriumist, millest 90% kuulub kooperatiivmajanditele. Põhilised toidukultuurid on riis ja mais, loomakasvatus teisejärguline. SKT-st annab teenindus 36%, tööstus 34% ja põllumajandus 30%. Prantsusmaa Prantsuse Vabariik on pindalalt (543 965 km2) Lääne-Euroopa suurim riik. Piir Belgia, Luksemburgi, Saksamaa, Sveitsi, Itaalia, Monaco, Hispaania ja Andorraga. Prantsusmaal on 4 meretagust departemangu (Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Martinique ja Reunion), samuti on Prantsusmaal palju teisi valduseid ja nõudlusalasid. Rahvaarv 2007.a. andmetel 61 350 000 inimest. Pealinn on u. 2,2 miljoni elanikuga Pariis, mille süda asub Seine jõe Cite saarel. Prantsusmaa on jaotatud 22 piirkonda, mis omakorda jagunevad 96 departemanguks. Riigikeeleks on prantsuse keel ja rahaühikuks euro. Prantsusmaa on vabariik, mille riigipeaks on suurte volitustega viieks aastaks rahva
rahvastel on selle juurutamisega ikka veel suured raskused. J. L. David. Mme Tallien Prud’hon. Joséphine de Beauharnais Mõeldi ka haridusele. Iga 1000 elaniku kohta tuli asutada kool, kus on õpetus tasuta. Õpetajatele maksis palka riik. Siiani olid talupojad ja linnade lihtrahvas kirjaoskamatud. Väga paljud tavainimesed (eriti Bretagne’is) olid laste koolisaatmise vastu, väites, et seal õpivad lapsed üksnes rumalusi kirjutama ja lugema. Igas departemangu keskuses pidi olema keskkool.1795.a. asutati ka õpetajaid ettevalmistav kõrgkool – École Normale Supérieure. Inseneride ettevalmistamiseks loodi École Polytechnique. Térésa Cabarrusist sai riigi esimene daam madame Tallien, hüüdnimega NOTRE-DAME DE THERMIDOR. Ka tema mehe sõber Barras [s] leidis endale sõbratari – noore lese Joséphine de Beauharnais36 [žoze´fiin dö boar´nee] – giljotineeritud žirondiini abikaasa, kellel oli kaks last.
annaabi.ee 
