Nende oküdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat 38,9 kJ/g kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Valgud Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohapped seotakse omavahel peptiid sidemetega. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks. 1. Järjest 2. Keerdunud, heeliks, volditi 3. Gloobul 4. Kvarternaarstruktuur Valkude struktuuri võib muuta denaturatsiooniga ja renaturatsiooniga. Valkude ülesanded: 1. Ensüümide funktsioon 2. Ehituslik funktsioon, karvad, kabjad,sõrad 3. Kaitsefunktsioon 4. Regulatoorne funktsioon 5. Liikumisfunktsioon 6. Transportfunktsioon 7. Retseptorfunktsioon 8. Energeetiline funktsioon Nukleiinhape Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DNA ja RNA DNA ja RNA ülesanded: DNA pärilikuse info sälitamine ja õige aegne ülekandmine,
vesinikku, sest need keemilised elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. 26. Inimese toit peab sisaldama mineraalaineid, sest muidu ei saaks toimida organismi kõik protsessid. Ensüümides ja närviimpulsside ülekandmiseks on vaja mineraalaineid, mineraalaineid on vaja ka luustiku koostises. 27. Glükoosi lagundamisest just seepärast, et glükoos on kõige kiiremini energiat andev aine. 28. Valkude denaturatsiooniga puutub kokku söögi tegemisel. ( munavalge vahustamisel, juuste lokkimisel.) 29. Valkude erinevad funktsioonid tulenevad valkude asukohast, koostisest ja omadustest. 30. Nende erinevused seisnevad selles, et DNA monomeeriks on desoksüriboos, RNAl on riboos. Ning DNAl on tümiin ja RNAl uratsiil. 31. Seepärast stabiilsem, et DNA on kaksikahelaline biheeliks, kus ahelad on omavahel ühenduses vesiniksidemete abil. 32
kõik protsessid see tähendab et ensüümides ja närviimpulsside ülekandmiseks on vaja mineraalaineid nagu ka neid on vaja luustiku koostises 27 Miks saavad organismid põhiosa elutegevuseks vajalikust energiast glükoosi lagundamisest ehkki näiteks sama kogus lipiide annab kaks korda rohkem energiat Sest glükoos on kõige kiiremini energiat andev aine Glükoos on organismis pakitud glükogeeniks 28 Millistes igapäevase elu valdkondades puutute kokku valkude denaturatsiooniga Muna praadimine kus valk hävineb lõplikult kuumuse toimel Piima keetmine samuti 29 Millest tulenevad eri valkude erinevad funktsioonid Need tulevad valkude asukohast ja koostisest ning omadustest Näiteks hemoglobiin aitab transportida hapniku 30 Milles seisnevad RNA ja DNA molekulide erinevused DNAl on monomeeriks desoksüriboos aga RNAl on riboos ja RNAl on tümiini asemel uratsiil Samuti on komplementaarsus erinev neil DNAl on G=C A=T ja RNAl A=U T=A G=C
suhteliselt madalal temperatuuril (30-35°) ja kulgeb kiiresti kuni temperatuurini 60-65°C. Nimetatud temperatuuril on umbes 90% valkudest denatureerunud. Temperatuuri edasisel tõstmisel kuni 100°C säilitab väike osa (5%) valkudest siiski lahustuvuse. Denatureerumise tulemusel väheneb valkude lahustuvus vees, sest hüdrofoobsed rühmad pole enam "peidetud" valgu sisemusse. Denatureeritud valgud agregeeruvad kergesti. Valgu kõrge kontsentratsiooni korral kaasneb denaturatsiooniga koagulatsioon - kolloidosakeste kokkukleepumine, kalgendumine Kui valk lahustub siis ta seaob vee dipoole ja hüdratiseerub. Kui valk ei lahustu,siis pundub. Valgud võivad moodustada vahtu. Vaht moodustab õhukese kelme mingite molekulide ümber? Osa valke aitavad kiireti kelmet tekitada, osa selliseid,mis aitavad kelmel püsida. Head on vahustamise mõttes segavalgud. Vahu tekkimist takistab juba väga väikene rasvalisand(lipiidide)
ülekandmiseks on vaja mineraalaineid, nagu ka neid on vaja luustiku koostises. 27. Miks saavad organismid põhiosa elutegevuseks vajalikust energiast glükoosi lagundamisest, ehkki näiteks sama kogus lipiide annab kaks korda rohkem energiat? Sest glükoos on kõige kiiremini energiat andev aine. Glükoos on organismis pakitud glükogeeniks. 28. Millistes igapäevase elu valdkondades puutute kokku valkude denaturatsiooniga? Muna praadimine, kus valk hävineb lõplikult kuumuse toimel. Piima keetmine samuti. 29. Millest tulenevad eri valkude erinevad funktsioonid? Need tulevad valkude asukohast ja koostisest ning omadustest. Näiteks hemoglobiin aitab transportida hapniku. 30. Milles seisnevad RNA ja DNA molekulide erinevused? DNA'l on monomeeriks desoksüriboos aga RNA'l on riboos ja RNA'l on tümiini asemel uratsiil. Samuti on komplementaarsus erinev neil DNA'l on G=C A=T ja RNA'l A=U T=A G=C 31
luudes ja nukleiinhapetes (P), soolhape maos (Cl), närviimpulsside ülekanne (Na ja K), klorofülli koostis (Mg), valkude lagunemine (NH4) 27. Miks saavad organismid põhiosa elutegevuseks vajalikust energiast glükoosi lagundamisest, ehkki näiteks sama kogus lipiide annab kaks korda rohkem energiat? Sealt saab kõige kiiremini kätte. 28. Millistes igapäevase elu valdkondades puutute kokku valkude denaturatsiooniga? Sült, muna, tarretis. 29. Millest tulenevad eri valkude erinevad funktsioonid? Valkude erinevast struktuurist. 30. Milles seisnevad RNA ja DNA molekulide erinevused? Struktuur, nukleotiidide erinevus, suhkur erinev. 31. Miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA? DNA esineb sekundaarstruktuurina + vesiniksidemed. 32. Missugused molekulide omadused ühendavad kõiki biopolümeere? On hiiglaslikud, koosnevad monomeeridest. Mõisted. Lk. 44 1
tekkinud sade, va juhul, kui orgaanilist solventi lisatakse suures koguses, mis põhjustab valgu pöördumatu denaturatsiooni. Sellisel juhul ei lahustu sade enam täielikult. Töö käik Valan katseklaasi 2 ml munavalgu lahust ja lisan tilgakaupa atsetooni. Sademe tekkimisel lahjendan katseklaasi sisu veega. Järeldus Atsetooni lisamisel tekkis katseklaasi valge sade, mis näitab, et valk denatureerus. Vee lisamisel sade lahustus, mis tähendab, et tegemist oli pöörduva denaturatsiooniga (toimus renaturatsioon). 1.2.Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud koosnevad süsinikest, vesinikest ja hapnikutest. Struktuuriliselt jaotatakse neid mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid on oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks". Oligosahhariidid koosnevad mõnest monosahhariidi molekuli jäägist, aga polüsahhariidid on sajad või tuhanded lihtsuhkru molekuliahelad. Vastavat poolketaalse hüdroksüülrühma esinemise või
lahusest praktiliselt kadunud. Hilisemal vaatlusel sade oli katseklaasist täiesti kadunud. Järeldus Veega segunev orgaaniline solvend atsetoon kutsub valgumolekulis esile aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise veemolekulide poole, mistõttu katses munavalk dehüdratiseerus ja sadestus lahusest välja. Kui lisasin vett, siis lahustus tekkinud sade uuesti, sest vähendasin veega sadesti küllastuskontsentratsiooni. Tegu oli pöörduva denaturatsiooniga. Süsivesikud 1.2.1. Molisch'i test Ühte katseklaasi panin ~2 ml tärklise lahust, teise katseklaasi ~2 ml sahharoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi tilgutasin 6 tilka Molisch'i reaktiivi, loksutasin. Tärklise lahusele tekkis piirpinnale kollane värvus, sahharoosile tekkis koheselt lillakas piirpind ( lahus oli jaotatud kaheks osaks, piirpind on kahe kihi vaheline osa). Hoides tärklise lahusega
ja vesinikku? - Nad on kõikides orgaanilistes ühendites. 26. Miks peab inimese toit sisaldama ka mineraalaineid? - Vaja elutegevuseks, keha ise ei tooda. 27. Miks saavad organismid põhiosa elutegevuseks vajalikust energiast glükoosi lagundamisest, ehkki näiteks sama kogus lipiide annab kaks korda rohkem energiat? - Sest glükoos on kõige kiiremini energiat andev aine. Kiiresti omastatav. 28. Millistes igapäevase elu valdkondades puutute kokku valkude denaturatsiooniga? - Muna praadimine, piima keetmine. 30. Milles seisnevad DNA ja RNA molekulide erinevused? - Tabel!! Mõisted. 1. AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. Kujuneb HIV'ga nakatumise tagajärjel. 2. Aminohape sisaldavad amino- ja karboksüülrühma. 3. Antikeha kaitsevalk. Teeb antigeene kahjutuks. 4. Biheeliks DNA molekuli sekundaarstruktuur, mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahelakeerdumisel. 5
mis omakorda tekitab valgu sadestusmise. Sadesti vaikselt lisamisel denatureerub valk pöörduvalt. Sadesti liigsel lisamisel või suurel kiirusel toimub pöördumatu denaturatsioon. Töö käik: Katseklaasi valatakse 2ml munavalgu lahust. Tilgkaupa ja loksutades lisatakse orgaanilist solventi kuni sademe tekkimiseni (hägune sade). Seejärel lahjendatakse katseklaasi sisu veega. Sade lahustub. Järeldus: Sade lahustus täielikult, seega on tegu pöörduva denaturatsiooniga, kus vee lisamisel sade uuesti lahustus. Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud on ühendite rühm, mis koosnevad süsinikust, hapnikust ja vesinikust. Organismides täidavad süsivesikud energeetilist rolli, kuid on ka varuaineteks ning ehiutusmaterjalideks( nt. taimedel) Struktuuri alusel jaotatakse süsivesikud mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid on lihtsuhkrud, mille omadused erinevad suuresti stereostruktuuride tõttu
denaturatsioon e. sade lahustub uuesti kui veega sadesti kontsentratsiooni vähendada. Kui aga lisada solventi liiga kiiresti või suures koguses on tekkiv denaturatsioon pöördumatu. Töö käik: Valasin katseklaasi 2ml munavalgu lahust. Tilgakaupa ja loksutades lisasin orgaanilist solventi kuni tekkis sade (lahus muutus häguseks). Siis lisasim katseklaasi vett, sade ei lahustunud enam. Järeldus: Vee lisamisel sade enam ei lahustunud, tegemist oli pöördumatu denaturatsiooniga. Tõenäoliselt lisasin solventi liiga palju või kiiresti suuremas koguses põhjustades kõrge lokaalse kontsentratsiooni. 1.2 Süsivesikud 1.2.1 Molisch'I test Testi loetakse süsivesikute analüüsi põhitestiks kuna positiivset reakstiooni annad mahust (pikkusest) olenemata kõik sahhariidid, nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Ka glükoproteiinid ja nukleiinhapped annavad positiivse reaktsiooni, kuna keskkonna tugeva happelisuse tõttu tekib pikapeale monosahhariidide vabanemine
1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.2 Süsivesikute reaktsioonid 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Süsiveikud, mis koosnevad vaid süsinikust, vesinikust ja hapnikust, on arvukas bioloogiliste ühendite rühm. Struktuurile vastavalt on need süsivesikud jaotatud mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid (monoosid e lihtsuhkrud) omavad organismis olulist energeetilist vormi ning on ka koensüümide ja nukleiinhapete koostises. Kõikide monosahhariidide üldvalem on Cx(H2O)y, kuid nad erinevad üksteisest stereomeetriliselt, mis tähendab, et funktionaalrühmad on erinevalt paigutaud. Sellepärast on omadused oluliselt erinevad. Aldehüüd- või ketorühma esinemise tõttu omavad kõik lihtsuhkrud redutseerimisvõimet. Oligosahhariidide molekulid koosnevad monooside 2-10 jäägist (nt sahharoos, laktoos, maltoos, maltotrioos jt). Polüsahhariidides ehk polüooside on aga ...
Kui sadestit ettevaatlikult lisada ja katseklaasi sisu pidevalt loksutada, denatureerub valk pöörduvalt, mis tähendab, et tekkinud sade lahustub uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni vee lisamise teel vähendada. Töö käik: valasin katseklaasi 2ml munavalgu lahust ning lisasin ettevaatlikult etanooli kuni lahus hägustus (valk denatureerus ja sadenes). Seejärel hakkasin lahust taaskord lahjendama, lisades sellele destilleeritud vett. Sade kadus, st tegu oli pöörduva denaturatsiooniga. 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID Süsivesikud on bioloogiised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Jaotatakse mono-, oligo-(2st kuni 10st monosahhariidist) ja polüsahhariidideks(sadadest- tuhandetest monosahhariididest). Tähtsus: energeetiline, ehituslik- koensüümide ning nukleiinhapete koostises. Monosahhariidide ehk monooside üldvalem on sama, kuid nad erinevad siiski üksteisest stereostruktuurilt. Molekuli keemiliselt ehituselt on nad kas
valk pöörduvalt. Kui sadesti konsentratsiooni vee lisamise teel vähendada, siis lahustub tekkinud sade uuesti. Orgaanilise solvendi liiga kiire või suures koguses lisamine toob kaasa valgu pöördumatu denaturatsiooni. Töö käik: valasin katseklaasi 2 ml munavalgu lahust, lisasin tilkhaaval ja loksutades orgaanilist solventi kuni lahuse hägustumiseni. Lisasin destilleeritud vett, mille toimel hägu ei lahustunud. Järeldus: tegu oli pöördumatu denaturatsiooniga, kuna sadesti konsentratsiooni vähendamisel sade ei lahustunud. Süsivesikute reaktsioonid Süsivesinikud on bioloogiliset ühendite rühm, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Strukuuri järgi jaotatakse neid mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidide ehk monooside ülesandeks on energia andmine, lisaks kuuluvad nad koeensüümide ja nukleiinhapete koostisesse, on oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks". Monosahhariidide üldvalem on C x(H2O)y. Nad erinevad
Valkude väljasoolastumise tulemusena eraldusid globuliinid ja albumiinid. Sademete hulgast järeldasin, et albumiine sisaldab munavalk rohkem kui globuliine. Albumiine munavalgus ~ 70%. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli jälgida lahuste kuumutamisel sademe tekkimist ja selle seost pH-ga. Katse põhimõte seineb valkude pöördumatul denaturatsioonil kõrgel temperatuuril. Üldiselt kaasneb valgu denaturatsiooniga väljasadestumine lahusest, kuid keskkonna pH väärtuse erinemisel valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtustest (keskkonna pH, mille korral valgu molekuli summaarne laeng on null) ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda. Töö käik: 1) Valasin 2 katseklaasi 2 ml munavalgu lahust. 2) Ühte katseklaasi lisasin 1 ml kontsentreeritud äädikhapet. 3) Kuumutasin mõlemaid katseklaase vesivannil ning jälgisin sademe tekkimist.
dehüdreerumine,mistõttu valk sadestub lahusest välja. Sadesti kontsentratsiooni vähenemisel lahustub sade uuesti. Töö käik: Katseklaasi valan 2 ml munavalgu lahust.Loksutan segu pidevalt, lisan orgaanilist solventi kuni sade tekkib. Seejärel segu lisan vesi kuni sade lahustub. Tulemus: Alguses lahus oli läbipaistev,pärast solvendi lisamist tekkis valge sade,toimus valgu dehüdratiseerumine.Kui lisasin lahusele vesi sade lahustus,järelduseks võin öelda,et tegemist on pöörduva denaturatsiooniga. Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud-bioloogiliste ühendite rühm,mis koosneb ainult süsinikust,vesinikustja hapnikust.Vastavalt sruktuurile neid jaotatakse mono-,oligo-ja polüsahhariidideks. molekuli üldvalem, kuid nendel on erinevad stereostruktuurid ja ehitus: polühüdroksüaldehüüdid või ketoonid, lineaarsed või tsüklilised, viie- või kuueliikmelised tsüklid. Oligosahhariidid koosnevad mõnest monosahhariidi molekuli jäägist.
tekkinud sade uuesti, kui sadesti kontsentratsiooni vee lisamise teel vähendada. Orgaanilise solvendi lisamine ettevaatamatult kiiresti või suures koguses tekitab solvendi kõrge lokaalse kontsentratsiooni, võib toimuda valgu pöördumatu denaturatsioon ja sade ei lahustu enam täielikult. Töö käik Valasin katseklaasi 2 ml munavalgu lahust. Lisasin tilkhaaval atsetooni pidevalt loksutades kuni tekkis sade. Lisasin vett ja loksutasin kuni sade kadus, mistõttu oli tegu pöörduva denaturatsiooniga. 8 2. Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud on bioloogiliste ühendite rühm, mis koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Vastavalt struktuurile jaotatakse neid mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid ehk monoosid täidavad organismides olulist energeetilist rolli ja kuuluvad koensüümide ning nukleiinhapete koostisse. Nad on ka oligo- ja polüsahhariidide
enam täielikult. Töö käik: Katseklaasi valatakse 2 ml munavalgu lahust. Tilgakaupa ja segu pidevalt loksutades lisatakse orgaanilist solventi kuni sademe tekkimiseni, millest annab tunnistust lahuse hägustumine. Seejärel lahjendatakse katseklaasi sisu veega. Järeldus: Orgaanilist solventi munavalgule lisades sadestub valk lahusest välja. Katseklaasi sisu veega lahjendades sade kaob, seega tegu on pöörduva valgu denaturatsiooniga. Siit järeldan seda, et lisasin orgaanilist solventi ettevaatlikult ning ei tekitanud selle kõrget lokaalset kontsentratsiooni, mis põhjustaks pöördmatut valgu denaturatsiooni. 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID Süsivesikud on bioloogiliste ühendite rühm, mis koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Neid jaotatakse mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud oligo- ja polüsahhariidide „ehituskivideks“. Monosahhariidi molekuli üldvalem
kilpnäärme hormooni süntees (I), luudes ja nukleiinhapetes (P), soolhape maos (Cl), närviimpulsside ülekanne (Na ja K), klorofülli koostis (Mg), valkude lagunemine (NH4) 3. Miks saavad organismid põhiosa elutegevuseks vajalikust energiast glükoosi lagundamisest, ehkki näiteks sama kogus lipiide annab kaks korda rohkem energiat? Sellepärast, et glükoosist saab energiat kõige kiiremini. 4. Millistes igapäevase elu valdkondades puutute kokku valkude denaturatsiooniga? Juuste lokkimine, muna vahustamine, muna praadimine, palavik. 5. Millest tulenevad eri valkude erinevad funktsioonid? Valkude funktsioonid tulenevad vakude erinevast struktuurist. 6. Milles seisnevad RNA ja DNA molekulide erinevused? Tabel 5: DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul Monomeeri nimetus: desoksüribonukleotiid ribonukleotiid
enam täielikult. Töö käik: Katseklaasi valatakse 2 ml munavalgu lahust. Tilgakaupa ja segu pidevalt loksutades lisatakse orgaanilist solventi kuni sademe tekkimiseni, millest annab tunnistust lahuse hägustumine. Seejärel lahjendatakse katseklaasi sisu veega. Järeldus: Orgaanilist solventi munavalgule lisades sadestub valk lahusest välja. Katseklaasi sisu veega lahjendades sade kaob, seega tegu on pöörduva valgu denaturatsiooniga. Siit järeldan seda, et lisasin orgaanilist solventi ettevaatlikult ning ei tekitanud selle kõrget lokaalset kontsentratsiooni, mis põhjustaks pöördmatut valgu denaturatsiooni. 1.2 SÜSIVESIKUTE REAKTSIOONID Süsivesikud on bioloogiliste ühendite rühm, mis koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Neid jaotatakse mono- , oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud oligo- ja polüsahhariidide ,,ehituskivideks". Monosahhariidi molekuli üldvalem
mille aminohappeline järjestus on vähemalt 30% osas identne. Perekondadest moodustuvad ülemperekonnad, kus ühist järjestust või struktuuri on juba raskem tuvastada; ühte ülemperekonda kuuluvate valkude vahel on teoreetiline evolutsiooniline seos. 10 Valkude de- ja renaturatsioon Denaturatsioon – valgumolekulide iseloomuliku loodusliku ruumilise struktuuri hävimine molekulide sisese nõrkade sidemete ja vastasmõjude katkemise ja/või ümberpaigutumise tulemusena. Denaturatsiooniga kaasnevad järgmised muutused: hävib valgu looduslik kõrgem struktuur, bioloogiline funktsioon, lahustuvus väheneb järsult ja valk sadeneb lahusest välja. Muutuvad ka teised füüsikalised omadused. Faktorid – temperatuur üle 50 kraadi, ekstreemsed pH väärtused, orgaaniliste solventide või anorgaaniliste soolade kõrge kontsentratsioon. Sobivates keskonnatingimustes tema aktiivne konformatsioon taastub. Seda protsessi nimetatakse valgu renatureeumiseks. Mõnede valkude
protsess. Saab uurida poolestusaja sõltuvust temperatuurist. Madalatel temperatuuridel on poolestusaeg hästi suur, kõrgematel aga lühem. Jahedalembesed ehk psührofiilsed ensüümid Iseloomulik on aktiivtsentri termolabiilsus valk kaotab aktiivsuse enne kui kaotab tervikuna oma kolmemõõtmelise struktuuri. Ülemine paneel näitab aktiivsuse sõltuvust temperatuurist ja alumine näitab denatureerunud valgu osakaalu. Mesofiilsete valkude puhul temp optimum langeb kokku valgu denaturatsiooniga. Kui jahedalembene valk, siis näha, et aktiivsus kaob ära palju enne kui valk on jõudnud denatureeruda. Protsessiivsed ensüümid Protsessiivsus on ensüümi omadus teostada ühest suurem arv katalüüsiakte ühe produktiivse seostumisakti kohta. Protsessiivsus saab avalduda ainult polümeersetel substraatidel. Polümeersed substraadid on nukleiinhapped, polüsahhariidid jne. Protsessiivsuse kvantitatiivne määratlus
annaabi.ee 
