Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) Euroopa Liit (EL) ÜRO Loodud 1945 Peakorter New Yorgis Peasekretär : Ban KiMoon 192 liikmesriiki Eesti ühines : 17.september 1991 ÜRO eesmärgid: Tagada rahvusvaheline rahu ja julgeolek Inimõiguste kaitsmine Rahvusvahelise koostöö edendamine Lahendada rahvusvahelisi probleeme Tähtsaimad ÜRO organid: Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest enamik küsimustest arutatakse eelnevalt läbi komiteedes Julgeolekunõukogu koosneb 15 liikmest, kellest viis (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina) on alalised ja omavad vetoõigust vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest ÜRO peakorter New Yorgis NATO Loodud 1949 28 liikmesriiki Eesti liitus 2004 ühendab Euroopat ja Põhja- Ameerikat kaitse ja julgeoleku vallas ühtseks alliansiks Ühe liikmesriigi vastane rünnak =
Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. --------------------------- ÜRO peasekretär on António Guterres. -------------------------- ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). ------------------------- Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. ------------------------- Julgeolekunõukogu on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis – Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV – on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee iga-aastaselt
Organisatsiooni aluseks on ÜRO põhikiri e harta. - Põhikiri jõustus 24.oktoobril 1945 ja seda tähistatakse ÜRO päevana. - ÜRO peasekretär on Ban Ki -moon. - Peakorter asub New Yorgis . - Töökeelteks on inglise, vene, araabia, prantsuse, hispaania ja hiina keel. New Yorgis asuv peakorter ÜRO struktuur * Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Istungid toimuvad igal *Julgeolekunõukogu aastal oktoobrist tähtsaim detsembrini. püsivalt tegutsev organistatsioon, koosneb 15 liikmest. *Majandus- ja Sotsiaalnõukogu 9 alalist komiteed, millele lisanduvad ekspertorganisatsioonid, funktsioonaal- ja regionaalkomisjonid. *Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid piirkondi *Sekretariaat ÜRO
hispaania, hiina, araabia ja vene keel. • Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO PEASEKRETÄR ANTÓNIO GUTERRES. EESMÄRK JA SUUNITLUS • ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. • Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). ÜRO STRUKTUUR Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. • Julgeolekunõukogu on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis – Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV – on alalised ja omavad vetoõigust. • Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee iga-
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1) ÜRO Globaalne, eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Peaassamblee - koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu - on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks
· Edendada koostööd riikide vahel. · Järgida rahvusvahelise õiguse norme. 1. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgiks on rahvusvahelise rahu, julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise, humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tegemist on globaalse organisatsiooniga. ÜRO peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Igal aastal toimuvad foorumid septembrist detsembrini. Peaassambleel on 6 peakomiteed(julgeolekunõukogu, majandusnõukogu, sotsiaalnõukogu, rahvusvaheline kohus, hooldusnõukogu, sekretariaat). Julgeolekunõukogu on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15. liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks
Otsusele eelnevad diskussioonid. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Tegevuse aluseks ÜRO põhikiri (harta), mis jõustus 24.10.1945. Peakorter NEW YORGIS. Peasekretär Ban Ki-moon. Eesti ühines 1991.a. Peaeesmärgid: tagada rahvusvahelise rahu ja julgeolek; tagada inimõigused ja rahvusvaheline koostöö; lahendada majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvahelisi probleeme ÜRO struktuur 1.PEAASSAMBLEE koosneb liikmesriikide delegatsioonidest; korralised istungjärgud igal aastal septembrist detsembrini. Enamiku arutlusele tulevatest küsimustest suunab Peaassamblee oma 6 peakomiteele 2.JULGEOLEKUNÕUKOGU - püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest 5 on alalised ja omavad vetoõigust (USA, UK, PR, VENE, HIINA). Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee 4 aastaks 3.Majandus-ja sotsiaalnõukogul 9 alalist komiteed, lisaks ekspertorganid ja regionaalkomisjonid 4
ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ÜRO on globaalne organisatsioon, mis asutati 1945.a ja sinna kuulub 200 maailma riigist 191. ÜRO tegevuse eesmärgid on väga laialdased, selle tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. * Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. * Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib
tagamine · Majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine ÜRO · Tegevuse aluseks ÜRO põhikiri (harta), mis jõustus 24.10.1945 · ÜRO peakorter asub NEW YORGIS ÜRO peakorter New Yorgis ÜRO peasekretär BAN KI-MOON EESTI ühines ÜRO-ga 1991 · T.H.Ilves esinemas ÜRO Peaassambleel ÜRO Euroopa peakorter Genfis ÜRO STRUKTUUR · PEAASSAMBLEE koosneb liikmesriikide delegatsioonidest · Korralised istungjärgud igal aastal septembrist detsembrini · Enamiku arutlusele tulevatest küsimustest suunab Peaassamblee oma 6 peakomiteele ÜRO STRUKTUUR · JULGEOLEKUNÕUKOGU on püsivalt tegutsev organ · Koosneb 15 liikmest, kellest · 5 on alalised ja omavad VETOÕIGUST: USA, UK, PR, VENE, HIINA · Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee 4 aastaks JULGEOLEKUNÕUKOGU · Vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest
vastavalt ÜRO, ehkki enamikes keeltes on nimetuseks Ühinenud Rahvad. Eestikeelne kasutus rõhutab institutsiooni, seades ülla rahvaste ühinemise idee tahaplaanile. Jaak Jõerüüt: "On tõenäoline, et see kalk bürokraatlik "organisatsiooni"-lisand kandus eesti keelde vene keelest. Stalinile pidi see igatahes paremini sobima kui mingi abstraktne ja üllas ühinemisidee." ÜRO struktuur Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud
aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib
ÜRO-Ühinenud rahvaste organisatsioon, mis on ühtlasi ainus ülemaailmse ulatusega julgeolekuorganisatsioon. Asutati 26.juunil 1945 san fransiscos 51riigi poolt. ÜL:rahvusvaheline koostöö,rahu,julgeoleku ja inimõiguste kaitse. Tähtsaim dokument on ÜRO põhikiri.Peakorter New Yorgis, liikmesriike 192.Eesti liitus 17.sep 1991a.ÜRO-d juhib peasekretär Ban-ki-moon. Töökeeled: inglise,araabia,vene,prantsuse,hiina,hispaania. Peaassamble koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. 6peakomiteed: Julgeolekunõukogu-15liiget,mis valitakse peaassamblee poolt 4a viis neist on alalised liikmed kellel on õigus panna ka VETO ja 10 valitakse iga kahe aasta tagant.PÕHIÜLESANDEKS-on lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi,ennetada ja maha suruda agressioone,tagada rahu, juhib ÜRO sõjalisi rahutagamisoperatsioone. Julgeolekunõukogu otsused on kõigile liikmesmaadele. kohustuslikud. Peaassamblee-koguneb kord aastas New Yorgis mis kujutab endast esinduslikku
Balti Assamblee koosneb kolme liikmesriigi delegatsioonidest, mille liikmed jagunevad komiteede, presiidiumi, sekretariaadi, parteide Balti Assamblee 1991 Eesti, Läti ja Leedu eesmärk on kooskõlastada ja edendada Eesti, Läti ja Leedu parlamentide tegevust
ehkki enamikes keeltes on nimetuseks Ühinenud Rahvad. Eestikeelne kasutus rõhutab institutsiooni, seades ülla rahvaste ühinemise idee tahaplaanile. Jaak Jõerüüt: "On tõenäoline, et see kalk bürokraatlik "organisatsiooni"-lisand kandus eesti keelde vene keelest. Stalinile pidi see igatahes paremini sobima kui mingi abstraktne ja üllas ühinemisidee." Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib
fikseeritud eesmärke ning põhimõtteid. Juhul kui liikmesriik rikub põhimõtteid võidakse talt ära võtta hääleõigus Peaassambleel. Praegu on ÜRO-l 192 liiget. ÜRO struktuur on väga keerukas. Organisatsiooni aluseks on kuus peaorganisatsiooni: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotisaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus, Sekretariaat. 3.1 Peaassamblee (General Assembley) on ÜRO keskne organ ning ta koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Tema funktsioonid on määratud ÜRO põhikirjas. ÜRO Peaassamblee esimene istungjärk alustas tööd 10. jaanuaril 1946 Londonis, organisatsiooni esimeseks peasekretäriks valiti Trygve Lie Norrast. ÜRO peakorteri asupaigaks sai edaspidi aga New York, mille East Riveri ääres asuva maatüki ostmiseks annetas raha USA ärimees John D. Rockefeller, Jr. Korralised istungijärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini, vajadusel võidakse
· Jalta konverentsi otsus · Aprill 1945 San Fransiscos asutamiskonverents · Põhikiri jõustus 24.10.1945 · Tegevuse põhieesmärgid: 1) rahvusvahelise julgeoleku ja rahu säilitamine 2) riikidevahelise koostöö arendamine majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste probleemide lahendamisel 3) Humanitaarprobleemide lahendamine inimõiguste tunnustamise alusel · Asutajaliikmed 51 riiki, ei olnud enam Euroopa keskne · Põhiorganid: 1) PEAASSAMBLEE moodustus liikmesriikide delegatsioonidest, otsused on soovitusliku iseloomuga 2) JULGEOLEKUNÕUKOGU Ülesanded: 1) Võtta vastu otsus kasutada agressori suhtes sõjalist jõudu 2)Õigus kehtestada majanduslikke sanktsioone rahu rikkujate suhtes 3)Veto õigus vastuvõetud otsuste suhtes 5 alalist liiget USA; Prantsusmaa, Suurbritannia, Nõukogude Liit, Hiina 10 vahetuvat liiget 3) RAHVUSVAHELINE KOHUS HAAGIS riikide vaheliste õiguslike probleemide lahendamine, sõjakurjategijate üle kohtupidamine
Tsehhoslovakkia, kus elas 3 miljonit sakslast. Leping tekitas Saksas pahameelt, kuna nad ei tundnud end sõja alustajana või kaotajana ning taheti ka läbirääkimistel osaleda. Armee piiramine oli suur löök, kuna see oli Preisi sümboliks ning usuti, et sõjakahjude hüvitamine on ebaõiglaselt suur. 3. Rahvasteliit oli sisuliselt tänapäevase ÜRO eeskujuks. Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest, igal ühel üks hääl Korralised istungid toimusid septembris. Tegeleti Rahvasteliidu tegevusvaldkonda kuuluvate või maailma rahu puudutavate küsimustega. Alalisteks liikmeteks olid GB, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA. 3.1 Põhimõtted Rahvasteliidu põhikirjalisteks eesmärkideks olid: rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine; tüliküsimuste rahumeelne lahendamine; rahvusvahelise koostöö edendamine;
rahukonverentsil 1919.a., põhikiri jõustus 1920.a. · Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt W.Wilsonilt; organisatsiooni eesmärgina nähti riikidevaheliste tülide lahendamist rahumeelsete vahenditega ja majandusliku ning kultuurilise koostöö teostamist liikmesriikide vahel. · Rahvasteliidu ülesehitus sarnanes tänapäeva ÜRO-le (Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile): Rahvasteliidu Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest; igaühel neis oli üks hääl; Täiskogu korralised nõupidamised toimusid tavaliselt kord aastas. Rahvasteliidu Nõukogu koosnes viiest alalisest ja Täiskogu poolt valitavatest ajutistest liikmetest (alalised liikmed olid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, projektis ka USA). Kuna Nõukogu pidi hääletama ühehäälselt, oli võimalik mõnel sinna kuuluval suurriigil selle otsuseid blokeerida.
24 süüalust võeti vastutusele *ÜRO Jalta konverentsi otsus Aprill 1945 San Fransiscos asutamiskonverents Põhikiri jõustus 24okt Põhieesmärgid: o Rahvusvahelise julgeoleku & rahu säilitamine o Riikidevahelise koostöö arendamine probleemide lahendamisel o Humanitaarprobleemide lahendamine inimõiguste tunnistamise alusel 51 riiki Polnud EU keskne Põhiorganid: o Peaassamble moodustus liikmesriikide delegatsioonidest, otsused soovitusliku tähtsusega o Julgeolekunõukogu Võtta vastu otsus agressori suhtes sõjalist jõudu kasutada Õigus kehtestada majanduslikke sanktsioone rahu rikkujate suhtes Julgeolekunõukogus 5 alalist liiget (USA; SB; NSVL; Prmaa; Hiina) Vetoõigus 10 vahetuvat liiget
kaheksandiku oma aladest ja nende lõigete puhul ei arvestatud üldse inimeste soovidega. Saksamaa sõjavägi ei tohtinud olla suurem, kui 100tuhat kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid. Lennuväge ja laevastiku ja allveelaevu ei tohitinud olla sammuti. Analoogilisi lepinguid sõlmiti ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Baltimaade olukord jäi lahtiseks. Kõigi nende lepingute koostisosaks oli ka Rahvasteliidu põhikiri, mida kaotajad nõnda pidid tunnistama. Koosnes liikmesriikide delegatsioonidest, igalühel 1 hääl, istungid toimusid septembris, tegeles maaima rahu mõjutavate küsimustega, viieks alaliseks liikmeks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA, eesmärgiks oli riikidevahelisi tülisid sõjaks kasvada, põhiliselt olid seal ainult euroopa riigid. Saksamaale määrati ka reparatsioonide maksmine, mille suurus oli alguses määramata ning eriliselt suuri makse nõudis Prantsusmaa.
● Aprill 1945 – San Franciscos asutamiskonverents ● Põhikiri jõustus 24.oktoobril 1945 Tegevuse põhieesmärgid: 1) rahvusvahelise julgeoleku ja rahu säilitamine 2) riikidevahelise koostöö arendamine majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste probleemide lahendamisel 3) humanitaarprobleemide lahendamine inimõiguste tunnustamise alusel ÜRO Asutajaliikmed – 51 riiki, ei olnud enam Euroopa keskne Põhiorganid: 1) PEAASSAMBLEE – moodustus liikmesriikide delegatsioonidest, otsused soovitusliku iseloomuga 2) JULGEOLEKUNÕUKOGU ÜRO Julgeolekunõukogu Ülesanded: 1) võtta vastu otsus kasutada agressori suhtes sõjalist jõudu 2) õigus kehtestada majanduslikke sanktsioone rahu rikkujate suhtes ● Julgeolekunõukogus 5 alalist liiget – USA; Prantsusmaa, Suurbritannia, Nõukogude Liit, Hiina - veto õigus vastuvõetud otsuste suhtes ● 10 vahetuvat liiget ÜRO
Pariisi rahukonverentsil 1919 ja põhikiri jõustus 1920. Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt W.Wilsonilt; organisatsiooni eesmärgina nähti riikidevaheliste tülide lahendamist rahumeelsete vahenditega ja majandusliku ning kultuurilise koostöö teostamist liikmesriikide vahel. Rahvasteliidu ülesehitus sarnanes tänapäeva ÜRO-le: Rahvasteliidu Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest; igaühel neis oli üks hääl; Täiskogu korralised nõupidamised toimusid tavaliselt kord aastas. Rahvasteliidu Nõukogu koosnes viiest alalisest ja Täiskogu poolt valitavatest ajutistest liikmetest (alalised liikmed olid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, projektis ka USA). Kuna Nõukogu pidi hääletama ühehäälselt, oli võimalik mõnel sinna kuuluval suurriigil selle otsuseid blokeerida
rahukonverentsil 1919.a., põhikiri jõustus 1920.a. 44* Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt W.Wilsonilt; organisatsiooni eesmärgina nähti riikidevaheliste tülide lahendamist rahumeelsete vahenditega ja majandusliku ning kultuurilise koostöö teostamist liikmesriikide vahel. 45* Rahvasteliidu ülesehitus sarnanes tänapäeva ÜRO-le (Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile): 28* Rahvasteliidu Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest; igaühel neis oli üks hääl; Täiskogu korralised nõupidamised toimusid tavaliselt kord aastas. 29* Rahvasteliidu Nõukogu koosnes viiest alalisest ja Täiskogu poolt valitavatest ajutistest liikmetest (alalised liikmed olid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, projektis ka USA). Kuna Nõukogu pidi hääletama ühehäälselt, oli võimalik mõnel sinna kuuluval suurriigil selle otsuseid blokeerida.
kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu. Ei aruta süü küsimust, vaid seda, kas riik on taganud inimesele konventsioonis nimetatud õigused. Kohtusse kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist. Esitab riigi valitsus ja ametise valib Euroopa Nõukogu Parlamentaarne assamblee (koosneb rahvusparlamentide delegatsioonidest). Eksamipilet nr 7 1. Mis organisatsioonid on G7, OECD, OSCE, NATO ja ÜRO? Milliste küsimuste arutamiseks ja lahenduste leidmiseks on need moodustatud? G7 (ka Seitsme grupp) on ühendus, mille moodustavad seitsme juhtiva tööstusriigi rahandusministrid ja neile alluvad töögrupid. G7 korraldab regulaarseid kohtumisi, millel arutatakse majanduspoliitilisi küsimusi. Senise tava kohaselt on
Poola täielikku sõltumatust. Pariisi rahukonverents kestis vaheaegadega kuni 21. I 1920.a. Versailles' rahuga analoogilised lepingud sõlmiti ka Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Kõigi lepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri, mida kaotajad pidid tunnistama. RAHVASTELIIT tegutses ajavahemikus 1920-1946 ning oli loodud Pariisi rahukonverentsil. Oma ülesehituselt oli see eeskujuks tänapäevasele ÜRO-le. Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest, igaühel neist üks hääl. Rahvasteliidu Nõukogu võiks võrrelda ÜRO Julgeolekunõukoguga, mis tegeles maailma rahu mõjustavate küsimustega. Nõukogu koosnes alalistest ja Täiskogu poolt valitavatest ajutistest liikmetest. Viieks alaliseks liikmeks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA, kusjuures juhtivat osa Rahvasteliidus etendasid Inglismaa ja Prantsusmaa. Rahvasteliidu Alaline Sekretariaat asus Sveitsis Genfis.
TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjekti 112 riigist. 1998. aasta juunis avas UNESCO
TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjekti 112 riigist. 1998
1/5 komiteest nõuavad eelnõu otsustada andmist tervele kojale. Komiteed moodustab parlamendi või koja juhtorgan, arvestades seda, et oleks tagatud parteide proportsionaalne esindatus komitees. Parlamendi sisestruktuuri kuuluvad veel puhtpoliitilise tunnuse alusel deputaatide ühendused. Eestis ja Saksamaal on need fraktsioonid, Inglismaal parlamendi parteid, Hispaanias parlamendi grupid, Poolas saadikute klubid. Ka neile on antud teatavad õigused -- õigus osa võtta delegatsioonidest, saada sõna debattides, olla esindatud komiteedes. Fraktsiooni liidriks on tavaliselt partei liider. Kui on tegemist võimul oleva parteiga, siis on partei liider enamasti peaministriks. Osades riikides on parlamendis sageli eraldi organ, mis koosneb fraktsiooni liidritest, Rootsis näiteks konverents talmani juures, Bundestagis -- vanemate kogu, Hispaanias esindajate nõukogu. Peale selle
sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib
annaabi.ee 
