Loobutakse nn. lokaaltoonidest (varem kaeti teatud osa pildi pinnast ühe ja sama värviga) – looduses ei esine ühtlase värvinguga pindu – valgus ja õhk annavad igale väikesele pinnale lõpmatu nüansirikkuse. Et seda 2 tabada, maaliti segamata värvidega, asetades üksikuid toone väikeste, skitseerivate pintslitõmmetega lõuendile. Juugendstiil Väljendusvahendiks on “joon”. “Joon” väljendas stiili põhiolemust, mille põhirõhk omistati tervete joonsete rütmide dekoratiivsele väärtusele. Selle kõige väljendamiseks pöörduti omakorda looduse poole. Pea kõikides stiilinäidetes on näha rõhuasetust taimemotiividele, kuigi tihti on need niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Joon oli alati dünaamiline ja voogav, muutudes kord laiemaks kord paksemaks, olles delikaatne või siis agressiivne. Vastavalt meeleolule võis olla see kurviline või virvendav. Olulisemaid juugendi tunnusjooni oli erootika. Seda võib näha nii
3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O · kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub, lämmastikhape või väävelhape redutseeruvad vastavateks oksiidideks. Hõbeesemed, eriti hõbelusikad, muutuvad aja jooksul tumedaks, kattudes õhus sisalduva vesiniksulfiidi mõjul hõbesulfiidiga Ag2S : 4Ag + 2H2S + O2 = 2Ag2S + H20 Kasutusalad Juba alates antiikajast on hõbe tänu oma dekoratiivsele välimusele ja kergele töödeldavusele olnud hinnatud lauahõbeda-,medali-,ehete-ja mündimetall. Kuna hõbe on pehme, kasutatakse valdavalt tema sulameid, mis on kulutamiskindlamad ja kõvemad. Levinumad sulamid on hõbedasisaldusega 92,5% (sterling silver)või 75%.Pegeldusvõime tõttu tehakse hõbedast peegleid. Selleks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikihti rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Nüüdisjal on lisandunud suure
Klassitsism jäljendas antiikaega. Pääses võimule Prants, seda toet absolutistlik monarhia ja haritud kodanlus. GB mõjutasid mõlemad kunstisuunad, sama ka Saksaga. Pol killustatusele vaatamata kujunes sakas välja oma kunstisuund klassitsismi, baroki ja renessansi koostoimel. Barokk täh alguses korrapäratu kujuga pärlit, hiljem Ita kunstistiili. See tähistas üleminekut renessansi harmoonialt, tasakaalukuselt baroki dünaamikale, ebasümeetriale, kujundi peensustele ja dekoratiivsele toredusele. Barokk on vastandite kunst. Püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, pateetikat ja pila, askeetlikust ja meelelisust. Iseloom dramaatilised situatsioonid, metafoorne v allegoorilis- sümolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ja mängulisus, ülevus, jõulisus, tundeküllus. Balthasar Gracian (1601-1658). ,,käsioraakel ja arukuse kunst" ,,criticon". Luis De Gongora kujundlik ja peenelt viimistletud luule. Fransisco De Quevedo kriitik, luuletaja
ühiskondlikult kahjulik. Stiili alusepanijaks oli inglise kunstnik ja arhitekt William Morris, kes kutsus üles loobuma stiilide segust. Loodi uus ja omapärane stiil, mis kandis eri maades erinevaid nimesid: Inglismaal modern style, Prantsusmaal art noveau, Saksamaal juugend. Juugendi kunstnike eesmärgiks oli, et dekoratiivne element muutub iseseisvaks ning mille väljendusvahendiks on "joon". "Joon" väljendas stiili põhiolemust, mille põhirõhk omistati tervete joonsete rütmide dekoratiivsele väärtusele, mille väljendamiseks pöörduti omakorda looduse poole. Oluline oli mitte loodust jäljendada, vaid seda taas luua. Loodus oli vaid inspiratsiooniks ja ,,joon" vahendiks. Joon oli alati dünaamiline ja voogav, muutudes kord laiemaks kord paksemaks, olles delikaatne või siis agressiivne. Vastavalt meeleolule võis olla see kurviline või virvendav. Värvidest olid soositud violetsed, valged, kahvatukollased, rohekad ja teised analoogsed toonid. Igal värvil oli oma
antiseptikuga töödeldud puidu, puitkonstruktsioonide ja -detailide töötlemiseks. Sobib kasutamiseks nii elamutes kui tööstus-, põllumajandus- jms. ehitiste puhul. Annab kaitse tule vastu 15-20 aastaks. Ei sobi kasutamiseks pindadel, mida on eelnevalt töödeldud laki, värvi vms. kilettekitava hüdrofoobse ainega. 6. Tuletõkkepeits Sisetingimuses kasutamiseks mõeldud Tinterior MP FR annab tootele lisaks dekoratiivsele viimistlusele ka esmaklassilise, klassile B-s1,d0 vastava tuletõkke, hea UV-kindluse ning aitab vältida niiskusest ja kahjuritest põhjustatud probleeme. Välitingimustesse mõeldud Texterior MP FR sisaldab spetsiaalset lisandit, mis tagab tootele suurepärase UV-kaitse ja ilmastikukindluse ning tooni erksuse säilimise pikkadeks aastateks. Texterior MP FR ei vaja ülekatmist kilettekitava pealisvärvi või lakiga. 7. kasutatud kirjandus
kui ka reklaami sisulise seosega harmoonias. Tegemist on küllaltki tavalise mustvalge lahendusega mis on konkreetne, lihtne, ning kahtlemata ka pilkupüüdev. Simultaankontrast All olev Lacoste reklaamplakat hakkab silma eelkõige tänu enda dekoratiivsele värvivalikule. Kvantiteedi kontrast. 70% reklaamist hõlmab ära kirev punane Kitkati pakendiimitatsioon, mis elavdab ning toob muidu igava pargipingi kenasti välja. Kvaliteedikontrast Sisuga seotud värvivalik. Parfüümi sloganiks on Inspired by the nature(loodusest inspireeritud inglise k), mis õigustab reklaamplakatis kasutatud lilleõisi ning õrne toone. Heledad toonid viitavad parfüümi õrnusele
Prints kirjeldas Munthed kui ''ebatavalise talendi ja fantaasiaga''. Munthe tegi oma läbilõõgi 43 aastasena. Kaks peamist komisjoni märkisid ta kindlakäeliselt Norra kunstiajaloo raamatutesse: tema kõited, illustratsioonid, vinjettid, ääristused anti välja J.M Stenerseni poolt Christianias 1899 ja ruumikujundus Muinasjututuba Holmenkolleni Turismihotellile (1896-97). Huvi interjööridekoratsiooni vastu oli loomulik osa esteetilisele ja dekoratiivsele liikumisele, ka oma kodu Lysakeris Oslo lähistel muutis Munthe oma ideedest lähtuvalt ning see muutus inspiratiivseks, lõpetas ta selle 1890-tel. Vestibüülis ja elutoas oli just piisav kogus rohelist ja kollast et jätta tugev esmamulje. Oma kodus töötas Munthe välja rahustava interjööristiili lihtsustatud ornamentika ja mõõbliga ning Jaapani keraamikaga kaminaäärel. Sama kombinatsiooni kasutas Munthe ka ''Muinasjututoas'', mis küll hiljem hävines,
pilvelõhkuja. 4 5. Hoone esindab igatsust sisu järele, tähenduslikkust: tegemist pole lihtsalt modernisliku ristküliku, vaid vanaisa majas seinal rippunud kellaga. 6. Hoone puhul torkab silma ka stiililine topeltkodeerimine: stiililise üheaegsuse kaudu osutatakse funktsionaalsele, aga ka dekoratiivsele (ülaäär) stiilile, mis kombineerub kaasajaga. Kahe stiili samaaegsel kehtimisel tekib iroonia ning postmodernistlikule hoonele omane mitmetähenduslikkus. 7. Hoone interpreteerib või tõlgindab varasema arhitektuuri traditsiooni. Ta ei kopeeri ühemõtteliselt, vaid jäljendab varasemat mänguliselt ning muigavalt. 8. Postmodernistlik hoone tahab täita mingit puuduvat tsentrit või kõigile ühise keskse ruumi funktsiooni
Kasutati vaatamata mässule tööstuse vastu uuenduslikke tööstuslikke ehitusmaterjale, nagu raudbetooni ja klaasi. Näited arhitektid Antonio Gaudi fantaasiarikaslooming Barcelonas, Hector Guimard?i Pariisi metroo sissepääsud,Gustave Eiffelipüstitatud Eiffeli torn(300m). Iterjööris prerafaeliidid William Morrisja Ed. Brune-Jonesasendasid tahvelmaali monumentaalse ja dekoratiivse seina- ja laemaaliga, tihti ornametikaga. Maalikunst. Jäljendati loodust, kuid see allutati dekoratiivsele tervikule. Figuure ja muud kujutati tasapinnaliselt, veidi välja venitatult ja raamiti joontega. Silmapiir on sageli pildilt välja tõstetud. Värvid arvestavad interjööri, mitte tegelikkust. Kasutati palju taimemotiive. Austrias. Gustav Klimt segas värvidesse kulda ja hõbedat, laenas bütsantsi motiive ja stiliseeris naise keha kumerusi oma poeetilistel ja sümbolistlikel maalidel. Inglismaal. Aubery Beardsley tegi palju must-valgeid graafilisi illustratsioone võttes
- Erechteioni tempel(5.saj lõpul): joonia stiilis,ühe eeskoja talastiku sammaste asemel naiste kujud karüatiidid 3.Hellenistlikust ajajärgust a) Halikarnassose mauseleum(haudehitis joonia stiilis) b) taastati Efesoses Artemise tempel c)Olümpieioni tempel Ateenas (korintose stiilis) d)stiilid segunesid tihtipeale, pöörati rohkem tähelepanu ehitiste dekoratiivsele poolele - komposiitkapiteel stiilide segu ideaalne näide e)üle 100m kõrgune tuletorn Pharose saarel Aleksandria ees (3.saj eKr) IV VANAKREEKA SKULPTUUR 1.Iseloomulikud jooned a)peamisteks materjalideks marmor ja pronks b)krüselefantiintehnika segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluus plaatidega, riietust ja relvi aga jäljendati kuldplekiga ning silmad valmistati värvilisest
Ehitused on ka ümara põhiplaaniga. Liikuvuse saavutamiseks rohkem kõveraid jooni. Ülevoolavus, pulbitsevus, toredus valitseb sisearhitektuuris. Kiriku välisilmes oli olulise tähtsusega kuppel või läänefassaad. Läänefassaad on kaheosaline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega detailid e voluudid, mis on barokkstiilile väga iseloomulikud. Voluut on spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. * Fassadi detailid on täielikult allutatud dekoratiivsele tervikule ja neil pole praktilist ülesannet. * Teiseks on fassadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumidki. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. * Kõikjal valitseb arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Sellega saavutatakse valguse ja varju ootamatuid kontraste, mis muudavad fassaadi veelgi rahutumaks. Ka linnakujundamine tõusis erilisse ausse. Siin torkab silma samuti baroklik fassaadikujundus
Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), tõstis seda esile ja aitas kogu kiriku sisemust siduda ühtseks tervikuks. Kiriku välisilmes oli olulise tähtsusega kuppel või läänefassaad. Läänefassaad on kaheosaline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega detailid e voluudid, mis on barokkstiilile väga iseloomulikud. Voluut on spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. * Fassadi detailid on täielikult allutatud dekoratiivsele tervikule ja neil pole praktilist ülesannet. * Teiseks on fassadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumidki. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. * Kõikjal valitseb arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Sellega saavutatakse valguse ja varju ootamatuid kontraste, mis muudavad fassaadi veelgi rahutumaks. Ka linnakujundamine tõusis erilisse ausse. Siin torkab silma samuti baroklik fassaadikujundus
uuenduslikke tööstuslikke ehitusmaterjale, nagu raudbetooni ja klaasi. Tähtsamad arhitektid: Antonio Gaudi fantaasiarikas looming Barcelonas, Hector Guimard'i Pariisi metroo sissepääsud; Gustave Eiffeli püstitatud Eiffeli torn(300m). Prerafaeliidid William Morris ja Ed. Brune-Jones asendasid interjööris tahvelmaali monumentaalse ja dekoratiivse seina- ja laemaaliga, tihti ornamentikaga. Maalikunstis jäljendati loodust, kuid see allutati dekoratiivsele tervikule. Figuure ja muud kujutati tasapinnaliselt, veidi välja venitatult ja raamiti joontega. Silmapiir on sageli pildilt välja tõstetud. Värvid arvestavad interjööri, mitte tegelikkust. Kasutati palju taimemotiive. Austrias: Gustav Klimt segas värvidesse kulda ja hõbedat, laenas bütsantsi motiive ja stiliseeris naise keha kumerusi oma poeetilistel ja sümbolistlikel maalidel. Üks juugendstiili haru on süntetism, kus puhtad värvipinnad on ilma ruumilise kujutuseta
Valgus koondus seega peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), tõstis seda esile ja aitas kogu kiriku sisemust siduda ühtseks tervikuks. Kiriku välisilmes oli olulise tähtsusega kuppel või läänefassaad. Läänefassaad on kaheosaline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega detailid e voluudid, mis on barokkstiilile väga iseloomulikud. Voluut on spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. * Fassadi detailid on täielikult allutatud dekoratiivsele tervikule ja neil pole praktilist ülesannet. * Teiseks on fassadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumidki. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. * Kõikjal valitseb arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Sellega saavutatakse valguse ja varju ootamatuid kontraste, mis muudavad fassaadi veelgi rahutumaks. Ka linnakujundamine tõusis erilisse ausse. Siin torkab silma samuti baroklik fassaadikujundus
Linnateatreid oli kahte liiki avalikud ning erateatrid. Kõige kuulsam teater oli ,,The Globe". Kahjuks ükski selleaegne teater pole säilinud. Barokk ja klassitsism 17 sajandil Lääne-Euroopa ühiskondlik poliitilises elus asetleidnud muutuste taustal arenes renessansikirjandusest kaks uut suuresti vastandlikku kunstisuunda barokk ja klassitsism. Barokk tähistas üleminekut renessansi harmoonialt ja tasakaalukuselt dünaamikale, ebasümmeetriale, kujundi peenusele ning dekoratiivsele toredusele. Barokk on vastandite kunst. Barokk ja klassitsism on vastandlikud suunad. Eriti kujutleti inimesi. Klassitsismi kui kunstisuuna filosoofiline alusidee väljendub ilmekalt prantsuse teadlase Rene Rescarte´i kuulsas tõdemuses ( ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" ), mis seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Klassitsism ratsionalismil. Suurima täiuse saavutas klassitsism 17 sajandil Prantsusmaal
marmelaadi jne. Mõnedel liikidel sisaldavad tüvekoor ja lehed mürgiseid aineid (kumariin, diterpeen jne.) ning mitmeid liike kasutatakse rahvameditsiinis. [6, 9] Perekonda kuulub umbes 110 (200) liiki, mis on pärit enamasti Aasias ja Põhja-Ameerikas, peamiselt põhjapoolkera paras- ja lähistroopilisest vöötmest. [9] Lodjapuuliigid on tähtsal kohal haljastuses tänu oma dekoratiivsele lehestikule, silmapaistvatele ning vara õitsevatele ja paljudel liikidel healõhnalistele õitele, vähem tähtsad pole ka dekoratiivsed viljad. Suur osa liikidest ja sortidest rüütab end sügiseti värvikirevasse lehestikku, rõõmustades vaatajaid kuni külmade saabumiseni. [9] Kõik suvehaljad liigid on varjutaluvad, kuid võivad kasvada ka täisvalguses. Mõned liigid (V. lantana) eelistavad kuiva päikesepaistelist kasvukohta. Enamik perekonna esindajaid on haigustele
Barokkarhitektuuris puudub rahu, kõik liigub ja lainetab. Sageli kavandati isegi ehitiste põhiplaanid kõverjoonelised. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu rajati kõikmõeldavaid kaunistuselemente. Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumidki. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarekujuline. Fassaadi detailid on täielikult allutatud dekoratiivsele tervikule ja neil pole praktilist ülesannet. Dekoratsioon mattis konstruktsiooni. Kõikjal valitseb arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Sellega saavutatakse valguse ja varju ootamatuid kontraste, mis muudavad fassaadi veelgi rahutumaks.
õhuliseks, kõige heledamad köhad aga katta kuivavõitu pastaga. Itaaliast tõi Rubens kaasa huvi antiik¬mütoloogia vastu, mille ammendamatu varaait oli köitnud itaalia kunstnikke juba vararenessansi päevadest peale. 1617. aastal taastus veel kord Rubensi side Itaaliaga. Üks Genova patriits tellis kavandid gobeläänidele, mis pidid kaunistama tema paleed. See oli Rubensile esma¬kordne ülesanne kavandada dekoratiiv-kunsti teost. Põhimõtteliselt sarnanes 17. sajandi gobelään dekoratiivsele monu¬mentaalmaalile ning erines oluliselt tah¬velmaalist. Barokne tahvelmaal aktsentueeris ruumi, teda võis vaadata kaugelt ja ligidalt. Siin kõnelesid kaasa üldmõju ja detail, nii nagu see oli seni Madalmaade maalikunstis olnudki. Itaalias olid kõik suured maalijad juba 15. sajandist peale olnud ka suurejoonelised dekoraatorid, kes olid maalinud kirikutes ja paleedes monu¬mentaalseid seina- ja laemaale. Dekoratiivse
uuenduslikke tööstuslikke ehitusmaterjale, nagu raudbetooni ja klaasi. Tähtsamad arhitektid: Antonio Gaudi fantaasiarikas looming Barcelonas, Hector Guimard'i Pariisi metroo sissepääsud; Gustave Eiffeli püstitatud Eiffeli torn(300m). Prerafaeliidid William Morris ja Ed. Brune-Jones asendasid interjööris tahvelmaali monumentaalse ja dekoratiivse seina- ja laemaaliga, tihti ornamentikaga. Maalikunstis jäljendati loodust, kuid see allutati dekoratiivsele tervikule. Figuure ja muud kujutati tasapinnaliselt, veidi välja venitatult ja raamiti joontega. Silmapiir on sageli pildilt välja tõstetud. Värvid arvestavad interjööri, mitte tegelikkust. Kasutati palju taimemotiive. Austrias: Gustav Klimt segas värvidesse kulda ja hõbedat, laenas bütsantsi motiive ja stiliseeris naise keha kumerusi oma poeetilistel ja sümbolistlikel maalidel. Üks juugendstiili haru on süntetism, kus puhtad värvipinnad on ilma ruumilise kujutuseta
valgusküllaste sega- ja lehtmetsade alusmetsarindes, metsaservadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel jm. Skandinaavia poolsaare lõunaosast Väike-Aasia ja Kaukasuseni. Meil esineb mandri lääneosas ja läänesaartel. Eestis kohati (eriti mandri edela- ja lääneosas) sage. Kodumaise liigina on igati vastupidav meie kliimaoludele, väga dekoratiivne õitsedes ja viljudes ning eriti silmapaistev sügiseti tänu dekoratiivsele punasele leherüüle. Talub linnatingimusi, tolmu, gaase, kuivust, kärpimist jne. Sobib kasutada kaitseistandikena ja lausistutustel, on lubjalembene ning üsna varjutaluv. · Lehed laielliptilised, äraspidised, laimunajad kuni ovaalsed, lühikese terava tipuga, pealt tuhmrohelised, alt hallrohelised, rohkete pikkade karvadega, 5...10 cm pikad, 3...7 cm laiad. · Õied asuvad lamedates tihedates kännasjates õisikutes, valkjad, lõhnavad, õisikuraod 2...
valmistatakse zeleed, marmelaadi jne. Mõnedel liikidel sisaldavad tüvekoor ja lehed mürgiseid aineid (kumariin, diterpeen jne.) ning mitmeid liike kasutatakse rahvameditsiinis. Perekonda kuulub umbes 110 (200) liiki, millised kasvavad enamasti Aasias ja Põhja- Ameerikas, üldjuhul põhjapoolkera paras- ja lähistroopilises vöötmes . Lodjapuuliigid on tähtsal kohal haljastuses tänu oma dekoratiivsele lehestikule, silmapaistvatele ning varaõitsevatele ja paljudel liikidel healõhnalistele õitele, vähemtähtsad pole ka dekoratiivsed viljad. Suur osa liikidest ja sortidest rüütab end dekoratiivsesse lehestikku sügisel, milline rõõmustab vaatajate silmi kuni külmade saabumiseni. Kõik suvehaljad liigid on varjutaluvad, kuid võivad kasvada ka täisvalguses. Mõned liigid (V. lantana) eelistavad kuiva päikesepaistelist kasvukohta. Üldjuhul on perekonna
Võrsed on punakaspruunid ja nõrgalt karvased. Pungad on ümarad, 0,1-0,2 cm pikad, 3-4 kaupa männastes, võrsest tugevasti eemalehoiduvad. Lehed on elliptilise või munaja kujuga, 5- 15 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga, pealt tumerohelised, veidi karvased, altküljelt heledamad ja roodude nurkadest karvased. Õied on valkjad kuni roosad, tipmiste koonusjate kuni 25 cm pikkuste pööristena, puhkevad suve teisel poolel ja sügise algul. Aedhortensia on haljastuses kasutatav tänu dekoratiivsele sügisesele pikaaegsele õitsemisele. Sobib kasvatada üksikpõõsana kui ka väiksema grupina haljasaladel. Eelistab parajalt niisket, tuulevarjulist kasvukohta ja veidi hapukat mulda. Kevadel võib õitsemise rohkendamiseks võrsed tugevasti tagasi lõigata (Aiasõber). 4.10.2. Tagasilõikamine Aedhortensiat võib lõigata märtsis. Tugevaks tagasilõikuseks tuleb kõik oksad kuni u 50 cm kõrguselt ära saagida. Kuna see hortensia õitseb üheaastastel okstel (oksad, mis
annaabi.ee 
