Kunsti ajalugu. Juugend. Lühitutvustus. Kolm autorit. (0)

Juugend
Juugend oli ornamentaalne kujutava, tarbe- ja dekoratiivkunsti, arhitektuuri ja sisekujundusestiil, mille kõrgaeg oli aastail 1890-1914. Sõna jugend ehk noorsugu rõhub saksa keeles nooruse õitsvale värskusele, eraldiseisvusele ja vabadusele.
Juugendstiil tärkas Suurbritannias, kus tööstuslik tootmine tõrjus välja käsitsi valmistamist , mis tekitas protesti uusromantikutes. Nende arvates oli tööstustoodangu välimus rohmakas ja isegi ühiskondlikult kahjulik. Stiili alusepanijaks oli inglise kunstnik ja arhitekt William Morris , kes kutsus üles loobuma stiilide segust . Loodi uus ja omapärane stiil, mis kandis eri maades erinevaid nimesid : Inglismaal modern style, Prantsusmaal art noveau , Saksamaal juugend.
Juugendi kunstnike eesmärgiks oli, et dekoratiivne element muutub iseseisvaks ning mille väljendusvahendiks on “joon”.  “Joon” väljendas stiili põhiolemust, mille põhirõhk omistati tervete joonsete rütmide dekoratiivsele väärtusele, mille väljendamiseks pöörduti omakorda looduse poole. Oluline oli mitte loodust jäljendada, vaid seda taas luua. Loodus oli vaid inspiratsiooniks ja „joon“ vahendiks . Joon oli alati dünaamiline ja  voogav, muutudes kord laiemaks kord paksemaks, olles delikaatne või  siis agressiivne. Vastavalt meeleolule võis olla see kurviline või virvendav.
Värvidest olid soositud violetsed, valged, kahvatukollased, rohekad ja teised analoogsed toonid. Igal värvil oli oma väljenduslik mõju: punane- meelelisus , kollane- puhtus , sinine- jahedus , valge- miski, mida meeltega tajuda ei saa.
Olulisemaid juugendi tunnusjooni oli erootika . Eriti naise seksuaalsus. Naine muutus juugendi valitsevaks teemaks ja naise keha erootilist potentsiaali kasutati nii palju kui võimalik. Femme- fleur  (lill-naine) oma pikkade lainetavate juustega esindas  idealiseeritud neitsilikku ilu. Teiselt poolt kujutati naist saatanlikuna (femme- fatale) – õelad, katmata rindade, võrgutavalt voogavate juustega, valmis võrgutama, hukutama, segaseks ajama ja hävitama neid, kes jäävad nende võlu kütkesse. Üheks levinuks saatusliku naise esindajaks oli naisvampiir.

• „Suudlus“ 1907–1908, Gustav Klimt 14.07 1862 -6.02 1918 Austria
  

• „Medea“ 1898 , Alphonse Mucha 24.07 1860-14.07 1939 Tšehhi
  

• „Rousse“ 1889, Henri de Toulouse-Lautrec 24.11 1864-9.09 1901 Prantsusmaa