Aleksandr Aleksandrovits Blok · Aleksandr Aleksandrovits Blok 28. november 1880 Peterburi 7. august 1921 Petrograd) oli vene luuletaja. · Sündis Peterburis mitmekülgselt haritud ja suurte klutuurihuvidega aadliperekonnas o Isa õigusteaduste professor Varssavi ülikoolis, andekas muusik (silmapaistev pianist) ning suurepärane kirjanduse tundja. o Ema valdas mitut keelt, tundis väga hästi moodsat kunsti ning prantsuse dekadentlikku luulet. o Perekond aga lagunes juba enne kirjaniku sündi. · Teda kasvatas vanaisa (A.Beketov Peterburi ülikooli rektor) ja vanaema (andekas tõlk). Kirjaniku sõnul nad pakkusid talle kuldse lapsepõlve. · Vanavanemate mõis inspireeris teda luuletajana ja oli turvalise kodu sümboliks. · Esimesed värsid kirjutas 5-aastaselt · Peterburi ülikoolis algul õigusteaduskonna, hiljem ajaloo-keeleteaduskonna üliõpilane ning
Õigepealt eitab ta seda inimtüüpi keda on teistest kõrgemaks peetud häid, heasoovlike, heatahtlikke inimesi. Teisalt eitab ta moraali mis kehtib ja võimutseb moraali iseeneses. 4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Nietzsche usub, et Kristlus on inimkonna laostanud, et kristlus on muutunud inimesed nõrgaks ja loomuvaeseks. Usk olevat valetanud ja valesid väärtusi austama pannud. 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid, dekadendile on kaastune kui voorus. Dekadentlik inimene on Nietzsche vastand. 6. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Näiteks see haiglusaeg, mille Nietzsche läbi elas, andis talle tahte avastata oma uuesti oma elu, sealhulgas ka iseenda, ta maitses kõiki häid ja isegi tühiseid asju nõnda nagu teised neid maitsta ei osanud. 7
Vead muudavad elu väärtuslikuks, meil on motiveeritus areneda ja täiustuda. Schubertit ei väärtustatud elu ajal, ta suri vaesuses. Õnnetu elu annab tõuke loomingulisusele ja kasvatab geeniuseid. Lugupidamatus, mida väljendab ühiskond kunstiinimeste suhtes nende elu ajal, annab neile postuumselt väärtust juurde. Dorian Gray saatuslikuks sooviks oli igavene ilu ja noorus, mida ta imetles oma porteelt. Oscar Wilde kujutas inimesele omast dekadentlikku soovi, mis väärastub oma vastuolu tõttu meie eksistentsi seadustega ja osutub hukatuslikuks. Meie olemuse ülesanne on olla tasakaalus, mitte liikuda äärmustesse. Siiski ei loobu me oma sügavaimast südamesoovist olla igavesti noored ja mida enam me vananeme, seda enam ootame Godot' tulekut. Õigesti elu elada on kunst, aja jooksul väärtused muutuvad ning tuleb üha rohkem ootusi ja kohustusi. Teades, et elusid on meile antud üks, on väga raske elada laitmatult.
ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt? Paljastades moraali, paljastab ühtlasi kõigi seniste väärtuste väärituse. 3. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Immoralist on tagurliku kristliku moraali ja seni kõrgeimaks peetud inimtüübi eitaja. 4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Nietzsche leiab, et kristlik moraal võimutseb moraalina iseeneses. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm. 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene on nõrk, talle vastandub tugev ja elujulge inimene. Optimist on pessimistiga võrdväärne decadent, kahjulikumgi. Dekadentide väärtused eluvaenulikud ja nende moraali eesmärk elule kätte maksta. 6. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Nietzsche seob oma tähtteoste avaldamisaja füsioloogilise nõrkusperiodiga, keset vaevusi valdab teda selgus ja külm läbinägemine. 7
le tsivilisatsiooni areng oli algselt mõjutatud iidsest Kreekast. Vabariigi perioodil said valitsevaks teised väärtused. Roomlased ei jaganud kreeklastele omast meeste ilu ülistamist. Meeste jaoks oli oluline väärikus, mitte ilu. Järgiti ülima tagasihoidlikkuse traditsiooni ja keha eksponeerimine seostus seksuaalse ahvatlemisega. Impeeriumi ajal muutus oluliseks isikukultus ning hakati järgima keiserliku perekonna rikkalikku ja dekadentlikku stiili. Juuksed: lokkis juuksed. soengud rikkalikud, kihilised, lainelised, palmitsemine, parukad (maal elavate orjade omad). Ka meestel olid pikad juuksed. Kaunistati diaaridega, vääriskividega, peapaeltega, ripatsitega. 3.Muistne Egiptus Freskodel, urnidel ja kirstudel olevad maalingud tõestavad, et juuksur oli selle ajastul aukohal. Riietus, soeng, habe, peaehe olid seisuse ja auastme tunnuseks. Jõukamatel olid omad
dekadentlikke väärtusi üleväärtusteks pidama. Katte eemaldamine kristlikult moraalilt on sündmus, millel ei ole võrdset, tõeline katastroof. Kõik mida seni ,,tõeks" peeti, avaneb nüüd. Kes paljastab moraali, paljastab seniste väärtuste väärtuse. Moraal on kõik vastupidine, kui ta tegelikult paistab. · Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Inimtüübi eitus, keda on seni kõrgeimaks peetud (heasoovilik, heategev inimene), teiselt poolt eitab kristlikku moraali (dekadentlikku moraali). · Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlik moraalne olevus on absurdsem, valelikum, edevam, kergekaalulisem, ennastkahjustavam. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud. See moraal õpetas põlgama esmaseid eluinstinkte, õpetas inimesi üksnes dekadentlikke väärtusi üleväärtusteks pidama. · Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"?
austama pannud o Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisem vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud. N. ei poolda seda, et õpetati põlgama esmaseid eluinstinkte; luisati kokku mingi hing, mingi vaim, nurjamaks keha. Et õpetataks elu eeltingimust, sugulisust, tajuma ebapuhtana, selles otsitakse kurjuse printsiipi. Inimest on õpetatud üksnes dekadentlikke väärtusi üliväärtusteks pidama. 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? o Teiste meelest vaimuhaige, aga tegelikult ei ole. Füüsiliselt terve nagu purikas:) Rahulik ja haritud. Valib alati end kahjustavad vahendid. Üksik inimene. Mis ei tapa teeb ta tugevamaks. Ta oskab unustada ja asjadega alati hakkama saada. Kaastunne on tema üheks vooruseks. o Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid. Dekadentlik inimene on Nietzsche vastand. Dekadendi jaoks on kaastunne voorus 6
Nietzsche näeb kristlikku moraali kui inimestele vaetamist. Samuti ütleb ta, et kristlik moraal on inimkonna laeostanud. Nietzsche kirjutab ka, et kristlik moraal õetab põlgama ja häbivääristama esmaseid eluinstinkte näiteks sugulisus. Samuti toob Nietzsche välja, et kristlik moraal on see, mille pärast inimkond alla käib nin mille tõttu inimesed kaugenevad enda tõelisest loomusest ning suruvad seda alla. 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? "Dekadentlik inimene" on Nietzsche järgi keegi, kes valib tegutsemiseks alati kõige halvemad ning ennastkahjustavad vahendid. Samuti toob Nietzsche välja, et "dekadentlik inimene" on nõrk ning morbiidne. 6. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Oma filosoofiaga seostab Nietzsche oma füsioloogilist siesudnit kui morbiidsuse ja pessimismi seljatamist ning endas terve loomuse kasvatamist. Nietzsche nendib ka, et selline filosoofia sai teoks
VANA-ROOMA Selle tsivilisatsiooni juured ulatuvad umbes 700 eKr. Areng oli algselt mõjutatud iidsest Kreekast, dominantsus saabus alles hiljem. Roomlased ei jaganud Kreeklastele omast meeste ülistamist iluga. Meeste jaoks oli oluline väärikus mitte ilu. Samuti peeti sündsaks pea katmist kui liiguti avalikes kohtades. Samas muutus impeeriumi ajal oluliseks isikukultus ning hakati järgima keiserliku perekonna rikkaliku ja dekadentlikku stiili. Soengumood muutus naiste hulgas väga oluliseks ja see muutus kiiresti. On isegi oletatud, et naised ajasid ennast kiilaks, et kiiresti panna pähe soovitult ja moodsalt sätitud soeng (parukas). Varajase Rooma mehed olid habetunud ja kandsid üsna pikki juukseid. Hiljem, umbes 200 eKr, muutus raseerimine vägagi levinuks. Habemeid kandsid ainult filosoofid ja õpetlased, soovides järgida Rooma tarkade stiili. Juuksed olid suhteliselt lühikesed, kuid hästi õli- või vahatatud
Kristlus on pimedusega löödud. Kristlane on "moraalne olevus" - ta on absurdsem, valelikum, edevam, kergekaalulisem ja ennastkahjustavam kui keegi muu. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm, inimkonna tõeline Kirke- ta on selle laostanud. Kristlik moraal õpetas põlgama esmaseid eluinstinkte, õpetati elu eeltingimusi ja sugulisust tajuma ebapuhtana, õpetati dekadentlikke väärtusi üleväärtusteks pidama. 28. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid, ainult tema loeb kaastunnet vooruseks. 29. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Haigena avastas Nietzsche enda jaoks uue elufilosoofia. Selles oli suur osa tema soovist terveks saada, tema enda elutahtest. Ta lõpetas olemast pessimist ja pelgurlik. 30. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub "füsioloogiaks" ja
(head, heasoovilikud ja heategijaid) ning moraali, mis kehtib ja võimutseb moraalina iseeneses (kristlikku moraali). Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Headuse ning heasoovlikkuse ülehindamine on laias laastus decadence`i tagajärg , nõrkuse sümptom. Nietzsche leiab, et kristlik moraal on liialt inimesi jõuetuks muutnud. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm . Inimesed on endid käest lasknud lausa terve inimkond. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene on esmalt haritud. Tema suurimaks vooruseks võiks lugeda kaastunde. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Nietzsche füsioloogiline seisund aitas tal taaskord iseennast leida. Tal oli suur elutahe. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub "füsioloogiaks" ja "hügieeniks" (lk. 24-5). Millised on tema "hügieeni" põhimõtted? Mitte vaenutsemises ei tule vaenule lõpp, vaid sõprus lõpetab vaenu
nurjamaks keha. Et õpetataks elu eeltingimust, sugulisust, tajuma ebapuhtana, selles otsitakse kurjuse printsiipi. Inimest on õpetatud üksnes dekadentlikke väärtusi üliväärtusteks pidama. N. meelest on kristliku moraali preestrid parasiitlik inimliik, kes moraali abil end väärtuskohtunikeks on üles luisanud oma võimu vahendit on aimanud. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? o Teiste meelest vaimuhaige, aga tegelikult ei ole. Füüsiliselt terve nagu purikas:) Rahulik ja haritud. Valib alati end kahjustavad vahendid. Üksik inimene. Mis ei tapa teeb ta tugevamaks. Ta oskab unustada ja asjadega alati hakkama saada. Kaastunne on tema üheks vooruseks. o Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid. Dekadentlik inimene on Nietzsche vastand. Dekadendi jaoks on kaastunne voorus
Ehk siis häid, heasoovlike, head tegevaid inimesi. 4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlik moraal muudab inimesed: headeks inimesteks, karjaloomadeks, sinisilmseteks, heasoovlikeks, kaunishingseteks, altruistideks ja iseloomututeks loomadeks kellelt on munad maha võetud. Kristlik moraal on õpetanud inimest põlgama esmaseid elu instinkte. Näiteks näitab kristlik moraal ebapuhtana sugulist kontakti 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche “dekadentlikku inimest”? Dekadentlikk inimene on Nietzche arvates hea inimene kes on valelik ja iseloomutu. Kõik head inimesed on tegelikuses nõrgad kes ei leia maailmast kunagi oma õnne. 3 6. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Pärast oma isa surma tekkinud mõõna ajal lakkas Nietzsche olemast pessimist. Nietzsche loobus oma sõnade järgi kristlikust viletsuse ja pelgurluse filosoofiast
Millega ta seda õigustab? 4. Miks Cioran võitleb elu vastu? Küsimused Nietzsche Ecce homo kohta: 1. Mida tähendab “kõigi väärtuste ümbervääristamine”? 2. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli “kõigi väärtuste ümbervääristamises” ja “katte eemaldamises” kristlikult moraalilt? 3. Kes on Nietzsche järgi “immoralist”? 4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche “dekadentlikku inimest”? 6. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? 7. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub “füsioloogiaks” ja “hügieeniks” (lk. 24-5). Millised on tema “hügieeni” põhimõtted? Vastused Cioran'i Lagunemise lühikursuse kohta: 1) Cioran kirjeldab inimest väga negatiivselt. Ta näeb teda kui isekat oma tujude, ihade ja kirede küüsis vaevlevat isendit, klouni võrdkuju
traditsioonide, moe ja eelarvamustega seotud, et selle “teaduslik” lahkamine on tõsikindlusest kaugel. Mõnedele rahvastele on eelarvamustel põhinev al- koholipoliitika saanud lausa saatuslikuks. Näiteks olid Soome rahvusluse ja riikluse rajajad põhiliselt rootsikeelsed germaani tõugu Soome kodanikud, kel oli veendumus, et soomeugrilastest lihtrahvas tuleks alkoholist eemal Väärikaile Bordeaux´ ja Burgundia veinidele lisavad keldriaastad dekadentlikku nõtkust. hoida. Nagu kinnitab Soome alkoholikultuuri uurija Satu Apo, ongi soom- laste kalduvus liigpruukimisele sellise õnnetu alkoholipoliitika tagajärg: joo- marlus kujunes härrastevastaseks protestivormiks. Ka Eestis on puhuti kuul- terve inimene üldse alkoholi tarvitama, sest see ei anna tema tervisele mi- da hääli, et siin ei saavat mõõdukat joomist propageerida, iga lonks viib ko- dagi juurde. Alates 35
kõrva ja piibuga“ (1890), „Kunstniku tuba“ (1889), „Päevalilled“ (1888). ● HENRI DE TOULUSE-LAUTREC (1864-1901) Oli aristokraat. Tema geenides oli aga viga (tõenäoliselt sugulasabielude tõttu) ja noorena saadud trauma tõttu tema jalad ei kasvanud. Haigus aga ei kibestanud teda. Mees loobus aristokraadi elust Pariisi ööelu kasuks. Hariduselugi ei istunud ning otsustas õppida pigem eluülikoolis. Kujutas Pariisi dekadentlikku ööelu Monmartre’il. Ta ei otsinud aga ööelust inetust ega viletsust, vaid leidis maailma, kuhu ka ise hästi sobitus. Joonistas öösiti gaasilambi valgel, päeval tegi galeriis sketšidest maalid. Tema värvid on kriidise, pastelse muljega. Lautrec maalis ettevalmistamata papile õlivärvidega, mis olid tärpentiiniga (väga) vedeldatud. Tegi ka tutvust litograafiaga ning selles tehnikas plakatid said Moulin Rouge’i reklaamidena väga kuulsaks
26. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlik moraal on viinud inimkonna valele teele, selle olemus on absurdne, valelik, kurjuse kehastus. Füüsilist keha ning füüsilisust peatakse vähemtähtsaks kui vaimu. See moraal õpetas põlgama eluinstinkte, pannes inimesi uskuma valedesse väärtustesse. Kristliku moraali preestrid on end moraali abil luisanud kõrgemaks väärtuste üle kohtumõistjateks. 27. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadendi tunnus on see, et ta valib alati iseennast kahjustavad vahendid, kuigi ta on rahulik ning haritud. Isiksuselt pessimistlik, leplik ning kaastundlik. Nietzsche tunneb, et on dekadentse inimese vastand. Füüsiliselt terve, tundub ta siiski enamikule vaimuhaige. 28. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Nietzsche hakkas oma väärtusi ümber hindama, ta mõistis, et kui keha on haige, on ka mõtlemine haige ning ebanormaalne
"Lugu valgest varesest" ilmus 1931. aastal ja esimene Alveri poeem. Irooniline haritlusluule. See, et ta hakkab luulele üle minema üllatavalt pikkade lüroeepiliste tekstidega, ei ole üldse mitte juhuslik. Seda annab seletada taustade kaudu. 11. oktoober 2010 "Tolm ja tuli" võiks olla II järgu sissejuhatuseks. Väga tihti nimetatakse seda debüüdiks (see on esimene lüürika raamat). Alveri puhul on pilk mitmekesisem. Me näeme dekadentlikku pilti "Tolmus ja tules", aga näeme muid asju ka, mida nt Talviku debüüdis ei ole. Silma torkab ka see, et see on väga kõrgtasemeline ja professionaalne debüüt luulesse. "Tolmule ja tuulele" on iseloomulik suurehaardelisus ruumilises mõttes. Väga tugeva vertikaalse mõõtme ära kasutamine. Maailm, mis siin avaldub on kultuurikeskne. + keelelise nõtkuse ja vormiranguse ühendus + erinevalt Talvikust on näha kunstikummarduslikumat hoiakut võib rääkida teatavast
Kaubandus idamaadega, vajadus luksuskaupade järele põhjustas väärismetallida voolamise itta, kuna Euroopa kaupade väljavedu ei suutnud sissevedu katta. Levisid legendid müütilistest pururikastest riikidest, mida mindi otsima Hiina-Jaapani sõja 1894-1895 tulemused ja Jaapani kolooniad (Formosa/Taiwan, Korea). Sajandi lõpuks oli Jaapan majanduslikult ja tehnoloogiliselt niivõrd võimas, et suutis 18941895 väldanud Hiina-Jaapani sõjas palju suuremat kuid endiselt dekadentlikku Hiinat võita. Veelgi enam, kuna konflikti Jaapaniga ei saanud enam tõlgendada ohuna Hiina kultuurile, hakkas Hiina end Jaapaniga kõrvutades ühe enam riigina (mitte kultuurina) määratlema. Peamine tüliküsimus oli, kes valitseb Koread. Jaapan võitles siis enale välja ülaltoodud kolooniad (vist) Euroopa varauusaegse kolonialismi etapi lõpp: Prantsusmaa kaotused Seitsmeaastases sõjas, Prantsusmaa loovutas Suurbritanniale Kanada, Louisiana idaosa, mitu Lääne-India saart ja oma India-
annaabi.ee 
