KOLUMBUS 1. Teema valisin kuna olen teadlik Kolumbuse Ameerika avastamisest aga kunagi pole olnud aega lähemalt lugeda Kolumbusest, et kuidas siis ikkagi avastati Ameerika. 2. Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. 3. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug- Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad võisid jõuda Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu
Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja- Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele.
(arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal letas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja judis Ameerikasse. Ta lhtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tttu peab laev judma Euroopast Kaug-Itta ka lne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad judsid Phja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal psiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tnu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sngitati silmed mber Sevillasse. Lpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe prmuga i mbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu silmed judsid 1541. aastaks. Sinna jid mlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jnused kaevati taas les
Koostaja:Liis Kaljuvee 8a klass Paikuse põhikool Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse.Ta elas 1476-1484 Lissabonis ,Madeiral ja Porto Santol.Kolumbuse avastusretked 15. sajandi lõpul tulenesid soovist jõuda eelkõige Indiasse,kulla ja vürstide maale. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad
Cristoph Kolumbus Cristoph Kolumbus sündis 1451. aastal Genovas, Itaalias ning suri 20. mail 1506 Valladolidis, Hispaanias. Tal oli kolm venda- Diego, Bartolomeo, Giovanni ning õde Bianchinetta. Tal oli ka kaks poega- Hernando ning Diego. Kolumbus oli kaupmees ja maadeavastaja. Ta hakkas merd sõitma päris varakult- 20 aastasena. Ta avastas 1492. aastal Hispaania kuningakoja eestvedamisel Ameerika mandri. Kolumbus uskus Firenze teadlase Paolo dal Pozzo Toschnelli teooriat, mille tõttu peaks laev üle Atlandi jõudma Indiasse. Kolumbus sõitiski üle Atlandi ookeni, kuid avastas hoopis Uue Maailma. Seetõttu nimetaski ta Ameerika pärismaalased indiaanlasteks. Andmete kohaselt oli Kolumbus elu lõpuni veendunud, et ta oli avastanud India, mitte Ameerika mandri. Tänu Kolumbuse aevastusele tekkis Euroopal Ameerikaga püsiv kontakt vaatamata sellele, et põhjast
Viljandi Ühendatudkutsekool ehitusviimistleja Ivo Hovunova Christoph Kolumbus referaat Juhendaja: Olev Teder 19.09.2015 Christoph Kolumbus (Genova murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón ja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes.
Ken Rüütel 8b Tallinna Inglise Kolledz Christoph Kolumbus Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord ....................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................. 2 Christoph Kolumbuse elulugu ....................................................... 3
Tallinna 32. Keskkool Christoph Kolumbus ja avastusretked Ameerikasse Tallinn 2009 Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 Christoph Kolumbus.............................................................................................................................5 Avastusretked........................................................................................................................................5 Esimene avastusretk.........................................................................................................................5 Teine avastusretk..........................................................
· 3. reis 1498 (Trinidad ja Lõuna-Ameerika põhjarannik) · 4. reis 1502 (Kesk-Ameerika rannik) KAASAEGSETE REAKTSIOON · Tema järgi nimetati linnu ja riike näiteks Lõuna- Ameerikas riik Colombia, Panamas linn Colon. · Ta lähtus, et maailm on kerakujuline ja selle tõttu peaks Euroopast Kaug-Itta jõudma lääne suunas liikudes. IDEED/AVASTUSED · 1492. aastal avastas Ameerika, mida hakati nimetama Uueks Maailmaks. · Kolumbus uskus elu lõpuni, et oli jõudnud läänekursil Indiasse. Samast usku kajastab tänini kasutatav nimi Lääne-India (saarestik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel).
Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kagu-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused
Elust Sündis 1451.a Genovas Pärit lihtsast perekonnast Isa oli Domencio Colombo ja ema Susanna Fontanarossa Kolm venda Giovanni, Giacomo ja Bartolomeo Läks 1476 läks Lissaboni ja 1478 abiellus Kaks poega Diego ja Fernando Itaalia maadeavastaja ja kaupmees Suri 1506 Valladolidis Kolumbus Vürtsid, siidid ja kalliskivid araablaste ja türklaste kontrolli all Oli oluline leida meretee Indiasse ja Kagu Aasiasse Lähtus teadmisest, et maakera on ümmargune Ei teatud, et Euroopa ja Aasia vahele jääb veel üks manner Ameerika Esimene avastusretk 3.08.1492. suundus Kolumbus kolme karavelliga Santa Maria, Pinta ja Ninaga teele 12. 10 jõudsid Guanahani saareni Bahama saarestikus 28.10 jõudsid Kuuba saarele 5
TALLINNA TEENINDUSKOOL Artur Nadarjan PK11-PE CRISTOPH KOLUMBUS Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2013 Artur Nadarjan Cristoph Kolumbus SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................................................3 Kolumbuse sünniaeg, perekond ja päritolu ...........................................................4 Teadaolevaid fakte elukäigu kohta .......................................................................5 Kolumbuse 4 ekspeditsiooni ja tema tegevus avastatud maade kubernerina .......7 Kolumbuse rännakud peale surma .................................
Christoph Kolumbus - maadeavastaja Valisin tutvustamiseks ja endale uurimiseks maadeavastaja Cristoph Kolumbus puht juhuslikult, kuna avastasin raamatukogust John Man raamatu ,,Maade avastused", milles oli mitmete avastajate kohta kirjutatud, aga minu jaoks kõige tuntum oli just tema. Alguses käis mõte hoopis kosmoses, nimelt oli ka mõte uurida esimese kosmonaudi Jüri Gagarini elu, aga see jääb edaspidiseks. Christoph Kolumbuse täpset sünniaega ei teata, aga arvatavasti sündis ta 1451 aastal Itaalias,Genova linnas. Juba varakult neljateiskümne aastasena astus ta mereväkke. Laevad,
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Christoph Kolumbus Referaat Koostaja: Karina Jätsa 10E1 klass Harjumaa 2020 1 SISUKORD: Sisukord................................................................................................................... ........................................................ 2 Sissejuhatus...............................................................
Parksepa Keskkool KESKAJA SUURED MAADEAVASTAJAD Referaat Koostaja: Tauri Udras 7. klass Juhendaja: Liia Luik Parksepa 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Marco Polo 3. Vasco Da Gama 4. Christoph Kolumbus 5. Amerigo Vespucci 6. Fernão de Magalhães 7. Kokkuvõte 8. Lisa 9. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed
Kuusalu Keskkool 5b Andree-Vilmar Reinvelt Christoph Kolumbus Maadeavastaja. Referaat 26.01.2014 Sisukord 1.Kolumbuse elulugu. 2.Kolumbuse pärand. 3.Kolumbuse retked. 4. kasutatud allikad ja leheküljed. Christoph Kolumbus teadmata päritolu Hispaania meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492 aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi- ookeani ja jõudis Ameerikasse., Ameerika taasavastaja (Genova-murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón portugali keeles Cristóvão Colombo sündis arvatavasti 1415 Genova, Itaalia ja suri 20. mai 1506 VAlladolid, Hispaanias
aug ja 9.sept vahemikus. · Üks inimkonna ajaloo kuulsamaid retki oli teoks saanud pisut rohkem kui kahe aastaga. · Mida Vasco da Gama saavutas? · Merereis ümber Aafrika Indiasse. · Tõestas, et on võimalik purjetada Indiasse ja tagasi. · Laevastiku neljast laevast jõudis Portugali tagasi ainult kaks. · Vähemalt kolmandik, aga võib-olla rohkem kui pooled mehed surid sel teekonnal. Cristoph Kolumbus ja tema ,,India ettevõtmine" · 3 laeva. Nina ja Pinta Palose linn võlgnes Portugali territoriaalvetesse tungimise eest 2 laeva. Kolmas laev, Santa Maria, soetati sõjaväelise organisatsiooni vahenditest. · Koostati Kolumbuse ning Fernando ja Isabeli vaheline ametlik kokkulepe, kui 7. ja 30.aprillil 1492.a allkirjastati kaks komplekti lepinguid. Nende dokumentide järgi sai Kolumbus ühe kümnendiku oma
Christoph Kolumbus 2012 Elulugu Sündis enne 31. oktoobrit 1451 Itaalias Suri 20. mai 1506 Hispaanias Isa Domenico Colombo Ema Susanna Fontanarossa 3 venda ja 1 õde Elulugu Abikaasa Filipa Moniz Perestrelo 2 last Maadeavastaja ja kaupmees Huvitus geograafiast, astronoomiast ja ajloost Huvitus ka piiblist Avastused Kokku tegi 4 reisi 1. reis 1492 2. reis 1493 3. reis 1498 4. reis 1502 Tordesillase leping 1494 Aitäh kuulamast !
Piinav kuumus ja haigused lõid inimesi rivist välja. Kui laevad Malindisse jõudsid, oli kummalgi neist üksnes kümmekond tervet madrust. Edasisõit polnud kergem. Pidulikku vastuvõttu Lissabonis nägi vähem kui pool meeskonda. Sellal kui Portugali pealinnas kõlas muusika ja taevasse lendasid raketid, kaaluti juba palees, mitu laeva veel Indiasse saata. Alati sünge Vasco da Gama seletas kuningale, kuidas seda alistamatut maad vallutada. Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne
Diogo Cão saadud andmeid kasutades leidma Aafrika lõunatipu ja purjetada ümber selle lootuses leida kaubateed Aasiasse. Võimaluse korral pidi ekspeditsioon Indiasse välja jõudma. Ekspeditsiooni peaeesmärk oli leida legendaarse kristlasest aafrika kuninga preesterkuningas Johannese maa, millest oli hiljuti saabunud teateid João Alfonso de Aveiro kaudu ja kellega portugallased tahtsid sõbralikesse suhetesse astuda, et moslemid pihtide vahele võtta. Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Sündis 1451 Genova, Itaalia ja suri 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele.
Koostas täpsema kaardi kui Erastosthenes, kus olid juba peal Kaspia meri, Niiluse ja Volga jõgi jne. Arvutas 800 koordinaati. Al-Idrisi elas 12. Saj., kandis kaardile Eesti. Marco Polo elas 13. Saj., reisis mööda maismaad Kesk- Aasias, Indias, Hiinas ja Malaisias. Ibn-Battuta elas 14. Saj., palverändurina käis Põhja- Aafrikas, Kesk-Aasias, Indias ja Indoneesias, koostas reisikirjeldusi. Afanassi Nikitin elas 15. Saj., reisis Indiasse, koostas reisikirjelduse. Cristoph Kolumbus jõudis 1492. aastal Lääne-India saarestikku, avastas Ameerika. Vasco da Gama purjetas aastatel 1497-1498 ümber Aafrika Indiasse. Amerigo Vespucci jõudis aastatel 1497-1502 L- Ameerika rannikule, temast tuli ka Ameerika nimi. F. Magalhäes sooritas aastatel 1519-1522 esimese ümbermaailmareisi. Obel Tasman uuris aastate 1642-1644 Vaikse o. saari ja Tasmaaniat. James Cook sooritas aastatel 1768-1778 3 ümber- maailmareisi, uuris Vaikse o. saari, kaardistas Austraalia.
Maadeavastajad Christopher Kolumbus ja Ferdinand von Wrangell kool klass nimi 2008 Christhoph Kolumbus Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu allAtlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse
vallutasid võimu India ookeani ja Kaug-Ida rannikuvete üle oma võimsate merekahuritega. 17. sajandi lõpuks ulatusid portugaallaste teadmised Aafrika rannikult Jaapanini. Hispaania Maadeavastused viibisid rekonkista ning riigi ühendamise tõttu. Portugallaste käes olid idapoolsed mereteed ning seega pidid hispaanlased suunduma läänepoolsete mereteede otsingule. Avastused: 1. 1492 Kolumbus avastas Ameerika (kahtlus tekkis kolmandal ekspeditsioonil); 2. 1513. aastal selgus lõplikult, et tegemist polnud Indiaga, vaid uue maailmajaoga, siit tuleb ka nimetus Uus Maailm ning itaalia maadeuurija(Amerigo Verpucci) järgi Ameerika. 3. 15191522 Hispaania teenistuses oleva portugallase Magalhaesi ümbermaailmareis. 4 EUROOPA KOLONIALISMI ALGUS
Maade avastamine. 4 1 V 9 10 11 K 2 3 E 5 6 H K I A I M S E S I O N R N A P L I I L D A K I U D I 7 8 N U I V A S C O D A C A M A E D C R M K B L I A E O I L D E L A O R U I M ...
Referaat Kolumbuse merereisid Laura Raid VII klass Kehtna PK Kolumbuse merereisid Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Kolumbus sündis Itaalia linnas Genovas ja temast sai juba noorukina meremees. Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased. Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid, seepärast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. 15. sajandi teisel poolel tundsid meresõitjad suurt huvi idamaade vastu, kus mõned eurooplased olid juba viibinud. Nagu mitmed teisedki tolle aja eesrindlikud
Henrique Meresõitja sai oma hüüdnime selle järgi, et organiseeris väsimatult piki Aafrika läänerannikut lõunasse suunduvaid mereretki. Ta ei käinud ise küll ühelgi reisil, kuid rahastas neid, koolitas meremehi ja kogus maakaarte. Hispaania kuningakoda aitas Christoph Kolumbusel avastada Ameerika. Kunigakoja toetusel varustati Kolumbuse kolm väikest, kuid kiiret laeva. Nii algasidki uued maadeavastused. Keskaja tuntumad maadeavastajad on: Marco Polo, Vasco da Gama, Christoph Kolumbus, Amerigo Vespucci ja Fernao de Magalhaes. Järgnevalt ma neist räägingi. Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) Marco Polo oli Itaalia maadeuurija, kes sündis Veneetsia kaupmehe perekonnas. Aastatel 1271 1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale
Arvati, et ekvaatori kohal läheb vesi keema või muutub siirupitaoliseks. Kardeti, et ekvaatori läheduses võib päike ka eurooplased mustanahalisteks põletada. Kardeti meremonstrumeid Õudusjutt magnetmägedest. Tolleaegne maailmakaart Esimesed maadeavastused Alustati Aafrika lääneranniku tundmaõpimisega. Henrique Meresõitja Bartolomeu Diaz Bojadori neem ehk Cape Bojador Christoph Kolumbus Hispaanlaste soov portugaallasi edestada. Idee üritada jõuda Indiasse lääne poolt. 1492. aastal asuti teele. 12. oktoobril jõuti India asemel Ameerikasse. Christoph Kolumbus Amerigo Vespucci Ütles esimesena välja arvamuse, et hispaanlased on avastanud hoopis uue mandri. Uus manner sai tema järgi nimeks Ameerika. Tegelik meretee Indiasse
Chronology of Christopher Columbus · Buried in Seville (officially) · Written sources in Spain, Italy, France and United States · Born in 1451 · Birthplace: Genoa · Parents: Domenico Colombo ( worked as a master wool weaver, he also kept a tavern, dabbled in real estate and was a partisan for the mighty Fregoso family, who gave Domenico a gatekeeper's job.) and Susanna Fontanarossa · Christopher helped his father from work, he learned to trade · Learned to write in young age · In 1479- a lawsuit over a sugar, where Columbus was a Genoese agent in transaction with Portugal · In 1470- Columbus starts as a seafarer (merchant). Also he predicted storms, winds. He developed in sea area (reading charts, calculating complex time-speed-distance equation). · He was interested in Galaxy ( Zodiac signs, planets etc) · In 1476, Columbus almost had drown when the pirate ship attacked the...
kristliku koguduselaulu arengut. Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis. Martin Luther Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Christoph Kolumbus(1451 1506) Christoph Kolumbus itaalia keeles Cristoforo Colombo oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. On teada, et tal oli kolm venda Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega Hernando (ka Fernando) ja Diego. Christoph Kolumbuse retk Kolumbus lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast KaugItta ka lääne suunas liikudes.
Euroopale: maailmapildi avardumine, uute kaubateede kujunemine, uute kaubanduskeskuste esilekerkimine, rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine, uute põllukultuuride levik(kartulm, tomat, oad, kakao, mais jms.), hindade revolutsioon, süüfilis. Olulisemad maadeavastajad. Vasco da Gama – jõudis Indiasse, Jaapanisse, Indoneesia suuremate saarteni Amerigo Vespucci – tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud „India“ oli tegelikult täiesti uus maailmajagu – Ameerika 1492.a – Kolumbus avastas Ameerika 1519 – 1522 – portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis Renessanss ja humanism. Olulisemad isikud ja teadlased. Mikolaj Kopernik- heliotsentriline maailmasüsteem, Galileo Galilei- teleskoop, Leonardo Da Vinci, Michelangelo Buonarotti, Machiavelli – filosoof, poliitik, Johannes Gutenberg- trükimasin, Dante Alighieri-kirjanik. Henry 8. Reformatsioon põhjused ja tulemused. Protestantlikud usulahud.
Ameerikas hävitasid konkistatoorid indiaani kõrgkultuure ning põlielanikke tapeti massiliselt. Mõne aastakümnega purustati kõik indiaani riigid ning asukad orjastati. Sellega kadus suur osa põliselanike kultuurist ning tänini on indiaani päritolu inimeste arv kesine. Uute kultuuride ja piirkondade avastamine muutis ka Euroopa inimeste elu. Peamiselt laienes silmaring ning arenesid teadused, eelkõige geograafia, etnoloogia, zooloogia, botaanika, atronoomia ja filosoofia. Kolumbus tõi Euroopasse kakao, mis oli 17. Sajandil Prantsuse õukonna lemmikjoogiks. Hiinast jõudis Euroopasse ka tee, mida esialgu kasutati ravimina, kuid hiljem ka seltskonnajoogina. Põllukultuurid rikastusid Peruust toodud kartuli, Andidest pärit tomati ja Kesk-Ameerikas laialt levinud maisiga. Nende taimede sisse toomine on toonud palju kasu. Eestis on tänapäeval kartul üheks põhiliseks toitaineks ning möödunud sajandil pidas isegi Stalin maisi imeviljaks, mida saab kasvatada kõikjal.
Suured maadeavastused- nende põhjused, eeldused, tulemused Suured maadeavastused olid geograafilised avastused, mis tehti eurooplaste poolt väljaspool Euroopat 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Selle perioodi kuulsaimad maadeavastajad on Bartolomeu Dias, Christoph Kolumbus, Vasco da Gama, Pedro Álvares Cabral, Giovanni Caboto, Abel Tasman, Willem Barents, Juan Ponce de León ja Fernão de Magalhães. Suurteks maadeavastusteks oli väga head tehnilised eeldused näiteks tänu renessansiajastu uuele tehnikale ja uutele ideedele, sealhulgas kartograafia, navigatsiooni ja laevaehituse arengule. Laevaehituses etendas kõige tähtsamat osa karaki ja seejärel karavelli leiutamine. Karavell on pika, kitsa kere ja kõrge ahtriga purjekas
Maailmapilt avardub Maailm 16. sajandi alguses elanud inimesele Maailm 16. sajandi lõpus elanud inimesele Lihtsam tee Indiasse vürtside juurde Bartolomen Diaz Hea Lootuse neeme avastas eurooplaste jaoks Diaz. Diaz nimetas algselt ta Tormide neemeks, kuid ta nimetati ümber Portugali kuninga João II soovil. Cape of Good Hope Hea Lootuse neem Vasco da Gama Avastas meretee Indiasse Maadeavastustega kaasnesid ka uued toidud toidulaual Mais, tomat, kartul, vanilje, tubakas, kakao ja kaudzuk Kuld Tõi kaasa hindade revolutsiooni Hinnad kerkisid ning lihtinimesel oli raskem saada kaupasid kätte. Euroopa hakkas uusi alasid koloniseerima ning tekkis orjakaubandus Euroopast tulnud haigused Põliselanike organism ei suutnud võidelda valge mehe toodud haiguste va...
Kasvas väärismetallide sissevedu Põllumajanduse areng Henrique Meresõitja Asutas maailma esimese meresõidukooli Kogus merekaarte Portugallaste avastused: Madeira ja Assoori saared, Roheneeme saared, Senegali ja Gambia jõe suue Bartolomeu Diaz Avastas Hea Lootuse neeme Tegi kindlaks meretee Indiasse Tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu Tähtsamad maadeavastused 1492.a Kolumbus avastas Ameerika 1519 1522 portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis Francisco Pizarro jõudis oma laevaga 1527.a. Ecuadori rannikule Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud ,,India" oli tegelikult Ameerika Kasutaud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/m aadeavastused_reformatsioon_karoliinekorol. htm http://www.russiablog.org/gold.jpg http://web.zone.ee/loodusop3/kartul.jpg http://miksike.ee/docs/referaadid2006/keskae
3 põhjendust · Nende maade geograafiline asend oli soodne- asusid Atlandi ookeani kui ka Aafrika ranniku lähedal. · Neil oli pikaajalised meresõidukogemused. · Nad oskasid ära kasutada araablaste ja juutide geograafilisi teadmisi · Ühtsed riigid 4. Nimetage Hispaania ja Portugali tähtsamad retked (toimumise aeg, juht, ekspeditsiooni geograafiline kulg, retke tagajärg) Kasuta kaarti! · Hispaania 1. A: 3.august 1492.a, J: Christoph Kolumbus (1451-1506), itaallane. EG: Alustas Andaluusiast, lühike peatus tehti Kanaari saartel, edasi kulges teekond juba tundmatult. 12. oktoobri ööl märgati maad, olid jõudnud Guanahani saareni Bahama saarestikus. RT: Toonased sõitjad uskusid, et olid jõudnud Indiasse, tegelikult aga avastasid Ameerika. 2. A: 1513.a, J: Amerigo Vespucci. EG: Jätkas Kolumbuse teekonda. RT: Tema järgi saigi uus manner nimeks Ameerika. 3. A: 1519-1522. (I ümbermaailma reis) J: Fernao de Magalhaes (1480-1521)
........................................................................................3 1. TAUST...................................................................................................5 1.1 Viikingid.....................................................................................5 1.2 Hiinlased....................................................................................8 1.3 Christoph Kolumbus..................................................................9 2. AMEERIKA AVASTAMINE..................................................................11 2.1 Ameerika avastamine viikingite poolt.......................................11 2.2 Ameerika avastamine hiinlaste poolt.......................................15 2.3 Ameerika avastamine Kolumbuse poolt..................................18 KOKKUVÕTE............
1. SUURTE MAADEAVASTUSTE EELDUSED JA PÕHJUSED (tv. 92, 93) Põhjused: · Uudishimu · Kuuldused Idamaade rikkustest · Kaubateed Indiasse ja Kagu-Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ning nad võtsid suurt vaheltkasu Eeldused: · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed. (Tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista (Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest) ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd. · Mõlemad mereriigid · Neil oli kompass (araablaste käest saadud) · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim. 2. PORTUGALLASTE ESIMEDSED RETKED (vih. tabel + kaart) · 1415.a - Vallutati Põhja-Aafrika rannikul Ceuta tugipunkt (Tänu sellele õnnestus pidurdada ka Araabia piraatide rünnakuid Portugalile) · ~1445.a - Jõuti välja...
Vanasti olid aga vürtsid sama kallid kui kuld ja isegi kallimad. Kui poes kaaluti vürtse, pandi kõik aknad kinni, et tuul kalli toote ära ei viiks. Inimest, kellel oli palju vürtse nimetati piprakotiks. Ka paljud reisid ja avastused olid seotud vürtsidega. Inimesed tahtsid rikkamaks saada ja otsisid aina uusi paike, kust neid kalleid asju saab. Arvati, et Indias oli palju vürtse ja seepärast otsiti sinna teed. Christoph Kolumbus (1451-1506) kavatses sõita Indiasse. Kolumbus läks Portugali kuninga juurde rahalist toetust küsima. Kuningas John II keeldus aga teda abistada. Kuid Christoph ei heitnud meelt, ta sõitis koos oma poja Diego`ga Hispaania kuninganna Isabella juurde. Seal nõustusid Hispaania kuninganna ja kuningas teda aitama. 3.augustil, 1492 aastal, sõitsid Palo`st ( sadam Huelva linna lähedal) välja kolm laeva. Kolumbuse lipulaevaks oli Santa Maria, mis oli 18 meetrit pikk ja 3 meetrit sügav. Laeval oli
Jumala käskudele ega enesesalgamises. Humanistlik kõlblus on inimlik kätumiskoodeks, mille inimene on koostanud iseenda hüvanguks. 6. Palun tooge kaks näidet uuenduslikkest mõtlejatest, mille poolest nad tuntud olid? 7. Mis olid suurte maadeavastuste põhjused? Eurooplased tahtsid leida alternatiivse meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Oli vaja leida tulusaid ja uusi ühendusteid kaupade tranportimiseks. 8. Mille poolest on tuntud saanud järgmised isikud Christoph Kolumbus, Amerigo Vespucci? Kolumbus avastas aastal 1492 Ameerika. Vespucci järgi sai Ameerika nime, sest tema ütles esimesena, et avastatud on uus manner. 9. Millised olid maadeavastuste mõjud Euroopale? Avardasid silmaringi. Varauusaja lõpuks oli eurooplastele teada umbes 4/5 maakera pindalast. Õpiti tundma rohkem taimi ja loomi. Ameerikast saabusid kartul, tomat, mais, tubakas ja kalkun. Saabusid ka uued haigused nagu süüfilis.
· kokkuvõte SISSEJUHATUS Autorist Helene PAGÉS (1863-1944) oli saksa kirjanik, kes pärines. prantsuse emigrantide perest. Ta töötas õpetajana katoliku koolis Saksa väikelinnas Boppardis olles samal ajal ka kirjanduse koguja ja kirjanik. Oma elu hilisemal perioodil elas ta Münsteris. Helene Pagés' tähtsamad teosed on Deutsche Hausfrau, (1915) Soldaten Christi auf dem Schlachtfeld und in der Heimat (1917) Rodrigo, der Schiffsjunge des großen Kolumbus, (1926) Das Geheimnis um Monika (1940) Kleine Buben und der große Krieg (1937) Die Fahrt nach Amerika (1937) Tõlkijast Raamatu "Kolumbuse laevapoiss" on tõlkinud Rudolf Rahaleid, kodaniku nimega Rudolf Heinrich.Laanes (Lilienbach) (1917-1940). Rahaleid oli traagilise saatusega perspektiivikas kirjanik, kelle elutee katkes liiga noorelt jõudmata jätta sügavamat jälge meie kirjanduslukku.
Nad olid esimesed eurooplased, kes sõudsid üle Vaikse ookeani. See oli palju suurem kui seda oli arvatud. 98 päeva liiguti lääne poole, ilma maismaad nägemata. Siis jõuti Guam´i saarele, kus taastati toiduvarad osaliselt ning jätkati liikumist juba Filipiinide poole. 27. aprillil, 1521, Magalhaes sai surma võitluses filipiinlastega. Ekspeditsioon jätkus Elcano juhtimisel. Tagasi Hispaaniasse jõudis ainult Elcano ja 17 meest ühe laeva peal. Christoph Kolumbus Cristoph Kolumbus sündis keasaegse kaubanduskeskuse Genova lähedal arvatavasti 1451.aastal. Juba noorukieas alustas ta mertemeheelu. 1476. aastal sõitis ta Lissaboni, kus hakkas kaartide koostamisega ülalpidamist teenima. Kolumbus abiellus ja asus elama väikesele Porto Santo saarele Madeira saarestikus, kus tema äi oli kuberneriks olnud . Arvatakse, et just sel ajal tekkis tulevasel maadeavastajal mõte otsida teed Indiasse lääne poole sõites. Kolumbus esitas India
Varauusaeg kui murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas Euroopaliku määratluse järgi kestab varauusaeg 1492. aastast, mil Kolumbus avastab Ameerika, 1799. aastani, mil lõppeb Suur Prantsuse revolutsioon. Selle aja jooksul muutub Euroopa absoluutseks domineerijaks maailmas. Ühelt poolt säilisid ühiskonnas veel keskaegsed struktuurid, teisalt aga omandas ühiskond senisest märksa suurema dünaamilisuse. Tegu on ajaloolise ajastuga, mida peetakse revolutsiooniliseks murranguks ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas. Millised sündmused tingisid taolise murrangu? Terve 15
Referaat Geograafia Pärnu Ühisgümnaasium 7b klass Kristi Tiido 2009 / 2010 õ/a Christoph Kolumbus (itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colónja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes
Helen Kauksi 11c Bartolomeu Dias Christoph Kolumbus Vasco da Gama Fernão de Magalhães Umbes 1450-29.05.1500 Portugali meresõitja ja maadeavastaja 1488 purjetas Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatippu Tegi kindlaks meretee Indiasse Tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu. 1841.aastal saatis Dias ühe laeva kaptenina Diogo de Azambujat ekspeditsioonil Kullarannikule Õukonna rüütel ja kuninglike ladude järelvaataja Arvatakse ,et oli sõjalaeva tüürimees 1486.aasta määras Portugali kuningas Diasi salajase ekpeditsiooni juhiks. Algas 1487.a Lissabonist Tüürimehed aafriklased Kõigepealt purjetas Palmase neemest Kongo jõe suudmesse Nelja kuuga Kongoni Dias jättis aeglase laevastiku maha 6.jaanuaril suund lõuna poole 3.veebruaril 1488 maabus lahes Guinea laiuskaardilt eemaldutakse Aafrika rannikust Purjetas ümber Nõelaneeme Avastati ,et tee Indiasse on vaba Dias hakkab tagasi sõitma Tagasi teel 1488 aasta mais silmas Hea Loo...
nõudnud kättemaksu. Õigeks mõistetuna palus ta end uuesti ookeanile lubada. Ta otsustas selles hulljulges ürituses veel kord õnne katsuda - leida Lääne-India maade vahel läbipääs, mis viiks tõelisesse Aasiasse. Selle leidnud ja läbinud, tahtis ta Hispaaniasse tagasi tulla idast, olles sooritanud ümbermaailmareisi. Meresõitja käis kuuekümne kuuendat eluaastat. Kõigest, mis Kolumbusele tema elu jooksul osaks langes, oli see neljas ekspeditsioon kõige rängem. 9. mail 1502 läks Kolumbus nelja laevaga ookeanile. Tema kajutis lauasahtlis oli kuninga instruktsioon. See piiras Kolumbuse kui admirali õigusi ja keelas tal Haiitil maale minna. 29. juunil, pärast rahulikku ja õnnestunud purjetamist jõudsid laevad Lääne-Indiasse. Soovides meestele puhkust anda ja ühte karavelli parandada, jäi admiral Haiiti pealinna lähedal ankrusse. Saatus aga on kapriisne. Oli sügis, tormide aeg. Peaaegu kolm kuud ründasid orkaanid laevu. Karavellide purjed muutusid räbalaiks. Kolumbus
raskemaks. See sundis ettevõtlike mehi otsima teisi mereteid Indiasse. Esimestena hakkasid mereteid Indiasse otsima hispaanlased ja portugallased. Nad olid harjunud purjetama avamerel. Maadeavastuste ajaks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laev Karavell. Sellel oli kolm masti ja oli kerge ning kiire. Laevareisid maksti kinni kuningate või rikaste kaupmeeste ja aadlike poolt. 2 Christoph Kolumbus (1451- 1506) Christoph Kolumbus sündis 1451 aastal Genovas ja suri 20. mail 1506 a. Valladolidi, Hispaanias. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. jõudis Ameerikasse. Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased. Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid, seepärast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. Tema reis algas 3. augustil 1492 Hispaania Palose sadamast. Teele asusid kolma laeva:
Nende tagasi saabumise tähistamiseks lasti Lissabonis õhku valjusid saluute ja mängis muusika. Vasco da Gama ise aga seletas juba palees kuningale, kuidas Indiat vallutada ja mitu laeva tuleks sinna tagasi saata. Trotsides halba ilma ja haigusi, avastas Vasco da Gama siiski Euroopast ümber Aafrika lõunatipu Indiasse viiva meretee ja on läinud sellega ajalukku. Vasco da Gama on maetud Portugali pealinna Lissaboni Belemi linnajakku. CHRISTOPH KOLUMBUS Itaalia päritolu meresõitja, kes tegutses Hispaania kuninga teenistuses. Avastas Uue Maailma Ameerika 12. oktoober 1492. aasta Kolumbuse kolm karavelli Santa Maria, Pinta ja Nina. Kokku sooritas 4 merereisi. TORDESILLASE LEPING Sõlmiti portugallaste ja hispaanlaste vahel 1949 (Kolumbuse avastuste tulemusena) kaubandushuvide konflikti ennetamine Kõik 46-st meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuulusid Hispaaniale,
1492a - aeti Hispaaniast välja Maurid. · Eurooplaste vajadus kulla, hõbeda ja vürtside järele. · Uuendused meresõidus. · Eurooplased olid tutvunud Araablaste matemaatika ja geograafiaga. Meretee Indiasse. 1488a. - Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz jõudis Aafrika lõunatippu. Vasco da Gama - Portugali meresõitja, kes avastas meretee Indiasse(1497 - 1498). 22 mai 1498. a - Vasco Da Gama jõudis Indiasse. Ameerika avastamine. Christoph Kolumbus - Itaalia meresõitja, kes avastas meretee Ameerikasse. 3 august 1492a. - Kolumbus asus 3 laevaga teele: · Santa Maria · Pinta · Nina(teise n-i peal peab see õõ kriips olema. XD) Konkistadoor - Hispaania ja Portugali seikluste otsija. Mehhiko vallutamine. Hernan Cortes - Hispaania konkistadoor, kes vallutas Mehhiko. Aprill 1519a. - Cortes jõudis 600 mehega Mehhiko rannikule. Montezuma II - Asteekide valitseja. August 1521a. - Hispaanlased vallutasid Tenochtitlani.
.............3 Esimene reis:............................................................................................................ 4 Teine reis: ..................................................................................................................4 Kolmas reis:................................................................................................................5 Oma kolmandal reisil tegi Vespucci oma kuulsa avastuse ja teatas, et see niinimetatud Aasia kus Kolumbus arvas end olevat käinud ei olnud Aasia vaid hoopis uus manner......................................................................................................5 Neljas reis: .................................................................................................................5 Kirjalikud tõendid reisidest:...........................................................................................5 Kasutatud kirjandus:...........................................................
Neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse Bartolomeu Dias • Umbes 1450 arvatavasti Algarve – 29. mai 1500 Hea Lootuse neeme lähedal • Portugali meresõitja ja maadeavastaja, rüütel ning kuninglike ladude järelvaataja • Purjetas 1488. aastal esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus, pidi leidma Aafrika lõunatipu ja ümber selle purjetades leidma kaubatee Aasiasse Christoph Kolumbus u 1451 Genova, Itaalia - 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania Maadeavastaja ja kaupmees Kavandas leida meretee Indiasse, lähtudes arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse (ise arvas, et on jõudnud Aasiasse) Esimene reis:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
