Tallinn 2009 Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 Christoph Kolumbus.............................................................................................................................5 Avastusretked........................................................................................................................................5 Esimene avastusretk.........................................................................................................................5 Teine avastusretk..............................................................................................................................5 Kolmas avastusretk..........................................................................................................................5 Neljas avstusretk.................................................................
Kolm venda Giovanni, Giacomo ja Bartolomeo Läks 1476 läks Lissaboni ja 1478 abiellus Kaks poega Diego ja Fernando Itaalia maadeavastaja ja kaupmees Suri 1506 Valladolidis Kolumbus Vürtsid, siidid ja kalliskivid araablaste ja türklaste kontrolli all Oli oluline leida meretee Indiasse ja Kagu Aasiasse Lähtus teadmisest, et maakera on ümmargune Ei teatud, et Euroopa ja Aasia vahele jääb veel üks manner Ameerika Esimene avastusretk 3.08.1492. suundus Kolumbus kolme karavelliga Santa Maria, Pinta ja Ninaga teele 12. 10 jõudsid Guanahani saareni Bahama saarestikus 28.10 jõudsid Kuuba saarele 5.12 Haiti saare lähistel jooksis Santa Maria karile 4.03 jõudsid nad Portugali ning varsti tagasi 4.03 jõudsid nad Portugali ning varsti tagasi Hispaaniasse tuues kaasa imelikke toiduaineid ja loomi Uudised uutest maadeavastustest levisid kiirelt üle Euroopa
elu palju raskem: vähem süüa, rohkem haigusi, liiga vähe arste ja ravimeid. Kuid maailma vanim inimene, üks jaapanlanne, on kuuldavasti saanud 120-aastaseks. (Tunne iseennast! Avastusretk inimese kehasse.107.) Mis on vanadus? Vanaduse vältimise meetodid. Kunagi rakkud vananevad ega uuene enam. Ühel varem, teisel hiljem. Seda vananemist ei suuda me senimaani peatada, küll aga kaugemale nihutada. (Tunne iseennast! Avastusretk inimese kehasse.107.) Kuidas siis? Sellega, et aitame oma kehal - täpsemalt öeldes üksikrakkudel - terved olla. Näiteks suitsetavad paljud inimesed. Iga sigaretiga hingatakse sisse ligikaudu 2000 ained, mis keha kahjustavad. Mittesuitsetaja ei jää nii kergesti haigeks. Ka tervislik toitumine hoiab noorena. Värskes puuviljas ja köögiviljas sisalduvad vitamiinid võivad aidata rakkudel toime tulla
......................................................................... ........................................................ 2 Sissejuhatus............................................................................................................. ...................................................... 3 Kolumbuse lapsepõlv.................................................................................................................. .............................. 4 Kolumbuse esimene avastusretk Ameerikasse............................................................................................. 5 Kokkuvõtteks. Kasutatud kirjandus ning allikad......................................................................................... 6 2 Sissejuhatus Christoph Kolumbus sündis arvatavasti 1451aastal Genova vabariigis, kus tema nimi oli itaaliapäraselt Cristoforo Colombo.
kahes järsus mäeahelikus kuid nende täpsed asustuste piirid on kindlalt määratlematta .Alles 1991 aastal avastas Sloveenia antropoloog 11 meakanbutti ,kes elasid peamiselt koobastes .Kuid 2001 aastal ei suutnud ta enam neid leida .2008 aastal saatis antroopoloog Nancy Sulivan välja oma meeskonna ,et leida taas meakanbutid .Nad avastasid 52 meakanbutti ja 105 koobast millest ainult paarkümmend olid kasutusel. Sulivani meeskonna avastusretk Selleks ,et mekannuputtide rahvast leida lendas Sulivani meeskond Sepiku jõe orgu ja seepeale matkasid nad jalgsi mägede suunas .Teadlased proovivad saada nendega ühendust dzunglitelefoni kaudu ja see toimibki kuna juba komandal päval kohtavad nad kahte mekanputti meest Johnni ja Aiyot . Nad kuuluvad 12 liikmelisse kruppi . Koopaelu ja loomis koobas Mekanbuttid veedavad koobastes paar nädalat ja pärast seda liiguvad edasi
Varauusaeg ( XVI-XVIII sajand) 1492.a.-C.Kolumbuse avastusretk Ameerikasse 1517.a.-reformatsiooni algus Saksamaal, Martin Luther avaldas oma katoliku kiriku vastased seisukohad. 1519-1522-esimene ümbermaailmareus Magalhaesi juhtimisel. 1524-1525-talurahvasõda Saksamaal. 1555.a.-keiser Karl V kuulutab välja Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katroliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. 1564-1616-William Shakespeare'i eluaastad 1588.a.-Hispaania laevastiku ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu ( Võitmatu Armaada) 1618-1648.a
Joonis 1: Eduard Vilde teekond reisi vältel 4. Raamatu jooksul käib Eduard Vilde erinevates kohtades ja suhtleb erinevate võõrestage. Raamatu vältel jagab Eduard Vilde oma hetketundeid. Eduard Vilde sõnul, Teeb ta iga-aastaseid reise, sest ta tahab uusi kogemusi saada. Siis ta tuleb tagasi Eestisse ja saab ideid ja mõtteid seedida ja rõõmustada, et jõudis tagasi kodumaale. Niiet kui ma peaks valima sellele raamatule reisitüübi, siis see oleks avastusretk. 5. Eduard Vilde omandas palju kogemusi selle raamatuga. Näiteks ta õppis paremini petistest jagu saama, inimestesse sügavamini sisse vaatama ja palju teisi kogemusi, mida otseselt tekstiga ei öeldud. 6. Eduard Vilde sai aru, et juudi päritolu inimeste iseloom käis nii tugevalt pinda eestlase tagasihoidlikule iseloomule, mispärast sai Eduard Vilde 2 korda petta. Veel ta sai aru, et mõnes teises riigis ei ole elu nii hea kui seda linna kesklinn näitab välja. 7
Tartu Kivilinna Gümnaasium Mini-Referaat Vana-Egiptus Tartu 2011 1. Egiptus on Niiluse and Suuremat osa Egiptusest katavad kõrbed, kuid, sealt voolab läbi ka Niilus-üks kahest maailma pikemast jõest. Niilus kulgeb oma avaras orus lõunast põhja poole, suubudes lõpuks Vahemerre. Suudme ümber laiub suur soine delta. Nagu on teada, Niiluse org ja delta moodustavad otsekui oaasi läänepoolse Liibüa kõrbe vahel. Veerohkuse tõttu on kliima orus pehmem ning taimekasvuks soodsam. Just seepärast asusidki inimesed väikeste rühmadena Niiluse kaldale elama. Ilma üleujutusteta ei saaks inimesed sealkandis elada. Nõnda siis ongi V sajandil eKr Egiptust külastanud Kreeka ajaloolane Herodotos öelnud: ,,Egiptus on Niiluse and.". On ka teada, et Niiluse jumala nimi on Hapi. Teda kujutati ümara kõhu ja paisunud rinnaga mehena,. Rahvas austas Hapit väga ning vaarao tõi talle ohvreid, et üleujutus ikka õigel ajal...
hülgajana. • Teiseks avastati tema haud peaaegu täiesti puutumatuna, see on kõige paremini säilinud Vana-Egiptuse kuninglik haud ja sellepärast on ajaloolased saanud Tutanhamonit paremini tundma õppida kui teisi Egiptuse kuningaid. • Hauast leiti puutumatult säilinud hämmastavalt rohked ja kallihinnalised hauapanused. Kasutatud kirjandus • http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Egiptus • http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid /pyramiidid.htm • Maailm Avastusretk Piltides “VANA-EGIPTUS” Philippe Simon, Marie-Laure Bouet 2005 Kasutatud kirjandus Pildid: • http://www.buzzle.com/articles/ancient-egyptians/ • http://www.touregypt.net/featurestories/war.htm • http:// www.mitchellteachers.org/WorldHistory/AncientEgyptNearEastUnit/BlanchetteNileProject /NileRiverProjectMain.htm • http://deitiesdaily.tumblr.com/post/49224251916/april-28th-2013-hapi • http://maailmaimed.wikispaces.com/Asukoht,+selle+kirjeldus.p%C3%BCramiid
ja legende. Kuidas võis juhtuda, et üks suurejoonelisemaid tsivilisatsioone varises, jättes endast tuleviku jaoks maha laialipillutatud varemed ja tühjad, poollagunenud pühamud? Sellele tänapäeval vastust ei teata aga maiade rahvas elab oma järglastes edasi, jätkates oma traditsioone imelise käsitöö kaudu. Castillo püramiid Chichén Itzá Üks maiade rajatud suurlinnu Palengue Kasutatud kirjandus Maailama avastusretk piltides "Tsivilisatsioonid" Mice Corbishley "Muistne Maailm" Õpilase entsüklopeedia Teadusfilm "Maya kadunud kuningriik" National Geographic Video
Jacquie Ta oli Geraldi abikaaasa,kes oli reisi ajal Geraldiga kaasas. Ta aitas Geraldil loomi toita. Bob Talle meeldisid roomajad. Ta teadis roomajatest kõike- roomajate suur spetsialist Sophie - Geraldi sekretär, kes aitab loomadega tegeleda. Bafuti fonn Geraldi sõber, kes aitas tal loomi püüda.Ta oli võõrutajaks Bafutis Elias Mees Eshobi linnast, kellest sai Geraldi sõber. 5. Mis on teose tegevusliiniks, tegevuse eesmärk reis, avastusretk Gerald tahtis luua oma eraloomaaeda. Ta tahtis, et loomad oleksid koguaeg tema juures. Ta tahtis, et ta võib valida, millal neid toita või uurida. Selleks läks ta Edela-Aafrikasse, et leida endale loomi eraloomaaiaks. Tavaliselt otsitakse loomaaed ja siis sinna loomad, aga Gerald tegi täpselt vastupidi. Tema tahtis leida ennem endale loomad ja siis koht kuhu nad elama panna. See, et ta loomi otsis ja
4. Kesksed tegelased on: Maria- peategelane, töötab händlerina koertekarjas Denveri liustikul ja Skagways. Andre-Maria elukaaslane ja ka reisikaaslane liustikul, töötas seal fotograafina. Liz- Dyea laagris Maria hea sõbranna ja toetaja. Robert ja Karen- Dyea laagriülemad. Peter- Denveri liustiku laagriülem. Karen- liustikul kokk ning üks oluliseim laagri kokkuliitja. Ja paljud teised laagrite töölised, koerajuhid ja händlerid. 5. Teose tegevusliiniks on avastusretk Alaskasse ja iseendasse. Maria eesmärk oli õnnetus armastuses purustatud südant minna ravitsema nii kaugele, kui saab ja nõnda sattus ta Alaskale. 6. Seoses looduskeskkonnaga tekkis küllaltki palju probleeme, enamik neist muidugi karmide ilmastikuoludega liustikul. Denveri liustikul tuli harjuda tugeva päikesega, transpordi keerukusega liustikul ja mägedes, pisikese eluruumiga, külma ilmaga, kehvade pesemisvõimalustega, minimaalse ühendusega välismaailmaga, suure
Sisukord Sissejuhatus Orava tutvustus Seisund Väljanägemine Elupaik Pereelu Toidulaud Vaenlased Levik ja arvukus Eestis Huvitavaid tähelepanekuid Sissejuhatus Orav (Sciurus vulgaris) on väike halli või punakaspruuni värvi karvastiku ja pika koheva sabaga näriline, kes peaaegu kogu aeg tegutseb. Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väiksemagi müra puhul. Orav kuulub oravlaste sugukonda, näriliste seltsi ja imetajate klassi. Orava tutvustus Rahvapäraselt hüütakse oravat käbikuningaks. Harilik orav on üks tuntumaid ning armastatumaid närilisi. Alguses elas ta okaspuumetsades. Tänapäeval võib teda kohata ka linnaparkides ja aedades. Oraval on pikad tugevad tagajalad ja teravad küünised, mis aitavad kinnituda puukoorele. Tavaliselt ronib orav puu otsast alla, pea ees. S...
hõbedane ja kuldne. Vana-Mesopotaamia oli kahtlemata kõrgelt arenend tsivilisatsioon, neil oli oma kiri, avastused ja kultuur. Kahjuks aga jääb palju asju sellest ajast teadmata, kaasaarvatud see, kuidas täpselt ikkagi legend Paabeli tornist tekkis ja see kuidas on võimalik, et Mexico lähedale 1. Sajandil ehitatud Päikesepüramiid Mesopotaamia tsikuraatidega nii sarnane on. Kasutatud allikad: Raamat ,,Maailmaimed" sarjast Maailm, avastusretk piltides ,,Kunsti-kultuuri ajalugu" Jaak Kangilaski http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/mesopotaamia.htm http://assyria.synthasite.com/assyyria-kunst.php http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/mesopotaamia_kultuur_karoliinekorol.ht m http://courseweb.stthomas.edu/jmjoncas/LiturgicalStudiesInternetLinks/Mesopotamia nNonChristianWorship/MesopotamianWorshipArchitecture/AncientMesopotamianAr chitecture.html
Elu pärast surma Heiro Kosemets Elu pärast surma Elu pärast surma on teema, mille kohta midagi väga kindlat väita ei saa. Läbi ajaloo on see olnud eelkõige suurte religioonide pärusmaa, kuid ka filosoofia ja tänapäeva teadus hakkab üha enam seda käsitlema. Selgitusi elule peale surma on seinast seina. Paljud usuvad, et inimese hing jääb kummitama vaimuna, satutakse taevasse või põrgu, sünnitakse uuesti kas loom- või inimkujul jne. Sellel teemal on kirjutatud ka mitmeid raamatuid (Vaimude raamat, Vaim Emanueli teadaanded, Reisikirjad vaimuilmast, Sethi raamatud, Michaeli sõnumid, Urantia, Sri Chinmoy, "Reinkarnatsiooni saladus"...) mistõttu võib tekkida küsimus: miks on käsitlused nii kardinaalselt erinevad mida sellest arvata? Kas elu pärast surma jätkub? Materialisti jaoks ei saa jätkuda, sest inimese ajutegevus lakkab. See on suhteliselt uudne seisukoht inimajaloos, kujunes välja teaduse domineerimisega ...
REISIKIRJA LUGEMINE “Saladuslik saar” J.Verne Lars Markus Linnupold Tallinna Reaalkool 8.a 1. Raamat “Saladuslik saar” (J.Verne) ilmus esimest korda aastal 1874. Raamat mida mina lugesin on uuestitrukk, ilmunud aastal 2015, kirjastuses Hea lugu. 2. Tegevus toimus aastatel 1865-1869, Ameerika kodusõja ajal. 3. Tegevuskohaks oli saar, millele raamatu peategelased panid nimeks Lincolni saar. Saart pole tegelikkuses olemas. Saar asub kordinaatidel S 34’57’ ja E 150’30’ Saar asus umbes 200km kaugusel Austraaliast, kagu suunas. 4. Cyrus Smith oli raamatu peategelane. Ta oli põhjaameeriklane, kõhn, kondine, hallikate juuste ja tihedate vurrudega. Cyrus Smith oli elukutselt insener ja tunnustatud teadlane. Ta oli 45 aastat vana. Tal oli leidlik vaim ja ta oli samuti osavate kätega mees. Smith oli nii teoinimene kui ka mõtleja, ehk miski ei valmistanud talle raskusi. Ta oli suurepärase ...
KULD (AU) Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendisümbol on Au ja aatomnumber 79. Puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees, tänu sellele säilib kulla kollane värvus ja läige. Keemiliselt on kuld 11. (ehk IB) rühma 6. perioodi d bloki element. Normaaltingimustes on kuld üks inertsemaid elemente. Seetõttu esineb kulda tihti puhtal kujul kamakatena, teradena kivides, kulla veenides või jõesettes. Harvem leidub kulda ka ühendites, näiteks telluuriga. KEEMILISED OMADUSED Kuld ei korrodeeru ja sära ei tuhmu ,tänu keemilisele toimele on kuld püsiv, seepärast nimetasid vanaaja õpetlased ja alkeemikud kulda metallide kuningaks. Seetõttu on ka kuld väga sobiv materjal valuuta ja ehete tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide...
Tallinna XXX Gümnaasium Suur Pauk Referaat Autor: xxx xxx Klass: 12 Tallinn 2010 2 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................3 Sissejuhatus.....................................................................................................................4 Suur Pauk........................................................................................................................5 Pärast Suurt Pauku..........................................................................................................6 Suure Paugu ajajoon....................................................................................................6 Hubble'i seadus ehk punanihe ning Universumi paisumine............................................8 K...
Püramiididel olevat ka omadusi, mida võiks seletada paranähtustena. Püramiidides toimib mingi tundmatu jõud, mis suudab säilitada toiduaineid, teritada ziletiteri ja aidata inimestel mediteerida. Energiaväljad on kõige tugevamad püramiidi ekstreempunktides: üleval tipus ja maa all. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Desalvo, J. (2009). Püramiidide dekodeerimine: avastusretk maailma salapäraseimatesse ehitistesse. Tallinn: Kirjastus Koolibri. Kinggi, J. (1996). 7 maailmaimet. Tallinn: Kirjastus Olion. Morris, N. (2004). Ajalugu avastamas: Vana-Egiptuse igapäevaelu. Tallinn: Kirjastus Koolibri. http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/pyramiidid (31.03.2012). 9 LISAD GISA 3 SUURT PÜRAMIIDI 10 SFINKS 11 CHEOPSI PÜRAMIID
Ikka üksteist mõjutades, toetades, hävitades, et ise pidevalt uueneda. Üksik puu ei ole mets, aga ta kuulub metsa juurde. Üksik puu võib olla mälestus kunagisest metsast. 16 KASUTATUD KIRJANDUS Tiit Leito 2008 „Eesti metsad“ Eesti Loodusfoto. Hendrik Relve 1993. „Bioloogia 6.klassile“ Tallinn Koolibri Henry Eynard 2002 Maailm avastusretk piltides „Mets“ Sinisukk U. Valk ja J.Eilart 1974 „Eesti metsad“ Tallinn Valgus Kersti Lepasaar, Rein Kuresoo 2005. „Loodusõpetus 6.klassile 1.osa“. Tallinn AVITA Katus A. Ja Tappo E. 1965 „Eesti metsa-kasvukohatüübid“ Tallinn Salumetsad. http://bio.edu.ee/taimed/general/salumets.htm. 18.01.2014 Jänesekapsas. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/janesek.htm 27.01.2014 17
html(2006) 7. http://www.celticattic.com/contact_us/norwegian_connection/mythology.htm 8. http://en.wikipedia.org/wiki/Freya 9. http://www.hurstwic.org/history/articles/mythology/myths/text/tyr.htm 10.http://www.answers.com/topic/norse-mythology 11.http://et.wikipedia.org/wiki/Yggdrasil Lindqvist, H,(1993) Rootsi ajaloo radadel, Põhjala Muuesum ja Riiklik Ajaloomuuseum, Läänimuusumid, Taani Allan, T,(2004) Viikingid, heitlus aegade lõpus, Ilo, Tallinn Hall, R,(2007) Avastusretk viikingite maailma, Koolibri, Tallin Coterell, A,(2001) Lääne mütoloogia entsüklopeedia, Varrak, Tallinn Wilson, D, M, (1980) The Northern World, history of northern Europe a.d. 400-1100, Thames and Hudson Ltd, London -13- 6.Lisad Lisa 1 Vanem Edda On kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu. Edda-luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13
1 VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: SÜNDMUSED 15.sa 1453 – Türklased vallutasid Bütsantsi riigi pealinna Konstantinoopoli. 1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas.
7. Muiste, P., Kiivit, K., Niidumaa, M. 2004. Kütusena kasutatavate raiejäätmete potent- siaal harvendus- ja uuendusraies, Metsanduslikud uurimused 40, 198-207. 8. Production of forest chips in Finland. In: OPET Report 6. 2001, VTT Energy. 9. Vares, V., et al. 2006. Biokütuste kasutaja käsiraamat, Tallinn, 172 lk. 10. Wood Fuel. Heat from the forest. 1983, Domänverket och SSR: Stockholm. 11. Pärast madalseisu on puiduturg ettevaatlik. Metsaleht 25.02.2010. 12. Mets. Maailm. Avastusretk piltides. 2006. Sinisukk. 125 lk. 13. www.metla.fi 14. www.stat.ee. Brosüüri väljaandmist finantseeris: SA Erametsakeskus Täitja: Eesti Biokütuste Ühing Koostasid: Ülo Kask, Peeter Muiste, Villu Vares Tehniline teostus ja kujundus: Eha Kask Trükk: Ecoprint AS Tallinn 2010
Kui nüüd tagasi vaadata, siis oli Laikmaa minek välismaale olnud iga mõistliku ja kaine inimese seisukohast puhtakujuline avantüür, sööstmine teadmatusse. Ometi oli see läbi ja lõhki laikmaalik. Sellelt välisreisilt pärineb ühtekokku üle saja töö ehk peaaegu veerand kunstniku kõigist meieni jõudnud töödest. Selle perioodi looming ei ole tähelepanuväärne mitte ainult kvantitatiivselt, vaid ka kvalitatiivselt. Need võõrsil veedetud viljakad aastad oli Laikmaale tõeline avastusretk ja tema sündmusrohke elukäigu üks kõige eredamaid järke. Võib vist isegi öelda: lõunas veedetud aastatel läbis kunstniku elu ja looming oma kulminatsiooni. 7 Sügisel saadi ka ateljeekool jälle käima - pärast rohkem kui kuus aastat kestnud vaheaega. Õpilaste arv ei olnud esialgu suur, kui nende hulgas oli võimekaid ja heade eeldustega noori. Kodumaises kunstielus seadis Laikmaa eesmärgiks Eesti Kunstiseltsi juhatuse asendamise
„ Pühad kivid Eestimaal“, 2011 (koost Mall Hiiemäe) 41. Kõrvuta (nt R. Järve artikli põhjal) muinasjuttu ja turismireisi. Too esile kolm nende nähtuste sarnasust. liminaalsus ja imaginaarsus • kangelane käitub „seal” maailmas äraspidiselt, teisiti kui tavaelus • koduühiskonna sotsiaalsel struktuuril pole turisti jaoks endist tähendust • turist ei kuulu enam koju, tegelikule paiknemisele vaatamata ei kuulu ta ka sihtkohta • ohutu avastusretk suveniir ja autentsus • suveniir, mille reisija käidud maalt kaasa toob on kui muinasjutukangelase tarvilik tunnismärk imedeilmast – seal maailmas sageli väheväärtuslik, ent kangelase jaoks hädavajalik käigu tõestajana • antropoloogid pidanud turismi uurimisel fundamentaalseks probleemiks autentsust • suveniir standardiseeritud, turismi vahendaja poolt autentsusmarkeriga märgistatud ruum ja aeg
oma lugu rääkida - Vastaspool võib kasutada suunavaid küsimusi selleks, et kontrollida tunnistaja ütluste usaldusväärsust ja saada täiendavat teavet - Küsitleja vastaspool jälgib küsitluse käiku ja vajadusel esitab vastuväiteid kõlbmatute küsimuste kõrvaldamiseks - Kohus võib küsitleda viimasena - Ristküsitluse käigus saab esitada ka muid tõendeid, sj dokumente ja asitõendeid - Ristküsitlus ei ole avastusretk ega kalastusretk (äkki näkkab), vaid hoolega ette valmistatud presentatsioon kohtule, mille eesmärgiks on kohut veenda Mida teha kohtueelses menetluses antud ütlustega? 1. Avaldada KrMS § 289 alusel "usaldusväärsuse kontrollimiseks" - näitamaks, et tunnistaja räägib kord üht, siis jälle teist ning seega ei saa tema jutus kindel olla 2. Kui tunnistajat kohtus küsitleda ei saa, siis avaldada KrMS § 291 alusel ristküsitluse asemel (NB! kui ütlused ei ole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
