McLelland ja Atkinson 1960ndad *edu saavutamine vs läbikukkumise hirm - McLelland motivatsiooni tõukejõudude teooria: >< saavutus >< võim >< kuulumine >< ... ENESEMÄÄRATLEMISE TEOORIA (Ryan ja Deci) - sisemine motivatsioon *keskendub tegevuse enda väärtustamisele (huvid, saavutusvajadus, enda proovilepanek jne) *NT raamatumäng, reis, raamat, film, eriala - väline motivatsioon *keskendub tegevuse tagajärgedele *NT palk, hinne, avalik tähelepanu ATRIBUTSIOONID EHK OMISTAMISED (Weiner 1986/1989) - kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjuseid väärtustatud eesmärkide saavutamisel *edu ja ebaedu seletused: sisemine/väline püsiv/ebapüsiv kontrollitav/kontrollimatu ATRIBUTSIOON - püsiv - ebapüsiv - sisemine VÕIMED: „olen tark/rumal“ JÕUPINGUTUS: „töötasin kõvasti/ei püüdnudki“
jõudis eetrisse 2010. aastal. Kuid firma väitis, et sellel reklaamil ei ole mingit seost kunstnike töödega ja mingit viidet ega seost kunstnike töödele selles reklaamis ei näidatud. Reklaamis näidati massiivseid oranze kangaid lahti rullumas erinevatele hoonetele, monumentidele jne, mis sarnanes väga kunstnike projektile ,,The Gates". Reklaami eesmärk oli näidata kui suurt osa katab AT&T mobiilileviala. (Weiner, 26.05,2010) Christo ja Jeanne-Claude, elu ja looming 18 16. LÕPETAMATA PROJEKTID... Mastaba, Abu Dhabi's on projekt, millega nad alustasid juba 70-ndatel ja varastel 80- ndatel. Selle projekti jaoks on vaja paigaldada 400 000 õli tünni, mis on 150 meetrit kõrge. Kunstnikud kulutasid sellele projektile 70ndatel väga palju aega, kuid siis algas ka Iraani-
Art and Aesthetics in Early Childhood Education TÕLGE Irving B. Weiner . Handbook of Psychology, Educational Psychology. 2003 lk 288-290 The very concept of artistic development and some long-standing models developed to describe it (e.g., Gaitskell, Hurwitz, & Day, 1982; Lowenfeld & Brittaind, 1964; Luquet, 1977) have in fact become a subject of criticism in recent years. Four particular issues have been identified in this collective body of criticism. First, questions have been raised about the appropriateness of unilinear conceptions of development in
Arenguvajadus, Uudishimu, tunnetusvajadus, Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) bioloogiline motivatsioon- Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine: Valu vältimine, Hirm, Uni, Nälg, Janu, Sugutung, Uimastisõltuvus 30. Kontrollkeskme lähenemine –väline (palk, hinne, avalik tähelepanu), sisemine (reis, film, -enda jaoks) Maslow motivatsioonipüramiid Atributsioonid- Atributsioonid ehk omistamised (Weiner 1986/1989)- Kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel, Edu ja ebaedu seletused: 31. Emotsioonide omadused- Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks, Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha, Nendega kaasnevad: muutused inimese füsioloogias, Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu (rõõm, kurbus, viha , üllatus jne)
Töö omaduste mudel (2) TÖÖGA RAHULOLU JA TÖÖSSE SUHTUMINE Kontrolli tunnetamine Töökontrollikese (Work locus of control) Toimetulek sh kohanemine tervis karjäär ametialane sooritus Juhtimine Organistatsioooni keskkonna kontrollimine Erinevad tegevusstrateegiad Juhindumine pikaajalistest strateegiatest Juhtimisttiilid (ümberkujundav vs tehinguline) Otsene, kaudne ja vahendav mõju Edu põhjuste omistamine Stabiilne või muutuv põhjuslikkus (B. Weiner) Stabiilne Ebastabiilne Sisemised põhjused Võimed Pingutus Välised põhjused Ülesande raskus Vedamine Töödikud (workaholics) Töödiku omadused Töödikute tüübid Oates: "pesuehtne" pöörduv situatsioniline pseudo põgenev Machlowitz: pühendunud integreeritud hajus intensiivne Soovitused Protestantlik tööeetika Raske ja pingelise töö austamine Vaba aega ei väärtustata Askeetlik eluviis
· teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology) · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology) TÖÖGA RAHULOLU JA TÖÖSSE SUHTUMINE Edu põhjuste omistamine · Stabiilne või muutuv põhjuslikkus (B. Weiner) Välised põhjused:Ülesande raskus Vedamine Sisemised:Võimed Pingutus Kontrolli tunnetamine Töökontrollikese · Toimetulek · sh kohanemine · tervis · ametialane Karjäär Juhtimine · Stiilid · Otsene, kaudne ja vahendav mõju Töödikud (workaholics) · Töödiku omadused · Töödikute tüübid Oates: "pesuehtne" pöörduv situatsioniline pseudo põgenev Machlowitz: pühendunud integreeritud hajus intensiivne · Soovitused
põhjust. Kui me usume, et toimunu oli kontrolli all, tunneme viha; kui meile näib, et juhtunu oli kontrollimatu tunneme kahetsust. Kui Joe põrus eksamil ja oli eelmisel õhtul pidutsenud, teeb see meile viha, kui aga ta oli olnud möödunud semestril pikalt haige, siis kahetsust (muidugi juhul, kui Joe käekäik meile tõesti oluline on). Esimesel juhul me tunneme, et Joe oli ise süüdi, teisel et tal polnud midagi parata (Weiner, 1982). Toodud näites tekitas meis emotsioone teise inimesega juhtunud ebaõnnestumine, kuid samad tunded võivad tuleneda meie endaga juhtunust. Ka sel juhul on määrav, kas toimunu üle oli meil kontroll või mitte. Kui sündmus oli kontrolli all, valdab meid süütunne (see on nagu enese vastu suunatud viha). Kui me ei saanud asju kontrollida, tunneme kahetust. Meie emotsioone komplitseerib asjaolu, et viha ja süütunne võivad olla segatud moraalse hinnanguga. Kujutame
Ülikooliõpingud on pikale veninud ja isa Juhan Kreutzwaldi surm on sundinud neid kiirustades lõpetama. Ehk on kiirustades valitud ka töökoht väikeses ja saksikus provintslinnas, kus temast peab saama vabalt praktiseeriv arst, kes täidab ka linnaarsti kohuseid. Kohusetunne sunnib täitma antud lubadusi ja 18. augustil 1833. aastal on Marie Elisabeth Saedleri ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi pulmad Viru-Nigulas Vasta mõisas, kus elavad pruudi õde ja õemees Carl Weiner. Algab pereelu oma rõõmude ja muredega, ,,eesti mehe elu ja saksa naise elu, kaksikelu" (G. Suits). Sünnivad lapsed: 11.06.1834 Annette Adelheid, 28.09.1836 Marie Ottilie ja 23.09.1845 Friedrich Alexis. Pereisa väljendab oma tundeid saksakeelsete värsiridadega. Kohustused pere ees kasvavad. Kindlustunnet ja ehk ka prestiizi lisab oma kodu olemasolu ja hoolimata väikesest sissetulekust, ostab ta maja koos kõrvalhoonete ja aiamaaga (tookord Vee, hiljem Riia ja praegu Kreutzwaldi tänavas)
Rotter (1966). Õpilased, kellel on tugev sisemise kontrolli lookus, sooritavad paremini kontrolltöid ja neil on üldse parem õppeedukus kui nendega võimetelt võrdsete, ent valdavalt välise kontrolli keskmega õpilastel. Covington (1992) väidabki, et head hinded kalduvad motiveerima õpilasi, kes seda tegelikult ei vaja, ja halvad hinded kipuvad endast välja viima õpilasi, kes tegelikult vajavad julgustamist kõige rohkem. B. Weiner (1986, 1992) iseloomustab kõrge saavutus-motivatsiooniga õpilasi 3 aspektist. Saavutusmotivatsioon Atributsioonid ja emotsioonid. Emotsioonid mängivad atributsioonide kujunemisel ülitähtsat rolli, sest edu ja ebaeduga kaasnevad alati afektiseisundid. Saavutusmotivatsioon kui edu tõenäosuse ja väärtuse kombinatsioon. Atkinson (1964) määratles üldise saavutus-motivatsiooni edusaavutamismotiivi ja ebaedu vältimise motiivi vahena.
1. Füsioloogilised (seks, vesi, toit, uni jms), 2. Kaitstus (turvatunne, kindlus), 3. Armatus ja kuuluvus, 4. Tunnustus (inimene reguleerib oma käitumist selle järgi, kuidas teised teda hindavad. Alaväärsustunne pärsib enesekindlust ja sotsiaalsust), 5. Eneseteostus (mida elus tahan?). Silmas on peetud keskmist inimest, pole arvestatud neid, kes loobuvad mingitest vajadustest, et saavutada kõrgemaid eemärke. Atributsioonid ehk omistamised (Weiner): inimene püüab leida enda või teiste käitumistele põhjuseid neid mingil viisil tõlgendades. Koosneb kolmest etapist: käitumise märkamine, käitumist peetakse tahtlikuks, põhjus omistatakse seesmistele või välistele teguritele. Viimases etapis teeb inimene otsuseid lähtudes kolmest peamisest kriteeriumist: - Kontrollkese: hindab, kas toimunu tulenes temast endast või olukorrast (sisemine või väline motivasioon)
kaasa. Kuuldes, et Joe kukkus tema jaoks tähtsast eksamist läbi, sest pidutses eelmisel ööl kaua, tunneme tema vastu veidi viha (seda enam, kui ta meile meeldib ja me soovime, et tal kõik hästi läheks). Ent, kui ta põrus eksamilt läbi seetõttu, et oli semestri jooksul tihti haige olnud, tunneme talle enamasti kaasa. Esimesel juhul tunneme, et Joe oli oma ebaõnnes ise süüdi, teisel juhul aga, et ta ei suutnud oma ebaõnne ise ära hoida (Weiner, 1982). Toodud näidetes tekitab emotsiooni teine isik, kuna see on tema, kes tegi (võ jättis tegemata)teo, mille lõpptagajärjeks oli ebaõnnestumine. Kuid sarnase analüüsi rakendamisel, kui emotsioon puudutab kellegi omaenese seisundist olenevat olukorda. Siinhulgas ka asjaolu, kas see keegi suudab või ei suuda oma tegevust kontrolli all hoida. Kui 7
- Võim - isiku õiguste kogum, mis võimaldb jaotada teistele ülesandeid tagada ja kontrollida nende täitmist. - Karismaatiline liider - inimene, kes oskab võimendada oma eeldusi ja on võimeline järgijaid eriliselt mõjutama. 43 Geert Hofstede (1928 - …) - «Kultuuri tagajärjed: tööga seotud väärtuste rahvusvahelised erinevused» (1980). Bernard Weiner (1935 - …) California Ülikooli psühholoogiaprofessor - Otsused põhjuste omistamise protsessis: inimesest ennast või olukorrast; kontrollivad või mitte; püsiv või ebapüsiv käitumine. 44 Psüühikahäired Tänapäevane õige sõna tavapärasest kõrvalekalduvate nähtuste jaoks on psüühikahäired.
Võim- Kui on suur soov teisi kontrollida. Enesemääratlemise teooria (Ryan ja Deci) • Sisemine motivatsioon (Näiteks: soovin seekord olla 5 min kiirem, kui enne). – keskendub tegevuse enda väärtustamisele (huvid, saavutusvajadus, enda proovilepanek jne) • arvutimäng, reis, film, raamat, eriala • Väline motivatsioon (Näiteks: soovin olla parem, kui naabrimees). – Keskendub tegevuse tagajärgedele • Palk, hinne, avalik tähelepanu Atributsioonid ehk omistamised (Weiner 1986/1989) • Kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel • Edu ja ebaedu seletused: Sisemine / väline Püsiv / ebapüsiv- Kas sündmuse asjaolud on püsivad. Kontrollitav / kontrollimatu- Kas sündmuse omadused on meie kontrolli all (Ka meie käitumine). Saavutusmotivatsioon 47 48 • Dweck (1999/2006) mõttemustrite teooria (mindset):
o Internaalsed juhid proaktiivsed ja innovaatilisemad ning on valmis võtma riske. Eksternaalsed pole nii innovaatilised vaid lähevad pigem kindla peale välja. Internaalsed on tugevama ja julgemaotsustusega kui eksternaalsemad. Internaalid analüüsivad ja töötlevad infot paremini läbi ja süstematiseerivad seda infot paremini see on intelligentsusest sõltumatu. Edu põhjuste omistamine o Stabiilne või muutuv põhjuslikkus (B. Weiner) Sisemine edu sõltub meie võimetest, kas meil on võimed v meil pole kui ei oksa laulda jasee v õime puudub siis mis ma ikka peale hakkan. Välised stabiilsed võimed ma ei ole valmis olema müügimees et inimestega kontakti võtma ja esitusi tegema, siis ma ei teegi sest see ongi minu jaoks raske. Sisemine ebastabiiline on pingutus, kas ma pingutasin v ei pingutanud, kui midagi läheb halvasti siis tean et asi oli pingutamises, kui järka kord pingutan rohkem.
Sisemine ja välimine motivatsioon: sisemine Keskendub tegevuse enda väärtustamisele (huvid, saavutusvajadus, enda proovilepanek reis, film, raamat, eriala) välimine - Keskendub tegevuse tagajärgedele palk, hinne, avalik tähelepanu Eesmärgistamine vahe-eesmärk -> vahe-eesmärk -> lõppeesmärk Lõppeesmärgini jõutakse kui kõik vahe-eesmärgid on saavutatud ning algstaadiumis tehakse väiksemad sammud. Atributsioonid e omistamised: Weiner (1986/1989) kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel 1) sisemine/ välimine kas enda kontrolli all või ei 2) püsiv/ ebapüsiv kas valitseb korrapära; kord vedas, aga alati ei pruugi 3) kontrollitav/ kontrollimatu kas on mõtet teha või ei (juhus) Emotsioonid protsessid, mis kutsuvad esile muutused organismis. autonoomne närvisüsteem. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks
Sisemine ja välimine motivatsioon: sisemine – Keskendub tegevuse enda väärtustamisele (huvid, saavutusvajadus, enda proovilepanek – reis, film, raamat, eriala) välimine - Keskendub tegevuse tagajärgedele – palk, hinne, avalik tähelepanu Eesmärgistamine vahe-eesmärk -> vahe-eesmärk -> lõppeesmärk Lõppeesmärgini jõutakse kui kõik vahe-eesmärgid on saavutatud ning algstaadiumis tehakse väiksemad sammud. Atributsioonid e omistamised: Weiner (1986/1989) kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel 1) sisemine/ välimine – kas enda kontrolli all või ei 2) püsiv/ ebapüsiv – kas valitseb korrapära; kord vedas, aga alati ei pruugi 3) kontrollitav/ kontrollimatu – kas on mõtet teha või ei (juhus) Emotsioonid – protsessid, mis kutsuvad esile muutused organismis. autonoomne närvisüsteem. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks
Seevastu valivad kõrge resultatiivse saavutusmotivatsiooniga isikud palju meelsamini keskmise raskusastmega ülesandeid. Madala saavutusmotivatsiooniga õpilased kalduvad valima kas väga kergeid või väga raskeid ülesandeid. Esimesel juhul on kindlustatud edu, teiste puhul on ebaedu alati põhjendatav seletusega, et teisedki ei saa nendega hakkama. Kõrge õpimotivatsiooniga õpilased eelistavad seevastu mõõdukat pingutust nõudvaid ülesandeid. B. Weiner iseloomustab kõrge saavutusmotivatsiooniga õpilasi kolmest aspektist. Need õpilased eelistavad õppesituatsioone, kus tulemused on nende endi tegevuse tagajärjeks; on õppinud seostama tulemusi jõupingutustega; on tundlikud osutustele ja märguannetele, mis viitavad nende jõupingutuse olulisusele. Õpimotivatsiooni kujundamise strateegiad N. Featheri mudel õpimotivatsiooni kujundamisstrateegiate teoreetilise alusena. Tema mudel eduootus korda väärtus ei
käitumisest, maailmavaatest ja psühholoogilistest ressurssidest olenevalt võivad sellel inimesel tekkida mitmed erisugused füsioloogilised (vastu)-mehhanismid reageerimaks ning võitlemaks välismõjutuste vastu. Seega mängib isiksus kausatiivset rolli haiguste puhul. See mudel on tihedalt seotud terminitega psühhosomaatiline haigus ja psühhofüsioloogiline haigus. See mudel ei ütle, et isiksus on ainus haiguse põhjus (Weiner, 1977). Peamiselt on enamike haiguste põhjusteks mitmed erinevad tegurid. Näiteks vigane geen, stressorid (näiteks viirused), vanus jms. Selle mudeli järgi on igal isiksusel soodumus teatud haigustele, kuid enamus neist jäävad sellest puutumata. Bioloogilised kolmandad tegurid Osa bioloogilisi predispositsioone viib tõenäoliselt nii teatud isiksuseni kui ka kindla haiguseni. Näiteks, on
Industreeritud järgimine – käitumine ei ole kooskõlas meie hoiakutega. Atributsiooni teooria: atributsioon -meie uskumused käitumise põhjustest. Heider: inimesed on naiivsed teadurid, kes seostuvad vaadeldavad käitumised põhjustega: - sisemised ja välised (situatsioonilised) Tunneb huvi, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel (vt Weiner, 1986 ja 1989). Seletustega püüavad inimesed lepitada kognitiivset dissonantsi nende kujutletava ideaalse "mina" ja reaalsuse vahel. Kuigi seletused on sageli täiesti subjektiivsed, määravad nad suures ulatuses ära nii käitumise kui sellega kaasnevad emotsioonid meie edasises tegevuses. Weineri järgi on enamik atributsioone iseloomustatavad kolmest aspektist. Kuivõrd inimesed... (1) näevad oma edu ja ebaedu põhjuslikke faktoreid sisemiste või välimistena;
3. Conduct Problems Prevention Research Group. The Effects of the Fast Track Preventive Intervention on the Development of Conduct Disorder Across Childhood. Child Development, 2011, 82(1), lk 331-345. 4. Butler, I. Used and Abused: Engaging the Child in Child Protection. Ilmunud kogumikus „Engaging the User in Welfare Services“ (koostajad A. Pithose ja H. Williamson), 1997, lk 55-68. Birmingham: Venture Press. 5. Chor, K.H.B., McClelland, G.M., Weiner, D.A., Jordan, N., Lyons, J.S. Patterns of out-of-home placement decision-making in child welfare. Child Abuse and Neglect, 2013, 37(10), lk 871-882. 6. Conn, A.-M., Szilagyi, M.A., Albertin, C.S., Blumkin, A.K., Szilagyi, P.G., Franke, T.M. Trends in child protection and out-of-home care. Pediatrics, 2013, 132(4), lk 712-719. 7. Corsaro, W.The Sociology of Childhood. SAGE Publications, 2005. 8. Council of Europe Strategy for the Rights of the Child (2012–2015)
annaabi.ee 
