funktsionaalsedrühmad ja osalaengud- R-O-R Amiin- lammastikühend,on alus ja nukleofiil; NH2 Nimed- liited: amino- ja amiin.NH3-ammoniaak (CH3)2NH-dimetüülamiin/diaminometanool Omadused- lämmastikul asuv nukleofiilsustsentner võtab osa H-sideme tekkest;lühikese C-ahelaga lahustuvad vees hästi;omavahelised H-sidemed on nõrgad kui alkohoolidel; funktsionaalsedrühmad ja osalaengud- NH3/ R3N/RNH2/R2NH ALKOHOL+METALL=2CH3CHOHCH3+2K=2CH3CHKHCH3+H2 ALKOHOL+LEELIS=CH3CH2(CH3)CHCH2OH+NaOH=CH3CH2(CH3)CHCH2ONa+H2O ALKOAAT+HALOGEENIÜHEND=CH3CH2ONa+CH2ClCH2CH3=CH3CH2OCH2CH2CH3+NaCl ALKOHOL+ALKOHOL=CH3CH2OH+CH3OH=h=CH3CHO2CH3+H2O AMIIN+HAPE=CH3NH2+HCl=CH3NH3*Cl Alkoholide ja amiinide happelised omadused- leelisteda reageerivad ägedalt;võivad süttida;metalliga reageerides eralduv H:väga nõrgad happed;moodustab soolasid: ETANOOL- C2H5OH-piiritus;eteeni katalüütilisel hüdraatimisel ja sahhariidide kääritamisel;alkohoolsed joogid ja desinfitseerivad tooted;vähe mürgine
KONTROLLTÖÖ I 1. Märkige tärniga (*) asümeetriline (kiraalne) aatom ja nimetage ühend (5p). a) CH2CH3 CH3CH2CHCH2 CHCH3 CH2CH3 b) OH HOCH2 CHCH3 c) H2N CHCOOH CH3 d) CH3 HOCH2 CCH3 CH3 e) CH3CH2 CHCH3 CI 2. Nimetage see ühend, leia kiraalne tsenter, esitada stereoisomeerid ja määra, kumb neist on S ka kumb R isomeer (5p). CH3CH(OH)CH2CH2OH 3. Nimeta see aine . Kirjuta tema saamise bruttovõrrand, nimeta lähteained, määra reaktsiooni tüüp, leia ja tähista lähteainete reaktsioonitsentrid.( 5p) CH3 H3C CCH2OCH3 CH3 4. Leia ja tähista (+ ja ) reaktsioonitsentrid järgmistes ühendites. Nimeta need ühendid
Alkaani ühendi lõpp aan sillaga. 4 but 8 okt CH3-O-CH3 dimetüüleeter 1 met 5 pent 9 non ROR Lahtise ahelaga alkaani lõpp üül. CH3CH2-O-CH2CH dietüüleeter 2 et 6 heks 10 dek Nim. lõpp on eeter Nimetuse koostamist alustatakse kõrvalrühmadest tähestiku järjekorras. CH3CH2-O-CH2CH2CH3 etüülpropüüleeter 3 prop 7 hept Alküülradikaalide nim
Näiteks metaan ehk ............................ Metaanhape ehk ............................ 2) Süstemaatilised nimetused moodustatakse molekuli struktuuri järgi kindlaid reegleid kasutades. ALKAANI tunnuseks on liide aan. TV 2.1. Alkaanist pärit asendusrühma nim alküülrühmaks. alküülrühmaks Tähis R- alkaan alküülrühm metaan CH4 metüül CH3 etaan CH3CH3 etüül CH3CH2 CH3CH2CH2 propaan CH3CH2CH3 CH3CHCH3 Nimetuste andmine hargnenud ahelaga alkaanidele. Kõigepealt leitakse molekuli valemist pikim süsinikahel ahel, milles süsiniku aatomite arv on suurim. Sellele hargnemata ahelale ehk peaahelale vastav süsivesinik olgu tüviühend. Tüviühendi C aatomid nummerdatakse nii, et asendusrühmad saaksid võimalikult väikesed kohanumbrid.
parafiin - C-ahel koosn 4eedrilistest C a - Hüdrofoobsed a - Keem. Passiivsed n - Pürolüüs ja oksüdeerumine - Kov side; mittepolaarne 12. Eetrid 13. - 14. R- 15. CH3CH2-O- - Püsivad e O-R CH3 - Vähe polaarsed e etüülmetüüle - Kas. Lahustitena t eter - Ei mood tug H-sidemeid e - Saamine: r alkoholaat+alküünhalogeniid 16
Created by Riho Rosin 3 13666326165046.doc.doc 7. EETRID · Eetrite nimetused tuletatakse alkoksorühma (CH3O metoksü-, CH3CH2O etoksü-) abil. · Eetreid vaadeldakse kui süsivesinikke, mille vesiniku aatom on asendatud alkoksürühmaga. · Sümmeetriliste eetrite puhul lubatakse kasutada nimetust eeter ja nimetada süsivesiniku radikaali abil. CH3 O CH3 metoksümetaan, dimetüüleeter CH3CH2 O CH2CH3 etoksüetaan, dietüüleeter 8. ALDEHÜÜDID · Aldehüüdide üldvalem: R CHO. · Funktsionaalrühm: CHO. · Aldehüüdide nimetused tuletatakse süsivesiniku nimetusest, millel on niisama palju süsiniku aatomeid, liite aal abil. HCHO metanaal CH3CHO etanaal CH3CH2CH2CHO butanaal 9. KETOONID · Ketoonide üldvalem: R CO R. · Funktsionaalrühm: CO. · Ketoonide nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetusest, lõpu oon abil
Mõju: Radikaalid võivad põhjustada vähiteket. Vabad radikaalid on väga agarad teiste ainetega reageerima, nad teevad seda valimatult ja enamasti rikuvad selle aine, millega nad reageerivad. Kuidas reageerivad? Radikaal püüab igal võimalusel ühendada oma üksiku elektroni mingi teise osakese elektroniga elektronpaariks, sest nii tekib stabiilne (madalama energiaga) osake. Nt: CH3CH2 + H = CH3 CH3 9. Halogeenilised reaktsioonid. Halogeenid on VII A rühma elemendid (F, Cl, Br, I, At). Alkaani halogeenimine on radikaaliline asendusreaktsioon ja see kulgeb ahelreaktsioonina. 10. Tetraeedriline süsinik 4 üksiksidemega süsinik. Süsinikahel seotud on mitu tetraeedrilist süsinikku. 11. Mida madalam on C o.a., seda rohkem eraldub oksüdeerumisel energiat. Pürolüüs - lagunemine kõrge temperatuuri toimel.
süsivesinike segu Krakkimine Nafta ddestilleerimissaaduste lagunemine lühemate ahelatega ühenditeks Fraktsioneeriv destillatsioon - on destillatsioonimeetod kasutades destillatsioonikolonni, milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon. Alkaanide nimetused/valemid (graafilised, tasapinnalised, lihtsustatud) Tähtsamad alkaanid: CH4 metaan CH3 metüül C2H6 etaan CH3CH2 etüül C3H8 propaan CH3CH2CH2 propüül C4H10 butaan CH3CH2CH2CH2 butüül C5H12 pentaan C6H14 heksaan C7H16 heptaan C8H18 oktaan C9H20 nonaan C10H22 dekaan Isomeerid (Koostamine, füüsikaliste omaduste tuletamine ja põhjendamine) Isomeeride struktuur on erinev, siis erinevad on ka nende omadused ehk omadused sõltuvad aine struktuurist. Füüsikalised omadused: 1. Sulamistemperatuur 2
Inooniline dissotsastsioon toimuvad lahustes. CH3 CH2+ : Cl- CH3 : Cl CH3+Cl Elektrofiil on tühja orbitaaliga ja pos. laenguga osake. Nukleofiid on vaba el. paariga osake, millel on neg. osalaeng. Radikaalne dissotsatsioon (tavaliselt gaasidel) H H H :C: H H :C + H H H Radikaal on suure energiaga osake, mis püüab leida teise osakese, millel on üksik elektron. CH3CH2 + H CH3CH3 JÄTA MEELDE 1. Nuklefiid ühineb elektrofiiliga ja vastupidi. 2. Elekrtofiil ei ühine elektrofiiliga, nukleofiid nuklefiiliga. 3. Elektrofiilsus tsentri tunneme ära pos. laengu või pos. osalaengu järgi. 4. Nukleofiilsus tsentri tunneme ära neg. laengu või neg. osalengu järgi. Elekrofiilif on H+ ja metalli katiioonid. Nuklefiilid on OH- , halogeenid ja happe anioonid. NUKLEFIINE asendussüsteem :OH+CH3CH2Br CH3CH2OH + :Br CH3CH2Br OH:
Propaan C3H8 Heptaan C7H16 Undekaan C11H24 Butaan C4H10 Oktaan C8H18 Dodekaan C12H26 jne Hargneva ahela korral loetakse pikim ahel peaahelaks ja muud ahelad kõrvalahelateks Peaahel määrab nime lõpu Kõrvalahelate asukoht (mitmenda peaahela süsiniku küljes) näidatakse numbriga Kõrvalahelaid nimetatakse nagu radikaale, -aan lõpp asendub lõpuga üül Näiteks: CH3- metüül ; CH3CH2- etüül ; CH3CH2CH2- propüül hargneda võib ka kõrvalahel sellisel juhul on nime andmine keeruline, kuid põhimõtteliselt analoogiline . 3 Lihtsamat hargnevat radikaali CH3CHCH3 kutsutakse isopropüüliks Ühesuguste kõrvalahelate arvu näidatakse eesliidet di-, tri-, jne. Abil Radikaalid järjestatakse tähestiku järjekorras 6. 5. 4. 3. 2. 1.
· Puskarõlid on destilatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. See koosneb peamiselt isobutüülialkoholist ning kahest pentanooli isomeerist. Need alkoholid annavad puskarile ja mõnele teisele alkohoolsele joogile iseloomuliku lõhna ja maitse. Eetrid üldv R-O-R Võrdle alkoholiga R-O-H Eetrite koostises võivad olla ühesugused süsiniku sisaldavad aatomite rühmad. CH3 O CH3 dimetüüleeter või ka erinevad aatomite sisaldavad rühmad CH3CH2 O CH3 etüülmetüüleeter. Eetrid on kergesti lenduvad vedelikud, plahvatusohtlikud. Kõige tuntum eeter on dietüüleeter CH3CH2 O CH2CH3, mida pikka aega kasutati lisaks seespidisele manustamisele ka narkoosina. Viimasel ajal eertit ei kasutata, kuna ta põhjustab ebameeldivaid kõrvalmõjusid. Praegu kasutatakse eetreid põhiliselt lahustitena. MTBE Eetrite üldiseks saamise viisiks on alkoholist tekkinud soolade(alkoholaatide) reageerimine halogeeniühenditega
o Esineb mittepolaarse sideme katkemisel ka siis, kui kovalentne side pole väga polaarne CH3-CH2-CH3 CH3-CH2* + CH3* Cl2 Cl* + Cl* · Iooniline dissotsiatsioon o Tekivad positiivsed ja negatiivsed ioonid o Toimub lahustites, mis moodustavad ioonidega vesiniksidemeid (vesi;alkohol) CH3-CH2+-Cl - : Cl- + CH3CH2+ Nukleofiil elektrofiil 2. Elektrofiil ja nukleofiil vastandlikud osakesed · Elektrofiil o tühja orbitaaliga osakesed o võib olla katioon, kuid tema elektrofiilsustsentril võib olla ka positiivne osalaeng H+, C+, Me+ · Nukleofiil o Vaba elektronpaariga osake
alküünid – sisaldavad süsinik-süsinik kolmiksidet -üün Aromaatsed ühendid ehk areenid sisaldavad aromaatset tsüklit. lihtsaim areen on benseen Benseeni derivaadid aniliin e aminobenseen fenool e hüdroksübenseen 6. Süsivesinike ja alkoholide keemilised omadused Alkoholid 1) Täielik põlemine 2 CH3CH2 CH2 CH2 CH2 OH + 15O2 10CO2 + 12H2O 2) Reageerimine aktiivsete metallidega (nt K ja Na) 2 CH3 CH2 CH2OH + 2Na 2CH3 CH2 CH2O NA + H2 propaan-1-ool (propanool) naatriumpropanolaat (sool) Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
C14H30 tetradekaan tetradek- C15H32 pentadekaan pentadek- C16H34 heksadekaan heksadek- jne... kuni C20 C20H42 eikosaan eikos- Alkaanidest võiks meelde jätta kuni kümne süsinikuni. Tüviühend pikim süsinikahel. See tuleb nimetust andes kõigepealt üles leida. Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm (CH3 - metüül, CH3CH2 etüül jne...). Alküülrühma tähistatakse tähega R-. Nimetuse andmine: 1) Kõigepealt tuleb tuvastada pikim ahel (tüviühend). 2) Vaadata kui palju ja missuguseid asendusrühmi on peaahela (tüviühendi) küljes. 3) Vastavalt reeglitele (jälgides asendusrühmade asukohti) see nummerdada. 4) Fikseerida asendusrühmade asukoht kasutades peaahela numbreid. Nummerdamist alustatakse sealt, kus asendusrühmad või
On kõik veest raskemad, tihedus kasvab molekulmassi suurenemisega. Ei lahustu vees, kuid hästi lahustub orgaanilistes lahustites ja on ise head lahustid paljudele orgaanilistele ühenditele. On värvuseta imala lõhnaga ühendid, sageli narkootilised, raskesti süttivad, peaaegu mittepõlevad, mürgised. IV KEEMILISED OMADUSED 1. reageerimine leelistega CH3 CH2Cl + NaOH CH3CH2OH + NaCl 2. reageerimine alkoholigaa CH3CH2Cl + CH3CH2OH CH3CH2 O CH2CH3 + HCl dietüüleeter 3. reageerimine alkoholaadiga CH3CH2Cl + CH3CH2ONa CH3CH2OCH2CH3 + NaBr 4. reageerimine soolaga CH3CH2Cl + CH3COONa CH3COOCH3 + NaCl metüületanaat 5. reageerimine amiiniga CH3CH2Cl + CH3NH2 CH3CH2 NH3 CH3 + HCl etüülmetüülamiin V KASUTAMINE Alkoholi saamisel Eetri saamisel Estri saamisel Fluori ja Cl ühendid freoonid CF2Cl2
Ei lahustu vees, kuid hästi lahustub orgaanilistes lahustites ja on ise head lahustid paljudele orgaanilistele ühenditele. On värvuseta imala lõhnaga ühendid, sageli narkootilised, raskesti süttivad, peaaegu mittepõlevad, mürgised. IV KEEMILISED OMADUSED 1. reageerimine leelistega Created by Riho Rosin 9 13666324649407.doc.doc CH3 CH2Cl + NaOH CH3CH2OH + NaCl 2. reageerimine alkoholigaa CH3CH2Cl + CH3CH2OH CH3CH2 O CH2CH3 + HCl dietüüleeter 3. reageerimine alkoholaadiga CH3CH2Cl + CH3CH2ONa CH3CH2OCH2CH3 + NaBr 4. reageerimine soolaga CH3CH2Cl + CH3COONa CH3COOCH3 + NaCl metüületanaat 5. reageerimine amiiniga CH3CH2Cl + CH3NH2 CH3CH2 NH3 CH3 + HCl etüülmetüülamiin V KASUTAMINE Alkoholi saamisel Eetri saamisel Estri saamisel Fluori ja Cl ühendid freoonid CF2Cl2
Üldiselt küllaltki suure molaarmassiga Alkoholid -ool R-OH CH3CHCH3 Aatomite vahel on kovalentne side (side, mis tekib ühise elektronpaari OH moodustumise tõttu) propaan-2-ool Amiinid -amiin -NH2 CH3CH2-NH-CH3 Vesilahused ei juhi elektrit etüülmetüülamiin Keemilised reaktsioonid kulgevad üldiselt aeglaselt CH3CH2-NH2 Lagunevad juba 400 0C juures
norgad sidemed. · Struktuur tetraeedriline 2. Keemilised omadused: · Reaktsioon veega RNH2 + H2O RNH3+ OH- RNH3+ + OH- · Nukleofiilsed omadused: reageerib halogeeniuhenditega: NH3 + CH3CH2Br CH3CH2NH3Br see reageerib alustega: CH3CH2NH3Br + NaOH CH3CH2NH2 + NaBr + H2O (seda protsessi saab järkata) · Amiini saamine alkoholist: CH3CH2OH + NH3 CH3CH2NH2 + H2O CH3CH2NH2 + CH3CH2OH (CH3CH2)2NH2 + H2O Nukelofiilide tugevus reastatult: 1. amiinid 2. alkoholid 3. halogeenide ühendid. 4 Amiinide esindajad Metüülamiin (CH3NH2) · Ammoniaagi lõhnaga gaas · Tekib valkude roiskumisel. · Kautatakse keem. Sünteesis lähteainena ja külmutusseadmetes.
naftast c.)isomeerumine: CH3CH2CH2CH3CH3CH(CH3)CH3 seotud Sama süsinike arvu krakkimisel või vesinikega. korral on hargnenud destilleerimisel d.)tsükliseerumine: C6H14C6H12+H2 ahela puhul Kasutatakse e.)dehüdrogeenimine: CH3-CH2-CH3CH2=CH-CH3+ ,st°,kt° kütusena ja H2 paljude teiste ainete saam. 3.)Radikaaliline asendusreaktsioon halogeenidega väiksem
mitteglütserooliestreid (vahad, sfingolipiidid). 4. C aat. arv: kaksiksidemete arv kaksiksidemete asend C16:0 16 süsinikku ja ei ühtegi kaksiksidet; palmit(iin)hape e heksadekaanhape, CH3(CH2)14COOH. C 18: 2 9,12 18 süsinikku ja kaks kaksiksidet 9 ja 12 asendis; linoolhape e 9,12- oktadekadieenhape, CH3(CH2)4(CH=CHCH2)2(CH2)5COOH. C18:3 9,12,15 18 süsinikku ja kolm kaksiksidet 9,12 ja 15 asendis; -linoleenhape, 9,12,15- oktadekatrieenhape, CH3CH2(CH=CHCH2)3(CH2)6COOH. 5. Neutraalsete rasvhapete puhul on domineeriv cis-isomeerne vorm. Ole(iin)hape C18:1, 9-oktadetseenhape (joonista ise omale!) 6. Rasvad glütserooli (propaantriooli) ja rasvhapete estrid. Sisaldavad kahe või kolme erineva rasvhappe radikaale. CH2O(I rasvhappe)CHO(II rasvhape)CH2O(III rasvhape) Vahad rasvhapete ja pika süsinikuahelaga alkoholide (nn rasvalkoholide) estrid. R1-CO-O-R2
Kasutamine: · Kasutades sarrusena klaaskiudu, kevlarkiudu või C-kiudu, toodetakse FST-komposiite lennundusele · PF vaiguga kaetud puitplaadid järelveetavate suvilate põrandana · Kihilise paberplastiku aluskiht · Kertopuu sideaine · Tekstoliit · Kiuliste soojusisolatsioonmaterjalide sideaine (klaasvill, kivivill jne) 7. a) Etaanhape+etanool = tekib ester CH3COOH + CH3CH2 OH= CH3COOCH2CH3 + H2O c) d) akrüülhape + etüleenglükool CH2=CHCOOH + HOCH2CH2OH .............. 8. Kuidas kõvendatakse küllastamata polüestervaike? 1) Kõvendamine on ristsidemete tekitamine. Stüreeniga kõvenevad (parafiini-sisaldavad): kiirendina kasutatakse V2O5, initsiaator: peroksiide või hüdroperoksiide; inhibiitor: hüdrokinooni (pikendab eluiga) isolaator: vahad, parafiin (takistavad kõvendi aurustumist)
CH3 N + HCl CH3 N H · Cl CH3 CH3 Osakesed c ja e ei saa olla nukleofiilideks, sest kõik lämmastiku elektronipaarid on neis seotud. 5. CH3 CH2 H CH2 CH3 N H N CH3 CH2 CH2 CH3 6. CH3CH2OCH2CH3 kt° on 35 °C, (CH3CH2)2NH kt° on 55 °C ja CH3CH2CH2CH2OH on 118 °C. Eetri molekulid ei moodusta omavahel vesiniksidemeid. Vesiniksidemed amiini molekulide vahel (vt eelmine ülesanne) ei ole väga tugevad (miks?), küll on aga vesiniksidemed tugevad alkoholis. 12 6. KÜLLASTUMATA ÜHENDID (LK 104105) 1. -sideme kohta lugege lk 15 ning -sidemest lk 9293. Pöörake tähelepanu nende sidemete geomeetriale, s
Tõsiste kõrvalefektide ilmnemine üksikutel patsientidel. - I – III faasis on vajalik patsiendi nõusolek, aga kui patsient pole võimeline seda andma (vaimuhaiged, lapsed). - Patenteerimine – ei tohi olla avalikustatud enne. - - - - L7: Ravimidisain ja ravimi-sihtmärgi interaktsioon - Milliseid võtteid kasutatakse ravim-sihtmärk interaktsioonide optimeerimiseks? - Asendusrühmade varieerimist (nt alküülrühmade asendamist), - CH3-, CH3CH2-, CH3CH2CH2- jt kasutatakse ajela pikkuse ja sidumise mahu uurimiseks. Raske vahetada. Suurem maht võib tähendada suuremat selektiivsust retseptori suhtes (täidab tasku nt), väiksemad kõrvalnähud. Nt Adrenaliin vs Isoprenaliin. - - Varieerimine aromaatse tuuma asendajate puhul (aktiivsuse suurenemine, rühma asukoha muutus), - Suhteliselt lihtne, nt OH-rühm para või meta asendis on erineva
Butaan C4H10 Oktaan C8H18 Dodekaan C12H26 jne Hargneva ahela korral loetakse pikim ahel peaahelaks ja muud ahelad kõrvalahelateks Peaahel määrab nime lõpu Kõrvalahelate asukoht (mitmenda peaahela süsiniku küljes) näidatakse numbriga Kõrvalahelaid nimetatakse nagu radikaale, -aan lõpp asendub lõpuga üül Näiteks: CH3- metüül ; CH3CH2- etüül ; CH3CH2CH2- propüül hargneda võib ka kõrvalahel sellisel juhul on nime andmine keeruline, kuid põhimõtteliselt analoogiline . Lihtsamat hargnevat radikaali CH3CHCH3 kutsutakse isopropüüliks Ühesuguste kõrvalahelate arvu näidatakse eesliidet di-, tri-, jne. Abil Radikaalid järjestatakse tähestiku järjekorras 6. 5. 4. 3. 2. 1.
Butaan C4H10 Oktaan C8H18 Dodekaan C12H26 jne Hargneva ahela korral loetakse pikim ahel peaahelaks ja muud ahelad kõrvalahelateks Peaahel määrab nime lõpu Kõrvalahelate asukoht (mitmenda peaahela süsiniku küljes) näidatakse numbriga Kõrvalahelaid nimetatakse nagu radikaale, -aan lõpp asendub lõpuga üül Näiteks: CH3- metüül ; CH3CH2- etüül ; CH3CH2CH2- propüül hargneda võib ka kõrvalahel sellisel juhul on nime andmine keeruline, kuid põhimõtteliselt analoogiline . Lihtsamat hargnevat radikaali CH3CHCH3 kutsutakse isopropüüliks Ühesuguste kõrvalahelate arvu näidatakse eesliidet di-, tri-, jne. Abil Radikaalid järjestatakse tähestiku järjekorras 6. 5. 4. 3. 2. 1.
Nomenklatuurireeglitest arusaamine nõuab antud juhul lisaks funktsionaalsete rühmade nimetuste tundmisele veel järgmisi baasarusaamu. • Orgaaniline radikaal: see on orgaanilise ühendi molekuli jääk, millest on elimineeritud üks vesinikuaatom (radikaal omab vähemalt ühte vaba sidet). Nii näiteks saadakse metaanist metüülradikaal, etaanist etüülradikaal jne, tabel 2. CH4 või CH3-H (metaan) CH3- (metüülradikaal) CH3CH3 või CH3CH2-H (etaan) CH3CH2- (etüülradikaal) Mitme vesinikuaatomi elimineerimine annab mitmevalentse radikaali. NB! Mõistet ”orgaaniline radikaal” ei tohi segi ajada mõistega ”vaba radikaal”. Viimane on ühe või mitme paaristumata elektroniga osakene. • n-Alkaanide (CnH2n+2) ja nende radikaalide nimetused (vt tabel 2). 10 • Teised enamlevinud süsivesinikradikaalid (-grupid) (vt tabel 3). • Süsinikuaatomite tüübid.
annaabi.ee 
