väljumisajad, liinid (lähtekoht- sihtkoht). 13 Piletite ostu ja müügiga seotud asjad. 16 Bussi numbrimärgi number, registreerimisnumber (bussi ID), kohtade arv. 18 Bussi tehnilise olukorra eest vastutab mehhaanik. Tehniline olukord on bussi mootori ja bussi turvalisuse ning sõidukõlblikkuse kontroll 24 Kõikide bussijaamas asuvate busside nimekiri. Kontekstiskeemil ei ole ruumipuudusel näidatud ka andmevoogu, et bussijaama juhataja saab süsteemilt informatsiooni isikute kohta, kes soovivad asuda bussijaamas tööle. Bussijaama juhataja võib need isikud kas vastu võtta või ka tagasi lükata. Vastavast otsusest teavitatakse koheselt ka töötaja kandidaate. 1.1.2 Välimine kontekstidiagramm soov broneerida
Reis põlvamaale Jaana Terreping Info reisi kohta 2 päeva. Toimub Põlva maakonnas. Sportlikud , veekindlad riided kaasa esimeseks päevaks. Teisel päeval põhiliselt ringi jalutamine linnas . Esimene päev 11.20 Saame kokku Tartu bussijaamas , kus kell 11.30 väljub buss (628) Põlvasse. (Reis on 50 minutit) 11.20 Jõuame Põlva bussijaama kust me kohe vahetame bussi , et sõita Mooste Mõisasse , kus me ööbime . 12.00 Oleme Mooste mõisamajas , kus me paneme kotid ära , võttes kaasa ainult lõuna ja vajalikud esemed spordi tegemise jaoks. 13.00 Liigume oma päeva harrastuste läbiviimis kohta Ahja jõe äärde. Sealt me saame sõita kanuuga Ahja jõel . 14
Raamat U. Koi kaasus Raamat U. Koi (RUK) on peagi 80. juubelit tähistav vanaproua, kelle ainsaks kireks elus on lugemine. Seda eelkõige seetõttu, et tema lapsed ja lapselapsed teda praktiliselt vaatamas ei käi vaid istuvad parema meelega internetis. RUKi poolhaiglaslik kihk on osta endale kõik reisiteemalised raamatud, mis kätte satuvad. 01.04.2019, kui RUK ootas EL liikmesriigi Eufooria pisikese piirilinna bussijaamas bussi, et pealinna raamatulaadale sõita, astus tema juurde ootamatult müügimees hr Määri Pähe, kes professionaalina raalis välja suhtlusvaegusega vanamemme ja pakkus uskumatut “diili” - ta saaks nüüd ja kohe osta endale poehinnast kuni 30% soodsamalt reisiraamatute sarja “Minu Utoopia” osad 1-10 5-aastase järelmaksuga (kokku ainult 50 EUR kuus). RUK-ile noormees väga meeldis ja olles rõõmus selle üle, et temaga nii kena poiss juttu rääkis ja ka tema tervise
mida tõlgendada. Raamat U. Koi kaasus Raamat U. Koi (RUK) on peagi 80. juubelit tähistav vanaproua, kelle ainsaks kireks elus on lugemine. Seda eelkõige seetõttu, et tema lapsed ja lapselapsed teda praktiliselt vaatamas ei käi vaid istuvad parema meelega internetis. RUKi poolhaiglaslik kihk on osta endale kõik reisiteemalised raamatud, mis kätte satuvad. 01.04.2011, kui RUK ootas EL liikmesriigi Eufooria pisikese piirilinna bussijaamas bussi, et pealinna raamatulaadale sõita, astus tema juurde ootamatult müügimees hr Määri Pähe, kes professionaalina raalis välja suhtlusvaegusega vanamemme ja pakkus uskumatut “diili” - ta saaks nüüd ja kohe osta endale poehinnast kuni 30% soodsamalt reisiraamatute sarja “Minu Utoopia” osad 1-10 5 aastase järelmaksuga (kokku ainult 50 EUR kuus). RUK-ile noormees väga meeldis ja olles rõõmus selle üle, et temaga nii kena poiss juttu rääkis ja ka tema tervise
See oli sms laenu plakat. Kohe tärgatas talle mõte võtta sms laenu ja selle raha eest osta endale sobiv kleit. Mõeldud tehtud. Mõne aja pärast piiksus telefon sõnumiga, et raha on kantud kaardile. Kodu tee möödus Triinul nüüd palju rõõmsamalt. Kui oodatud päev kätte jõudis sõitis Triinu rattaga poodi ja ostis endale kleit ja kõrged kingad. Raha jäi tal natuke üle ning et asi täiuslik oleks, läks ta juuksurisse, kus lasi teha lokid. Triinu pidi õhtuni bussijaamas olema, sest koju ta ei saanud minna, kuna teised oleksid siis teada saanud, et ta läheb peole. Ta vaatas kella ja nägi, et oleks õige aeg minna. Ta hüppas ratta peale ja hakkas sõitma. Kui ta peopaika jõudis viskas ta ratta põõsasse, ja jooksis kohe sisse. Lavale vaadates nägi ta naist krooni ja lilledega. Tuli välja, et ta kell oli kaks tundi taga. Triinu hakkas ukse juures kõva häälega ropendama, nutma, karjuma ja laamendama
matkaga – kanuu rent nende käest) • Telk + magamiskott – ööbimine toimub telkimiseks mõeldud aladel • Söök + jook VARUSTUS Varustus matkale kaasa – üldine: • Varuriided ja -jalanõud – ilm on muutlik, kõigeks peab valmis olema • Vihmariided, päevitusriided (vastavalt ilmale) • Päikesekreem, putukatõrjevahend • Karastusjook või tee • Midagi näljakustutuseks • Esmaabivahendid ÜLDINE LOGISTIKA • Kogunemine Tallinna bussijaamas. Tellitud buss viib noored Otepääle • Kuna eelnev matkakogemus ei ole oluline, siis raskem varustus jäetakse bussi, mis viib need ööbimiseks valitud kohtadesse. • Viimasel päeval võtab buss noored Kooraste aheljärvistult ning transpordib turvaliselt Tallinnasse tagasi. 1. PÄEV • Loeng varustusest, ohutusest ja üldisest matka kulgemisest • Otepää – Kekkose matkarada 11km • Kekkose matkarada – 15km • Telkimine Kääriku spordikeskuse alal 2. PÄEV
1Taust Tegemist on maaliinide bussijaamaga. Reisijad ostavad bussipileti klienditeenindaja käest. Dispetšer saadab busse välja ning võtab vastu, annab bussijuhtidele teekonnalehed, dokumentatsiooni. Bussijuht sõidab talle antud liinil, viies reisijad oma sihtkohtadesse, vajadusel müüb ka bussipileteid. Busside tehnilise seisukorra eest hoolitsevad autolukksepad ning mehaanikud. Bussiliiklus toimub sõidugraafikute alusel, mis töötatakse välja arvestades klientide sõiduharjumusi. Bussijaamas teenindab reisijaid mitu erinevat bussifirmat. Käesolevas projektis ei käsitleta bussijaamas asuvate teiste teenuste osutajaid (pakiveoteenus, kioskid, kohvikud, poed, sularahaautomaadid jne), autolukkseppade ja mehaanikute ülesandeid ja palgaarvestust. 1.2 Organisatsiooni eesmärgid Bussijaama eesmärgid on: Klientidele reisiteenuse osutamine Bussiliikluse korraldamine arvestades klientide vajadusi ja bussifirmade poolt pakutavaid teenuseid
Juhtus väga palju kurbe asju. Nad käisid surnuaias, kus Kristina üldse ei tahtnud olla. Anja ütles, et ta lähen pissile kuigi tahtis ära joosta. Kuid ta ei suutnud seda kuna Kristina nuttis jubedalt ja hüüdis ta järel. Anjal hakkas väga kahju ja jooksis ta juurde tagasi lohutama ja rahustama. Nad rändasid nii kaua kuni nad kasahstani jõudsin. Seal nad proovisid linna hääletada. Nad olid üksikus maakohas kus polnud eriti autos, seetõttu ütles Anja Kristinale et ta bussijaamas puhkaks. Pärast seda kui Anja läks autosi vaatama tuli hull autojuht kes sõitis magavale Kristinale otsa. Kristina suri pärast seda. Anja proovis ja proovis teda äratada üles kuna ta ei suutnud uskuda, et ta surnud on. Anja nuttis väga hullusti. Pärast ta mattis ta kuskile üksikusse ja läks ise minema kasashtani tema vanaema juurde. Kui ta Kristina vanaema juurde jõudis tahtis ta õelda talle, et ta lapselaps suri ära, kuid
Oli hommikune ja õhtune pikapäevarühm. Pikapäevarühmas sai õppida ainult neid aineid, milles õpilane ei olnud hea, teised tuli õppida kodus. Hommikune pikapäevarühm oli tund aega enne tundide algust, kaheksast üheksani. Tunnid algasid kell üheksa. Kui tunnid lõppesid, siis algas kell neli pikapäevarühm, mis kestis kella viieni. Koolibuss oli kaks esimest ringi siis juba ära teinud, siis tuli kolmas ring, ning kuus läbi kümme minutit oli ema Suuremõisa bussijaamas. Pool seitse sai ta koju, sest tal oli üks kilomeeter koju minna. Hommikul läks buss veerand kaheksa. Liinibussiga, mis väljus Kärdlast kell 14.30, ei tohtinud koju minna, sest kaassõitjad hakkasid virisema, et buss on lastega ülekoormatud, lapsed peavad sõitma koolibussiga. Neid ei huvitanud, et esimese klassi laps saab õhtul kell pool seitse koju, kui väljas on juba kottpime, poed kinni ja karjanaised lüpsavad lehmi. Kell pool kolm läks liinibuss, kuid sellega
8. Mis on seoses arvutite tulekuga raamatukokku muutunud? E-raamatukogu on tekkinud 9. Loetle telefoni eeliseid e-posti ees? Info kiirem liikuvus ei pea trükkima teksti aega kulub vähem 10. Loetle e-posti eeliseid telefoni ees? Odavam 11. Loetle faksi eelised e-posti ees? Dokument tuleb paberi peal 12. Loetle e-posti eelised faksi ees? Mugavam ja odavam 13. Loetle internetis oleva sõiduplaani eeliseid bussijaamas oleva sõiduplaani ees? Saab otsida erinevat pidi sõiduplaane nt liini järgi või peatuse järgi või kellaaja järgi kättesaadavam ja kiirem 14. Millist infot leidub maakondade, linnade kodulehel? Info linnade külade kohta ametiasutused ja nende töötajad hädaabi numbrid ajalugu üritused pildid jne teenused lasteaiad ja koolid 15. Loetle e-ajalehe eeliseid tavalise ajalehe ees? Saad lugeda seda mis sind huvitab ei pea ajalehte ostma , saab vanemaid uudiseid ka
Õpetaja palus meist osadel tahvli ees teatud teemal rääkida, kuid peaaegu kõik olid sunnitud oma kõnelemise lõpetama esimese lausega, sest õpetaja katkestas kõnelemise. Põhjuseks olid alati ebasobivad zestid, mis olid omakorda põhjustatud ebakindlusest. Näiteks hakkasid minul endal väidetavalt põlved liikuma ja tõmblema, teistel esines näiteks enda pükste näperdamist, liialt ülbet pealehakkamist, publikuga mittesuhtlemist, enda kätega mittemidagi ütlevate zestide tegemist. Bussijaamas panin tähele ühte väikest seika, kus ma ise lasin ühe naisterahva endast järjekorras ettepoole- selle tegevuse ajal ei kasutanud ma tõepoolest mitte ühtegi sõna, vaid viipasin temale nähtavalt käega bussi ukse poole, seejärel ta naeratas lahkelt ja sisenes bussi. Nüüd, kui olin lugenud tarka raamatut kehakeele kohta, oskasin juba omi järeldusi teha enamus tegevuste kohta bussis. Näiteks nägin, kuidas
muusikat, lauldakse karaoket, osaletakse noortekeskuse üritustel kohapeal ja väljasõitudel ning loomulikult suheldakse teiste omavanustega. Küsimusele, et mida on noortekeskus kohalikele noortele andnud, ei osanud Taimi esialgu vastata. Peale väikest arutamist leidis ta, et noortel on lihtsalt üks tore koht suhtlemiseks, mängimiseks, sportimiseks ja teadmiste omandamiseks. Lisaks saavad kaugemalt pärit lapsed siin aega parajaks teha ega pea jahedate ilmadega bussijaamas külmetama. Noortekeskuse juhataja ja noored Taimi on alati öelnud, et lapsi ei saa jagada headeks ja halbadeks. ,,Siia ilma sünnivad kõik inimesed puhaste olevustena. Milliseks kujuneb üks või teine laps ei sõltu eriti lapsest endast, vaid paljudest välisteguritest," seletab ta oma seisukohta, ,,halba last ei olegi olemas, igas lapses on midagi head, peab ainult oskama selleni jõuda."
Ketiõli Ketilukk Kummieeblid, pump Kalts, pisike hari, kummikindad Nipukas – poldid, mutrid Kodar 3tk Matkal võib rattaga kõike juhtuda, seega on hea, kui matkajuhil on ratta parandamiseks vahendid kaasas. Kuna matk toimub metsas, tuleb arvestada, et kui midagi rattaga juhtub, siis pole abi kuskilt võtta – tuleb ise hakkama saada. 2. MATKA LOGISTIKA, TRANSPORDIVAHENDID Üldine logistika Kogunemine Tallinna bussijaamas. Tellitud buss viib noored Otepääle – rattad on juba varasemalt Otepääl valmis. Kuna eelnev matkakogemus ei ole oluline, siis raskem varustus jäetakse bussi, mis viib need ööbimiseks valitud kohtadesse. Viimasel päeval võtab buss noored Kooraste aheljärvistult ning transpordib turvaliselt Tallinnasse tagasi. Marsruudi kirjeldus Esimene päev: Matk algab Otepääl loenguga rattast üldiselt ning sellega kaasnevast varustusest ja tehnikast.
5 Paide Taig Läksin sama põhimõttega Taigi, et saada kolmnurkne joonlaud, seal helistasin , rääkisin joonlauast. Klienditeenindaja kuulis, ootas kuni ma kõne ära lõpetan ja siis ta pakkus mulle erineva hinnaga, erineva suurusega joonlaudu, küsis kas ma midagi muud ei soovi. Analüüs: Klienditeenidaja oli vägagi viisakas, sõbralik ja abivalmis Ettepanekud : Siin oli ka kõik korrektne. Ning mul ettepanekuid ei ole. 6 Paide bussijaam Käisin Paide bussijaamas, et uurida kui palju maksab kuukaart ja mis kuupäevast, mis kuupäevani seda osta saab. Seal ootasin üle 20 minuti klienditeenindajat. Analüüs: Klienditeenindaja ei olnud üldse huvitatud oma tööst ja ta ei olnud ka viisakas. Ning ta ei vabandanud, et pidin tema järgi ootama. Ettepanekud: Klienditeenindaja võiks olla viisakam. Ta peaks vabandama, kui on kuskil ära ja hilineb. Ta peaks oleme kiire ja korrektne. 7 Paide Bussijaam
suhtlus taastus siis kui Mihkel helistas Aabelile ja teatas,et ema oli surnud. Aabel kutsus poja kohe enda juurde, nad rääkisid üksteisele enda eludest. Mihklil oli poeg ja naine, ta töötas advokaadina, tal oli oma maja. Isa ja poja usaldus ja suhtlus taastus, Aabel rääkis talle Tahtamaast ja Mihkel aitas isal saada Tahtamaa endale ja hiljem toetas teda Tahtamaa projektis. 6. Kes on Juhan Soova, millised olid suhted Aabeliga? Soova Juss ja Aabel kohtusid juhuslikult Vabaduse väljaku bussijaamas. Juss oli Aabeli koolikaaslane/klassivend ( kumbki neist)..Juss rääkis,et töötab Kuressaare mudaravilas. Kui Aabel sai teada,et tema Tahtamaa maal asub muda , sõitis ta koos Margega asja Saaremaale uurima. Seal võttis ta ühendust Jussiga ja kutsus ta endale appi. Juss aitas Aabelil määrata palju muda on ja kui hea kvaliteediga see on( kvaliteet oli väga hea). Aabel ostis Jussile abi eest konjaki ja maksis veitsa raha. Hiljem töötas Juss Aabeli mudaravilas. 7
Haiglasse saabudes on patsient elevil ja kärsitu. Vestluse ajal tõuseb korduvalt püsti ja kõnnib ruumis ringi. Kirjeldab, et avastas nädalad tagasi endal võime diagnoosida ja ravida haigusi, mida tavameditsiin veel ei võimalda. Samas on tekkinud hirm, et tema annet võidakse kurjasti ära kasutada ning, et on inimesi, kellele tema eriline anne pinnuks silmas on päästjaks. Viimastel päevadel on püüdnud abivajavaid inimesi aidata, viibides nende leidmiseks kaubanduskeskustest, bussijaamas jt rahvarohketes paikades. Enda tervislikku seisundit peab heaks, samuti meeleolu. Haiglasse jäätmist peab oluliseks, kuna tunneb ennast siin turvaliselt ja samas mainib, et siin on tal võimalik abivajajatele lähemal olla. Skisoafektiivne häire Skisoafektiivne häire koosneb peamiselt raske meeleoluhäire perioodist, kus on esikohal depressioon, mania või mõlemad korraga, ning selgelt eristuvast tüüpiliste
Viimati oli ta ise kodus käinud 18. juulil ning jättis ka pojale veidi raha. Ljudmilla oli see, kes leidis oma abikaasa ja poja 21. juulil surnuna nende korterist ning helistas häirekeskusesse mõni aeg pärast koju jõudmist. Järgmine tunnistaja oli Potsinade alt naaber Triin Kark. Ta mäletas kellaaegade täpsusega toimunut, mis oli järgmine: 20. juuli õhtul kell veerand üheksa kuulis ta ülevalt korterist Andrei ropendamist ning seejärel kukkumist. Siis käis ta korra bussijaamas ning tagasi tulles ei kuulnud ta enam midagi. Tema rääkis, et üldiselt on seal korteris rahulik ning mingeid kaklusi ega sõimlemisi ta ei kuule ja, et Sergei ei olnud eriti suur joomamees, aga Andreile meeldis rohkem napsutada. Ta mainis ka, et lapsepõlves oli ta Sergeiga natuke läbi saanud ning talle tundus Sergei rahulik inimene olevat. Järgmine tunnistaja oli majahoidja Valentina Sinovjeva. Ta ütles, et ta oli kadunuid tundnud umbes 30 aastat
Nad hakkavad koos otsima teed maja juurde kuhu Aap maha jäi. Maja on teisel pool järve ning nad peavad minema ümber järve. Ühel hetkel märkavad nad järvel parve, mida Karina testima läheb, et ehk saab sellega üle järve. Kuid kui Karina parve peal on kaotab ta tasakaalu ning kukub istukile ning samas tuleb laine mis viib parve kaldast eemale. Karina libiseb parvelt vette ning upub. Ühel hetkel ärkab Karina haiglas, tema kõrval seisab Marius, kes rääkis talle et Karina oli Tartu bussijaamas kukkunud ja pea nii õnnetult ära löönud, et on sellest hetkest peale koomas olnud. Anari oli saanud omale neeru kelleltki noorelt 25 aastaselt mehelt , kes kukkus katuselt . Aap oli olnud Karina väike vend Anari ning kui Karina väike oli ei osanud ta Anari nime öelda ning kutsus teda Aabuks. Mulle see raamat meeldis kuna selles oli palju põnevust, õudu ja samas ka hoolimist ning heasoovlikust.
Aprill 2000 1982. aasta 23. aprilli soe ning tuulevaikne hommikupoolik tõotab helilindistamiseks sobivat õhtut ja ööd. Üritan maalesõiduks raadiomajast autot lunida, aga seal on päevakorras muud asjad, ja kui on muud asjad, siis "linnud vaikigu". Ka loodusmuuseumis pole mul õnne ja nii vinnan kodinad selga ja lähen pärastlõunasele Voose bussile. Näen välja nagu koormaeesel. Inimesed tänaval vangutavad päid, bussijaamas küsib keegi, kas kardan tulekahju, et kogu oma vara kaasas kannan. Ei, mina ei karda tulekahju, mina lähen lindistama konnade hääli. Kevadised kruusateed on sandid ja buss raputab kohutavalt, aga bussijuht lohutab sõitjaid: bõvajet i huu¯e! (Tuleb ette hullematki!) VOOSELT KÕMBIN Külvandu poole. Tee ääres sulaveelompides krooksuvad rohukonnad, ent tuul puhub piki teed ja lindistamisest ei tule midagi välja, sest mikrofon, mida seekord kasutan, ei talu tuuleõhku.. Ja
PEATÜKK VIIS Martin nägi magades und kus zoloogia õpetaja kes vaid põlvepükstes must valgeid liblikaid tema kodus ringi ajas. Peale tähtsusetu postkaardi lugemist Narva-Jõesuust istus Martin maha kuid pani tähele, et 10 minutit on selleni kui Isabella pidi mööda kõndima, et too teda näeks pistis ta pea aknast välja ja natuke hiljem kui Isabella oli mööda kõndinud läks ta ka ise tema järele ja kokkuleppiti kell üks bussijaamas kokkusaada, et Piritale minna. hiljem leidi inimtühi rannariba Pirita ja Merivälja vahel kui mööda sõudis Boris Mänd kaaslasega mis häiris Martinit mis oma korda häiris Isabellat kell tekkisid kahtlused kas nad peaks ültse ikkagi tegema mida teevad. Nad vahetavad siis istepaika liigutes randa kus toimub pikk ja sisurikkas dialoog mille tulemusena selgub, et Isabell tahab, et Martin kutsuks teda tema juudi nime pidi ehk
Karinal meelde, et on Aabu jätnud Mariuse majja. Nad lähevad Pärdiga tagasi maja poole aga teele jääb ette lai jõgi mille nad ületama peavad. Karina läheb parve peale aga kohe kui sinna peale läinud on kannab parv ta merele ja aina kaugemale ja kaugemale. Pärt ei oska ujuda ega saa ka Karinale appi minna, Karina kukub parvelt maha ja vajub vee alla. Nüüd kui Karina silmad avab leiab ta ennast haiglast, ema on nutetud näoga Karina kõrval ja räägib, et Karina kaotas teadvuse bussijaamas komistamise tõttu ja seetõttu ei saanud operatsioonile minna, Karina vennale Anarile oli aga siseorgan leitud ja ta oli nüüd terve. Karinal on mälus üks suur must auk, ta ei mäleta juhtnunust enam mitte midagi. See kõik oli olnud üks suur unenägu. Hiljem saab Karina aga teada, et oli kunagi väiksena oma venda Anarit Aabuks kutsunud ja haiglast öeldakse, et keegi poiss koeraga oli Karina musta koti haiglasse toodunud. Karina nagu mäletaks midagi, aga tegelikult ei mäleta ka
ee meelespea, kohalesõit, registreerumine. Kõik on Broneerimine ja info: www.lastelaager.ee tehtud lapsevanemale ja lapsele väga kergesti kätte- Kaja Sepp saadavaks ja selgeks. MTÜ ANDI HIIUMAA SUVELAAGER Suve jooksul korraldasime Hiiumaal suvelaagreid Kohe alguses püüdsime välja selgitada laste huvid, kokku kolmes vahetuses. vastavalt sellele jaotasime tegevused järgnevateks Kogunesime Tallinna bussijaamas, kust alustasime päevadeks. sõitu Hiiumaale. Laagri ajal oli noortel võimalus ratsutada (suure- Esimesel päeval tutvusime ümbrusega, veetsime mad huvilised ratsutasid praktiliselt iga päev aega rannas, korraldasime tutvumis- ja muidki mänge. kutselise treeneri käe all), sõitsime kaatriga lai- 42
Esitab küsimusi teiste haigete kohta: Mis tal valutab? jne; pöörab tähelepanu asjadele arsti laual ja apteegis, nimetab rohkem detaile (kraadiklaas, lusikas, purgid, telefon jt). Kõnelemine · Õpetaja küsimused: Kas ema on kinos? Kas laps on poes? Kas nad on haiglas? Kellel on köha? Kellel on palavik? Kas arst on mees või naine? Kas tal on pril- lid või ei ole? Kellega ema räägib? Mida arst ütleb? Kas ema ja tüdruk on laste- aias või apteegis? Kas nad on apteegis või bussijaamas? Mida tüdruk teeb voodis? · Lapsed lõpetavad laused: Ma olen ...; Me oleme arsti ...; Arst küsib ...; Ma puh- kan ...; Varsti ma saan ... Käeline tegevus Laps värvib ainult peategelase. Järgmisel aastal terve pildi. 73 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 13. VASTLAPÄEV Kuulamine Täna on vastlapäev. Me oleme õues ja kelgutame. Vastlapäeval me sõidame hobu- sega ja mängime vurriga
Arvan, et ta väljus verena südamest. Olete te pannud tähele, kuidas inimesed kõhelema hakkavad, kui sa neid pikalt vaatad ? Kas teate ,et inimesed lihtsalt muutuvad ülepäeva? Olete lihtsalt suure vihaga klaasi vastu maad visanud ja peale seda hüsteeriliselt naerma hakanud, kuni lõpuks pisarad tulevad? Olete kunagi tundnud midagi,mida te teate, et mitte kunagi enam tundma ei hakka? Olete tundnud ennast kõrvalise isikuna oma sõprade seltsis ? Olete bussijaamas kontserti andnud inimestele, keda seal ei ole olnud? Olete kunagi tundnud, et kõik on perfecktne ? Olete tundnud ,et tahaks lihtsalt kõik perse saata ning lihtsalt minema minna ? Olete kunagi mõelnud ,et kas see koht ,mis seal "Viru valge" reklaamis on tõesti olemas? Olete te kunagi mõelnud ,et fuck up kõik ja paneme pidu nii ,et järgmine päev ärkate kuskilt ,kus te mitte kunagi pole olnud ? Alati, kui sa oled kurb, mõtle kellegile või millegile heale. Alati, kui sa oled
annaabi.ee 
