Järgnes plahvatuslik majandusareng. Sisepoliitika Kommunismi leviku Säilis kaheparteisüsteem – Moodustati Ajutine Valitsus; Kolm tsooni liitusid üheks peatamine – makartism leiboristid ja konservatiivid. pahempoolsed vaated; väga demokraatlikuks, korraldati Bundestagi (kommunistide eemaldamine, ebastabiilne poliitiline olukord valimised, mille võitsid parempoolsed hukkamine, vallandamine). – 12 aasta jooksul 22 valitsust kristilikud demokraadid. Kantsleriks sai Kondrad Adenauer.
Bundesrepublik Deutschland 1949-1990 23. mail 1949 jõustus läänetsoonide Saksamaal uus põhiseadus, mille alusel loodi Saksamaa Liitvabariik. Uus põhiseadus rõhutas rohkem inimõigusi ning võimude lahusust (et välistada Ermächtigungsgesetzi võimalikkust tulevikus). Põhiseaduse järgi valitakse Saksamaa parlament (Bundestag, 614-kohaline) neljaks aastaks (välja arvatud siis, kui kantsleri soovil president kuulutab välja erakorralised valimised). Bundestagi kõrval on ka nö. parlamendi ülemkoda (Bundesrat, 69-kohaline), mis valitakse liidumaade (Bundesländer) esindajatest. Saksamaa riigipea on liidupresident (Bundespräsident), kes valitakse viieks aastaks selleks kokkutuleva valimiskogu (Bundesversammlung10) poolt. Bundespräsident nimetab valitsusjuhi (Bundeskanzler) kandidaadi, üldjuhul valimistel võitnud partei juhi. Kantsler
kehtestati totalitaarne riigikord ja moodustati Saksa Demokraatlik Vabariik. Lääneriikide tsoonides asuti aga teostama demokraatlikke reforme. • 1945 – Berliini 4 riigi deklaratsioon • 1947 – Bizonia USA ja SB sektoris • 1948.a. toimusid vabad valimised ja valitud liidumaade esindusorganid algatasid uue põhiseaduse väljatöötamise. • 23.05. 1949 - Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse väljakuulutamine Saksa Liidupäeva ehk Bundestagi valimistel saavutasid võidu parempoolsed kristlikud demokraadid, Saksa LV kantsleriks sai Konrad Adenauer (kantsleriks1949- 1963) • 1949 okt. – Saksa DV Sotsiaalne turumajandus • Kristlik-demokraatlik valitsus asus teostama radikaalselt majandusreformi sotsiaalse turumajanduse nime all. Sotsiaalse turumajanduse teoreetikuks ja eestvedajaks oli Saksa LV majandusminister Ludwig Erhard. • Sotsiaalne turumajandus seisnes selles, et
Teos konstrueeriti kaheks nädalaks, mille jooksul ta pidi näitama Miami elanike harmooniat vee ja maaga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Riigipäevahoone Christo ja tema naine saatsid selle installatsiooni jaoks 662 parlamendisaadikule selgitava kirja 25. veebruaril 1995.a. saadi Bundestagi nõusolek, pärast debatte ja hääletust Riigpäevahoone kaeti tulekindla kile ja alumiiniumi kihiga Vaja oli 100000 m2 tulekindlat polüpropeeni kiudu ja 15 km köit Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sissemähitud org Click to edit Master text styles Second level
parteist jäävad kolm paremale ja ülejäänud vasakule. KristlikDemokraatlik Liit (CDU), KristlikSotsiaalne Liit (CSU) ja Liberaalne partei (FDP) on parempoolse suunitlusega. Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD), Rohelised (Bündnis90/Grünen) ja IdaSaksa kommunistidest võrsunud Demokraatlike Sotsialistide Partei (PDS) jäävad vasakule. Tegelik võitlus võimu pärast käib siiski vaid kahe suurema partei, CDU ja SDP, vahel. 1998.a. septembris toimunud Bundestagi valimistel said võidu sotsiaaldemokraadid (SPD), kes koalitsioonis Rohelistega moodustasid nn. punarohelise valitsuse pärast rohkem kui 15 aastat kestnud CDU/CSU võimulolekut. Kasutatud materjal : http://www.mfa.ee/est/kat_228/1790.html
a. septembri otsus avada Austria piir, mis lihtsustas idasakslaste põgenemist läände. 1989.a. oktoobris astus Honecker tagasi ning 9. nov. langes Berliini müür. Saksamaa ühinemisläbirääkimised algasid 1990.a. mais ning lõppesid sept.-s. Sõlmitud Moskva lepinguga otsustati, et ühendatud Saksamaa jääb NATOsse, kuid NSV Liidu väed võivad seal olla veel 4 aastat. 3. okt. 1990 Saksamaad ühinemised. Pärast ühinenud Saksamaal toimunud Bundestagi valimisi sai riigi kantsleriks H. Kohl. Jugoslaavia lagunes pärast riigipea J. Tito surma paljudeks omavahel vaenutsevateks üksusteks: Serbia, Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia 1990.aastail puhkes seoses Jugoslaavia lagunemisega Balkani sõda, millele järgnes aastail 1992-1995 Bosnia kriis. Vaenutsemise ajal rikuti inimõigusi ja rakendati massirepressioone, mille eest vastutavad mitmed tolleaegsed poliitikud anti rahvusvahelise kohtu alla (Serbia eksjuht Slobodan Milosevic).
sümboliks. Tänapäeval ei ole kotka ametlikud kujutused ainult vapil, vaid ka föderaalsete ametiasutuste lippudel. Kotkas on ka Saksamaa presidendi- ja ametnike pitsatite standardkujutis. Weimari perioodi ajal loodi erinevaid kujundusi, mis erinesid peamiselt oma kuju ja tiibade positsiooni poolest. Suur ja väga priske kotka kujutis kaunistab Bundestagi, Saksa parlamendi koda. Seda kutsutakse mõnikord nimega "paks kukk". Peale ametnike kujutuste, on lubatud kotkast kunstlikult muuta, kotkas on ka saksa müntidel ja markidel. Saksamaa riigikorraks on parlamentaarne demokraatia. Saksamaa president valitakse viieks aastaks. Hoolimata sellest, et ta on riigipea, pole tal poliitilist võimu. Tema ülesanneteks on vastuvõetud seadustele alla kirjutada, liidupäeva valimised välja kuulutada, valitsuse ametisse kinnitamine ja ametist vabastamine
kuid nende mõju on jäänud tagasihoidlikuks. Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU), Kristlik- Sotsiaalne Liit (CSU) ja Liberaalne partei (FDP) on parempoolse suunitlusega. Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD), Rohelised (Bündnis90/Grünen) ja Ida-Saksa kommunistidest võrsunud Demokraatlike Sotsialistide Partei (PDS) jäävad vasakule. Tegelik võitlus võimu pärast käib siiski vaid kahe suurema partei, CDU ja SDP, vahel. 2005. aasta septembris toimunud liidupäeva (Bundestagi) ennetähtaegsetel valimistel võidu saanud Kristlik-Demokraatlik Liit ja Kristlik-Sotsiaalne Liit (CDU/CSU) moodustas sotsiaaldemokraatidega (SPD) valitsuskoalitsiooni. 3 http://www.vm.ee/est/kat_228/ (19.02.2009) 7 2. LOODUS Saksamaa asub Kesk-Euroopas, seal on parasvöötmeline kliima. Looduslikult jaguneb Saksamaa kolmeks piirkonnaks: jääaja liustike poolt vormitud
3) Missuguseks riigiks kujunes SLV, kuidas korraldati selle valitsemine? SLV kujunes parlamentaarset tüüpi föderatiivseks vabariigiks. Kõrgeimaks föderaalvõimuorganiks sai parlament, mis koosneb kahest kojast: Liidupäev e Bundestag valiti üldvalimistel proportsionaalse esindatuse põhimõttel; Liidunõukogu e Bundesrati liikmeid valisid liidumaade maapäevad ning kõik liidumaad olid võrdselt esindatud. Valitsus eesotsas liidukantsleriga toetus Bundestagi enamusele. 4) Mida kujutab endast Marshalli plaan, Trumani doktriin, NATO, VMN ja VLO? Marshalli plaan nägi ette 13 miljr dollari eraldamist Euroopa majanduse taastamiseks Trumani doktriin nägi ette kommunismi pealetungi peatamise NATO 1949. loodud ühise poliitilise juhtkonnaga, ühise sõjalise juhtimisega ning võimaliku kallaletungi tagasilöömiseks mõeldud ühendatud sõjajõududega lääneriikide kaitse liit. VMN 1949
väga selgelt tugevdati kantsleri institutsiooni rolli parlamendiga võrreldes. Selle otsuse järel sai saksamaast kantsleri vabariik. 1981 a vahetub saksamaal võim Bundestag avaldab umbusaldust Helmund Schmiti juhtitud sotsdem ja vabdem valitsusele ja ametisse asub Kohli juhitav kristlike dem ja vabade dem koalitsioon. Helmut Kohli arvates siiski talle ei piisa, et ta sai vüimule läbi umbusaldusavalduse ja tahtis saada suuremat legitiimsust . Tahtis Bundestagi laiali saata ja korraldada erakorralised erakorralise parlamendivalimised 82 a. Laialisaadetud Bundestagi saadikud kaebavad Kohli peale 29 konstitutsioonikohtusse väitega, et Bundestagi laialisaatnmine oli PS vastane. Konstitutsioonikohus leidis , et Kohli tegutsemine oli PS kooskõlas . Kohli jaoks on see suur võit , sest see ka hirmutab Bundestagi ning nad on hiljem väga ettevaatlikud umbusaldusavalduste esitamise vastu
valitsus Parlament Bundestag võtab vastu seadusi, määrab ametisse valitsusjuhi(liidukantsleri) presidendi funktsioonid on esinduslikud Kolm parteid: Kristlik-Demokraatilik Liit/Kristlik Sotsiaalne Liit(KDL/KSL) Vaba Demokraatlik Partei(VDP) Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei(SDP) 80. aastatel asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas keskkonnakaitsjaid ja mitmeid teisi protestiliikumist sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli kristlik demokraat Konrad Adenauer tema partei võimul 20 aastat. SLV majandus 1940. lõpul oli Lääne-Saksamaa majanduslikult väga raskes olukorras: Linna purustatud Nappis toitu, riideid, esmaseid tarbeesemeid Lisandunud olid miljonid Ida-Euroopast põgenenud sakslased Käis spekuleerimine ja hangeldamine, riigis valitses kaardisüsteem
valitsus → Parlament – Bundestag võtab vastu seadusi, määrab ametisse valitsusjuhi(liidukantsleri) → presidendi funktsioonid on esinduslikud Kolm parteid: Kristlik-Demokraatilik Liit/Kristlik Sotsiaalne Liit(KDL/KSL) Vaba Demokraatlik Partei(VDP) Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei(SDP) 80. aastatel asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas keskkonnakaitsjaid ja mitmeid teisi protestiliikumist → sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli kristlik demokraat Konrad Adenauer → tema partei võimul 20 aastat. SLV majandus 1940. lõpul oli Lääne-Saksamaa majanduslikult väga raskes olukorras: Linna purustatud Nappis toitu, riideid, esmaseid tarbeesemeid Lisandunud olid miljonid Ida-Euroopast põgenenud sakslased Käis spekuleerimine ja hangeldamine, riigis valitses kaardisüsteem
Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid. Need on KDL/KSL (Kristlik- Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit), VDP (Vaba Demokraatlik Partei) ja SDP (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei). 1980. a. asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas endas keskkonnakaitsjaid ja mitmesuguseid teisi protestiliikumisi ning mis sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli aastail 1949-1963 kristlik demokraat Konrad Adenauer. Tema partei oli võimul 20 aastat ja 1949. a. 73-aastane Adenauer ise valitsusjuht 14 aastat. MAJANDUS. 1940. aastate lõpul oli Lääne-Saksamaa majanduslikult väga raskes olukorras, sest linnad olid purustatud, nappis toitu, riideid ja kõige esmaseid tarbeesemeid. Lisandunud olid veel miljonid Ida-Euroopst põgenenud sakslased, kes samuti vajasid eluaset, toitu, riiet. Käis
Liit ongi ju selle eesmärgiga loodud, et olla liitlased ja abistada üksteist. Kreeka abiprogrammi pikendamise kiitis heaks 542 saadikut, mis on suurim toetus Bundestagis pärast kriisi algust, kui tõrvatilk oli samuti olemas – 32-st vastu hääletanud saadikust oli 29 riigikantsler Angela Merkeli kristlikud demokraadid, mis näitab, et Saksamaa seadusandjad on väsinud Kreeka üha korduvast päästmisest, kui päästetav ise seda justkui ei tahagi. Pärast Bundestagi heakskiitu lubas Alexis Tsipras, et nad hakkavad kõvasti tööd tegema. Ateena lubas samuti täita endale võetud rahalised kohustused ning viia ellu reforme. Kreeka peaministri sõnul on taaskord käes aeg ellu viia reforme, mida Kreeka vajab ning mida siiani ükski valitsus ei ole varem muude kohustuste ja mõjuvõimsate huvide tõttu teha üritanud. Valitsusjuht lubas, et tema sotsiaalse päästmise valitsus alustab järelejätmatuid jõupingutusi
kuuluvaid liike suhteliselt harva ja Ühendriikide mudeli sarnast mudelit pole mujal praktiliselt üldse. Omavahel kõige sarnasemad on parlamentaarsed vabariigid. Parlamentaarsete valitsemisvormidega seondub presidendi institutsioon, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast praesidens. Antiikajal tähistati sellega mingi kollegiaalse organi eesistujat, mitte aga riigipead. Tänapäeval on ta kasutusel nii riigipea kui ka kollegiaalse organi esimehe tähistusena (Bundestagi, konstitutsioonilise kohtu president). Esmakordselt kasutati presidenti riigipea tähenduses USA-s -- leiti, et see nimetus on rohkem seotud vabariikliku valitsemisvormiga. USA tekke algul ainuisikulist riigipead polnud, nii seadusandlik kui täitevvõim kuulusid Kontinentaalkongressile. See valis enda hulgast presidendi, kelle ainus funktsioon oli koosoleku juhatamine. 22
Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid: KDL/KSL (Kristlik-Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit), VDP (Vaba Demokraatlik Partei) SDP (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei). 1980. a. asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas endas keskkonnakaitsjaid ja mitmesuguseid teisi protestiliikumisi ning mis sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli aastail 1949-1963 kristlik demokraat Konrad Adenauer. Tema partei oli võimul 20 aastat ja 1949. a. 73-aastane Adenauer ise valitsusjuht 14 aastat. SLV majandus 1940. aastate lõpul oli Lääne-Saksamaa majanduslikult väga raskes olukorras: linnad olid purustatud, nappis toitu, riideid ja kõige esmaseid tarbeesemeid. lisandunud olid veel miljonid Ida- Euroopast põgenenud sakslased, kes samuti vajasid
Peale Saksa Demokraatliku Vabariigi ühinemist 1990. aastal, on föderaalne kotkas olnud üheninenud Saksamaa sümbol.Kotka ametlikud kujutused ei ole vaid vapil, kuid ka föderaalsete ametiasutuste lippudel. See on ka Saksamaa presidendi- ja ametlike pitsatite standardkujutis. Weimari perioodi ajal loodi erinevaid kujundusi, mis erinesid peamiselt oma kuju ja tiibade positsiooni poolest. Suur ja väga priske kotka kujutis kaunistab Bundestagi, Saksa parlamendi, koda. Seda kutsutakse mõnikord nimega "Fette Henne" (paks kukk). Peale ametlike kujutuste, on lubatud föderaalset kotkast kunstlikult muuta ning see on leidnud tee müntidele, markidele ning föderaalsete võimude kirjapäistele. Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 21 Lipp Saksamaa lipp (vt. lisad) oli Saksa Liidu lipp ning Saksamaa lipp aastatel 1919-1933 (Weimari vabariik). 1949-1990 oli ta Lääne-Saksamaa lipp ning alates 1990. aastast taas
6. Kuna mõlemal poolel oli tuumapomm, hoiti tuumasõda ära. NL elanikkond kannatas rohkem selle all, kuna rahva arvel sellise tehnika areng. PT 25 DEMOKRAATLIK MAAILM 1. USA kommunismi leviku peatamine, lisaks ei lubatud ka kommuniste tagakiusata, võimul olid demokraadid; vabamajandus. PR 46 koostati põhiseadus ja kiideti heaks referendumiga; langetati valimisiga. SAKS lõppes diktatuur, 1949 põhiseadus, Bundestagi valimised Läänetsoonides. SB välispoliitika ehk India iseseisvumine, rahvad soovisid iseseisvust, India iseseisvus valutult. 2. Prantsusmaal vahets nn IV vabariigi ajal valitsus 12 aasta jooksul 22 korda probleem jäi püsima. USAs nõiajaht kommunistidele 1954. 3. Demokraatia levik maailmas. Impeeriumi kooshoidmiseks peale sõda enam jõudu polnud. Endised koloniaalriigid leiavad, et ainult Euroopa ei
enam midagi teha ning neid polnud enam kusagile panna. Sõjaväe ülevalpidamiseks kulutatud raha oleks võinud kasutada hoopis elujärje parandamiseks. 9. Saksamaad “külma sõja” ajal. Pärast teist maailmasõda jagunes Berliin okupatsioonitsoonideks. Lääne-Berliin oli Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA kontrolli all ning Ida-Berliin Nõukogude Liidu all, kommunistlik diktatuur, rahva olukord halb. Lääne-Saksamaal viidi läbi reforme, 1949 põhiseadus. Saksa Liidupäeval e. Bundestagi valimistel saavutasid võimu parempoolsed kristlikud demokraadid. Majanduslik olukord raske, raha oli kaotanud väärtuse, must turg õitses. Valitsus otsustas sotsiaalse turumajanduse rajamist. Leiti, et riik ei pea majandust vahetult reguleerima, ent peab kehtestama reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas vaba konkurentsi, millega kaasnesid avatud turg, eraomand ja stabiilne raha
Kinnitab ametisse peaministri Vabastab PM-i ettepanekul ametist ministreid Avab peale valimisi uue parlamendi 1. istungi Lõunatab PM-iga iga nädal Seega ülesanne: "konsulteerida, julgustada, hoiatada" · Teoorias võib Briti monarh: kuulutada sõda, sõlmida välislepinguid, vallandada PM-i, jne Saksa liidupresident: Valitud spetsiaalse kogu poolt (Bundestag + liidumaade esind.) Kinnitab ametisse kantsleri ja vabastab PM-i ettepanekul ametist ministreid Võib Bundestagi laiali saata, kui valitsus kaotab usaldushäälet. Kuulutab välja seadusi ja võib neid ka vetostada, kuid teeb seda vaid Konstitutsioonikohtuga nõu pidades. Tooge välja pool-presidentaalse süsteemi põhilised tunnused ja illustreerige neid näidetega mõnest riigist või riikidest, mille kohta te teate, et tegu on pool-presidentaalse süsteemiga! · Vähelevinud: Prantsusmaa, Soome, Leedu, Poola, Portugal. Üldjooned: President on otse valitud teatud tähtajaks (Prants. 5 a)
survegruppide esindajad. Et takistada korruptsiooni, mida survegruppide kuluaaripoliitika võib põhjustada, püütakse muuta lobistide tegevust võimalikult läbipaistvaks ja kontrollitavaks. Saksamaal on vastu võetud hulk lobismi reguleerivaid seadusi. Näiteks avaldatakse eriväljaandena nn lobby nimekiri, kus on kirjas kõik organisatsioonid ning nende esindajad, kes taotlevad juurdepääsu parlamendikuluaaridesse ja föderaalvalitsusse. „Bundestagi liikme koodeksi” kohaselt peab iga parlamendisaadik deklareerima oma endised ja praegused kontaktid survegruppidega. USA-s võeti asjakohane seadus vastu juba 1947. aastal. See sätestab lobistide akrediteerimise sarnaselt ajakirjanike akrediteerimisega ning kohustab neid avalikustama oma survegrupi seisukohad menetluses olevate seaduseelnõude osas. 3.3 Parlamendijärelevalve Kolmandaks parlamendi funktsiooniks on järelevalve valitsuse üle.. Parlamentaarsetes
Nad lootsid, et jõuavad piire omal jõul nii kaua kinni hoida, kuni lääneriigid appi tulevad. 4. II MAAILMASÕDA. 1.09.1939-2.09.1945 Sõja tulemusena iseseisvus: Island 1944 Küpros 1960 Malta 1964 34 4.1 SAKSAMAA LIITVABARIIK Kujunes USA, Suurbritannia ja Prantsumaa okupatsiooni tsoonidest. Lõhenemine algas 1948 lääne- tsoonis läbi viidud rahareformiga. 1949 - Saksamaa lõhestus ametlikult. 1953 - SLV Bundestagi valimistel kehtestati 5% künnis. 1961 - Bundestagis olid ainult KDL/KSL, VDP, SSDP. (KDL - Kristlik-Demokraatlik-Liit; KSL - Kristlik-Sotsialistlik-Liit; VDP - Vaba Demokraatlik Partei; SSDP - Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei; Kommunistlik partei oli väike). 1983 - pralamenti pääsesid ka Rohelised. 1949-1969 - võimul olid parempoolsed (KDL/KSL). 1969-1982 - koalitsiooni valitsus, mille moodustasid SSDP ja VDP ehk nn Sotsiaal-Liberaalne koalitsioon.
endises sotsialistlikus Jugoslaavia). Vabariigi riigipea üldnimetuseks on teoorias president. Riikide praktikas on kasutatud ka teistsuguseid nimetusi, Eesti 1933. a põhiseaduses näiteks riigivanemat. Sõna "president" tuleneb ladinakeelsest sõnast praesidens, millega antiikajal tähistati kollegiaalse organi eesistujat. Tänapäeval kasutatakse sõna "president" vahel ka kollegiaalse organi esimehe tähistamiseks (näiteks Saksamaal Bundestagi president, konstitutsioonikohtu president). 33. Mida kujutab endast presidentaalne (dualistlik) vabariik? Presidentaalset ehk dualistlikku vabariigi nimetatakse ka USA-tüüpi vabariigiks. Täpselt samasugust mudelit kui USA-s pole aga teistes riikides kasutusel. Kõige üldisemalt iseloomustab ühendriikide mudelit see, et võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte on täpselt ja rangelt välja joonistatud. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, täitevvõim kuulub presidendile
korralduse tõttu, samuti Šveitsi Konföderatsiooni ning Belgia parlamendid (nüüdseks on Belgias kinnistunud kolmest üsna autonoomsest regioonist koosnev föderatiivne moodustis). 92 Erandlikud on Suurbritannia ning Saksa LV parlamentide ülemkojad: - Lordide Koda on eluaegsete liikmetega seisuslik organ (suurima liikmete arvuga - 1183 liiget - koda Euroopas üldse), - Saksa LV Bundestagi ülemkoja - Bundesrati - liikmete tähtaeg sõltub sellest, milliselt liidumaalt mis tähtajaks ta valiti, sest liidumaad määravad igaüks ise selle tähtaja. Ka Eestis kehtestati 1. Jaanuarist 1938.a. kehtima hakanud põhiseaduse kohaselt kahekojaline parlament - Riigikogu, mis koosnes nn esimesest kojast e Riigivolikogust (80 liiget) ning erialusel samaks tähtajaks moodustatavast Riiginõukogust (sätestatud: 40 liiget - teoreetiliselt aga enamastki: vrdl b1 ja c1)
annaabi.ee 
