Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius lll ajal Kuuria paavsti õukond, kirikuelu keskvalitsus Legaat paavsti volitatud esindaja teistes maades Kirikukogu eri maade kõrgvaimulikke ühendav kogu Bullad paavsti ametlikud seisukohavõtud Kümnis kirikumaks kiriku ülalpidamiseks Benediktlased: · 6. Sajand · Püha Benedictus · Kanti musta rüüd · Elati rangelt kloostris, päevaplaani järgi · Füüsiline töö · Kõik pidid alluma kloostriülemale Tsistertslased: · 11. Sajand · Nime sai Citeaux kloostri järgi · Kanti valget rüüd · Lähtuti Benedictuse reeglitest · Nõuti luksusest loobumist · Karmimad kombed
Ta andis välja nii palju kodanikuvabadusi, et tal õnnestus Prantsuse revolutsiooni alguses välja antud Isiku- ja Kodanikuvabaduste Deklaratsiooni nimetada tema seaduste plagiaadiks. Joseph valitses ilmselt tõelise valgustatud monarhi ideaali vääriliselt, kuid paraku ei suutnud enamik toonasest eliidist tema vaimustust valgustusideede osas jagada ning ka lihtrahvas ei mõistnud neid. Muudatusi tehti ka kirikutes. Kirik allutati senisest enam riigivõimule. Paavsti bullad tuli enne nende avalikustamist keisrile esitada. Kolmandik kloostritest riigistati. Vähendati kirikupühade arvu. Nagu paljude teisteski katoliiklikes maades, ei pälvinud kiriku mõju piiramine rahva poolehoidu. Sellega pahandas Joseph II kirikukogu. Senini oli igalpool riigikeeleks ladina keel, kuid Jospeh II ajal asendati see keel kogu riigis saksa keelega. Ta tahtis teha Austriast Saksa riigi. Kõige suuremat vastuseisu kohtasidki Joseph II reformid Ungaris ja Belgias
kaupa tähtsamatest sündmustest, näiteks Püha Nikulause annaalid.) HAGIOGRAAfILISED- pühakute elulood. Kesksaja levinuim žanr. Ahtosantoorium- elulugude kogumik. ÕIGUSESSE PUUTUVAD KIRJUTISED: * kohtumaterjalid (inkvisitsioon), * diplomaatilised allikad, * seadusandlused, * kirikuõigusallikad e kanooniline (sinodite, paavistide otsused, kloostrireeglid, bullad (paavsti nimel välja antud tekstid ja ka pliist pitseriga dokumendid –> pliist pitserid olid ka valitsejatel.), *ürikud (nt. Testament), *aktid (akt on jooksva asjaajamise dokument näiteks vakuraamatud(talude ja nendel lasuvate kormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel), arveraamatud, kirjavahetused.) KIRJANDUS: traktaadid (teadusteksti arhailine vorm), liturgiad
kasvas Vana-Liivimaalt järsult. Tagajärjed. Luterluse võit lõi eeldused eestikeelse trükisõna ja koolihariduse tekkeks. 1525. a. esimene teadaolev eestikeelne trükis Lübeckis trükitud jumalateenistuse käsiraamat. See aga hävitati kohe. Luterluse olemus. 1. põhimõte inimene saab õndsaks usu läbi. Südames peab usk olema, kirikus käima, palvetama ega välja näitama ei pea. 2. põhimõte ainuke usuallikas on pühakiri. Katoliku kirikus on bullad piibliga võrdsed. Luteri kirikus peameest pole, igas riigis on peapiiskop. Suhtumine sakramentidesse. Katoliku kirikus on 7 püha sakramenti. Tavausklikel 6. 1.Ristimine säilinud ka luterluses. Inimeste hulka võtmine. Katoliikluses kastetakse ülepea vette, luterluses 3 tilka otsaette. 2. (igapäevane) armulaud toimub peale jumalateenistust. Antakse osa Kristuse verest ja ihust. Luterluses ja katoliikluses ühtemoodi. 3.Konfirmatsioon e. leer luteri kirikus pole see kohustuslik
Habsburgide selle aja poliitikas. Maria Theresia, kuigi ise vaga, oli lõpetanud alla 24- aastastelt usuvande võtmise ja vähendanud usupühade arvu, uskudes, et see võiks suurendada majanduse tootlikust. Joseph läks veelgi kaugemale: ta arvas, et kolmandik kloostritest ei teinud piisavalt tööd hariduse, tervishoiu ja põllumajanduse alal ning saatis need seepärast laiali, ülejäänud kloostrid lasi ta riigistada. Kirik allutati senisest enam riigivõimule: paavsti bullad tuli enne nende avaldamist keisrile heakskiitmiseks esitada. Nagu paljudes teisteski kaoliiklikes maades, ei pälvinud kiriku mõju piiramine rahva poole hoidu. Joseph II pööras väga suurt tähelepanu haridusele. Selleks, et oleks kirjaoskajatest kodanikkond, tehti kohustuslikuks 7-aastane põhiharidus kõigile poistele ja tüdrukutele, mille tagamiseks rajati rahvakoole üle kogu maa. Koolides kehtestati riiklikud õppekavad. P raktilist kõrgharidust pakuti vaid mõnedele valitutele
..................................4 21. sajand........................................................................6 Lõppsõna.........................................................................7 Kasutatud allikad................................................................7 2 Muinasesemete, paikade ja ehitiste jaoks on kaitseks tehtud seadusi juba varasel ajal. Varasem neist 1468.a paavst Paul II ja 1474.a paavst Sixtus IV bullad, mille all mõeldi säilitada kunstiväärtusi sakraalehitistes. 15. 18. sajand Üks uusaja Euroopa edukamaid muinsuskaitseseadusi on Rootsi kuninga Karl XI 28. novembril 1666.a allkirjastatud plakat-manifest, kus kaitsta mõeldi mälestusmärke ja muinasesemeid. 18. sajandil sai alguse romantism. Romantism puudutas ka Eesti-, Liivi- ja Lätimaad. Sellest ajast Riia Keiserliku Lütseumi aserektori ja ülemõpetaja Johann Christoph Brotze
kardinalid. Suurenes tõenäosus, et valitud sai kogenud ja autoriteetne vaimulik. · Paavstid hakkasid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. · Vt lk 171 · Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius III ajal (1198-1216) · Paavsti õukond-kuuria · Paavsti volitatud esindaja teistes maades-legaat · Eri maade kõrgvaimulikke ühendav kogu-kirikukogu · Paavsti ametlikud seisukohavõtud-bullad. · Kirikumaks kiriku ülalpidamiseks-kümnis. Kristus oli määranud apostel Pauluse oma maiseks asemikuks. 8 sajand tekkis kirikuriik. 10 sajand Saksa-Rooma keisririik. Investituuritülid (paavst, Saksa-Rooma riigi keiser) 1059 Lateraani kirikukogul kehtestati paavstide valimise uus kord paavsti pidid valima kardinalid, kiriku kõrgemad vaimulikud, kes said oma tiitli paavstilt. See oli sihitud keisri vastu.
Alati haarab suured kehapinnad, selles mõtles, et esineb paljudes kohas ja kohe, tavaliselt nii üle kui alakehas. Sellest, et diferentseerida toksidermiast on vaja anamneesis küsida, kas ta alustas mingis piirkonnas, või otsekohe kogu kehas. Ilma anamneesita on makroskoopiliselt võimatu diferentseerida atüüpilisest dermatiidist. Tavaliselt esineb ainult erüteem kuid mõnedel juhtudel võivad olla moodustanud bullad.(. . , 1980). · Krooniline ekseem (Eczema chronicum exacerbatum): on mingil moel lai mõiste mis omab endast kõik kroonilised ekseemi vormid millel ei ole endaspetsiifiline patogenees. Krooniline ekseem erineb äge vormist peamiselt sellega, et sõltumatu kaua kestnud naha muutustes, ta võiks minna remissioonis ja saada oma normaalse vormi tagasi, enne järgmist retsidiivist. Ehk ta tuleb ja läheb ära, tihti ilma meditsiinilist sekkumist ja
määrasid paavste ametisse Rooma rahavas ja vaimulikud, IX-X saj. Hakkasid paavste ametisse määrama Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad, need valisid üldiselt oma pereliikmeid kuid kui Otto I pani aluse Püha Rooma keisririigile hakkasid keisrid paavste valima, hiljem hakkasid piiskopid oma seast paavste valima, nii oli võimalus et valitakse hea ja kogenud paavst paavsti õukond ehk kuuria, bullad ehk paavsti ametlikud seisukohavõtud 25. Ristiusk ja kirik II Vaimulikud ordud Tsisterlaste ordu – rajati Prantsusmaal, lähtusBenedictuse reeglitest kuid nõudsid liikmetelt karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd, kloostrid rajate asustamata paikadesse, olulised ehituskunsti arendajad, kandsid valgeid rüüsid ajajooksul karmid nõuded leevenesid ja kloostritest said suured majanduskeskused, kuulsaim tsisterlane oli Bernard Clairvaux
bulla, millega Leedu suurvürst Vitautas nimetatakse Trt pk kaitsjaks ,,venelaste ja teiste vastu''. 1418 Riia pp-ks Johannes Ambund, mitte Ordu kandidaat, keeldub astumast Sksa ordusse ja astus liitu Pommeri kun Eerikuga, kes võttis 1421 sügisel Riia ppk-a oma kaitse alla. 1419 õnnestub Ordul Saare-Lääne piiskopitoolile läbi suruda Kaspar Schuwenflug, kelle vasalle toetava pol pärast satub Ordu vastuollu oma sõbraga. Tühistatakse Bonifatius IX bullad. Pärast Ambundi saab Riia pp-ks Henning Scharpenberg. 1435 Valga maapäeval sõlmiti rahu pp ja Ordu vahel: · Pp ja toomkapiitel võisid kanda augustiinlase rüüd · Riia allumise küsimus lükati 12 aastaks edasi 14
Ristiusu tunnistas lubatavaks keiser Constantinus I 313.a Milano tolerantsuse diktiga, Theodosius I valitsemisajal saavutas kristlus 380.a ametlikult riigiusu seisundi. 496.a tunnistas ristiusku ka Frangi riigi kuningas Chlodovech. Algselt koosnes kanooniline õigus põhiliselt pühakirjast tulenevatest ettekirjutustest, siis VIII ja IX sajandil hakkasid tooni andma paavsti normatiivaktid scriptum bullatum - bullad. Kirikutegelased allutati kirikuõigusvõimule ka nende tegude eest mis olid kuriteod riigiseaduste järgi. 614.a alates allutati kirikliku õiguse mõistmisele kõik vaimulike süüasjad Rooma pärandi võtsid Läänes üle kristlik kirik ja germaanlased. Rooma pärandit kandis Idas edasi Bütsantsi riik ja sellega tihedalt seotud kristlik kirik. Kristliku kiriku edu põhjusi: Kirik seisis sõltumatunajuutide ja roomlaste vahel
kasutusel alates 4. sajandist. 15. ja 16. sajandil eksisteeris Rooma õigus koos nn. kanoonilise õigusega. Sellise kooskehtivuse allikateks olid “Corpus iuris civilis” ja “Corpus iuris canonici”, mille nimetus on võetud “Corpus iuris civilis´e” eeskujul ja mis sisaldab endas roomakatoliku kiriku õiguse allikaid. Kanoonilise õiguse allikad • algkoguduste kaanonid • kirikukogude otsused • paavstide dekretaalid (hiljem bullad) • Kirikuisade õpetused Kanoonilise õiguse arenguetapid • Õigusest lähtudes • jus antiquum – kuni 8. saj • Jus novum – 9. saj • Jus novissimum – 16. saj • Koodeksist lähtudes jus vetus (enne koodeksit) jus novum (koodeksi õigus, jus codicis) jus antiquum • apostlite koodeksid (12 apostli õpetused), millel polnud tegelikku õigusjõudu.
12. saj- st läks moodi vaha värvimine punaseks või roheliseks, vahel ka mustaks. 14. sajandist ainult keskelt. Mõned traditsioonid, aga mitte väga ranged: s. ordu kõrgmeistrid kasutavad musta; pr. kuningad tähtsatel puhkudel rohelist, muidu värvitut; vaimulikud valitsejad, inglise kuningad ja 15. sajandist ka saksa keisrid - punast. On antud punase vaha privileege (kippus moodi minema). Metallist pitserid on bullad, kõige rohkem tina, kuldbullad üle võetud bütsantsi valitsejailt, Probleem oli, et pitserimaterjal ei jäänud pärgamendi külge. 16. saj-st oblaadid - nisujahust küpsetise õhuke viil, pandi paberile ja selle peale veel üks õhuke paber ning alles seejärel vajutati pitser, kasutusel 19. saj-ni. 16. saj. tekib pitserilakk nn Hispaania vaha, koosneb kummilakist ja shellakist, kanti peale kuumalt, eelkõige kirjade pitseerimiseks, 18.-19. saj ka alla pandud pitseri jaoks.
kuningavõimu toetav. Parlament jääb seisuseesindusena alles, aga avaliku konfrontatsiooni parlamendi ja kuninga vahel ei teki 16. saj. Kuningavõimu rivaliteet paavstivõimuga Varauusajal on kuningavõim kasvamas rivaliteedis Roomaga ja võtab endale palju õigusi, mis keskajal kuulusid ainult paavstile. 1493. aastal kuuluvad paavsti bullad avalikustamisele ainult Hispaania kuninga nõusolekul. 1516. a annab Bologna konkordaat Prantsusmaa kuningatele õiguse kõrgemad vaimulikud ise ametisse nimetada. Nt. Henry VIII astus paavsti vastu, keeldumaks maksma makse paavsti kuuriale. Reformatsiooni käigus kaob protestantlikes riikides üldse side paavstiga ja ei tunnistata tema ilmalikku võimu.
2. Kagiograafilised pühakute elulood. Keskaja levinuim zanr. Ahtosantoorium - elulugude kogumik (4000 vitat ehk elu). Pühaku elulugu lähtub zanri reeglitest, nt tõendada tema pühakuks olemist. Peamine, et pühak peab tegema imetegusid. Eluloo eesmärk pole inimese eluloo rääkimine. 3. Õigusesse puutuvad kirjutised õigusnormide kogud (õiguspeeglid), kohtumaterjalid (inkvisitsioon), diplomaatilised allikad. Paavsti nimel väljaantud tekstid on bullad, ka pliist pitseriga väljaantud dokument on bulla (pliist pitser valitsejatel). Karl IV kuldbulla, pitser, mis oli kuldplekist. Diplomaatika uurib ürikuid, ürik on õiguslikujõuga dokument (kindlas vormis dokumenteeritud). Ürik on näiteks testament, vasalli leping. Vahest on ürikud võltsitud ehk algusest peale tehtud mitte sellepoolt, kelle poolt välja antud ta väidab end olevat. Teiseks võib ürik olla koostatud võltsitud ürikute põhjal
· Viimne kohtupäev · Suur kirikulõhe-lääne kirik karoliku kirik e Rooma katoliku kirik-ida kirik õigeusu e Kreeka katoliku kirik · 962 pandi alus põha Rooma keisririigile- keiser nimetas ametiise paavsti · Kestab aastani 1054 hakkasid paavsti ametisse nimetama kardinalid · 1077. Canossa teekond- Heinrich IV tunnistas paavsti ülimlikkust · Puuria- paavsti õukond · Paavsti seisukohad on bullad 3.Üh. mõtestamine Rev lammutab senise süsteemi Joseph de Maistre konservatismi isa, rev algab üksikisikust õigel teel aitab püsida usk, see on K nurgakivi Edmund Burke vastukajad Pr revile Revile võib järgneda majanduslik krahh ja pol terror, ühiskond on tervik ja see on kujunenud 1000dete aastadega K põhitõed: Ühiskond on kujunenud pika aja jooksul 19. saj sai valitsevaks K erakonnad K partei tekkis Inglismaal 1830. aastail
diabeetikutel, narkomaanidel). SA nasaalset kandlust mõjutavad nina morfoloogia eripärad, DR3 HLA haplotüüp, vanus, immunoloogiline seisund, hormonaalne seisund (naistel), hospitaliseerimine, antibiootikumravi, läbipõetud viirusinfektsioonid. Levib inimeselt inimesele, riiete ja voodipesuga ( HI). Riskirühmad on võõrkehadega (proteesid, kateetrid) patsiendid, kirurgiliste protseduuride ja ab-raviga pt-d. haigused. • Eksfoliatiivne dermatiit. Suured bullad või vesiiklid selge vedelikuga, kestendus 7-10 päeva pärast. Suremus sekundaarsest infektsioonist. Põhjuseks eksotoksiinid. Ei vaja S. aureuse spetsiifilist ravi, küll aga antibiootikumkatet sekundaarsete infektsioonide vältimiseks. • Stafülokokiline toidumürgistus. Sagedaseim! Inkubatsioon 4h, kiire kuluga: oksendamine, kõhulahtisus, palavikuta. Ab ravi ei vaja. Enterokoliit on SA poolt väga harv. • TSS. Tampoone kasutatavatel naistel
kohta, kui see oli kiriku vara üle võtnud, et see tuli maale oma vaesuse pärast. Berthold kogus liivlaste vastu ristiväge ning langes selle eesotsas 1198. aasta suvel tulevase Riia linna kohal. Kuigi Berthold langes lahingus, võitsid ristisõdijad. Theoderich (1150-1219) - Oli Tsistertslaste ordu liige, kes 1187. aastast peale asus tööle misjonärina liivlaste tähtsamas keskuses Turaidas. Ta tegutses 32 aastat. Ta nõudis paavstidelt ristisõja bullad. Rajas mõõgavendade ordu. 1211. aastal sai temast Lihula ehk Eestimaa piiskop. Piiskop Albert (1165-1229) - Oli Riia piiskop aastast 1199 kuni oma surmani. Ta oli Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal alistada enamiku Eestist ja Lätist. Piiskop Alberti tegevuse raskuspunktiks sai ristisõjaks üleskutsumine ja valitsejate toetuse hankimine liivimaa-ettevõttele. Kahekümneseitsmel korral
1781. aastal välja antud tolerantsuspatent kehtestas Austrias usu- ja südametunnistuse vabaduse. Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja. Ülikooli professoritelt ei nõutud enam vannet kinnitamaks usku Maarja neitsilikku eostumisse. Protestandid said õiguse riiki elama asuda, lõpetati juutide kahekordne maksustamine ning kaotati keeld kristlaste ja juutide abielude sõlmimiseks. Kirik seoti senisest tugevamini riigivõimuga: paavsti bullad tuli enne nende avaldamist keisri poolt heaks kiita. Umbes kolmandik kloostritest sekulariseeriti. Vähendati ka kirikupühade arvu. Nagu paljudes teisteski katoliku maades ei pälvinud kiriku mõju piiramine rahva hulgas poolehoidu. Kohtureformiga kaotas keiser Austrias piinamised ning surmanuhtluse. Sarnaselt Preisimaale korraldati ka Austrias kogu kohtusüsteem ümber ning alustati uue seaduskogu koostamist. Suurt tähelepanu pööras Joseph II hariduse edendamisele
Aiast, kus ta õigust mõistis, «seljas kamlotist tuunika, jämedast riidest käisteta ülekuub ja selle peal mantel mustast sandalriidest, kui ta oma sõbra Joinville'iga * vaipadel pikutas»? Kus on keiser Sigismond'i * tuba? Ja Charles IV * oma? John Maata * oma? Kus on trepp, millelt Charles VI * oma armuedikti välja kuulutas? Kus kiviplaat, millel Mar-cel dofääni juuresolekul mõrvas Robert de Clermonti ja Champagne'i marssali *? Kus jalgvärav, mille juures vastupaavst Benedictuse bullad puruks kisti * ja mille kaudu nende toojad pilkeks mitrasse ja kirikukuube ehituna tagasi läksid, et siis minna avalike patukahetse-jatena läbi Pariisi? Ja kus on suursaal oma kulla ja sinaga, oma teravkaarte ja raidkujudega, oma sammaste ja hiiglasuure võlviga, mis oli üleni nikerdusi täis? Ja kus on kuldtuba? Ja kivilõvi ukse ligidal, pea maas ja saba jalge vahel, nagu Saalomoni * trooni lõvid, alandlikus asendis, mis nii sobib jõule õigluse ees? Ja ilusad uksed? Ning ilusad aknad
annaabi.ee 
