Leidsid 19 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Budism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
budism, buddha, sansaara, mahajaana, nirvaana, õilsa, seadmus, kogudus, koolkonnad, tühjus, meelerahu, aasia, isetus, ihade, vaatlus, hinajaana, ihadest, vabaneda, tungide, teadmatus, toimima, viita, mungad, land, kaanon, pooldajad, paali, theravaada, buddah, põhimõisted, vihkamine, kurbust, peituvad, nägemus, tähelepanelikkus, keskendumineUsundilugu Budism Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi. Kõige kõrgemal astmel olev nunn on madalam kui kõige madalamal astmel olev munk. Varjupaiga tõotus (kolm kalliskivi) "Ma otsin varjupaika Buddhas" "Ma otsin varjupaika Dharmas" "Ma otsin varjupaika Sanghas"
Koostaja: Gelvin Palk Klass: 11C Juhendaja: Pille Kuusik Ülenurme 2010 SISUKORD 1.1. ÕPETUSE PÕHIMÕISTED:.................................................................................................................................4 3.1. JAAPANI BUDISMI AJALOOLINE ÜLEVAADE...................................................................................10 3.2. BUDISM JAAPANI KODUS............................................................................................................................ 11 3.2.1. Teejoomise tähtsus.............................................................................................................................. 12 3.3. JAAPANI BUDISTLIKUD USUPÜHAD...............................................................................................................12
ratsionaalse õpetusena. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat ning peavad budistlikku meditatsiooni ravimiks meie ühiskonna hädade vastu. Antud teema valisingi just selle mitmetahulisuse, huvitava maailmavaate ning budistide iseääraliku kultuuri tõttu. Oma töös keskendun eelkõige budismile üldiselt, kuna budismi liike on väga erinevaid ja kõigi nende käsitlemine oleks väga mahukas. 1.Budismist üldiselt Budismiks (ka buddhism, budalus, buda usk) nimetatakse Buddha Skjamuni filosoofiat ja õpetusi ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioone, õpetuste kogumeid ja kultuuri, mis on üks vanimatest maailmareligioonidest. Budismil on kaks suuremat voolu: mahajaana ja theravaada, lisaka kahele põhilise voolule on budismil ka mitmeid väiksemaid vorme. Budistliku õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil
Tartu Karlova Kool BUDISMI ÕPETUSED JA ELUVIIS Usundiõpetuse referaat Autor: Kati Ilus 9a klass Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 BUDISM JA BUDDHA........................................................................................................4 BUDDHA ÕPETUSED.........................................................................................................5 Neli õilsat tõde...................................................................................................................5 Õilis kaheksaosaline tee.....................................................................................................6
valitsenud suguvõsa printsina. Noorena elas ta luksuses, kuid olles umbes kolmekümne aastane sai ta inimlike kannatuste tunnistajaks nähes haiget, rauka ja surnut ning sai innustust kerjuselt, kes oli oma hea elu jätnud ja saavutanud hingelise rahu. Siddhartha ütles lahti luksusest, et otsida vaimset virgumist, ülimat teadmist olemasolu loomusest, millega käib kaasas vabanemine kõigist kannatustest. Pärast pikka meditatsiooni Põhja-Indias saigi temast virgunu ehk buddha ning ta hakkas oma õpetust levitama. Budismi levik Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest alates hakkas see hinduismi survel hääbuma. Budismi levikut soodustas budistlike tekstide tõlkimine. Buddha ütles, et tema õpetus peab kõigini jõudma nende emakeeles. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist,
BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha.
mõistmiseks on tundeid ja intuitsiooni vaja samapalju kui intellekti. Budismis on 4 tõde: 1. On olemas kannatus. (Sünd on kannatus, surm on kannatus, haigused on kannatus, vanadus on kannatus. Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude ebameeldivaga on kannatus.) 2. Kannatusel on põhjus (ihad ja soovid) 3. Kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega) 4. Selleks on 8-osaline tee. 8 osaline tee: 1. Õige vaade- arusaam. Siia kuulub 4 õilsa tõe mõistmist. Siia kuulub ka selle taipamine, mis põhjustab järgmises uuestisünnis karma seaduse head ja mis halba. 2. Õige kavatsus. Pahatahtlikkusest, julmusest vabad mõtted 3. Õige kõnelemine - jutt. Hoidumine kuulujuttudest, ebasõbralikest sõnadest ja tühjast jutust. 4. Õige tegu. Halbade tegude vältimine - varastamine, tapmine 5. Õige eluviis. Leebus, vägivaldsusetus, mõõdukus söömises. 6. Õige püüdlemine
alludes põhimõttele ,,toimi toimimata". Taoistid kasutavad palju enesessesüvenemist ja meditatsiooni. Nad eitavad vägivalda, taoistlikud müstikud usuvad, et loodusega kooskõla saavutanu võib saavutada surematuse. Usutoimingutes on tähtsal kohal maagilised toimingud, hingamistehnikad, koguduses mungaseisus ja kloostrid. Valitsevaks õpetusesk oli taoism lühikest aega 2. saj eKr Hani riigi algusaegadel. Hiina budism budism jõudis Hiinasse 1. saj pKr Indiast mahajaana (`Sure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündides saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavatvjha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavat, kus valitseb buda Amithbha. Austatumaid pühakuid on Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6. saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma,
asuva tõe ja teadmiseni. d) Meditatsiooni ja vaimse distsipliini tee: läbi süstemaatiliste harjutuste ja askeesi, liikudes ühelt tasandilt teisele. Hinduismi arusaamade järgi inimese hing ei sure koos kehaga, vaid sünnib erinevates kehades taas (e sansaara; uuestisünd e rekarnatsioon). Uuestisünd toimub seni, kuni toimub hinge vabanemine (e mokša). Sansaara e taaskehastumise põhjuseks on iha, kiindumus, rumalus ja see, et ebatõelist peetakse tõeliseks. Seetõttu on hinduistidel kombeks oma surnud põletada (e vabastada surematu hing – aatman – kehast) ja surnu tuhk ning tuleriida jäänused puistatakse pühasse Gangese (või mõnda teise) jõkke või merre. Hinduismis peetakse nii inimese kui ka looma elu pühaks. Eriliselt pühendunud hinduistid järgivad ahimsa (e vägivallatuse)
· Teine faas: Brahmanism ehk preestrikeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. · Kolmas faas: Hinduism - tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Olulisemad mõisted: · dharma (seadmus, isiklik ja/või üldine eetika, kombed ja kohustused); · sansaara (ümbersündimine); · karma (tegutsemine, põhjuslikkus) · moksa (vabanemine ümbersündide ahelast). Pühad tekstid: Veedad ("teadmine"; ~4000-600 e.m.a.) · Rigveda (Salmiteadmine) · Samaveda (Viisiteadmine) · Jadzurveda (Pühasõnadeteadmine) · Atharvaveda(Atharvani (salasõnade) t.) Upanisaadid (400-200 e.m.a.) - filosoofia alustekstid · aatman ja brahman on identsed
olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailmakõiksuski, alludes põhimõttele ,,toimi toimimata". Taoistid kasutavad palju enesessesüvenemist ja meditatsiooni. Nad eitavad vägivalda, taoistlikud müstikud usuvad, et loodusega kooskõla saavutanu võib saavutada surematuse. Usutoimingutes on tähtsal kohal maagilised toimingud, hingamistehnikad, koguduses mungaseisus ja kloostrid. Valitsevaks õpetuseks oli taoism lühikest aega 2.saj ekr Hani riigi valitsusaegadel. Hiina budism Budism jõudis Hiinasse 1.saj pkr Indiast mahajaana ('Suure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. - 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündidest saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad
Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844)
Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta korda, tervist ega kõlblust. (Eesti Vabariigi põhiseadus §40) Suured maailmausundid on (min 100 miljonit) kristlus(2,1 miljardit) islam (1,3 miljardit) hinduism (900 miljonit) budism (376 miljonit) Hiina omausundid (konfustianism, taoism) (390 miljonit) sikh (23 miljonit) judaism (14 miljonit) on mõjutanud palju lääne kultuuriruumi, loetakse kristluse-islami vennaks sinto (4 miljonit) jaapani omausund, on seotud Jaapani kui riigi tähtsusega. Usundid jagunevad ilmutuslikeks usundeiks nt kristlus, islam (Muhamedile ilmutas end ingel) ja kogemuslikeks usundeiks nt budism.
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Hermopolises maailm nt sünnib munast. Jumalate kultus See seisnes ohvriandide toomises peamiselt paik, kus neid toodi oli tempel ehk jumala maja Jumalad tahavad ohvriks inimestelt toitu arvatakse, et nad ka võimelised seda kuidagi omastama Ohverdatakse loomi, põlluvilju, muud söödavat-joodavat (õli, veini) Mütoloogilistes tekstides on ka vihjeid inimohvritele, kuid tõestatud inimohvreid ei tea. Kui jumalad pole saanud põhivajadusi täidetud, siis maailma ähvardab kaos tühjus, pimedus, loomiseelne olukord. Seda kardeti. Selle ärahoidmiseks tuligi templikultust toimetada, ohverdada hommikusel ajal kui tempel avati, aga võis ka muul ajal ohverdada. Egiptlastel oli uskumus, et tempel on nagu miniatuurne maailmamudel. Templisammaste kapiteelid olid tihti kujutatud taimede sarnasena, et sümboliseerida maailmas kasvavaid taimi. Templi lagi sümboliseerib taevast (teinekord kujutatud planeete, tähti jms), templi põrand kujutab maapinda
Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi uske hinduism, budism, sikhism Suurimad religioonid maailmas: 1. Kristlus 2 miljardit järgijat 2. Islam 1.3 miljardit järgijat 3. Hinduism 900 miljonit järgijat tekkis 10. Saj e.Kr Indias 4. Ateistid ja agnostikud 850 miljonit inimest 5. Budism 360 miljonit järgijat tekkis 6. Saj e.Kr Indias 6. Sikhism 23 miljonit järgijat tekkis 1500 a p.Kr Lähis-Idas 7. Judaism 14 miljonit järgijat tekkis 14. Saj e.Kr Soome-Ugri rahvususundid Mõisted.
Andamid, koormised ja maksud on seotud inimesega perioodist, mis inimeste kooselu arengu käigus tekkis tööjaotus. Tööjaotus tekitas rollimängu ja teenuste, hiljem ka toodete, kaupade vahetamise inimeste vahel. Valitseja hakkas nõudma oma osa. Algselt oli andam mingi osa saagist, millele võis lisanduda ka töökohustus valitseja heaks. Askeet – kõigist elu rõõmudest loobunud isik, lihasuretaja, kes püüdleb sel teel Jumalaga ühinemise, nirvaana poole. Askeedile on omane eluviis, kus surutakse alla meelelisi soove ja kirgi. Keeldutakse keha loomulike tungide rahuldamisest. Ida usundites peetakse kõrgemaks askeesiks mediteerimiste tulemusel saavutatud hingamispeetust. Askeedile on omane uskumus, et säärase eluviisiga lunastab ta oma patud ning vabaneb neist. Vene Õigeusu Kiriku patriarh Kirill on öelnud: Askees pole üldsegi mitte "elu koopas ja pidev paast", vaid oskus oma instinkte valitseda.“
õpilane, tunnistused kindlat vastust ei anna, Diogenes Laërtiose järgi oli ta Xenophanese "kuulaja" (akousts). Parmenidese kohta tavatsetakse öelda, et ta rajas loogika, Russel vädab, et tegelikult rajas ta metefüüsika, mis põhineb loogikal. Xenophanese, Parmenidese, Zenoni ja Melissose sidumisest Elea koolkonna nimega ei tohiks veel julgelt tuletada nende filosoofide ühtset doktriini. Parmenidesest on olnud vahetult mõjutatud veel teisedki filosoofid või filosoofilised koolkonnad (nt. Empedokles, Anaxagoras, Demokritos). Parmenides ja Zenon kuulusid mingil ajal pythagorlaste liitu. Abderiidid Demokritose filosoofia põhineb Leukippose atomistika ja pythagorlaste õpetuste edasiarendamisel. Demokritose omapäraks teiste eelsokraatikutega võrreldes on aga see, et ta arendas välja kõikehõlmava filosoofilise süsteemi, mis käsitles olemisõpetust, kosmoloogiat, kosmogooniat, gnoseoloogiat, loogikat, eetikat poliitikat, pedagoogikat, matemaatikat,
annaabi.ee 
