Anna-Liisa Neumann KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Konstruktivismist üldiselt ................................................................................................... 4 Ausubeli ja Bruneri vaated ning konstruktivism .................................................................... 4 2. Teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena ....................................................................... 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine ................................................................................ 7 4. Situatiivne õppimine ja autentsed õppeülesanded .............................................................. 8 5
Matemaatika koolieelikutele Õpetajaraamat Endel Noor, Ingrid Rohtla Kokkuvõtte Millest lähtuda? Selles osas te võite näha kuidas Piaget` ja Bruneri järgi psühholoogiline areng seotud matemaatikaga. Ja miks me peame õpetama nii ja mitte teitmoodi. · Soovitatakse protsessi ja ainet käsitleda kontsentriliselt, s.o ühe ja sama tegevuse või mõiste juurde põhitõdesid korrates ja uusi teadmisi lisades tulla ikka ja jälle tagasi. · Väikestele lastele ei saa rääkida asjadest, mida nad oma meeltega ei taju. · Koolieelikute mõtlemist iseloomustab tsentreeritus, mittepööratavus ja objektide ja sündmuste halb
Võgotski teooria üritab selgitada teadvust kui sotsialiseerumise lõplikku produkti. Näiteks keele õppimisel moodustatakse esimesed laused omaealiste või õpetajatega suhtlemiseks, aga keele parema omandamise käigus tekib "mõttes rääkimine". Võgotski teooria on täienduseks Bandura tööle sotsiaalsest õppimisest ning võtmeühikuks situatiivses õpiteoorias. Et Võgotski pühendas oma tähelepanu tunnetuse arengule, on tema vaateid huvitav võrrelda Bruneri ja Piage' omadega. Käsitlusvaldkond ja rakendamine: See on kognitiivse (tunnetusliku) arengu põhiteooria. Suurem osa algsest tööst oli tehtud laste keeleõppe uurimise kontekstis (Võgotski, 1962), vaatamata sellele, et hiljem rakendati selle põhiideid laiemalt (vaata Wertsch, 1985). Näide: Võgotski (1978, lk 56) tõi näite näpuga näitamisest. Algselt tekib selline käitumine mõtestamata
Seejärel asutakse tasustama iga selle eesmärgi saavutamisele viivat sammu. Samal kombel toimub ka klientide kinnistamine mingi müügifirma juurde. Et inimesi tooteid ostma meelitada, korraldatakse erinevaid loosimisi ja antakse välja auhindu. Kognitiivne õpiteooria Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. J. Bruneri järgi tuleb õppimisel lahendada kolm põhiküsimust. Esiteks kuidas uus teadmine omaks võtta. Teises faasis toimub teadmiste transformatsioon, mille käigus modifitseeritakse varasemaid teadmisi nõnda, et need sobiksid uutega kokku. Kolmandaks tehakse kindlaks, kas transformatsioon sobib uute teadmistega. Õppimine on inimese kõigi psühhiliste protsesside koostoime. Õppija pole stiimuleile alistuvalt reageerija, vaid info teadlik läbitöötaja
arusaam keele tähenduslikust küljest ning lapsel on olemas kognitiivsed võimed (Piaget, Sinclair-de Zwart). Laps suudab kõnevoolu segmenteerida ja juttu ümbritsevate asjade, sündmuste, situatsiooni ja oma kogemustega seostada. Kui laps kuuleb enda jaoks kõnes uusi väljendeid või sõnu proovib ta neid mõne hetke pärast kohe järgi öelda. Võib ka öelda, et laps kasutab nn ,,hällikõne", sosistades magama jäädes päeva jooksul toimunud sündmustest, uutest sõnadest jne. Bruneri teooria järgi on Anni oma teadmised keele kohta saanud tugeva vanema ja lapse vahelise sotsiaalse interaktsiooni kontekstis. Ma ei ole aga kindel, et ma Bruneriga nõustuksin väites, et lapse keeleline areng oleks seotud ainult ema või ainult isaga. Bates`i väitega, et osutamine ja keele areng on omavahel seotud, olen nõus kuna jälgides last, seostas ta kõne ja osutamise asjadele pidevalt. Kõne seisukohalt paistavad silma Anni
Hüpoteeside püstitamine ja nende lahendamine. Rollimängud ja simulatsioonid. nii saab modelleerida reaalseid ja väljamõeldud sündmusi. tuleks kombineerida õpetajakesksemate õppemeetodite rakendamisega. Avastusliku õppimise õigustus - uurimuslike ja avastusliku õppemeetodite kasutamisel suureneb probleemide sügavuti käsitlemine, kuid väheneb läbivõetava materjali hulk. 32. Uurimuslik ja probleemipõhine õpe konstruktivistlike õppimisteooriate rakendusena. Bruneri vaated õppimisele ja metoodilised soovitused õppeprotsessi organiseerimiseks. (5.2) Bruner oli seisukohal, et vaid õpilase uurimuslik tegevus tagab tõelise huvi ja pühendumise õpitavatele probleemidele. Siiski ei kasutata avastuslikke ega uurimuslikke õppemeetodeid koolides kuigi laialdaselt. Ausubel (1963) ja Skinner (1968) analüüsisid seda ja jõudsid järgmistele järeldustele: 1) tõeline avastus leiab aset väga harva ja kui see juhtubki, tulevad sellega toime vaid
J.S Bruner – Õppimisel peab olema nii ligidasem kui kaugem eesmärk, õppijast peab saama probleemide iseseisev lahendaja. Õppimine peaks sisaldama nelja tunnusjoont: 1.Esimene neist on aktiivne viis, mis hõlmab inimeste motoorset võimekust ja tegevusi, nagu näiteks abivahendite kasutamist. 2.Teine on ikooniline viis, mis seostub sensoorse võimekusega. 3.Kolmas on sümboliline viis, mis hõlmab arutlemist, mida näitlikustab keel ning millel on ühtlasi keskne roll Bruneri kognitsiooni- ja arenguteooriates 4.Tagasiside – kiitus ja karistus Õppida saab ainult aktiivse osavõtu läbi.
see õpiti ja seejärel rakendada uutes oludes. Mõlema ülekandeliigi arendamiseks vajab õpilane eelkõige praktikat sobivate rakendussituatsioonide äratundmiseks ja mõistmiseks. 7. Psühholoogiline ja sotsiaalne konstruktivism (äärmuslikud arusaamad individuaalse konstruktivismi raames, Võgotski sotsiaalkonstruktivism). Konstruktivistlikud õppimise käsitlused rajanevad Piaget, Võgotski, geštaltpsühholoogide, Barletti ja Bruneri, aga ka filosoofide nagu John Dewey ja paljude teiste töödel ja uurimustel. Ühtset konstruktivistlikku õppimise teooriat pole olemas. Kuid enamik esindajaid nõustub, et õpilaste teadmise konstrueerimine rajaneb õpilaste endi aktiivsusel ja teadmise konstrueerimisel mängib rolli mõtete vahetamine (sotsiaalne interaktsioon) teiste inimestega. Psühholoogilised konstruktivistid tunnevad põhiliselt huvi, kuidas
Otsustamine- kuidas seda teeme -----selle tõttu on välja tõrjutud vaba tahe Probleemide lahendamine 42. Taju sõltuvus isiksusest. We don't see the world not as it is but as we are....peaks õige vastus olema -teadmised -väärtused-mida peame oluliseks, mid aüldse vaatame siin maailmas -tõekspidamised-neutraalsed uskumused -vajadused -hoiakud!!! 3 komponenti: 1. kognitiivne-tean 2.emotsionaalne-pos. vs neg. 3.käitumuslik 43. J. Bruneri seibide ja müntide katse mõte. Tõlgendame maailma läbi sarnasuste ja erinevuste Taju subjektiivsus 44. Müller-Lyeri illusioon. Need on need ühepikkused jooned. Tsiviliseeritud inimesed näevad rohkem illusioone kui primitiivsed, sest elame täisnurksetes majades jne. Tsivilisatsioon täh. sirgjooni, lineaarsust 45. Hüpnoos. Animaalne magnetism (Mesmer). Hüpnoosi olemus teadmata Erksate kujutluste kogemine, reaalsuse taju vähenemine
Alamastmete ülekanne- lihtreeglite ja lihtoskuste rakendamine uudsetes situatsioonides. Kõrgema astme ülekanne seisneb käsitlusviiside rakendamises protseduurilise sarnasuse äratundmise alusel. Mõlema ülekandeliigi arendamisks vajab õpilane eelkõige praktikat sobivate rakendussituatsioonide äratundmiseks ja mõistmiseks. Ülekandeks tuleb lahendust pakkuv teadmine isoleerida kontekstist, milles see õpiti ja seejärel rakandada uutes oludes. 8. Bruneri vaated õppimisele ja metoodilised soovitused õppeprotsessi organiseerimiseks Bruneri arvate on õppimine kõige edukam, kui see toimub avastus- või uurimisprotsessina. Õppimise põhieesmärgiks pole üksikfaktide ega seaduspärasuste meeldejätmine, vaid konkreetse teadusdistsipliini struktuurist ja selle elementide vahelistest seostest arusaamine. Bruner on veendunud, et õppeainetest kui teadusdistsipliinidest saab õpilasele anda
struktuurile tähelepanu juhtimiseks; rakendada ennetavaid struktuure, et paigutada õpitavat juba olemasolevatele teadmistele toetuvasse taustsüsteemi; kasutada metoodilisi võtteid, seostamaks ja integreerimaks uut materjali olemasolevate teadmistega; kindlustada õpitu rakendamine uute oskuste ja teadmiste ülesehitamiseks ning probleemide lahendamine teistes valdkondades. 8. J. Bruneri vaated õppimisele ja metoodilised soovitused õppeprotsessi organiseerimiseks (arusaamad õppesisu valikust ülesehitusest, õpilaste arengutasemele kohanemisest, õppemeetodite kasutamisest). Bruneri arvate on õppimine kõige edukam, kui see toimub avastus- või uurimisprotsessina. Õppimise põhieesmärgiks pole üksikfaktide ega seaduspärasuste meeldejätmine, vaid konkreetse teadusdistsipliini struktuurist ja selle elementide vahelistest seostest arusaamine
teadmiste ja oskustega. Bruner. Sotsiaalne k. sots k peavad õppimist oluliselt mõjutavaks faktoriks õppurite suhtlemist nii isekeskis kui ka õpetajaga. Õppimine on edukam ,kui see leiab aset sotsiaalsetes situatsioonides Psühholoogiline -See tähendab, et oluline on keskenduda faktide vaheliste seoste leidmisele, nt mis tingis sel või teisel põhjusel järgneva sündmuste ahela jne. Antud õpetamist tulebki Bruneri arvates rakendada vastavalt lapse eale ja ealistele iseärasustele. Selleks soovitas Bruner kasutusele võtta spiraalse õppekava, mis tähendab õpitava teema järkjärgulist laiendamist ja süvendamist vastavalt õpilaste arengule. Bruner leiab ka, et eksimine on õppimise loomulik koostisosa. 7. Põhilised õpetajakesksed õppemeetodid Õpetajakesksed õppemeetodid (nimetada põhilised ja kirjeldada lühidalt olemust)
täiskasvanu juhtimisel või koostöö võimekate kaaslaste vahel. Keel ja mõte · Võgotski vaate järgi on kogu inimlik tegevus oma loomult sotsiokultuuriline, selles mõttes, et ta ühendab endas ühiskonna arengut ja sotsiaalset organiseerituid kultuuri vahendeid nagu keel, arvutisüsteemid, kunstiteosed, diagrammid, maakaartid, märgd ja mudelid. Bruneri mõju · Võgotski põhimõtteid arendas laialdaselt edasi ning rakendas hariduspõllule ameerika psühholoog Jerome Bruner. · Võgotski mõtted ja mõtlemise ja kõne, kui tegevuse vahendamise kavandid haakusid Bruneri vaatega. · TELLINGUD JA PRAKTIKA o Töölerakendamine juhendaja esimene ülesanne on lapse huvi äratada ja julgustda last proovima ülesannet lahendama.
12. Milliseid mõtlemistasandeid eristab J. Bruner oma õppimisteoorias. Õpilaste tunnetuslik eripära jagunes tema õppimisteoorias kolmeks: 1) väikelastel domineerib tegevuslik ehk enaktiline 2) algklassiõpilastel kujundlik ehk ikooniline mõtteviis 3) ja keskkoolis muutub valdavaks verbaalne ehk sümboolne mõtlemine. 13. Millist õppimisviisi/meetodit peab J. Bruner kõige tõhusamaks? Bruneri veendumuse kohaselt on teadvustatud õppimine võimalik vaid avastusprotsessina, mida ajendab uurimuslik uudishimu. Seetõttu peaks õppimine koolis toimuma valdavalt hüpoteeside püstitamise ja nende kontrollimisena. Et selline õppimine toimuks edukamalt, tuleks õpetajatel kaasa aidata õpilaste avastuslikule tegevusele: luua tingimused uurimusliku huvi tekkimiseks ning toetada õpilaste
aitab paigutada uue materjali juba õpitud konteksti olemasolevate teadmiste raami. Võtted uue seostamiseks aitavad luua uue üldise tausta inform. tajumiseks. Kasut. analoogiaid, metafoorne, näiteid mudeleid. Ülekande rakendamine Õpitu peab olema rakendatav uudsetes olukordades ja seostes. Vertikaalne ülekanne võime ehitada madalama astme oskustest kõrgema astme oskusi. Lateraalne ülekanne ühes valdkonnas omandatud teadmiste ja oskuste rakendamine teises valdkonnas. J. Bruneri vaated. Õppimine toimub kõige paremini suunatud avastusprotsessina. Igast õppeainest saab anda ettekujutuse igas vanuses, kui arvestatakse tunnetuslikku eripära: väikelastel tegevus, algklassides kujundlik, keskkoolis sümboolne mõtlemine. Spiraalne õppekava võimaldab viia õppimise vastavusse õpilaste tunnetuslike võimalustega. Eksimine on õppimise loomulik koostisosa. Avastuslik õppimine ajendiks on uurimuslik uudishimu. Hüpoteeside püstitamine ja nende lahendamine.
lihtsam (tõenäolisem) on sellise käitumisviisi reaalselt esinemine. Mida rohkem kinnitust saab hälbiv käitumine "oluliste teiste" poolt, seda olulisemaks muutub niisugune käitumine indiviidi jaoks. (Saar, 2007. Lk 197) Kognitiivse ehk sotsiaalse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. J. Bruneri järgi tuleb õppimisel lahendada kolm põhiküsimust. Esiteks kuidas uus teadmine omaks võtta. Teises faasis toimub teadmiste transformatsioon, mille käigus modifitseeritakse varasemaid teadmisi nõnda, et need sobiksid uutega kokku. Kolmandaks tehakse kindlaks, kas transformatsioon sobib uute teadmistega. Õppimine on inimese kõigi psüühiliste protsesside koostoime. Õppija pole stiimuleile alistuvalt reageerija, vaid info teadlik läbitöötaja
pidev probleemidele lahenduste loomine ning nende lahenduste kasutuskõlblikkuse katsetamine. Dewey: Kasvatus pole mitte see, mida lastele iga hinna eest peale surutakse, vaid on inimesele sündides kaasa antud võimete areng. Dewey leidis, et (1) tegelikkuse aluseks on praktika ja kogemus; (2) parimaks võimalike seast on demokraatlik ühiskond ja (3) tõhus õpetamine saab põhineda teaduslikel meetoditel ja nende rakendamisel. Hiljem väljendas sarnaseid seisukohti Jean Piaget. Jerome Bruneri jaoks on õpilane õpetamises osaleja ja õpetamine on teadmiste hankimise protsess. Teadmised ise kujutavad endast protsessi, mitte produkti, ning nende hankimise käigus on kõikvõimsaks teguriks tagasiside. Enne lahenduse katsetamist antavat tagasisidet pidas Bruner kasutuks või isegi segavaks. Bruneri lähenemist õppimispraktikale nimetatakse avastuslikuks (leiutuslikuks) õppimiseks. Avastusliku õppimise puhul on tegemist induktiivse lähenemisega
rakendada ennetavaid struktuure, et aidata paigutada õpitavat juba olemasolevatele teadmistele toetuvasse taustsüsteemi; kasutada metoodilisi võtteid, seostamaks ja integreerimaks uut materjali olemasolevate teadmistega; kindlustada õpitu rakendamine uute teadmiste ja oskuste ülesehitamiseks ning probleemide lahendamiseks teistes valdkondades. J. Brunner vaated õppimisele ja metoodilised soovitused õppeprotsessi organiseerimiseks. Konstruktivistlike õppimisteooriate põhijooned. J. BRUNERI arvates on õppimine kõige edukam, kui see toimub suunatud avastus- või uurimisprotsessina. Õppimise põhieesmärgiks pole üksikfaktide ega seaduspärasuste meeldejätmine, vaid konkreetse teadusdistsipliini struktuurist ja selle elementide vahelistest seostest ettekujutuse saamine. Õpitava materjali selektiivseks tajumiseks tuleb õpilastele anda osutisi. Nende ül.on juhtida tähelepanu esitatava materjali struktuurile
hulga säilitamine ehk püsimine, terviku ja tema osa võrdlemine, loendamine, mõõtmine ja modelleerimine. Lisaks neile tegevustele kasutab algklasside matemaatika paljusid üldkasutatavaid tegevusi, nagu vaatlemine, lugemine, kirjutamine jne. Kõik need aitavad kaasa matemaatika aine ehk kõigi nende kujutluste-mõistete, otsustuste, eeskirjade, reeglite, järelduste jne õpetamisele, mille abil saab realiseerida matemaatika õpetamise kognitiivseid eesmärke. Õpetamisel lähtutakse J. Bruneri ideedest, mille kohaselt on teadmine protsess ja lapse õppimisvalmidus sõltub õppematerjali esitamise viisist. Laps omandab teadmisi kõige edukamalt siis, kui ta avastab konkreetset maailma ning leiab sealt kõik vajaliku ise. Õpetaja omakorda peab õppematerjali esitama nii, et lapsel oleks võimalik tajuda seda konkreetsete käeliste tegevuste abil, seejärel minna üle kujundilisele ja siis sõnalisele tasandile.
annaabi.ee 
