TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 Digitaalostsillograaf Labor 5. Aines ISS0050 Môôtmine Juhendaja: Rein Jõers Brigaadis: Rauno Kaasik Aljona Jegorova Esitatud: Kaitstud: Tallinn 2010 Töö iseloomustus Signaalide mõõtmine ja registreerimine digitaalostsillograafis numbrilisel kujul annab kasutajale terve rea uusi võimalusi tulemuste salvestamine mällu, suurem mõõtetäpsus, võimalus näidata ekraanil numbrilist infot. Töö eesmärk Tutvuda digitaalostsillograafi võimalustega Töövahendid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 Ahela parameetrite mõõtmine Labor 3. Aines ISS0050 Môôtmine Juhendaja: Rein Jõers Brigaadis: Rauno Kaasik Esitatud: Kaitstud: Tallinn 2010 Töö iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi või admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töövahendid Multimeeter B7-40 ja automaatne multimeeter E7-12, takistustermomeeter TCP-1079
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 Signaalide mõõteseadmed Labor 2. Aines ISS0050 Môôtmine Juhendaja: Rein Jõers Brigaadis: Rauno Kaasik Esitatud: Kaitstud: Tallinn 2010 Töö eesmärk Tutvuda üldotstarbeliste signaali mõõtevahenditega: multimeetri, fasomeetri, ostsillograafi ja generaatoriga. Ühendada mõõteriistu skeemi ja hinnata mõõtevigasid. Kasutatud seadmed Generaator G3-112, Multimeetrid B7-37 ja B7-40, Ostsillograaf C1-83, Faseomeeter F2-34, ühenduskaablid. Töö käik 1. Vahelduvpinge, f=2000 Hz, 3 V V1 multimeeter B7-40 V2 multimeeter B7-37
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 Juhuhälbed Labor 4. Aines ISS0050 Môôtmine Juhendaja: Rein Jõers Brigaadis: Rauno Kaasik Urmo Saar Esitatud: Kaitstud: Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ________________ (allkiri) Tallinn 2010 Töö iseloomustus
Saab täpselt teada milline oli söekaevurite elu, milline oli töö kaevanduses, milliseid masinaid kasutati jne. Romaani raamideks on töökohta otsiv, ,,Lõksu" peategelase Gervaise'i poja Etienne Mantier' tulek talvel Voreux'i kaevandusse ja tema lahkumine sealt kevadel, just kuul, mida revolutsioonikalendris nimetatakse zerminaaliks. Etienne'ist saab söekaevur, kes teeb kurnavat tööd ning kannatab nälga. Töötades Maheu brigaadis, õpib ta seda kaevuriperekonda lähedalt tundma. Maheud on kaevanduses juba üle poole sajandi töödanud. Noormeest ühendab selle perega armastus tütre Catherine'i vastu. Noormees on oluline tegelane streigi juhtimisel ning elab läbi kaevanduse varingu, kus on ta elusalt maetud liivast ja veest täitunud sahti. Zola ei unustanud ühtegi detaili. Kirjeldas Maheu kasvamist lasterohkes kodus, kuidas nad elavad vaesuses ja viletsuses
Lepingu sõlmimisel nõustutakse lepingu tingimustega tagab kvaliteedi, ühtluse, kuna reguleerib ravi kättesaadavust, kvaliteeti, hüvitamistingimusi, osapoolte õigusi ja kohustusi. Kokku lepitakse lepingumahus, et tagada ravi kättesaadavus vajalikul tasemel. Rahalises mahus lepitakse kokku iga teenuseosutajaga eraldi. Lepingu aluseks võetakse ravivajadus (teenuste kasutamine, ravijärjekorrad, ravijuhud iga eriala kohta). Kiirabi rahastamisel on aluseks õdede ja arstide arv brigaadis, lepingus määratletakse osapoolte õigused ja kohustused. Haigekassa ostab teenuseid tervishoiuteenuse osutajatelt ning valides lepingupartnereid, soodustab tervishoiuteenuste kvaliteedi paranemist mõõduka konkurentsi näol. Samuti aitab teenuste ostmine vähem atraktiivsetes piirkondades tagada ambulatoorsete teenuste kättesaadavust. 19. Ravimihüvitis ja soodusravimite loetelud (ravimisoodustuse tingimused ja
v Selle nimel langes Soomes 178 meest. Kes olid soomepoisid ? v Kuulsamad soomepoisid: Ivar Grünthal, Ottniel Jürissaar, Ain Kaalep, Raimond Kaugver, Ilmar Mikiver, Heino Susi, Ilmar Talve, Vello Salo jt. Talvesõda v Talvesõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 30. novembrist 1939 kuni 13. märtsini 1940. v Talve sõda kestis 105 päeva ja oli väga raske. v Soome Talvesõtta (193940) läinud mehed olid väljaõppel rahvusvahelises SISU brigaadis Lapual. Talvesõda v Talvesõjas osales vähem eestlasi, kui Jätkusõjas, sest üleminek Soome oli väga raskendatud. v Sõda lõppes enne kui nad rindele jõudsid. v Võib arvata, et eestlasi võitles Soome rindeväeosades, kuid nende kohta puuduvad arhiivides andmed. Jätkusõda v Jätkusõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. v
Teises peatükis räägiti Kaarel Karimäest. Kaarel Karimäe sündis 3.juunil 1917 Virumaal Vohuja vallas põllumehe pojana. Lõpetas 1931 Aaspere algkooli. 1936. aastal läks õppima Jäneda Põllutöö Keskkooli. 1938 saadeti Soome täiendama end Päivölä Kansanopistosse, 1939 kevadel naases kodumaale. Talvesõja ajal läks appi kaitsma Soome vabadust, hiljem astus ka vabatahtlikuna Soome armeesse. Oli väljaõppel Lapual rahvusvahelises ,,Sisu" brigaadis, suurtükiväe allohvitserikoolis Päivöläs. 1941. aasta juuli kuus käis rindel Värtsiläs, kus ta sai raskesti haavata ning oli aasta lõpuni ravil. 1942 aastal naases ta teenistusse ja veebruaris sai uuesti raskesti haavata. Seekord oli ta ravil kaks kuud. 24.veebruaril 1944 omistas nooremseersandi auastme ning käis väljaõppel Jalkalas. Ta langes 11. Juunil 1944 Karjala kannasel Kauhimäe lahingus. Kaarel Karimäe on autasustatud IV klassi
. 30% ( : -1) + t 2. . 30% ). Coma=(CmatKmat+Ctransp +Cmas )L1+CtööjL2 tp = k (m n + 1) + t 3. Tööliste arv brigaadis: C mat c T = k (n + m -1) + t . 40% Kmat : . . T n O AN Ctransp 1.
Pöetud villak peab jääma täielikult ühte ega tohi laguneda üksikuteks villatükkideks. Pärast lamba pügamist villak kaalutakse ja laotatakse, lõikepind allapoole, 2x1,5 m suurusele lauale või traatvõrgule. Laialilaotatud villakust korjatakse õled, heina- ja sõnnikutükid ning muu suurem praht välja. HARVENDAMINE Kell võis kaheksa ringis olla ja kella kaheksa ajal pidin mina uue lauda juures Sassi ja Pauliga kokku saama. Me käime seal teises brigaadis peete harvendamas. Saaks selle juba kaelast ära, siis võiks heinavedamise või silotegemise juures mõne põnevama tööotsa vaadata. Tee peal tuli mulle meelde, et pidin Sassile ju õngetina viima, mul parajasti kaablitina on. See on kõige parem sort, tonka jaoks kõlbab kõige rohkem. Aga ma ei viitsinud enam tagasi jooksma hakata, ja nii kui ma keskuse juures hekinurga tagant välja tulin, nii nägin, et Paul juba paistab lauda juures. Siis tuli Sass ka ja velskri Eeri oli tal sabas
Uno pandi traktoristile appi, ta oli haakia. Siis olid ainult lint traktorid. Heinaajal aga oli vanaema hobureha peael riisumas, Aino oli heinu kuhja tõstmas suure puuhanguga. Nende brigaad oli: Koigi vallast üks mees, Aino ja üks saksa mees. Riisumas oli neli kohalikku tüdrukut, nemad riisusid heina vaaludesse. Neli härjapaari oli lohistajatega heina vaahedest kuhja juurde vedamas. Nende härgade ajajad olid väikesed 8-9. aastased poisid ja tüdrukud. Nende brigaadis oli kaks Eesti poissi. Vanaema oli järelriisuja ja pidi pärast kuhja ümbruse ilusti korda tegema. Töö algas juba hommikul vara, nii et neid ei lubatud heinamaalt koju, ka õhtul tehti tööd seni , kui kaste maha tuli. Laupäeval said nad koju , et saunas käia. Süüa tehti heinamaal, seal pandi ka lauad ja pingid kohale ja oli ühine sõõmine. Ka toidunõud olid alumiiniumist ja sovhoosi omad. Tehti ka laupäevakuid ja pühapäevakuid , siis oli söök tasuta muidu võeti toiduraha
Rühmkavas sooritatakse 5 vahendi vahetust (nt. lindi vise partnerile). Rühmas on tähtis sooritada elemendid üheaegselt või kaanonina. Lisapunkte saab riski eest, huvitava vahendikäsitsuse eest ja võimlejate vahelise koostöö eest. Rühmkava nõuab võimlejalt täpsust, vastupidavust ja head vahendikäsitsust. Hindamine Kavasid hindavad kolm kohtunike brigaadi, seega sünnib hinne 12 kohtuniku (igas brigaadis 4 kohtunikku) koostööna. Lisaks on kaks piirikohtunikku, kes jälgivad võimlejate võistlusväljaku (13x13 m) piiri ületamisi. Kui võimleja ületab väljaku piire, võetakse 0,1 punkti maha. Kui võimleja ületab piiri koos põrandat puudutava vahendiga, siis arvatakse hindest maha 0,2 punkti. üks brigaad hindab kava elementide tehnilist täitmist (D-Difficulty ) Maksimaalseks hindeks võib olla 10,0 punkti kokku teine brigaad hindab kava artistlikku külge (A- artistics value)
Kogu sõja vältel sõdis vabariiklaste poolel üle paarisaja eestlase. Sõtta oli võimalik minna ka seaduslikul teel. Prantsusmaa poolt juhitud sõjale mittevahelesegamise Hispaania kodusõda Euroopa poliitiline ajalugu 20. sajandil komitees said teenida eesti ohvitserid. Nende ülesandeks oli kaubalaevade kontrollimine Prantsumaa- Hispaania piiril. Enamus eestlasi sõdis rahvusvahelises 12. Garibaldi nimelises brigaadis. Oli ka neid, kes 1936. aasta sügisel osales 11. interbrigaadi kooseisus Madriidi kaitsmisel. Üks nimekamaim eestlane, kes sõjas osales oli kurperjanovlasest aseohvitser Udo Aleksander Einsild, hüüdnimega Habe. Langenutena on veel märgitud Konstantin Allast (Tallinnast), Richard Buschi, Alfred Kaubit (Saaremaalt), Boris Konstantjuki (Tartu Ülikooli üliõpilane), August Päärsonit (Pärnust), Karl Reetat, Vladimir Sanderit, Neeme Jõed (kolm viimast kõik Sindist).
võrdselt paremas ja vasakus käes. Rühmkava Kava koosneb 18-st kehaelemendist. Rühmkavas sooritatakse 5 vahendi vahetust (nt. lindi vise partnerile). Rühmas on tähtis sooritada elemendid üheaegselt või kaanonina. Lisapunkte saab riski eest, huvitava vahendikäsitsuse eest ja võimlejate vahelise koostöö eest. Rühmkava nõuab võimlejalt täpsust, vastupidavust ja head vahendikäsitsust. Hindamine Kavasid hindavad kolm kohtunike brigaadi, seega sünnib hinne 12 kohtuniku (igas brigaadis 4 kohtunikku) koostööna. Lisaks on kaks piirikohtunikku, kes jälgivad võimlejate võistlusväljaku (13x13 m) piiri ületamisi. Kui võimleja ületab väljaku piire, võetakse 0,1 punkti maha. Kui võimleja ületab piiri koos põrandat puudutava vahendiga, siis arvatakse hindest maha 0,2 punkti. üks brigaad hindab kava elementide tehnilist täitmist (D-Difficulty ) Maksimaalseks hindeks võib olla 10,0 punkti kokku teine brigaad hindab kava artistlikku külge (A- artistics value)
võtsid selle eest väljakujunenud tasu 2000-3000 ostmarka või 10 kuldrubla. Peab märkima, et samaaegselt oli ülevedamine isamaaline ja humanistlik tegu. Põgenikest oli õpilasi ja üliõpilasi 25 % ja ametnikke 15 %. Haridustase oli seega küllaltki kõrge. Ülejäänutest 33 % olid põllumehed, meremehed ja kalurid ning 27 % mitmesuguste erialade töölised. SOOMEPOISTE AJALOOST Soome Talvesõtta (1939 40) läinud mehed olid väljaõppel rahvusvahelises SISU brigaadis Lapual. Sõda lõppes enne kui nad rindele jõudsid. Võib arvata, et eestlasi võitles Soome rindeväeosades, kuid nende kohta puuduvad arhiivides andmed. Eesti vabatahtlikest moodustati 1941.a. algupoolel luuresalk ERNA (tinglik nimetus), mis sai eriväljaõppe ja saadeti juulis 1941 Eestisse, Punaarmee tagalasse. Salk saatis raadio teel luureandmeid Soome ja Saksa väejuhatusele. Kautla küla ümbruses pidas ERNA 31. juulil
tingimusteta Saksa sõdajõudude ülemjuhatajale Adolf Hitlerile ja olen julge sõdurina igal ajal valmis selle vande eest oma elu jätma" © Eesti Leegioni sõdurivande, Postimees. Kokkuvõttes saavutati tulemus, et 1944. aasta alguses oli leegionäride arv ligikaudu 11 000 meest. Üldiseks kombeks oli, et kõik värvatud mehed saadeti kõigepealt väljaõppeks Poolasse Dbica laagrisse. Seal moodustati neist esimene Eesti Brigaad alluvusega Relva-SS-ile. Komandöride kohad brigaadis usaldati eesti ohvitseridele. Eestis lood 1.veebruaril 1943 Eesti Leegioni Sõprade Selts, mille esimeheks sai kolonelleitnant Johannes Soodla. Seltsi ülesanne pidi olema ka rindel või kodumaast kaugel viibivate sõdurite hingeline hooldamine ning side pidamine sõdurite ja kodumaa vahel. Seltsi juhatusse kutsuti tollaseid aktiivseid ühiskonnategelasi. Seltsil oli oma büroo ja alaline asjaajaja, kes oli abiks ühenduse pidamisel sõdurite ja nende omaste vahel. 1944
mereseire, rünnakute ära hoidimine merelt, väljaõpe, osalemine rahvusvahelistes kriisirelguleerimistes, koostöö teiste üksustega (piirivalve, veeteede amet), rahvusvaheline koostöö, mereline toetus teistele relvaliikidele ja abi vastuvõtmise võimekus sõjaajal. Ajateenistus mereväes on peamiselt, kas Soomelahe Mereväe juhtimiskeskuse väljaõppekeskuses või Nylandi Brigaadis. Seal toimub ajateenijatele baaskursus, edasi suundutakse Saaristomere Mereväe juhtimiskeskuse väljaõppekeskustesse, kus jagatakse nad kas laeva meeskondadesse (k.a. tuukrigrupp) või baasikaitse üksustesse. Viimaste seast valitakse välja isikud, kellel on parim füüsiline vorm ning saadetakse rootsikeelsesse Nyland Brigaadi väljaõppekeskusesse. Füüsiliselt ja vaimselt raske merejalaväelase väljaõpe viiakse läbi rootsi keeles, kuid käsklused on ainult soome keeles
- KULUDE MINIMEERIMINE VOOLUMEETOD ON SUUNATUD EELKÕIGE KULUDE MINIMEERIMISELE - RESSURSSIDE SÄÄSTLIKULE KASUTAMISELE ÜLETATAKSE VASTUOLU EHTISTE KAUPA MUUTUVATE TÖÖMAHTUDE JA BRIGAADIDE PÜSIVA KOOSSEISU VAHEL VOOLU NÄITED: ÜHESUGUSTE HOONETE SEERIAVIISLINE EHITAMINE, LIINIEHITUSED, HOONE EHITAMINE KORRUSTE KAUPA JOONIS 5.19 VOOLU PLAANIMISEKS ON VAJA: · TÖÖ JAGAMINE OSATÖÖDEKS VASTAVALT TÖÖLISTE ERIALALE VÕI TÖÖJAOTUSELE BRIGAADIS · TÖÖFRONNDI JAGAMINE HAARDEALADEKS · OSATÖÖDE MAKSIMAALNE AJALINE ÜHITAMINE (JÄRGNEVA TÖÖ ALUSTAMINE EELNEVA SUHTES VÕIMALIKULT VARA) TÖÖFRONT : · KINNINE MAJAEHITUS TÖÖD KINDLAS JÄRJEKORRAS · LAHTINE LIINIEHITUSED ALUSTADA VÕIB LIINI ALGUSEST, LÕPUST VÕI VAHEPEALT HAARDEALA ON EHITISE OSA KUS BRIGAAD TÖÖTAB PÜSIVA KOOSEISUGA. ERINEVAIL OSATÖÖDEL VÕIB HAARDEALADE ULATUS
21 Lisa 4 1. Helvi koos perega. 22 Lisa 5 1. Helvi Laas 80. aastane. 23 Lisa 6 1. Diplom, millega omistati talle 7-klassilise kooli loodusteaduse ja maateaduse õpetaja kvalifikatsioon. 2. Tänukiri kohusetundliku töö eest rahvahariduse alal. 24 Lisa 7 1. Aukiri Viljandi Autobussi-ja Taksopargi Põltsamaa brigaadis, veeremikoristaja töö eest. 25
Kokku 283 Tööjõukulu kokku 37 in-h + 283 in-h = 320 in-h Töömahtu arvestav lisategur 0,97 x 320 in-h = 310 in-h Brigaadis on 2 töölist. Kestus = tööjõukulu 310 in-h : 2 in :8 h/vah = 19,4 vahetust
:KROKII. Mõõdistamistulemused kirjutatakse väliraamatusse. Krokiile tuleb kanda kõik situatsioonielemendid, reljeefi skeletijooned ning lati punktide asukohad, s.t. need punktid kuhu mõõdistamise ajal latt pannakse võib reljeefi iseloomulikesse kohtadesse välja joonistada horisontaalide ligikaudse kuju. Krokii peale tavaliselt mõõtusi ei kanta. Koostatakse silmamõõduliselt ja võib olla koostatud igale jaamale eraldi või ka naaberjaamadele ühine.. Soovitav on brigaadis 4 liiget, kuid saab töötada ka kahekesi. Üks on tahhümeetri juurs vaatlejaks, teine protokollija, kolmas koostab krokiisi ja neljas on 10 latihoidja. Krokiikoostaja liigub maastiku koos latihoidjaga ja valib latipunktide asukohad. Plaani juhiks on krokiikoostaja. Teodoliittahhümeeter tsentreeritakse jaama punkti kohale ja horisontaalringi limb orienteeritakse teodoliitkäigu naaberpunktile
SÕJA PUUDUTUS Kuigi Eesti maa ja rahvas ei võtnud 1941.a.suveni sõjast osa , puudutas sõda otseselt ka Eestit ja eestlasi . Kui puhkes Talvesõda , startisid ka Eesti baasidest Vene lennukid Soomet pommitama . Oli ekslikke õhurünnakuid Eesti objektide vastu . Eesti poolelt anti salaja raadioteel hoiatusi soomlastele Vene lennukite startidest . Eestist siirdus Soome teadmata arv mehi vabatahtlikult võitlema venelaste vastu . Ametlikult oli rahvusvahelises SISU brigaadis 58 eestlast , kuid tegelik arv oli mitu korda suurem . 10.detsembril 1939 uputas Vene laevastik Hiiumaa juures Eesti auriku "Kassari" . Kuni juulini 1940 , mil Eesti laevad sõitsid veel oma lipu all , hukkus sõjategevuses Põhja-,Lääne-ja Norra merel ning Atlandil 18 Eesti kaubalaeva (kokku 30.000 BRT ) koos 100 meremehega . 13 laeva (15.000 BRT ) kaaperdati . 45.000 BRT tähendas veerandi laevaruumi kaotust
½ norm abitöölisele 0,5h/m². Kokku 1,5h/m² Kui brigaad oleks 3+1 siis võiks välja tuua 1/3 normist abitöölisele jne Põhjuseks et nii diferentseeritakse on et maksumust täpsemalt hinnata nt põhitööline 70kr/h, abitöölisel aga 50 kr/h Selles jaotuses (1,5h/m²) on 1 h/m² põhiajanormi , mis väljendab selle töö reaalset edasi jõudmist n ö efektiivne töönormi osa . Abitöölist käsitletakse mitteproduktiivsena. Vaatame 1 h pikkust tööd: brigaadis on 3 meest, kes töötavad 3*1h = 3h. Töö esinemine on ikkagi seotud ainult müürsepa tööga, kelle norm on 1h/m² Brigaad laob 1 h: 2 meest AN h/m² = 2m² Kokku 3 h 3h/2m²= 1,5h/m² Lk 32 (1. pool) Korrektne on ajanormi esitada selgelt brigaadi ajanormina. Võtame suvalise töö ajanormi 1,4h/m². See on töölisbrigaadi tööhulk tundides. Ajanormi kataloogis on toodud ka brigaadi koosseis vastava ajanormi juures 2:1 lahendame konkreetseid tariife sellisele brigaadile, et
sutatakse NATO riikides seda terminit harva, küll on see käibel Venemaal. Rügement koosnes Rühm 34 pataljonist. Eestis on pataljonile järgneva üksusena kasutusel brigaad, mis koosneb 34 jalaväepataljonist Jagu Pooljagu ning lahingutoetuse (suurtüki-, pioneeri-) ja lahinguteenindus- toetuse (tagala-, meditsiini-) pa- taljonist, kokku on brigaadis 60008000 kaitseväelast. Eestis on brigaad suu- rim üksus. Suuremates riikides on kasutusel veel diviis, mis moodustub 34 brigaadist; korpus, kuhu kuulub 34 diviisi, ning armee, mis koosneb 34 korpusest. Loomulikult võib armeedest organiseerida veel armeegrupi, kuid seda ei ole pärast II maailmasõja lõppu tehtud. 64
annaabi.ee 
