Kindlasti on igal kuulajal oma arvamus, kuidas Eestit võiks muuta, ja millises Eestis ta elada tahaks. Minu arvamus, millises Eestis ma elada tahaksin, on aga selline. Ma tahaksin elada Eestis, kus oleks soe ja kasvaksid palmid. Aasta läbi saaks käia T-särgi, lühikeste pükste ja kleidiga. Kus oleks ilus helesinine meri ja inimesed oleksid heatujulised ja lõbusad. Ma tahaksin elada Eestis, kus lendaksid ringi papagoid ja tuukanid. Ma tahaksin elada Eestis, kus iga hommik algaks päikese tõusmisega üle mere. Kus ükski päev ei oleks vihmane ja poleks talve, ning suusatamise ja uisutamise asemel harrastataks kalapüüki või banaanide kasvatamist. Kus männi-ja kuusemetsade asemel oleks džungel. Seal elaksid ahvid, kaelkirjakud, leopardid, tiigrid, maod. Maastik oleks mägine, linnad väikesed, majad mitte kõrgemad kui kümme korrust. Ja riigijuhid oleks tihedalt kontaktis rahvaga. Aga see ei oleks Eesti
hakkavad need paksenema ning keerduvad ümber puu, seda niimoodi aeglaselt surmates. Kisklus Alligaatorid söövad kalu, linde ja väiksemaid imetajaid. Jaaguarid söövad nii imetajaid kui ka linde ja nende mune. Anakondad söövad nii sigu, linde, kalu, närilisi kui ka osa tüüpe krokodille. Konkurents Banaanipuu vs kakaopuu valgus Viigipuu vs palm juurte harali ajamine Tiiger vs alligaator toit Tuukanid emaste tähelepanu Taimtoidulisus Laiskloom sööb marju, puudevõrseid, õisi, vilju ja värskeid lehti Koolibri sööb õienektarit Galapagose kilpkonn sööb rohtu, puuvilju ning taimelehti Gorilla sööb puuvilju, taimelehti ning bambust Tootjad ehk produtsendid Tootjateks on enamasti rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Neist toituvad herbivoorid ja nende keemiline energia kandub taimegrupilt loomagrupile. Näiteks kummipuud, palm, orhidee,
lõunaosas), Indoneesia (Aasia). Ekvatoriaalsetes vihmametsades on koguaeg palav ja niiske, aastaaegu ei ole.Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi või rohkem ja aastas tuleb sademeid umbes 2000mm. Loomastik Loomastik on väga mitmekülgne. Vihmametsade tüüpilised loomad elutsevad puudel.Tavalised on : Ahvid (Näiteks: Aafrikas gorillad ja simpansid, Aasias orangutangid ja makaagid). Kiskjad (Jaaguarid ja puumad) Linnud (Tuukanid ja koolibrid) Maod (Anakondad,boad ja võrkpüütonid) Loomastik on rikas ka maapinnal.Näiteks: metssead, pühvlid,kääbusjõehobud,okaapid, ninasarvikud,taapirid ja teised. Loomade kohastumused Hea ronimis-ja hüppamisvõime, Hästi arenenud küünised, Tundlikud kõrvad ja nina, Sageli vees toituvad, Tihe karvkate, Öölomadel on suured silmad, Linnud on kärarikkad, Paljud liigid on värvikirevad, Mardikad helendavad öösel Taimed
ninsarvikud, suur-sipelgaõgijad Inimtegevus : karjakasvatus, põlluharimine, Probleemid : savannid kõrbestuvad karjatamise, puude ja põõsaste maha võtmise ja tulekahjude tõttu Ekvatoriaalsed vihmametsad Geograafiline asend : Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja Kagu-Aasias Kliimavööde : ekvatoriaalne Mullad : ferraliitmullad Taimed : viigipuud, rotangpalm, pipar, orhideed, samblad Loomad : koolibrid tuukanid , laisikud, jaaguarid, anakondad, simpansid, kapibaarad, okaabid, boad Inimtegevus : alepõllundus, vähesel määral loomakasvatusega, Probleemid : vihmametsade rüüstamine
Hoolimata suurest sademetehulgast on aurumise intensiivus sellises kliimas kõrge, mistõttu puude kasvu limiteerib tihti veedefitsiit. Sellega seoses leidub vihmametsade puudel tihti kohastumusi eluks veevähesuses (nt nahkjad lehed). Vihmametsad Gambia jõe kallastel Loomastik Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid (näiteks Aafrikas simpansid ja gorillad, Aasias orangutangid ja makaagid) ja laisikud, kiskjad (jaaguarid ja puumad), linnud (tuukanid ja koolibrid), maod (anakondad, boad javõrkpüütonid). Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed loomad paksu nahaga: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. Huvitavaid fakte Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda.
vihmamets loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid (näiteks Aafrikas simpansid ja gorillad, Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb Aasias orangutangid ja makaarid) palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus ja laisikud, kiskjad (jaaguarid ja aastaajad pole selgelt eristunud. Kuude puumad), linnud (tuukanid ja keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi koolipriid), maod (anakondad, või enam ja aastas langeb sademeid boad ja võrkpüütonid). Loomastik harilikult 2000 mm ringis. Hoolimata on rikas ka maapinnal. Seal suurest sademetehulgast on aurumise elutsevad massiivsed loomad intensiivus sellises kliimas kõrge, mistõttu paksu nahaga: metsead, pühvlid, puude kasvu limiteerib tihti veedefitsiit. kääbusjõehobud, okaapid,
mineraalse toidu veest ja õhust. Veel kasvavad vihmametsas balsapuud, roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, epifüütliaanid, orhideed ja teised taimed. 4 LOOMASTIK Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid (näiteks Aafrikas simpansid ja gorillad, Aasias orangutanid ja makaagid) ja laisikud, kiskjad (jaaguarid ja puumad), linnud (tuukanid ja koolibrid), maod (anakondad, boad ja võrkpüütonid). Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed paksunahalised loomad: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. Vihmametsade veekogudes elavad paljud kalaliigid(piraajad), arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Ekvatoriaalsed vihmametsad pakuvad loomade eluks väga erinevaid tingimusi. Seepärast on see loodusvöönd liikide arvukuselt ja mitmekesisuselt ainulaadne
kaob ja nad jätkavad epifüütidena. Epifüütliaanid toimivad vastupidiselt, lämmatades aja jooksul kandurpuu. Sellised nn kägistajapuud on teatud liiki viigipuud ja mürdilised. Parasiittaimedest on tuntuim raipelõhnaline raitlill. Ekvatoriaalsed vihmametsad on elupaigaks loendamatule hulgale loomaliikidele. Kuna maapinnal on vähe süüa, siis on paljud loomad kohastunud eluks puuvõrades. Leidub palju ahviliike, värvikirevaid linde, putukaid ja roomajaid, nagu papakoid tuukanid, koolibriid, lendkonnad, püütonid jne. Mets on väga kärarikas, sest loomad suhtlevad omavahel peamiselt häälitsuste abil. Metsa all elavad suuremad loomad, nagu gorillad, okaapid, kiskijatest kiskjatest Aasias tiigrid, Lõuna-Ameerikas jaaguarid ja Aafrikas leopardid. Veekogude ääres elavad pühvlid, elevandid, ninasarvikud ja metssead. Metsakõdus elavad karihiires, sisalikud ja maod. Kalarikastes jõgedes varitsevad krokodillid, piraajad ja elektriangerjad.
Guinea lahe rannik Kongo jõgikond Madagaskari saare idarannik Hindustani ps. läänerannik Sri Lanka saar Indo-Hiina ps. läänerannik Malaka pool saar Okeaania Austraalia põhjarannik 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a)Valgus Päikese käes olevatel okstel kasvab mitmeid orhidee liike. Nende juured ei ulatu maapinnani ja seetõttu koguvad nad oma vartesse ning lehtedesse vihmavett. Tuukanid elavad kõrgel puulatvades, kus on rohkem valgust, soojust ja söödavaid vilju. Vägeva noka poolest tuntud tuukanid elavad ainult Kesk- ja Lõuna-Ameerika troopilistes vihmametsades. Nad kasutavad oma nokka peenikeste okste tipus kasvavate viljadeni küünitamiseks ja teiste lindude pesaõõnsuste rüüstamiseks. Arvatavasti aitab eredalt värvunud nokk tuukanitel liigikaaslasi kindlamini ära tunda Pärast peamise ja madalama rinde puuvõrade läbimist jõuab maapinnani vaid 1 %
Kuivamaaloomi on vihmametsas vähe, see-eest aga palju kaimane, kilpkonnasid, krokodille, väga mitmesuguseid konni jt. loomi, kes elavad nii maal kui vees. Puudel elab tohutult sipelgaid ja muid mürgiseid putukaid. Amazonas ja tema lisajõed on erakordselt kalarikkad. Siinsetes vetes elavad ohtlikud kalad piraajad. Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid ja laisikud, kiskjatest jaaguarid ja puumad, lindudest tuukanid ja koolibrid, maod nagu anakondad, boad ja võrkpüütonid. Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed loomad paksu nahaga: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. 4 4 IMETAJAD 4.1 Jaaguar Välimus Jaaguari kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 40–70 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi
kokku kogunud. Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada heitlehisteks. Sealt edasi algab enamasti rohumaa e. savann, kus puud saavad vaid üksikult kasvada. LOOMAD Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad enamjaolt puude otsas, kuna maapinnal on vähe süüa. Tavalised on ahvid (näiteks Aafrikas šimpansid ja gorillad, Aasias orangutanid ehk inimahvid ja makaagid ehk kitsaninalised ahvid) ja laisikud, kiskjad (jaaguarid ja puumad), linnud (tuukanid ja kooliprid), maod (anakondad, boad ja võrkpüütonid), liblikad ja putukad, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Loomi on ka maapinnal piisavalt. Seal elutsevad massiivsed paksunahalised loomad: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt.
liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. (joonis2.1) 2.2 Kus elavad erinevad loomad Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik .Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Puudel on tavalisteks loomadeks ahvid (näiteks Aafrikas simpansid ja gorillad , Aasias orangutangid ja makaagid) laisikud, kiskjad (jaaguarid ja puumad), linnud ( tuukanid ja koolibrid), maod (anakondad, boad ja võrkpüütonid). Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed loomad kellel on paks nahk: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja
rohkem valgust kui teised (banaanipuu vs kakaopuu). Puudel esineb veel võistlusmomente ja seda nimelt juurtega. Kõik puud konkureerivad omavahel kes saab oma juured rohkem harali ajada ning paremini toitainetele ligi pääseda. (viigipuu vs palm) Ent taimed ja puud pole ainsad, kes omavahel konkureerivad, seda teevad ka loomariigi esindajad. Loogilisim näide oleks võistlus toidu pärast, (tiiger vs alligaator) aga isased võistlevad ka emaste tähelepanu [18] eest (tuukanid). Taimtoidulisus Laiskloom -> sööb marju, puudevõrseid, õisi, vilju ja värskeid lehti (nt vanilliõie lehti) Koolibri -> sööb õienektarit (kaneel) Galapagose kilpkonn -> sööb rohtu, puuvilju ning taimelehti (taimelehtedest nt bromeeliat) Gorilla > sööb puuvilju (nt banaan), taimelehti ning bambust 3. Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel Tootjad ehk produtsendid (iseloomusta, too näiteid)
mm/a. temperatuur on aasta läbi umbes 25oC. Kõige kõrgema rinde moodustavad hõredalt paiknevad 50-60 meetri kõrgused hiidpuud. Põhivõrastik on tihedam ja paikneb 30-40 m kõrgusel. Kõige alumises rindes sirgub ohtralt palme. Palju liaane ja epifüüte, sest maapind on hämar. Paljudel suurtel puudel on enda toestamiseks plankjuured. Häiludes ronivad mööda tüvesid filodendronid ja ka monsterad. · Loomastik: tuukanid, möira- ja kaputsiinahvid, palju konni, pisi-puukonn, kaksvarvas-laisik, krokodillkaimanid, leeguanid, · Loode-kagusuunalised mäeahelikud kõrgeim tipp 3820 m. · 1200-1500 meetri kõrgusel algavad pilve- ehk udumetsad. Kõrgemal on madalam temperatuur. · Mäel on mets hõredam ja valgusküllasem, mistõttu on maapinnal rohkem taimi. Palju samblaid nii maas kui puuokstel. Lõunapoolsetes pilvemetsades
annaabi.ee 
