LUUA METSANDUSKOOL AIAKULTUURID MAITSE- JA RAVIMTAIMED ÕPILANE: SANDRA ARUS KURSUS: MESÕ I LUUA 2010 1 Maitse ja ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens ...
Riis Merike Mere M-10 Miks ma valisin selle teema ? · Valisin selle teema kuna söön vähe riisi ·Tahtsin teada riis kasvatusest ·Kasutamine Lühike kokkuvõte referaadist Riisi ajalugu Kultuurriisi botaanilised tunnused ja kultursordid Riisi kastuamine Maailma riisitoodang Kasutamine Ideid riisi valmistamiseks Riisi sordid Mis on riis ? Riis on kõrreliste sugukonda kuuluvate taimede perekond. Riisi kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena ning ta on inimkonna jaoks väga tähtis teravili. Riisi kasvatamine Riisi kasvatatakse kõikides maailmajagudes, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes Riisitaimed on sooja- ja niiskuselembelised ning väga valgusnõudlikud.
Alam-Pedja Looduskaitseala moodustati 1994.a. Tartu, Jõgeva ja Viljandi maakonda. Alam-Pedja Pindala on 260 ruutkilomeetrit. Pool piirkonnast kuulus kuni 1991. aastani Nõukogude armeele ning osa sellest kasutati pommituspolügoonina. Alam-Pedjas on loendatud 196 liiki linde, neist haudelinde viimasel kümnel aastal 153 liiki. Imetajaid on teada 43, soontaimi 485 ja samblikke 223 liiki. Siin on säilinud lammimetsad, mis mujal Euroopas on kadunud. Need laialehehelised metsad on botaanilised haruldused, seega tuleb neisse suhtuda kui vastutuskooslustesse, st kooslustesse, mis naabermaades on hävinud, siin aga paremas seisundis kui kusagil mujal. Kevadeti haaravad Alam-Pedjat üleujutused, Emajõe, Põltsamaa ja Pedja jõe ühine üleujutusala võib ulatuda 90 ruutkilomeetrini. Kasutatud kirjandus: http://www.visittartu.com/6554 http://et.wikipedia.org/wiki/Alam-Pedja_looduskaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/?id=95&pg=object http://www.peipsi.org/peipsi.org-v2/wiki.phtml
LIIKIDE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED Elupaikade hävimine Võõrliigid Loodusresursside ülekasutamine Saastatus, sh eutrofeerumine ja haigused Inimtekkelised kliimamuutused LIIGIKAITSE AJALUGU EESTIS Mõisate loomapargid (18-19.saj) Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850) Koduloomakaitse ja kalatrepid ( 19.saj teine pool) Botaanilised ja zooloogilised kaitsealad Loodus ja loomakaitseseadus Liik on niisugune väiksem organismirühm,mis sellesse rühma kuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi Vääriselupaik on kuni 7ha suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaistavat loodusobjekti,kus haruldaste liikide tõenäosus on suur sh ka ohustatud liik. LIIKIDE JA NENDE ELUPAIKADE KAITSE ALLA VÕTMISE EELDUSED Ohustatus Haruldus Teaduslik väärtus
Hiinas kasvatatud rohkem kui 6000 aastat Pärineb Kagu-Aasiast Riisi viisid Kreekasse araabia rändurid Indiasse Alexander Hispaaniasse jõudis riis mauride Prantsusmaale viisid riisi ristirüütlid. Ajalugu Kuulub vanimate kultiveeritavate teraviljade hulka Ligi 12 000 aasta vanused kivistunud riisiterad on leitud Hiinast Alguses kultiveeriti seda kuivadel põldudel Botaanilised tunnused Kõrred on püstised ja kasvavad tavaliselt 1–1,8 m kõrguseks Ühel taimel on sageli 18–20 kõrt Lehed on kuni 60 cm pikkused ja 1,5 cm laiused Väikesed tuul tolmlevad õied moodustavad 30–50 cm pikkuse pöörise (pööris koosneb 30- 500 õiest) Valminud terade pikkus on 5–12 mm ja laius 2–3 mm Kultuurisordid Ligi 40 000 riisi kultuurisordi Riisisorte liigitatakse tärkliserikasteks ja kleepriisiks
Eriti tasuks aga esile tõsta merikapsa lehtede kõrget B1-vitamiini taset. Nagu taime nimest arvata, kasvab ta mererandadel, vaid sellises kohas, kus ta juurtega merevee kätte saab. 11)Ruunaraipe luited: Luiteahelik on 1,2 km pikk ja maksimaalselt 11-12 m kõrge looklev loode-kagusuunaline liivseljak. Luidete peaahelikule liitub rida ristsuunalisi luiteid, mis on kaetud nõmme- ja palumännikuga. Geomorfoloogiliselt keerukate luidete vahel asub kaks väikeraba. Luidetel kasvavad botaanilised haruldused: kännas-kipslill, palu-karukell ja liiv-hundihammas ja leesikas. Luidetel asus 0, 3 ha suurune Tohvre tellisetehase karjäär. Hiljem kasutati mahajäetud karjääri prügimäena. Kaheksakümnendatel aastatel prügimägi korrastati looduskaitsjate abiga ja võeti kasutusele puhkuseveetmise kohana. 12)Peipsi luited: Luited on kuni 15 m kõrgused. Piki rannajoont kulgev paraboolluidete ahelik
Rahvuslik toidukultuur Koostaja : Kristina Tepper PA 11 KAER Kaera botaanilised tunnused Kaer ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. Harilik kaer kasvab tavaliselt 60100 (150) cm kõrguseks. Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel. Pähikutelg, välissõkal ja alumised lehetuped on paljad. Lehelaba on kare ning selle laius on kuni 15 mm. Keeleke on 23 mm pikkune, tipuosas
üheaastane teravili. · Odra perekonda kuulub 40 liiki. · Eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. 2 3 · Kõige kauem tuntakse kuuerealist otra (valmis kõige varem). · Seda kasvatasid egiptlased, indialased, juudid ja kreeklased, roomlased. · Vana-Kreekas viljeldi ka kahe- ja kolmerealist otra. 4 Botaanilised tunnused · Narmasjuurestik areneb 48 idujuurest. · Võrreldes teiste teraviljadega juurestik mõnevõrra väiksem. · 85% juuremassist paikneb 2025 cm sügavusel. · Kõrs: - püstine, - õõnes, - pikkus 5080 cm. · Leht: - rööproodne, - keelekesega. 5 6 · Vili on sõkaldega kaetud teris. · Odra tera on: - ovaalse kuju, - piimvalge värviga (võib olla ka must või tumepunane). 7 8
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 Marion Undusk HARILIK KADAKAS Referaat Uuemõisa 2014 BOTAANILISED TUNNUSED Enamasti kasvab harilik kadakas põõsakujulisena, harvem puukujulisena. Puu kõrgus on tavaliselt kuni 10, harva kuni 15 m. Registreeritud maksimaalne kõrgus on 18,5 m. Harilik kadakas võib registreeritud andmetel elada kuni 860-aastaseks. Võra kuju varieerub üsna suures ulatuses ning võib olla sammasjas, munakujuline, maadjas või hargnevate okstega. Tüvi on tihti mitmeharuline ja mõnikord keerdu kasvanud. Noorte
1805. aastal asus Hupel elama Paidesse, kus ta jätkas aktiivset kaastööd teadusajakirjadele. Tema hauakoht on teadmata, kuid Reopalu kalmistule on püstitatud mälestuskivi. Johann Wilhelm Ludwig von Luce Luce juhtis esimesena tähelepanu Saaremaa floora omapärale. Ta uuris ravimtaimi ja andis taimedele kõnekeelseid termineid (jännesi munnad = käpalised; jänesekapsast, merikapsast ja oblikat teatakse siiani). Ta botaanilised uurimused õpetavad maarohtusid kasutama. Ta avaldas Johann Willem Luddi Ludse nime all kaks osa "Sarema Jutto Ramatut" (1807-1812) ja tegi Johann Heinrich Rosenplänteri "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprachele" kaastööd. Luce asutas 1817. aastal Kuressaares esimese eesti küsimuste uurimise ühingu "Ehstnische Litterarische Gesellschafti" (Kuressaare Eesti Selts). See jäi aga asukoha ja väheste kaastööliste tõttu siiski känguma ja lõpetas tegevuse asutaja
vahekaugus istutamisel 10 cm. Tuntumad sordid: Cape Cod, Oratorio, Plaisir, Sweet Lady, Oriental Beauty, United States jt. Muud liigid, teisendid ja sordid. On sorte, mille vars võib haruneda mitmeks väiksemaks, neist iga haru otsas kaunis õis. Sõltuvalt emasibula suurusest ja sordilistest omadustest võib nõnda kasvada 3 - 7 haru. Mitmevarreliste tulpide kõrgus ja õie suurus kõiguvad märkimisväärselt. Väikeste õitega ja hästi madalad, kuid väga varajased õitsejad on botaanilised mitmevarrelised tulbid, nagu T. tarda, T. turkestanica. Lihtõieliste tulpide rühma tunnustega on sellised mitmevarrelised sordid, mille peavarrel olev õis on märkimisväärselt suurem kõrvalharude otsas olevatest õitest. Nende lillede kõrgus võib olla vahemikus 35 - 75 cm. Nad on väga dekoratiivsed, sobides hästi lõikelilleks ja potis kasvatamiseks. Tuntumad sordid on Happy Family, Georgette, Orange Bouquet. Greigi rühma tunnustega mitmevarrelised sordid on Compostella ja Toronto
..............................24 2.16SÜMBOOLIKA..................................................................................................... 24 2.17MÄNNI ENERGIA................................................................................................. 24 SISSEJUHATUS........................................................................................4 1 HARILIK KUUSK................................................................................5 1.1 BOTAANILISED TUNNUSED.....................................................................................5 1.1.1 Suurus.................................................................................................... 5 1.1.2 Tüve koor................................................................................................ 6 1.1.3 Juurestik.................................................................................................. 6 1.1
1. elutsüklipikkuse järgi: · üheaastased (enamik põllukultuure,talvituvad kultuurid) · kaheaastased (seemnete külvist valmimiseni on vaja 2 kasvuperioodi, nt juurviljad) · mitmeaastased (võivad anda seemneid mitu aastat järjest, nt heintaimed) 2. paljunemisperioodide arvu järgi eluea jooksul: · monokarpsed (viljuvad eluea jooksul 1 kord) · polükarpsed (viljuvad eluea jooksul mitu korda) 3. tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised tunnused: · teraviljad-I rühma, II rühma teraviljad, mittekõrrelised terav-d, kaunviljad · mugul-, juurviljad, kõrvitsalised, silokultuurid lühi-, mitmeaastased · põldhein ühe- ja mitmeaastased kõrrelised ja liblikõielised · õli- ja eeterlike õlide kultuurid · kiukultuurid-kiud seemnes, kiud varres · narkootilised taimed Aluseks on tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised alused.
aluseid on palju: 1. elutsüklipikkuse järgi: üheaastased (enamik põllukultuure,talvituvad kultuurid) kaheaastased (seemnete külvist valmimiseni on vaja 2 kasvuperioodi, nt juurviljad) mitmeaastased (võivad anda seemneid mitu aastat järjest, nt heintaimed) 2. paljunemisperioodide arvu järgi eluea jooksul: monokarpsed (viljuvad eluea jooksul 1 kord) polükarpsed (viljuvad eluea jooksul mitu korda) 3. tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised tunnused: teraviljad-I rühma, II rühma teraviljad, mittekõrrelised terav-d, kaunviljad mugul-, juurviljad, kõrvitsalised, silokultuurid lühi-, mitmeaastased põldhein ühe- ja mitmeaastased kõrrelised ja liblikõielised õli- ja eeterlike õlide kultuurid kiukultuurid-kiud seemnes, kiud varres narkootilised taimed Aluseks on tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised alused.
Õpingutest vabal ajal luges Ronald palju. Tema lemmiklektüüri moodustasid Andrew Langi "Haldjaraamatud", eriti "Punane haldjaraamat", milles oli ka lugu Sigurdist, kes tappis lohe Fafniri kummaline ja võimas lugu, mis leidis aset nimetus Põhjalas. Siit saab alguse Tolkieni eluaegne huvi muistse PõhjaEuroopa muistendite vastu. Ronald armastas väga loodust ja looduses viibimist. Tal oli tugev tunnetuslik side loodusega - taime kuju ja selle puudutus pihus huvitasid teda rohkem kui botaanilised üksikasjad. Ta armastas väga puid joonistada, kuid üle kõige meeldis talle puude juures olla. Ta ronis nende otsa, toetus nende vastu ning isegi rääkis puudega. Aasta 1900 on Tolkieni jaoks mitmes mõttes pöördelise tähendusega. Tema ema Mabel koos õe Mayga otsustasid astuda katoliku usku. Otsekohe langes nende peale tulihingelistest baptistidest sugulaste viha. Sellest olukorrast tulenev pinge koos rahalise kitsikusega mõjus halvendavalt Mabeli tervisele
iseseisvumisega kaasnev nähtus, isegi kui üksikuid niite arvati kaitsealade hulka juba varem. Esimesed niitude hoolduslepingud talunikega sõlmiti Matsalu looduskaitsealal 1994. a. Alates 2001. a. on niitude kaitsekorraldus ühildatud Euroopa Liidu määrustega. 2001-2006 on Keskkonnaministeerium toetanud poollooduslike niitude hooldamist ja taastamist (küll peamiselt kaitsealadel). Rohumaade kasvukohatüübid: nimetus, abiootilised ja botaanilised eripärad, peamised taimeliigid, majanduslik kasutamine (traditsiooniline ja nüüdisajal), levik Eestis, kaitse. Põhjalikumalt ranna-, lammi-, loo- ja puisniitude eripärad. Arurohumaad - paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. Karbonaatsel lähtekivimil loo-, sürja- ja osa pärisarurohumaid, lubjavaestel mineraalmuldadel nõmme- ja palurohumaad ning lisaks vahepealne üleminekukooslus nõmmlood. Ligikaudselt loetakse arurohumaadeks alad, mida pole küntud 50 või rohkem aastat
· piirkondlik (European Red List 6 000 liiki) · riiklik (Eesti punane raamat), 109 riiki Ohukategooriad: välja surnud, kriitilises seisundis, väljasuremisohus, ohualtid, ohulähedased, puuduliku andmestikuga. Ohustatud liik: liik, mis võib suure tõenäosusega lähiajal välja surra. Liigikaitse ajalugu Eestis: Mõisate loomapargid (18.-19. saj.); Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850-ndad); koduloomakaitse ja kalatrepid (19. saj. teine pool); botaanilised kaitsealad (1924 Harilaiu poolsaar, Järvselja reservaat, 1925 Jugapuude reservaat Hiiumaal, 1930 Abruka salumets, Lipstu nõmm, Puhtu hiismets); zooloogilised kaitsealad (1910 - Vaika linnukaitseala, 1938 - Ratva raba loodusreservaat kotkaste kaitseks); 1935 Looduskaitseseadusega riiklik kaitse 26 ja müügikeeld 6 liigile. Liigikaitset reguleerivad õigusaktid: LKS, Loomakaitseseadus, Jahiseadus, Kalapüügiseadus Liigikaitse põhimõtted:
Eriti ohustatud EN; Ohualtid VU. Red List ohukategooriad (2001) 22 2: Ohulähedased NT; Soodsas seisundis LC; Puuduliku andmestikuga DD; Hindamata NE. Liigikaitse ajalugu Eestis: Mõisate loomapargid (18.-19. saj.). Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850-ndad). Koduloomakaitse ja kalatrepid (19. saj. teine pool). Botaanilised kaitsealad: 1924 – Harilaiu poolsaar, Järvselja reservaat; 1925 – Jugapuude reservaat Hiiumaal; 1930 – Abruka salumets, Lipstu nõmm, Puhtu hiismets. Zooloogilised kaitsealad: 1910 - Vaika linnukaitseala; 1938 - Ratva raba loodus- reservaat kotkaste kaitseks. 1935 – Looduskaitseseadusega riiklik kaitse 26 ja sh müügikeeld 6 liigile. Liigikaitset reguleerivad õigusaktid: Looduskaitseseadus (LKS, 2004); Loomakaitseseadus (LoKS, 2003);
juuni 1772 12. oktoober 1817). 18011804 Kuressaare linnaarst ja apteeker sealsamas. 18041820 Kuressaare kooliringkonna inspektor. 1817. aastal algatas Kuressaare Eesti Elementaarkooli tegevuse, mis oli teine seda tüüpi kool Eestis (esimene avati 1810 Võrus). Luce juhtis esimesena tähelepanu Saaremaa floora omapärale. Ta uuris ravimtaimi ja andis taimedele kõnekeelseid termineid (jännesi munnad = käpalised; jänesekapsast, merikapsast ja oblikat teatakse siiani). Ta botaanilised uurimused õpetavad maarohtusid kasutama.Ta avaldas Johann Willem Luddi Ludse nime all kaks osa "Sarema Jutto Ramatut" (1807-1812) ja tegi Johann Heinrich Rosenplänteri "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprachele" kaastööd.Luce asutas 1817. aastal Kuressaares esimese eesti küsimuste uurimise ühingu "Ehstnische Litterarische Gesellschafti" (Kuressaare Eesti Selts). See jäi aga asukoha ja väheste kaastööliste tõttu siiski känguma ja lõpetas tegevuse asutaja kadumisega
Kaunviljade bioloogilised iseärasused · Sammasjuur tungib väga sügavale mulda · Kaunviljade juurtel on väga suur toiteainete omastamise võime · Kaunviljade väetamisel ei pea kasutama lämmastikväetist · Põhiväetisteks on fosfor- ja kaaliumväetised · Kaunviljade vars on väga mitmesuguse mehhaanilise tugevusega, enamus vajab toestamist või tugikultuuri · Kaunviljade õitsemine pole üheaegne, seega nende valmimine on ebaühtlane ja koristusaja määramine Raskendatud Herne botaanilised iseärasused · Herne tavasordid liitlehed 2 -3 paari lehekestega, mille tipus on mõned köitraod, 2 suurt kokkukasvanud abilehte · Herne poollehetud sordid lehekesed on muutunud tugevateks köitraagudeks, abilehed säilinud · Herne lehetud sordid puuduvad ka abilehed · Determinantsed e. määratud kasvuga sordid - lõpetavad teatud arenguastmes õite moodustamise ja kasvu ning valmivad (uued keskvalmivad sordid) · Indeterminantsed e
absoluuttarindi. Sellised hübriidvormid (eriti siin toodud allrühmad B2a...c) on kogu rahvusvahelises mõistatusloomes ülitootlikud. Toome sellestki rühmast põgusalt liigitatud näiteid. B1. Topeldatud atributiivtuumad: kujundis "asjad" (anumad, töö- ja sõiduriistad, rõivad), hooned, rajatised: Lihane tõrs, raudne vits (sõrmus sõrmes); Must rätik, rohelised ääred (põld); Pisuke pajake, magus roake (pähkel); Valge vaat, punane pulk (hani); maastikuelemendid, botaanilised ja põllunduslikud objektid: Lihane sard, ravvatse toe (hobune); Püha kuhi, pikk varras (kirik); Valged põllud, mustad peenrad (aknad); loomad, linnud, nende kogumid: Hall härg, mäda selg (või pudrusilmas); Hani haljas, pea paljas (saunaviht); Must koer, valge kurgualune (kirikuõpetaja); Raudne rott, villane saba (nõel ja lõng); inimesed, nende kehaosad: Pigine poisike, raudsed juuksed (peahari); Punane preili ja roheline kübar (porgand); Puust mees ja raudsed sukad (ader). B2a
väljasuremise põhjused: o elupaikade kadumine ja fragmenteerumine o võõrliigid o loodusressursside ületarbimine o saastatus, sh eutrofeerumine ja haigused o inimtekkelised kliimamuutused liigikaitse ajalugu Eestis: o mõisate loomapargid (18.-19. sajand) o Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850. aastad) o koduloomakaitse ja kalatrepid (19. sajandi teine pool) o botaanilised kaitsealad: 1924 – Harilaiu poolsaar, Järvselja reservaat 1925 – Jugapuude reservaat Hiiumaal 1930 – Abruka salumets, Lipstu nõmm, Puhtu hiismets o zooloogilised kaitsealad: 1910 – Vaika linnukaitseala 1938 – Ratva raba loodusreservaat kotkaste kaitseks 1935 – looduskaitseseadusega riiklik kaitse 26 ja sh müügikeeld 6
sissetoodud liigid võivad osutuda konkurentideks karvane võõrkakar (Galinsoga ciliata). 3. Loomade introdutseerimine kas söövad otse mingit taime või söövad taimesööjaid ning muudavad sellega aineringeid. 4. Barbaarsus inimese tegevus, tallamine, lõhkumine, okste murdmine, liikide korjamine. Varajasim informatsioon Eesti taimestiku kaitsest pärineb 20. sajandi algusest, kui ilmusid esimesed nimestikud haruldaste teadusliku väärtusega liikide kohta. Loodi esimesed botaanilised looduskaitsealad. 1924. a. Harilaiu poolsaar Saaremaal, 1925. a. jugapuu reservaat Hiiumaal, 1930. a. Abruka saare salu- lehtmets. 1936. a. kinnitati riiklik kaitse kahekümnele ning müügikeeld kuuele taimeliigile. II Maailmasõjaga katkenud looduskaitseline tegevus Eestis hoogustus uuesti 1957. a. looduskaitseseaduse vastuvõtmisega ja 1958. a. 55 taimeliigi kaitse kehtestamisega. Haruldaste taimeliikide kaitseks loodi Viidumäe Riiklik Looduskaitseala ning 4 taimestiku ja 9 loomastiku-
annaabi.ee 
