Leidsid 26 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia uurib elu 11.klass ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ioonid, sahhariidid, varuaine, tselluloos, glükogeen, anorgaanilised, sünapsis, riboos, kestad, ensüümid, vitamiinid, lipiidid, energiallikaks, bioelemendid, makroelemendid, mikroelemendid, soojusmahtuvus, närviimpulss, hemoglobiini, anioonid, karbonaadid, fosfaadid, süsivesinikud, monosahhariidid, lihtsuhkrud, glükoos, viinamarjasuhkur, fruktoos3) Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, I, F Anorgaanilised ained: Vesi, katioonid organismides. Vesi Miks nii palju: · Hea lahusti, seega ainus võimalik reaktsioonidetoimumise keskkond. · Osaleb ise reaktsioonides. · Suure soojusmahtuvusega hoiab organismide temperatuuri. Lisaks veega seotud: 1) Rakusisene rõhk 2) Mineraalainete allikas 3) Viljastumine 4) Vesi kui elukeskkond 5) Biosfääri kliimat kujundav tegur Katioonid organismis K ja Na ioonid: Närviimpulss sünapsis, rakurõhu regulaator Ca ioonid: Luudele tugevus Mg ioonid: Klorofülli koostises (seotud nukleiinhapetega DNA, RNA) Fe ioonid: Hemoflobiini koostises Orgaanilised ained · Süsivesikud e sahhariidid · Koosneb C, H, O · Energiarikkad ained · Loomad kasutavad energiallikatena toidus olevaid glükoosi ja tärklist · Taimed valmistavad ise nt fotosünteesi käigus tekib glükoos
hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku Süsivesikud on energiarikkad ained · Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis, energiaallikana. · Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid: · taimedes 75 - 90% · loomades 2% · seentes 3% · mikroorganismides 12 - 28%
higistab ja taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu. Suure soojumahtuvuse tõttu aitab vesi säilitada organismidel püsivat temperatuuri. 6. Vesi täidab kaitsefunktsiooni: pisarad vähendavad hõõrdumist ja kõrvaldavad võõrkeha silmast, liigesvõie ,,õlitab" liigeseid, imetajate loode areneb vesikestas ehk amnionis. Orgaanilised ained · Organismide koostises olevad põhilised org ained: valgud sahhariidid lipiidid nukleiinhapped. · Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid, hormoonid. - Bioaktiivsed ained väikestes kontsentratsioonides mõjutavad ainevahetust, reguleerivad elutalitlusi. - Enamik neist kuulub valkude ja lipiidide hulka. - Bioaktiivsed ained on ka antibiootikumid ja paljud mürkained.
Mikroelemendid 1. Raud seob hapnikku hemoglobiini koostises, leidub maasikates ja rosinates 2. Jood vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks, leidub lestas ja õunaseemnetes Orgaanilised ained Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku, hapnikku. Energiarikkad, loomad kasutavad toidus olevaid SV energiaallikana, taimed toodavad ise. 1. Monosahhariidid väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised Pentoosid riboos (C5H10O5) ja desoksüriboos (C5H10O4) Heksoosid: Glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6) moodustub FS käigus, energiarikkas, lagundatakse esimesena organismis, saadakse teiste süsivesikute lagundamisel Fruktoos ehk puuviljasuhkur (C6H12O6) 2. Oligosahhariidid (ka disahhariidid) Maltoos e linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist, moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades, on palju idanevates seemnetes
areng paljunemine 2) Biomolekulid, bioelemendid. · Bioelemendid jagunevad kolmeks: Põhielemendid ehk makroelemendid N, O, P, S, C, H. Esinevad aatomitena. Ioonsel kujul esinevad elemendid Na, K, Ca, Mg, Cl, Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, I, F · Biomolekulid orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. (valgud, sahhariidid, lipiidid, vitamiinid jt) 3) Süsivesikute, lipiidide, valkude, nukleiinhapete (DNA, RNA) ehitus ja ülesanded. · Süsivesikud orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Jaotatakse mono, oligija polüsahhariidideks. Monoja oligosahhariidid on magusamaitselised, siis nim. neid ka suhkruteks. JAGATAKSE Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud monosahhariidide jäägid on seotud
moodustumisel. Mida rohkem on süsinikku, seda energiarikkam on ühend. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisse. On tugev oksüdeerija, kindlustab hingamise. Lämmastik esineb valkude aminohapetes. ATP's Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. Väävel esineb kahes aminohappes metioniin ja tsüsteiin, ka osades vitamiinides. Naatrium rakuväline element, raku sees leidub teda vähe Kaalim rakusisene element, väljaspool rakku leidub vähe. Naatrium ja kaalium ioonid reguleerivad vee tasakaalu, närviimpulsside teket ja edasiandmist, kindlustavad rakkude laengu ning transportprotsessid rakkude tasandil. Magneesium kuulub luude koostisesse(fosfaadina), on klorofüllis keskne element. Kuulub taimeraku kesta koostisesse. Magneesiumpektaadist sõltub marjade küpsus. Kaltsium kuulub vere punalibledes oleva hemoglobiini koostisesse. Heen (rauaühend) annab verele punase värvuse. Jood osaleb kilpnäärme hormooni sünteesis
Teaduslik uurimismeetod 1) Püstitada uurimisküsimus (mida uurime?) 2) Hankida taustinformatsiooni 3) Hüpoteesi sõnastamine (Oletatav vastus) 4) Hüpoteesi kontrollimine (Meetodid, reaalne töö) 5) Andmete analüüs ja järelduse tegemine Põhi bioelemendid Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul 1) Süsinik C 1) Naatrium Na (Närviimpulside sünapsis 2) Vesinik H 2) Kaalium K rakurõhu reguleerimine) 3) Hapnik O 3) Kaltsium Ca (Luude tugevus) 4) Lämmastik N (NH4 valkude laguproduktina välja) 4) Magneesium Mg (Klorofülli koostises) 5) Fosfor P 5) Kloor Cl 6) Väävel S Mikroelemendid 1) Raud Fe (Hemogibliini koostises) 2) Vask Cu 3) Tsink Zn 4) Jood I 5) Floor F
Põhjused: ebaõige/-regulaarne toitumine; imendumishäired; elundite haigused HORMOONID *bioaktiivsed ained, tekivad sisenõrenäärmetes *hormoonide sünteesi kontrollitakse tagasiside põhimõttel *reguleerivad ainevahetust hormonaalsel vahendusel *spetsiifilise toimega *erineva elueaga BIOMOLEKULID -organismis tekkinud orgaanilised ained asuvad rakkudes SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID -looduses enamlevinud orgaanilised ühendid: taimedes 75- 90%, loomorganismides kuni 2%. Koosnevad ainult C,H ja O-st; valgud ja sahhariidid annavad võrdselt energiat - 17,6Kj SAHHARIIDIDE MOLEKULI EHITUSE JÄRGI 3 GRUPPI: 1. MONOSAHHARIIDID GLÜKOOS o ehk viinamarjasuhkur. o C6H12O6 o rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine
Organimside koostis Üldine keemiline koostis Loodus koosneb anorgaanilistes ja orgaanilistes ainetest. Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, anorgaanilised ained esinevad põhiliselt eluta looduses. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad keemilistest elementidest. Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid
3) Aine- ja energiavahetus autotroofid – organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese 1) Molekulaarne tase – MOLEKULAARBIOLOOGIA JA -GENEETIKA valgusenergia abil (fotosüntees) Biomolekulid – ained, mis ei moodustu väljaspool organismi heterotroofid – vajavad energiaks orgaanilist ainet Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped : DNA, RNA 4) 3. punkt -> stabiilne sisekeskkond 2) Rakuline tase – TSÜTOLOOGIA püsiv temperatuur (imetajad ja linnud on ainsad püsisoojased Rakk – kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu organismid, teised on kõigusoojased) omadused. püsiv happesusreaktsioon e
Neid, mida ülivähe leidub, anioonid: ClMikroelemendid Vaja väga väikestes nim. mikro-elementideks Cu, Zn, I, F kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, jne.Millised ained on rakkude koostises? Co, Mn, Zn, Cu orgaanilisi ained - 18%anorgaanilisi ained - 82% Makroelemendid: Hapnik O70 kg kohta umbes 43 (peamiselt vesi) kg toiduga ja hingamiselPeamiselt vee koostises, ANORGAANILISED AINED samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete 1. VESI70 95% (98%)Miks on vett nii palju?Hea lõhustumise ja hingamise. Süsinik C70 kg kohta lahusti, seega ainuvõimalik reaktsioonide toimumise umbes 16 kg toiduga.Kuulub biomolekulide keskkond.Osaleb ise reaktsioonides. Näited?Suure koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on soojusmahtuvusega hoiab organismide
Ülivähe leidub Fe, Zn, Cu, I, F jt. Kokku on organismides avastatud 16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud normaalseks elutegevuseks. Neid nimetatakse mikroelementideks. (Tabel 2) Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid (enamasti üle 80%). Nende põhiosa moodustab vesi(organismis 70-95%) Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Nende kõrval on enim esindatud lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Ehkki nukleiinhapete (DNA pärilikkuse kandja ja RNA päriliku informatsiooni avaldamine) sisaldus on suhteliselt madal, on nad vajalikud kõigile rakkudele. Tabel 1: Keemiliste ühendite keskmine sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained % Orgaanilised ained % Valgud 14
väävel). Ained, mida meie kehas on kõige rohkem. Hapnikku on meie organismis kõige rohkem 65-75%. Miroelementide kogus meie organismis on väike. OSMOOS Lahusti molekulide liikumine Kaltsium 0,04-2% (luudes, luukoes) Naatrium 0,02-0,03% Magneesium0,02-0,03% (klorofili koostises?) Raud 0,01-0,015% (hemoglobiin) Jood (kilpnäärme hormoonide sünteesiks) Fluor (hamba email) Anorgaanilised ained meie organismis Vesi 80 % Vee ülesanded kehas: ainevahetus, temp reguleerimine (higistmaine, vereringe, joomisel jahutamine), jääkide eemaldamine kehast, tagab nahale elastsuse, tagab raku siserõhu, kaitse (nt vesikeskkonnas areneb loode), viljastumine. Soolad 1,5 % Orgaanilised ained Valgud 14% ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. BIOLOOGIA 2010
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused.
Aine- ja energiavahetuse kaudu on organismid tihedalt seotud oma ümbritseva keskkonnaga. Ainevahetus organismis toimuvad lagundamis- ja sünteesiprotsessid. · Lagundamine e dissimilatsioon · Sünteesimine e assimilatsioon Ükski organism ei saa otse väliskeskkonnast rakkude ülesehitamiseks sobilikke valke, lipiide ega süsivesikuid, need tuleb organismil endal sünteesida. · Väliskeskkonnast saadavad ained Anorgaanilised (taimed), orgaanilised (loomad toiduga) · Väliskeskkonda eritatavad jääkained Jääkained tekivad lagundamis ja sünteesiprotsesside käigus. · Elutegevuseks vajalik energia Organismid võtavad väliskeskkonnast energiat vastu ja annavad ka väliskeskkonda tagasi (n soojusenergiana). Rohelised taimed kasutavad fotosünteesi käigus valgusenergiat, salvestades seda orgaanilistesse ainetesse, kust oksüdatsiooni käigus energia uuesti vabaneb
magusam.Fruktoos. Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel ühendatud glükoosisidemega; lahustuvad vees hästi; liiguvad organismis kiiresti; omistatakse kergesti. Maltoos - linnasesuhkur. Sahharoos - peedi- või roosuhkur. Fruktoos - sahharoos - glükoos - maltoos - laktoos. Polüsahhariidid: makromolekulid; koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud. Tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid. Tärklis - varuaine taimedes; hüdrolüüsub kergesti glükoosiks. Glükogeen - nn loomne tärklis; enim maksa- ja lihasrakkudes. Tselluloos - rakkude ja organismide ehitusmaterjal; taimeriigis kõige levinum ühend; taimsete kiudude põhikomponent; inimorganism ei omasta, kuna inimese soolestikus puuduvad bakterid, mis seda glükoosiks lagundaksid; hüdrolüüsub raskemini kui tärklis.
tähelepanuväärne roll raku energeetikas. Fosforüülimise defosforüülimise teel reguleeritakse rea ensüümide aktiivsust. Negatiivse laenguga fosfaatioonid osalevad organismi ainevahetuse tulemusena tekkivate happeliste jääkproduktide neutraliseerimises. Kaalium, kloor ja naatrium (K,Cl, Na) - määrav tähtsus membraanipotesiaali tekitamises. Membraanipotensiaali olemasolu on rakkude normaalse talitlise põhilisi tingimusi. Kõik nimetatud ioonid omavad keskset rolli ka osmootse tasakaalu regulatsioonis, mõjutades seeläbi veebilanssi nii rakkude ja rakkudevälise ruumi kui ka organismi kui terviku tasandil. Kloori ioonid on lisaks eelöeldule möödapääsmatult vajalikud maonõre olulise komponendi soolhappe sünteesimiseks. Maomahla normaalne happelisus on inimese seedesüsteemi häireteta talitluse põhitingimusi.
VEE ÜLESANDED: >Tagab rakkude ainevahetused, rakku saabuvad ja sealt väljutatakse ained vesilahustena >Tagab raku siserõhu (turgori) >Kindlustab organismide ringeelundkondade töö >osaleb organismide termoregulatsioonil >täidab kaitsefunktsiooni, pisarad, vesikest jne >osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides. SAHHARIIDID >monosahhariidid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), riboos, desoksüriboos >oligosahhariidid: sahharoos; maltoos (linnasesuhkur); laktoos (piimasuhkur) >polüsahhariidid: tärklis (taimede glükoosivaru); tselluloos; glükogeen (loomade energeetiline varuaine); kitiin. Ülesanded: energeetiline, ehituslik (tselluloos ja kitiin), varuenergeetiline (tärklis ja glükogeen), toiteülesanne (laktoos imetajate piimas),
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud (süsivesikud)- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik (C), vesinik (H) ja hapnik (O). Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid (lihtsuhkrud) (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse ,see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks
FALTSIFITEERITAV) ∨ PÄDEVA TEADUSLIKU TEOORIA ALUSEL ON VÕIMALIK ENNUSTADA NÄHTUSI/FAKTE, MILLE OLEMASOLU HILJEM EKSPERIMENTAALSELT TÕESTATAKSE 2. Elu organiseerituse tasemed - MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses). Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. - ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. - RAKU tase – rakubioloogia. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused. - KOE tase - histoloogia, arengubioloogia/embrüoloogia
FALTSIFITEERITAV) PÄDEVA TEADUSLIKU TEOORIA ALUSEL ON VÕIMALIK ENNUSTADA NÄHTUSI/FAKTE, MILLE OLEMASOLU HILJEM EKSPERIMENTAALSELT TÕESTATAKSE 2. Elu organiseerituse tasemed - MOLEKULAARNE tase molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses). Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. - ORGANELLI tase (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. - RAKU tase rakubioloogia. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused. - KOE tase - histoloogia, arengubioloogia/embrüoloogia
kaheks : a)Heksogeensed (Organismivälise päritoluga[vitamiinid]) b)Endogeensed (organismid ise sünteesivad neid [hormoonid, ensüümid]) N1: Vitamiin B12 mille keskseks mikroelemendiks on Koobalt, on vajalik vereloomeks. Puudumine põhjustab verevähi vorme (pahaloomuline kehvveresus). Seda saab lihast ja veretoitudest. N2: Hormoonid ja mikroelemendid. Jood ja kilpnääre. Joodi puudumisel kilpnääre tursub, ja tekib strugma. N3: Mikroelemendid ja ensüümid. Mikroelemendid kuuluvad liitensüümide koostisesse (tavaliselt metall). Mikroelemendi peal või vahetus läheduses toimub reaktsioon. NB! Ensüüm mis lagundab alkoholi sisaldab tsinki. N4: Mikroelemendid ja transportvalgud. Hemoglobiin sisalda rauda(seob ja transpordib hapnikut. Molluskitel on veres raua asemel vaskja seepärast on neil sinine veri. <-------------------------------------------------------------> Põhjused, mis mõjutavad organismide keemilist koostist. I - Elukeskkond
troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biomeditsiin - bioloogiaga läbipõimunud arstiteaduse haru, mis keskendub molekulaar ja rakubioloogilistele alusuuringutele ja biotehnoloogilistele eksperimentidele eesmärgiga selgitada eri haiguste olemust ja nende ravimeetodeid. Biomolekul - orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt.). Bioom - on ühe taimekattevööndi elustik. Bioonika - bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped jt.). Biosfäär - Maa pinnakihtide (litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid.
valikut (tüüpiline väärarusaam on see, et organismides on palju neid aineid sellepärast, et neid on ka palju keskkonnas), nende elementide baasil saab moodustada lihtsaid anorgaanilisi ühendeid, mida saavad organismid kergelt eritada (H20; CH2; NH3- ammoniaak, mis on soojavereliste organismide jaoks toksiline). C süsinik elusorganismides keskne element. Põhjus: iga C aatom annab 4 piisavalt stabiilselt sidet (iseenesest ei lagune ära, kuid ensüümid suudavad neid tekitada ja lagundada), C baasil saab üles ehitada erinevaid struktuure (Sirged, hargnevad, tsüklilised), kahe C aatomi vahel võivad olla erinevad sidemed (üksik/kaksik, kolmik sidemed on ka, aga mitte eriri biosüsteemides), C-st koosnevad molekulid omavad erinevat ruumpaigutust. O hapnik valdavates organismides (aeroobides) oksüdeerija, organismid kasutavad hapniku vabu radikaale. Vaba radikaal on paardumata elektroniga osake, mis on väga reaktsiooni võimeline
Seega: mõiste toitained ei samastu mõistega toiduained. Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega. Inimtoidu koostiskomponente võib liigendada mitmeti - keemilise loomuse järgi orgaanilised ja anorgaanilised, bioloogilise sisu järgi asendatavad ja asendamatud, tehnoloogia alusel töötlemata ehk looduslikud ja töödeldud, olemuse alusel naturaalsed ja sünteetilised. Kõige levinum on siiski alljärgnev toitainete jaotus. Makrotoitained, mida vajatakse päevas kas kümnetes või sadades grammides ja siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi. Makrotoitained, mida vahel nimetatakse ka põhitoitaineteks, on meile vajalikud peamiselt järgmistel põhjustel. Esiteks, energia tootmiseks
annaabi.ee 
