· Rakk on elu esmane organiseerituse tase,kus ilmnevad elu kõik omadused. · Organ on kudede kogum,mis täidab mingit kindlat funktsiooni · Elundite ja elunkondade regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus(homöostaas) · Elundkondade na närvisüsteemi vahendusel toimuvat elundkondade regulatsiooni nimetatakse Neutraalseks regulatsiooniks · Veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendide talitluste regulatsioone nimetatakse Humoraalseks regulatsiooniks · Ühel asustusalal elavad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni · Liigiks nimetatakse organismidele iseloomuliku sise- ja välisehitust,talitluste eripära,kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum ja kindlad nõuded elukeskkonnale · Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed: molekulaarne,rakuline,organismiline,liigiline ja äkosüsteemne · Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused,mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid
Iga organismi talitlused sõltuvad tema elundite ja elundkondade koostööst. Nende regulatsiooniga tagatakse organismi sisekeskkonna stabiilsus. Füsioloogiaks nimetatakse teadusharu, mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. Anatoomia on organismi ehituse uurimine. Neuraalseks regulatsiooniks nimetatakse närvisüsteemi vahendusel toimuvat elundite ja elundkondade talitluse regulatsiooni. Humoraalseks regulatsiooniks nimetatakse veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel toimuvat regulatsiooni.
1) Homöostaas stabiilse sisekeskkonna tagamine sõltumata väliskekkonna muutust. 2) Regulatsiooni närvisüsteemi vahendusel nimetatakse neuraalseks ja kromosoomide vahendusel humoraalseks. 3) Kirjelda inimese energiapilanssi. Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. Energiat saadakse põhiliselt toidu ja joogiga. Osa toidust seeditakse ja kesutatakse organismis. Seedimata toidujääkides sisalduv energia eemaldatakse väljaheidetega. Ainevahetuse käigus eraldub alati energiat soojuskiirgusena. 4) Milles seisneb positiivne tagasiside kui toitu süüakse rohkem, kui on organismi
BIOLOOGIA 2 KONSPEKT 1. Millised on inimese peamised koetüübid? - epiteelkude - sidekude - lihaskude - närvikude 2. Kuidas toimub inimese talituse regulatsioon? Inimese talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. 3. Mis on neuraalne regulatsioon? Regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem 4. Millest koosneb närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju)← Närvisüsteem →Piirdenärvisüsteem (närvid) Skeem 5. Milline on närviraku ehitus? (rakukeha, akson, dentriidid, golgi aparaat, mitokondrid, müeliinkiht, tuum, närvilõpmed) Skeem 6. Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline signaa, mis põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 7. Mis on sünaps? Sünaps on närvirakkudevaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. 8. Mis on refleksid? Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele. 9...
mikroskoopia ja tsütogeenidega. (((Sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega moodustavad koe))). HISTOLOOGIA:uurib kudesid. 3) Loomadel on elundkondade talituste kooskõlastamisel suur osa närvisüsteemil. Selle vahendusel toimuvat elundite ja elundkondade talituste regulatsiooi nim NEURAALSEKS REGULATSIOONIKS. (närvisüsteemi teel!) (kiire). Lisaks reguleeritakse talitusi ka veres esinevate hormoonide ja teiste keem. üh vahendusel, seda nim HUMORAALSEKS regulatsioniks. (AEGLANE). 4) MITTESUGULINE PALJUNEMINE: vegetatiivne, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel; eoseline, toimub eoste spooride abil, esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel; üherakulistel toimub vegetatiivsel pooldumise teel. SUGULINE PALJUNEMINE: omane peamisel hulkraksete organismidel, neil
Kindlasti üks levinuim PNSi mõjutavaid tegureid on alkoholism ning ka nt vitamiinipuudus või HIviirus. Ühendeid, mis põhjustavad loote väärarengut ning sellest tulenevalt võivad tekkida kaasasündinud NS haigused nim teratogeenideks. Veel reguleerivad organismi talitlust hormoonid (koos närvisüsteemiga). Hormoonid on põhimõtteliselt nagu signaalained (kannavad infot ühelt rakult teisele) ning neid eritavad sisenõrenäärmed. Hormoonide vahendatud regulatsioonmehhanismi nim humoraalseks regulatsiooniks. Hormoone, nagu ka paljusi teisi keemilisi aineid transporditakse vere ning ka lümfi kaudu. Peamisteks hormoonide tootjateks on hüpotalamus, käbikeha, ajuripats, neerupealised, kilpnääre, munandid ja munasarjad. Inimesi kaitseb viiruste, bakterite, põletike tekkimiste eest immuunsüsteem. Täpsemalt käitsevad nende eest veres olevad lümfotsüüdid. Siiski on esimeseks kaitseliiniks limaskestad (limaskesta poolt eritavad antimikroobsed ained) ja
Kuna koel, organil ja organisüsteemil pole väljaspool organismi enamikku elu tunnuseid peetakse järgmiseks olulisemaks elu organiseerituse tasemeks organismi. Iga organismi talitlused sõltuvad tema elundite ja elundkondade koostööst ning seda uurib füsioloogia. Organismi ehitust uurib anatoomia. Neuraalseks regulatsiooniks nimetatakse närvisüsteemi vahendusel toimuvat elundkonna talitluste regulatsiooni. Humoraalseks regulatsiooniks nimetatakse veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel toimuvat elundkonna talitluste regulatsiooni. Organismid võivad elada üksikult, aga ka kolooniate, perede, parvede või karjadena. Populatsiooni moodustavad ühel asustusalal elevad sama liiki organismid ning see on organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase. Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda, kuid eri liikide isendid enamasti ei ristu
Üherakuliste organismide puhul raku ja organismi tase kattuvad, seega on täiendavad elutegevuse iseärasused vaid hulkraksetel organismidel. Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas. Suur osa loomade elundkondade talituste kooskõlastamisel on närvisüsteemil. Selle vahendusel toimuvat elundite ja elundkondade talituste regulatisooni nimetatakse neutraalseks regulatsiooniks. Talitusi regueleeritakse ka veres, hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel, seda nimetatakse aga humoraalseks regulatsiooniks. Rakud moodustavad koe: 1. närvikude- reageerib 2. sidekude- seob teisi kudesid 3. epiteelkude- kaitseb elundite sise-ja välispinda 4. lihaskude- liikumine Molekulaarne DNA Molekulaargeneetika bioloog Rakuline Neuron Tsütoloogia neuroloog Organismiline Süda Anatoomia anatoom Liigiline Suur- kirjurähn Etoloogia etoloog Ökosüsteemne Raba Ökoloogia - ökoloog 1.3.
1. Perifeersed kemoretseptorid paiknevad unearteri hargnemiskohal ja on tundlikud O2 kontsentratsiooni muutuste suhtes. Nad erutuvad O2 vaeguse tingimustes 2. Tsentraalsed kemoretseptorid paiknevad kesknärvisüsteemis peaajus hingamiskeskuse läheduses ja on tundlikud CO2 ja H- ioonide kontsentratsiooni muutuse suhtes. Nad erituvad, kui nende ainete kontsentratsioon tõuseb. Veel jaotub hingamise regulatsioon reflektoorseks ja humoraalseks. Reflektoorne regulatsioon põhineb venitustundlikelt retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval informatsioonil. Reflektoorse regulatsiooni kaudu toimub sisse- ja väljahingamise perioodiline vaheldumine. Sissehingamisel toimub kopsukoe venitus, pressoretseptorid erutuvad, info liigub uitnärvi pidi kesknärvisüsteemi ja sissehingamist reguleerivates neuronites tekib pidurdus. Selle tulemusena sissehingamine lakkab ja järgneb väljahingamise faas.
· Organismist eraldatuna ei suuda ükski kude, organ või organsüsteem täita talle omaseid ülesandeid. · Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas. · Füsioloogia on teadusharu, mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. Füsioloogia on tihedas seoses anatoomiaga ehk organismi ehituse uurimisega. · Neuraalne regulatsiooniks nimetatakse elundite ja elundkondade talitluse regulatsiooni. · Humoraalseks regulatsiooniks nimetatakse talitluste reguleerimist veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühenduste vahendusel. · Organismi taset uurivad anatoomia, füsioloogia, geneetika ja mitmed teised bioloogia teadusharud. · Populatsiooniks nimetatakse ühel asutusalal elavaid sama liiki organisme. Teisisõnu populatsioon on organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase. · Etoloogia on teadusharu, mis uurib loomade käitumist.
nimetatakse saturatsiooniks. Kui inimene hingab 100% hapnikku, on ka O2 saturatsioon 100. CO2 transport toimub veres kolmel viisil: Lahustunud kujul plasmas, seotult hemoglobiiniga (karboksühemoglobiin), CO2 ühineb erütrotsüüdis veega H2O + CO2 « H2 CO3 Hingamise regulatsioon Määrav osa on hingamiskeskusel, mis paikneb piklikus ajus ja ajusillas. Hingamise regulatsioon jaguneb reflektoorseks ja humoraalseks. Reflektoorne regulatsioon põhineb venitustundlikelt retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval informatsioonil. Reflektoorse regulatsiooni kaudu toimub sisse ja väljahingamise perioodiline vaheldumine.Humoraalne regulatsioon juhindub vere keemilisest koostisest ja selle muutustest, mis kutsub esile kemoretseptorite erutuse või pidurduse. Kõige tundlikum on hingamiskeskus CO2 ja H ioonide kontsentratsiooni tõusule
Hapnikuga seotud hemoglobiini protsenti nimetatakse saturatsiooniks. Kui inimene hingab 100% hapnikku, on ka O2 saturatsioon 100. CO2 transport toimub veres kolmel viisil: Lahustunud kujul plasmas, seotult hemoglobiiniga (karboksühemoglobiin), CO2 ühineb erütrotsüüdis veega H2O + CO2 H2 CO3 Hingamise regulatsioon- Määrav osa on hingamiskeskusel, mis paikneb piklikus ajus ja ajusillas. Hingamise regulatsioon jaguneb reflektoorseks ja humoraalseks. Reflektoorne regulatsioon põhineb venitustundlikelt retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval informatsioonil. Reflektoorse regulatsiooni kaudu toimub sisse- ja väljahingamise perioodiline vaheldumine.Humoraalne regulatsioon juhindub vere keemilisest koostisest ja selle muutustest, mis kutsub esile kemoretseptorite erutuse või pidurduse. Kõige tundlikum on hingamiskeskus CO2 ja H- - ioonide kontsentratsiooni tõusule. Selle tagajärjel erutub
Ensümaatilise toime näidiseks on valk amülaas. 6 Amülaas on seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks, mille maltaas lõhustab glükoosiks. Regulatoorne: ainevahetuse regulatsioon valguliste hormoonide poolt. Seda nimetatakse hormonaalseks regulatsiooniks. Valgud võivad esineda ka geenide regulatsioonis. Transpordifunktsioon jaguneb humoraalseks transpordifunktsiooniks (ainete transport biovedelike kaudu rakkude ja kudede vahel) ja transpordiks läbi biomembraanide valkude-kandjate abil. Transpordifunktsiooni näiteks võib tuua hemoglobiini. Hemoglobiin on selgroogsete loomade punastes verelibledes esinev rauda sisaldav valk, mis transpordib hapnikku kudedesse. Struktuurne: valgud on biomembraanide, tsütoskeleti, kõõluste, veresoonte seinte,
Vitamiinide vaegus avitaminoos. C skorbuut naha ja seedeelundite veritsemine, hammaste väljalangemine. D rahhiit luude pehmenemine ja kõverdumine A kanapimedus Tekkepõhjused: vitamiinide vaene toit, imendumisprobleemid, haigused, ravimid. Hormoonid Koostiselt kahte tüüpi: steroidhormoonid ja valkhormoonid Hormoonide mõjul toimivat regulatsiooni nim humoraalseks regulatsiooniks. On üliaktiivsed ja spetsiifilise toimega, lühikese eluajaga. III RAKK RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD Kõik organismid on rakulise ehitusega Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. RAKKUDE MORFOLOOGILINE ERINEVUS
Hormoonid Hormoonid on bioaktiivsed endogeensed ained, mis on kesknärvisüsteemi kontrolli all. Sünteesitakse spetsialiseerunud endokriinnäärmetes (viimajuhadeta näärmed). Sekreteeritakse otse verre või lümfi ja transporditakse vastavaid retseptoreid omavate märklaudrakuni, milledele toimides avaldubki nende regulatoorne toime metaboolsetele protsessidele. Kui signaalained levivad vereringe ja koevedeliku kaudu, siis nimetatakse seda humoraalseks regulatsiooniks. Laiendatud hormooni mõiste järgi võivad hormoone toota mitte ainult spetsialiseerunud näärmerakud vaid kõik inimkeha rakud. Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Rakkudevahelise signalisatsiooni (regulatsiooni) variandid:
Hormoonid Hormoonid on bioaktiivsed endogeensed ained, mis on kesknärvisüsteemi kontrolli all. Sünteesitakse spetsialiseerunud endokriinnäärmetes (viimajuhadeta näärmed). Sekreteeritakse otse verre või lümfi ja transporditakse vastavaid retseptoreid omavate märklaudrakuni, milledele toimides avaldubki nende regulatoorne toime metaboolsetele protsessidele. Kui signaalained levivad vereringe ja koevedeliku kaudu, siis nimetatakse seda humoraalseks regulatsiooniks. Laiendatud hormooni mõiste järgi võivad hormoone toota mitte ainult spetsialiseerunud näärmerakud vaid kõik inimkeha rakud. Hormoonid on rakkude poolt toodetavad substantsid, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajatava muutuse tekitamiseks märklaudrakus ja mille sidumiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Rakkudevahelise signalisatsiooni (regulatsiooni) variandid:
TSÜTOLOOGIA KONSPEKT HISTOLOOGILISTE PREPARAATIDE VALMISTAMISE PÕHIETAPID Histoloogia uurimisobjektiks on inimese või katselooma organismi koed ja organid – selleks, et kude oleks võimalik valgusmikroskoobiga uurida, tuleb võetud proove töödelda ja sisestada Materjali võtmine – proov ei tohi olla liiga suur, sobiv suurus on 1x1cm, proovi lõigatakse skalpelli või žiletiga Fikseerimine – eesmärgiks on säilitada koed võimalikult elupuhuses seisundis, selleks kasutatakse nii liht- kui liitfiksaatoreid, koetükk asetatakse markeeritud kassetti (proovi nr, kuupäev) Veetustamine Sisestamine – sisestusliinid võimaldavad nii koe fikseerimist, veetustamist kui ka immutamist parafiiniga Lõikamine – parafiinblokkidest lõigatakse õhukesed lõigud, mis asetatakse alusklaasile ja kuivatatakse 12-24h Värvimine – et hinnata prepar...
neere ja maks (joon 1 7 ) Elundkond on samuti talitlusi ka rreres esinevate hormoonide ja teiste - elu organiseerituse iiks tase. 'rtlgla keemiliste tihendite vahendusel. Seda nimeta- ., -rr,rrib takse humoraalseks regulatsiooniks. Organis- _.-.ra mi taset uurivad anatoomia, fiisioloogia, genee- la -- : - -kr-rst tika ja mitmed teised bioloogia teadusharud. rita On . .:-:
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
