Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
molekul, ensüüm, viljastumine, agoonia, pärilikkus, transkriptsioon, vananemine, seaduspärasus, teadusharu, matriitssüntees, valede, vähkkasvaja, ontogenees, partenogenees, neitsisigimine, mesilased, ebasoodsad, keskkonnatingimused, kalad, kahepaiksed, kehasisene, roomajatel, suuremal, putukatel, munast, koorub, vastne, valmik, vastsündinuBioloogia kordamisküsimused 1. Ontogenees ühe isendi areng viljastumisest surmani.(individuaalne areng ehk ontogenees) 2. Partenogenees kui uus organism areneb viljastumata munarakust (erandlik) 3. Kehaväline viljastumine enamikel selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine, nt suurem osa kalade ja kahepaigsete liike, kelle munarakud viljastuvad vees. 4. Kehasisene viljastumine esineb enamikul lülijalgsetest ning kõigil roomajatel, lindudel ja imetajatel. 5. Täismoondeline areng esineb liblikatel. Nende munast väljub vastne, kes meenutab ussikest. Ussike toitub ja kasvab ning siis nukkub. Nukul aktiivne elutegevus puudub. Ehituslikud muutused toimuvad nuku sees. Nukust väljub valmik. 6. Vaegmoondeline areng jääb ära nuku staadium. Vastsündinu erineb küll täiskasvanud organismist, kuid kõik muutused toimuvad elutegevuse käigus
Ontogenees- isendi individuaalne areng Loomade lootejärgse arengu etapid: Juveniilne staadium kestab organismi sünnist kuni sigimisvõime saabumiseni. Organism kasvab, elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Muutused hõlmavad peaaegu kõiki elundkondi. Vananemisperiood elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad, muutub looma välisilme. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel jne. Eri liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub mitmesugustest geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. Kliiniline surm lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused Bioloogiline surm on peale kliinilist surma, mis on kestnud üle 5 min Taimede lootejärgne areng: Vegetatiivne areng: Idand kujunevad taime veg. Organid
1.Ontogenees? Isendi arengut viljastumisest surmani nim tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks 2,Partenogenees? Kui uus organism saab alguse viljastamata munarakust nim seda neitsi sigimiseks ehk partenogeneesiks 3,Kehaväline viljastumine(nt)? Kehaväline viljastumine esineb enamikel selgrootutel loomadel ja selgrooksetel kaladel ja kahepaiksetel. Kehavälisel viljastumisel on väga suur sugurakkude arv,sest viljastumine on juhuslik,vaenlaste olemasolu ja ebasootsad keskonna tingimused 4.Kehasisene viljastumine? Kehasisene viljastumine esineb imetajatel,lindudel ,roomajatel ja lülijalgsetel 5.Vaegmoondeline areng? Mõnedel putukatel esinev moondeline areng,mille käigus läbitakse muna,vastse ja valmiku staadiumid esineb nt rohutirtsudel 6.Lootejärkse arengu põhi etappid? Juveniilnestaadium e noorjärk , generatiivne staadium e sigimisvõimeline elujärk, raukumine e vananemis periood 7.Agoonia?
DNA koosneb kahest ahelast ja need ahelad püsivad koos komplementaarsusprintsiibi alusel.(A-le vastab T ja G-le C ja nende vahele moodustuvad vesiniksidemed). DNA ruumiline kuju on biheeliks. 2)RNA ehitus ( 42-43) Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Ribonukleotiidid on kolmeosalised: moodusutunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Kolm lämmastikalust on samad DNA-ga, aga üks on Uratsiil. Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul mis koosneb ühest ahelast. 3)mis on pärilikkus(130-131) Looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega.pärilikkuse kandjad on kromosoomid. 4)kuidas kujunevad isendi tunnused Ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogumit nim. genotüübiks. Genotüübist sõltub selle isendi pärilike tunnuste esinemine. Veel mõjutavad tunnuste avaldumist ka keskkonnatingimused
I Paljunemine (mitoos) alles suguküpsuse saabudes II Kasvamine (tsütoplasma hulk väheneb) III Küpsemine (meioos) 1 spermatogoonist 4 spermi IV Transformatsioon vibur, et liikuda Erinevused: toimumine temp: a) kehatemp b) kehatemp 0,2-0,3 C madalamal, toimumisaeg, viljastumisvõimeliste rakkude arv 1 eellasest a) 1 b) 4 Munarakk Spermatosoid Rebust ja kestadest Tuum, mitokondrid, vibur, ensüüm Eluiga 36 h 72 h Tuuma tsütopl suhe 1/100 1/1 Halploidse kromosoomistikuga Erinevused keharakkudest: halpliodne kromosoomistik, tsütoplasma ja tuuma suhe muutunud, ainevahetus alla surutud, ei ole paljunemisvõimelised, kõrgelt diferentseerunud (munaraku eri osadest eri organite areng) Viljastumine Ontogenees- indiviidi areng sünnist surmani Kollakeha toodab naishormooni, mis soodustab limaskesta paksenemist ja takistavad uue
Lõpptulemusena avalduvadki pärilikud tunnudes paljude valkude koostoime tulemusena. DNA lõiku mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi nimetatakse geeniks.enamikult geenidelt toimub informatsiooni-RNA molekulide süntees. DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahela alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse(nii tagatakse geneetilise info ülekanne). Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli (eukarüootsetel toim. Rakutuumas vastavate ensüümide osalemisega). Replikatsioon on kõigis organsimides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päiliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Transkriptsioon-matriitssüsteem, mille käigus saadakse molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne selle
PÄRILIKKUS 6.1 ORGANISMI TUNNUSTE KUJUNEMINE Pärilikkus-- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. - päristuumses organismis paiknevad need rakutuumas. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. Genotüüp-- ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Ontogeen e. Surmageen st., et avalduvad valed geenid Terminaator e
· ovulatsioon valmis munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse (munajuhas rakk viljastumisvõimeline u 36 tundi) VILJASTUMINE Viljastumisel ühinevad sugurakkude tuumad ning taastub diploidne (2n) kromosoomistik. ONTOGENEES ühe isendi areng viljastumisest surmani PARTENOGENEES uue organismi areng viljastamata munarakust alamatel loomadel ja taimedel. Kehaväline viljastumine · selgrootus ja mõned selgroogsed loomad · kalad ja kahepaiksed vees (viljastumine juhuslik, seetõttu palju sugurakke) Inimese munaraku viljastumise iseärasused · mees on viljastamisvõimeline puberteedist kõrge vanuseni · naine on viljastumisvõimeline puberteedist menopausini (45.55. a) · munarakud valmivad 28päevaste tsüklitena kogu aeg ei ole naine viljastumisvõimeline
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Pärilikkus Pärilikkuseks nimetatakse looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla temaga päriliku materjali poolest identsed. Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel ühendab organism endas mõlema vanema tunnuseid. Genoomiks nimetatakse liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali. Hulkrakse organismi keharakkudes on enamasti ühesugune arv kromosoome.
valgu biosünteesis võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare. Fenotüüp---isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Geen---DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geeniteraapia---geneetiliste haiguste ravimeetod Geneetika---teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Geneetiline kood---mRNA molekul 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgu molekulis Genoom--- Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp--- Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum. Initsiaatorkoodon---mRNA nukleotiidide järjestus AUG, millest algab translatsioon Initsiaator tRNA-tRNA molekul, mis seostub initsiaalkoodoniga ja alustab valgusünteesi Kapsiid--- viiruse genoomi ümbritsev valguline kate
puudub , anatoomilised muutused toimuvad nuku sees. nukust väljub valmik Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nuku staadium, vastsündinu erineb küll täiskasvanud organismidest, kuid kõik muutused toimuvad aktiivse elutegevuse käigus. Kahepaiksetel muutub moondelise arengu käigus lõpmus hingamine kopsuhingamiseks Lootejärkse arengu põhietapid siin eristatakse noorjärku e. juveniilset staadiumit ja sigimis võimelist e. generatiivset staadiumi neile järgneb vananemine millega kaasneb raukumine Millest sõltub organismide eluiga Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus ,mis kehtib élus looduse kõigil organiseerituse tasemetel. Eri liiki isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub geneetilistes mehanismidest ja keskkonna teguritest. Kõrematel organismidel eelneb surmale agoonia. Agoonias enamiku elundkondade talitus küll jätkub , kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad
Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks
väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine Bioaktiive aine - orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biomolekul - orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht
väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine Bioaktiive aine - orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biomolekul - orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht
sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised), tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46 naisel jaguneb see 23-ks homoloogiliste kromosoomide paariks, mehel 24-ks) FENOTÜÜP isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest (keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist) GEEN DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi (paiknevad igas kromosoomis; määravad hulga tunnuseid) GENEETIKA teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasust GENEETILINE KOOD mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis GENEETILINE MUUTLIKKUS e PÄRILIK MUUTLIKUS erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis (jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks) GENOOM liigiomases ühekordses kromosoomistikomplektis sisalduv geneetiline materjal
a inimmunarakk Teisesed ja kolmandased kestad kaitsmine Erinevad oma tugevuselt. Valkkest ühtne temperatuur, lubi-nahk tugevus Munaraku jagunemine: väherebused putukad, inimene, hulgarebused linnud Sugurakud on kehavõõrad rakud: · Kromosoomide arv on haploidne (2x vähem) · Muutunud tuuma ja tsütoplasma suhe · Ainevahetus alla surutud · Küpsed sugurakud paljunemisvõimelised (ei jagune) · Kõrgelt diferentseeritud rakud 4. Viljastumine Kollakeha munasarjades toodab suguhormoone: östrogeen ja progesteroon, takistavad uues munaraku tekkimist ja soodustavad limaskesta paksenemist. Munarakk viljastumisvõimeline 36 tundi, kui viljastamist ei toimu menstruatsioon (limaskesta eemaldumine emakaseinalt). Menstruaaltsükkel, ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutus veres, emakaseina paksenemine, emakasisese temperatuuri kõikumine.
3. DNA - viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA 4. Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. 5. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 6. Geeniteraapia geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma. 7. Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 8. Geneetiline kood mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgumolekulis. 9. Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. 10. Genotüüp isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum. 11. Initsiaatorkoodon mRNA nukleotiidne järjestus, AUG, millest algab translatsioon.
nikotiin, narkootikumid, kemikaalid ja radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjas ja liikumist munajuhasse nim. ovulatsiooniks Viljastumine Isendi arengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Kui uus organism saab alguse viljastamata munarakust nim. seda neitsisigimiseks e. partenogeneesiks (nt. võilill, mesilased). Kus toimub viljastumine? Eristatakse kehavälist ja kehasisest viljastumist. Kehaväline viljastumine esineb selgrootutel loomadel, kaladel ning kahepaiksetel. Munarakkude arv on tohutult suur ja see on vajalik kuna viljastumine on juhuslik, vaenlaste olemasolu ja ebasoodsad keskkonna tingimused. Kellel on kehasisene viljastumine? Imetajatel, lindudel, roomajatel ja enamikul lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed). Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil
Gameet-sugurakk. Kromosoomide ristsiire-krossingover. Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ning vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sügoot-viljastunud munarakk. Sperm-mehe seemnerakk. Spermatogoon-spermide esmane eellane. Spermatogenees-seemneraku areng spermatogoonist küse spermini. Munarakk-naise sugurakk. Ovogoon-munaraku eellane. Ovogenees-munaraku areng. Ovulatsioon- Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. 4.5. Viljastumine. Mida nimetatakse ontogeneesiks? Ühe isendi areng viljastumisest surmani. Millal algab ja lõpeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel? Vanemorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga. Milles seisneb partenogenees? Kellel see esineb? See on nähtus, kus uus organism areneb viljastumata munarakust. seda esineb mõnedel alamatel loomadel ja ka osal taimedest. (isamesilased). Tooge näiteid kehavälisest viljastumisest. Kalad, kahepaiksed.
Sellest Aktivaator regulaatorvalk, mis on vajalik kasutatakse kas valguseenergiat (fotosünteesija) või transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. polümeraasi) seostumiseks geeni Avalduv geen (geeniekspressioon) geen, milles promootorpiirkonnaga. toimub RNA süntees. Algoloogia teadusharu, mis uurib vetikaid. Bakteriofaag viirus, mille peremeesrakus on Allantois (kusekott) üks lootekestadest, mis bakter. esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka Bakteritoksiin mõnede bakterite poolt inimestel. sünteesitav valguline mürkaine. Alleel ühe geeni erivorm
isas- ja poole emasorganismidelt - seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid. 3. Selgitage pärilikkuse mõistet. Looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega, nimetatakse pärilikkuseks. 4. Mida uurib geneetika? Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 5. Kuidas mõjutab genotüüp fenotüübi kujunemist? Üks geen võib osaleda ka mitme tunnuse määramisel ning mõne tunnuse määramisel osaleb mitu geeni. 6. Mis osa on keskkonnateguritel organismi fenotüübi kujunemisel? Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist või muudab nende avaldumislaadi. 7
isas- ja poole emasorganismidelt - seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid. 3. Selgitage pärilikkuse mõistet. Looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega, nimetatakse pärilikkuseks. 4. Mida uurib geneetika? Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. 5. Kuidas mõjutab genotüüp fenotüübi kujunemist? Üks geen võib osaleda ka mitme tunnuse määramisel ning mõne tunnuse määramisel osaleb mitu geeni. 6. Mis osa on keskkonnateguritel organismi fenotüübi kujunemisel? Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist või muudab nende avaldumislaadi. 7
nukleotiidide jaotuvuse järgnevatesse koodonitesse Stoppkoodon-UGA, UAA, UAG-neile ei vasta ükski aminohape. Kui translatsioon jõuab ühe nim koodonini, siis valgusüntees lõpeb (mRNA molekulis määrab initsiaatorkoodon geneetilise info lugemise alguse,stoppkoodon selle lõpu) Mol.gen põhipr:1)Replikatsioon-(kõigis org toimuv universaalne molgen pr,tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse) DNA 2x raku jagunemise teel. Pr teostab ensüüm:dna polümeraas. Replikatsiooni tulemusena tekib ühest dna molekulist 2identset dna molekuli 2)Transkriptsioon-(matriitssünt, mille käigus saadakse dna ühe ahelaga komplementaarne rna molekul)geenistr-s sisalduva info ümberkirjutamine mRNA rakutuumas interfaasi ajal RNA polümeraasi toimel. RNA polümeraas seostub promootoriga, keerab j-jlt lahti biheeliksi. RNA polümeraas sünteesib DNA ahelaga komplementaarse mRNA molekuli 3)Translatsioon- universaalne
lämmastikaluse(eristab monumeere), desoksüriboosi, fosfaatrühm. DNA monomeeride molekulid koosnevad- süsinikust, vesinikust, hapnikust, lämmastikust. DNA koosneb 2 omavahel ühinenud ahelast-koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks(primaar) Sekundaarstruktuur-vesiniksidemeteha ühendatud kaheahelaline DNA keerdub biheeliksiks Tertsiaarstruktuur-Dna molekul on seotud valkudega Komplementaarsusprintsiip-nukleotiidide üksteisele vastavus: A-T ja G-C DNA molekuli Ülesanded: Kromosoomide põhiline koostisosa. DNA leidub rakutuumas, kloroplastis, mitokondris. DNA põhiline ülesanne on päriliku info säilitamine.(raku jagunemisel tuleb tütarrakkudes säilitada sarnane pärilik info, seepärast tuleb DNA kahekordistuda. Friedrich Miescher- leidis nukleiinhappe J.Watson, F.Crick -avastasid DNA biheeliksikujulise struktuuri
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Viljastumine ja areng Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesugulisel paljunemisel on ontogeneesi alguseks vanemorganismist eraldumine. Viljastumata munarakust arenemist nimetatakse partenogeneesiks (mesilastel, vesikirpudel, võilillel; ühendab endas sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele omased tunnused)
siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjude eest. Lihtlipiidid ehk rasvad - on propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Vedelad rasvad ehk õlid esinevad nii taimede kui ka mitmete loomade rakkudes. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid (fosfolipiidid rakumembraani koostises esineva fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga.). Steroidid molekul on tsükliline. Kõige tuntum steriod kolesterool. Esineb kõikides loomarakkudes. 2.Mendeli I seadus. Ülesanne siniste silmadega mees on abielus naisega, kellel on pruunid silmad. Perekonnas on sinisilmne laps. Milline on tõenäosus, et järgmisena sünnib selles perekonnas pruunide silmadega laps, kui on teada, et pruun silmade värvus on dominantne tunnus ?
13. Kuidas ja kus moodustuvad naise sugurakud? Moodustuvad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid. Ovotsüüdid moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Ovogeneesi käigus moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polütsüüti, mis hukuvad. 14. Mis on viljastumine, kus see inimesel toimub? Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik kromosoomistik. See paneb aluse uue organismi tekkele ja tema järgnevale arengule. Inimesel toimub viljastumine kehasiseselt. 15. Mis on biogeneetiline reegel? Lootelise arengu algusetappidel toimub liigi ajaloolise arengu e fülogeneesi lühike ja kiire kordus. 16. Mis on platsenta ja mis ülesandeid see täidab? Platsenta e
Interfaas- raku eluperiood kahe mitoosi vahel Nimeta vegetatiivse paljunemise viise taimedel? (5) Pooldumine- bakterid, ainuraksed Pungumine- pärmseened Võsunditega- maasikas Mugulatega- kartul Juurvõsudega- vaarikas, lepp, haab Maa aluste varte e risosoomidega orashein piparmünt Okstega- sõstrad Lehtedega- mõned toa lilled Miks paljundatakse taimi vegetatiivselt?(2) 1. saadakse lühikese ajaga palju järglasi 2. järglase pärilikkus identne(säilivad sordiomadused) Mis iseloomustab munarakke ja seemnerakke?(eraldi 3 iga kohta) Munarakk Küpsemine toimub tsükliliselt Menopaus 45-55 eluaastal Paljunemine lõppeb looteeas meioos jätkub suguküpsuse saabudes Seemnerakk Pidev protsess Paljunevad kogu suguküpsuse perioodil Paljunevad alates suguküpsusest Kirjelda mitoosi käiku Profaas, meta faas, anafaas, telofaas Mille poolest erineb meioos mitoosist?( 4 erinevust)
NR 1 1. Elu omadused : Rakuline ehitus, aine-ja energiavahetus ( heterotroofid ja autotroofid), stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine, mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus 2. RNA süntees e. Transkriptsioon : RNA molekuli süntees Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus). DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide. Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus: DNA RNA A - U T - A C - G G - C
uurib tsütoloogia. Eukarüootne rakk päristuumne Prokarüootne rakk eeltuumne 3. Kude sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega teadus, mis uurib kudesid on histoloogia. Neli koetüüpi: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude 4. Organ e. elund kudede kogum, mis täidab kindlat funktsiooni. 5. Elundkond ühise talitlusega organid moodustavad organisüsteeme (taimedel puudub) 6. Organism teadusharu, mis uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni nim füsioloogiaks. Organismi ehitust uurib anatoomia. Homöostaas sisekeskkonna stabiilsus Neuraalne regulatsioon elundkondade talitlust kooskõlastab närvisüsteem Humoraalne regulatsioon regulatsioon toimub veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel 7. Populatsioon ühel asutusalal elunevad sama liiki organismid. Loomade käitumist uuriv teadusharu on etoloogia 8
seniilne e vananemisperiood - vananemine - üldine bioloogiline seadusparasus, mis kehtib eluslooduse koigil organiseerituse tasemetel. Kasitletakse ka ontogeneesi viimase staadiumina. kliiniline surm - inimese bioloogilisele sumale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame too seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknarvisusteemi talitluste pidurdumises. bioloogiline surm - organismi (ka inimese) elutahtsate talitluste poordumatu seiskumine. Geneetika - teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seadusparasusi. Geen - DNA loik mis maarab ära ühe RNA molekuli sunteesi. Genotüüp - isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum. Replikatsioon - matriitssuntees, mille tulemusena saadakse uhest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi. Terminaator - DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni.
energiat. Valdavalt seotud transpordivalkudega, kasutatakse ATP energiat. Aktivaator - regulaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA polümeraasi) seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga. Albiino - melaniinipuudega invaliid, kelle nahk on roosa ja karvad valged. Albinism - retsessiivne pigmentatsioonipuue, mille tõttu karvad on valged ja nahk ülimalt UV-kiirguse kartlik. Algoloogia - teadusharu, mis uurib vetikaid. Allantois (kusekott) - üks lootekestadest, mis esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimestel. Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises. Allopatriline liigiteke - vt. Erimaine liigiteke. Amnion (vesikest) - üks loodet ümbritsevatest lootekestadest. Esineb selgroogsetel
Biotehnoloogia - kasutab organismidele omaseid protsesse mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimuste Roheline bioloogia: Zooloogia · Protozooloogia - tegeleb ainuraksete uurimisega · Etoloogia -loomade käitumist uuriv haru · Entomoloogia · Ornitoloogia · Ihtüoloogia - uurib kalu · Terioloogia - uurib imetajait · Botaanika · Brüoloogia - samblateadus · Ökoloogia - uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasus · Algoloogia - vetikateadus · Mükoloogia · Lihhenoloogia - samblikke uuriv mükoloogia haru Bioelemendid - elusorganismide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi, neid elemente nimetatakse bioelelmentideks ja nad moodustavad organismi elementaarkoostise Põhibioelemendid - esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest moodustuvad biomolekulid (H, C, O, N, P, S) Makrobioelemendid esinevad organismis ioonidena; vajatakse üle 100 mg päevas (Ca2+,
annaabi.ee 
