Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia kordamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
funtksioon, kaitsefunktsioon, fosfaatrühm, kontrolltööks, retseptorfunktsioon, liikumisfunktsioon, tundmine, nukleotiid, lämmastikalus, aminohape, aminorühm, karboksüülrühm, varieeruv, suhkrud, glükoos, laktoos, polüsahariidid, kopeerimine, varuaine, sahhariidid, energiaallikas, vihikusse, fosfolipiidOrganismide koostis kontrolltöö (küsimused ja vastused) (11.klass) 1) Valkude ülesanded ja näited. - ensümaatiline funktsioon – inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. - ehituslik funktsioon – ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad. - transportfunktsioon – hemoglobiin kannab hapnikku kopsudest kõikidesse kudedesse. - retseptorfunktsioon – keele limaskesta retseprotvalgud aitavad meil toidu maitset tunda. - regulatoorne funktsioon – nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes. - kaitsefunktsioon – organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustunud veres antikehad, mis seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. - liikumisfunktsioon – nt algloomade viburite ja ripsmete liikumine.
· Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu (suguhormoonid, neerupealiste hormoonid, D vitamiin). · Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Lipiidide ülesanded: * Energeetiline funktsioon kõige energiarikkamad (1g rasva annab 38,9 kJ energiat) * Ehituslik ülesanne ( rakumembraan) * Kaitsefunktsioon rasvkude kaitseb mehhaaniliste mõjutuste eest * Nahaalune rasvkude on halb soojusjuht. * Varuained varurasv loomadel, taimedel õlid seemnetes ja viljades, mesilaskärjed) * Ainevahetuslik ( rasvas tekib vesi. Rasv oksüdeerub vabastades energiat, siis on üheks saaduseks ka vesi.. nt kaamel. ) * Lahusti funktsioon 5. VALKUDE EHITUS JA ÜLESANDESD VALGUD on aminohapetest (20) elusorganismis moodustunud polümeerid. Kõigi
Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümfid). Termoregulatsioon, vee aurumine jahutab keha. Loomad igistavad, taimedel transpirtsioon õhulõhede kaudu. Kaitsefunktsioon : pisarad vähendavad hõõrdumist ja kõrvaldavad võõrkeha. Liigesevõie vähendab hõõrdumist. Imetajatel kaitseb loodet vesikest ehk ammion, mis hoiab ühtlast temperatuuri, kaitseb mehhaaniliste mõjutuste eest. Vähendab hõõrdumist. Kaitseb keha kuivamis eest. Vähendav raskusjõu mõju. Viljastumine kas vees või vett sisaldavas limas. Vee funktsioonid ökosüsteemi tasandil. Vesi on organismide elupaik ja keskkond. Vesi on organismide arengu ja leviku keskkond
kui mõju pole olnud liiga suur ja struktuurid pole lõplikult lagunenud). 7. Valkude bioloogiline tähtsus. Valkudel on organismides täita palju mitmesuguseid ülesandeid. Ensümaatiline funktsioon amülaas lagundab tärklist Ehituslik funktsioon - valkudest on tehtud loomade nahatekitised (nt. nahk, suled, küüned) Transportfunktsioon - valgud transpordivad organismis aineid Retseptrofunktsioon sünteesimine Regulatoorne funktsioon - retseptorfunktsioon seisneb selles, et rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse (amööbi liikumine, maitse tundmine). Kaitsefunktsioonid - Organismi võime sissetunginud võõrkehi ja haigusetekitajaid kahjutuks muuta.(antikehad) Liikumisfunktsioon Energeetiline funktsioon - funktsioon-valkude lagunemisel eralduvat energiat kasutab organism lihaste tööks, liikumiseks, kehatemperatuuri säilitamiseks ja vahetusprtotsesside energiaallikana.
hapnikku. Kõik süsivesikud pole magusad nagu suhkur. Nende ülesanded on: Energeetiline funktsioon – Sahhariide kasutatakse esmase energia allikana, sest süsivesikutest saadakase energia kiirelt kätte. 1 g sahhariidi = 17,6 kj energiat. Struktuurne ehk ehituslik funktsioon – tselluloos taimerakukestades, kitiin putukatel. Varuaine ülesanne – glükogeen loomades ja seentes, tärklis ja insuliin taimedes. Kaitsefunktsioon – süsivesikud kaitsevad organismi ärakülmumise eest. Ligimeelitamise funktsioon – Õite magus nektar meelitab putukaid ligi. Monosahhariidid ehk lihtsuhkurud on kõige lihtsama ehitusega sahhariidid. Näiteks viinamarjas sisalduvad sahhariidid on monosahhariidid. Tähtsamad monosahhariidid on järgmised: Glükoos ehk viinamarjasuhkur Fruktoos ehk puuviljasuhkur Riboos ehk RNA struktuuris olev süsivesik
biogeeniliste reaktsioonide kiirust. EHITUSLIK FUNKTSIOON: küüned , juuksed, karvad, suled, sõrad, kabjad jne. TRANSPORTVALGUD: esinevad rakumembraani koostises, juhivad kindlat tüüpi molecule nii raku sisse kui ka välja.- ehk TRANSPORDIFUNKTSIOON Vereensüümides esinev liitvalk hemoglobin kannab hapniku kopsudest kõigisse kudedesse. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse- selles seisneb valkude RETSEPTORFUNKTSIOON. Tänu RETSEPTORVALKUDELE liigub amööb toiduosakese suunas nign kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. ( nt. keele limaskesta retseptorvalgud aitvad meil toidu maitset tunda) REGULATOORSET FUNKTSIOONI täidavad mitmed VALGULISED HORMOONID. Nt. vere suhrkusisaldust reguleeriv insuliin(mood. in. kõhunäärmes) Valkude KAITSEFUNKTSIOONID avalduvad väga eriilmeliselt. Antikehad( mood. veres_ organismi sattunud võõrvalkude, nukleiinhapete jt. organismile mitteomaste
2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides.-Tõene 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi.- Tõene 4. Valkude lagunemise vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel.-Väär Valkude lagunemise vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur.-Tõene 6. Aminohape on DNA monomeer. -Väär Aminohape on valkude monomeer 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. -Tõene 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks.-Väär DNA molekul on kaheahelaline biheeliks Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam: a) vett b) glükoosi c) kolesterooli d) nukleiinhappeid 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on: a) Fe b) Mg c) Zn d) Ca 11
Primaarstruktuuri ei saa lõhkuda. Kõikidel valkudel Sekundaarstruktuur Valgumolekuli keerdumine heeliksis. Küüned, juuksed, kõõlused Tertsiaalstruktuur Valgu molekul moodustab gloobuleid. Antikehad, ensüümid, verelibled 12. Millised on valkude ülesanded? V: ensümaatiline funktsioon (ensüümid), ehitusmaterjalid (naha-, küünte-, karvadevalgud), transpordifunktsioon (hemoglobiin), retseptorfunktsioon (närvirakkude valgud jmt), regulatoorne funktsioon (hormoonid nt insuliin), kaitsefunktsioon (antikehad), liikumisfunktsioon (lihaste, viburite jmt valgud), energeetiline funktsioon 13. Mis on nukleiinhapped? V: Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kolme tüüpi nukleiinhappeid DNA ja RNA ja ATP 14. Teate DNA, RNA monomeeri ehitust? DNA- Desoksüribonukleotiid (dna monomeer) on keeruka strukutuuriga ühend, mis on
- koosnevad paljudest monosahhariidide jääkidest - tärklis, tselluloos, kitiin - ei lahustu vees (hüdrofiilsed) ... .... Süsivesikute ülesanded Energeetiline funktsioon (glükoos; 1g glükoosi lagunemisel saadakse 17,6 kJ energiat) Ehitusmaterjal (riboos ja desoksüriboos nukleiinhapetes, tselluloos taimedel, kitiin lülijalgsetel) Varuaine (tärklis taimedel, glükogeen loomadel/inimesel, laktoos piimas) Ligimeelitamine (õienektar) Kaitsefunktsioon (suhkur alandab külmumistemperatuuri) Toit ( imetajate piimasuhkur) Biosünteetiline ( muutuvad lipiidideks jt org. aineteks) Lipiidid Neutraalrasvad koosnevad glütseroolist ja 3 rasvhappe jäägist hüdrofoobsed rasvad, õlid Vahad koosnevad lihtsamast alkoholist ja 1 rasvhappest hüdrofoobsed taimsed vahad (lehtedel), loomsed vahad (mesilasvaha) Lipiidid Hüdrofiilne pea Hüdrofoobne saba ·Steroidid keerulise ehitusega molekulid,
33 ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk 34 vitamin bioaktiivse toimega madalmolekulaarne orgaaniline aine (vajalikud ensüümide aktiveerimiseks) 35 antikeha neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete e antigeenide kahjutuks tegemiseks 36 nukleiinhape organismides esinev biopolümeer, mille monomeerideks on nukleotiidid (eristatakse DNA ja RNA molekule) 37 nukleotiid nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5- süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. (eristatakse desoksüribonukleotiidi DNA monomeer ja ribonukleotiidi RNA monomeer) 38 komplementaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumises (DNA A&T;C&G, RNA A&U;C&G) 39 biheeliks DNA ruumiline mudel 1
(happed, alused). · Renaturatsioon valgu struktuurid taastuvad. Ülesanded: · reguleerivad reaktsioonide kiirust (ensüümid). (süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. · ensüümiline funktsioon · ehituslik funktsioon (valgulise ehitusega nahatekised karvad, suled, küünised, sõrad) · transportfunktsioon (juhivad kindlat tüüpi molekule; hemoglobiin kannab hapniku kõikidesse kudedesse) · retseptorfunktsioon (edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse; amööb liigub toiduosakeste suunas, kingloom eemaldub keedusoola kristallist; toidu maitse tundmine · regulatoorne funktsioon (insuliin, mis reguleerib vere suhkrusisaldust) · kaitsefunktsioon (veres moodustuvad antikehad) · liikumisfunktsioon (algloomade, viburite ja ripsmete liikumine) · energeetiline funktsioon (valkude täielikul lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi teistes
keemilisi protsesse.mõnede ensüümide aktiveerimiseks on vaja vitamiine. Vitamiinid- on bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised ained. Toidust kuid keha ise vitamiin K. Ainult valgulise ehitusega on nahatekised(karvad,suled,küüned) seega on valkudel kõigis organismides ehituslik funktsioon. Rakumembraanis esinevad transportvalgus mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii raku sisse kui sealt välja. Transportfunktsioon. Retseptorfunktsioon regulatoorne funktsioon, kaitsefunktsioon.- meie kehasse sattunud viiruste vastu moodustuvad veres antikehad.need on vajalikud viirushaigustest tervenemiseks. Antikehad moodustuvad vere leukotsüütide hulka kuuluvates lümfotsüütides.antigeenid- võõrained mis tekitavad antikehade tekke. Liikumis ja energeetiline funktsioon ka veel.. Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid desoksüribonukleiinhape (DNA; monomeerideks on
Piimasuhkur ehk laktoos koosneb glükoosist ja galaktoosist. • Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis tekivad paljude – sadade ja tuhandete monosahhariidide liitumisel. Nt tärklis,tselluloos ja glükogeen. 8. Milline on sahhariidide ehitus? Kirjelda ülesandeid. • Energeetiline funktsioon, sahhariididest saadakse energia kiiresti kätte. • Ehituslik funktsioon, tselluloos taimeraku kesta moodustajana ja kitiin putukate koorikkesta moodustajana. Ühtlasi ka kaitsefunktsioon. • Varufunktsioon,tärklise või glükogeeni lagundamisel saadud glükoos on taas energiaallikana kasutatav. • Kaitsefunktsioon,nt kaitse külmumise eest: suhkrustunud rakumahl külmub madalamal temperatuuril kui puhas vesi. Tselluloos taimeraku kesta moodustajana ja kitiin putukate koorikkesta moodustajana. • Ligimeelitav funktsioon: põhjustavad õite nektari lõhna ja magusa maitse, mille tõttu putukad õiele tulevad. 9. Mis on lipiidid? Selgita nende ülesandeid.
glükoosist ja galaktoosist. · Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis tekivad paljude sadade ja tuhandete monosahhariidide liitumisel. Nt tärklis,tselluloos ja glükogeen. 8. Milline on sahhariidide ehitus? Kirjelda ülesandeid. · Energeetiline funktsioon, sahhariididest saadakse energia kiiresti kätte. · Ehituslik funktsioon, tselluloos taimeraku kesta moodustajana ja kitiin putukate koorikkesta moodustajana. Ühtlasi ka kaitsefunktsioon. · Varufunktsioon,tärklise või glükogeeni lagundamisel saadud glükoos on taas energiaallikana kasutatav. · Kaitsefunktsioon,nt kaitse külmumise eest: suhkrustunud rakumahl külmub madalamal temperatuuril kui puhas vesi. Tselluloos taimeraku kesta moodustajana ja kitiin putukate koorikkesta moodustajana. · Ligimeelitav funktsioon: põhjustavad õite nektari lõhna ja magusa maitse, mille tõttu putukad õiele tulevad. 9. Mis on lipiidid? Selgita nende ülesandeid.
· hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool · hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid 7. Vee ülesanded organismis? · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; 8. Kuidas jaotatakse sahhariide? · MONOSAHHARIIDID e. lihtsuhkrud · OLIGOSAHHARIIDID e. disahhariidid · POLÜSAHHARIIDID e. liitsuhkrud 9. Nimeta 4 erinevat monosahhariidi, nende valemid, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. Pentoosid: · Riboos C5H10O5 nukleiinhapete koostises, RNA · Desoksüriboos C5H10O4 nukleiinhapete koostises, DNA Heksoosid:
Valkude ülesanded 1) Ensümaatiline funktisoon (ensüüm osaleb, kuid väljub samasuguselt · Ensüümid on valgud(biokatalüsaatorid), mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust · Iga ensüüm seastub ainult kindla lähteainega. 2) Ehituslik funktsioon rakuorganellides (absoluutselt kõigis); karvad, küüned, küünised, kabjad, sõrad, suled. 3) Kaitsefunktsioon antikehad (alati kompleksvalk) koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vast ta on sünteesitud 4) Regulatoorne funktsioon valgulised hormoonid, näiteks insuliin 5) Liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud (kokkutõmbuvad) tsentrioolis ja lihasrakkudes 6) Transportfunktsioon transportvalgud rakumembraanis
Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a)lämmastikalus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil b)sahhariid (suhkur) Desoksüriboos Riboos c)happejääk Fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline (biheeliks) Üheahelaline (osaline paardumine
UTP) koostises. Väävel leidub kahes aminohappes metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides. Süsivesikud ehk sahhariidid Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud jagatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Sahhariidide peamised ülesanded: 1. Energeetiline glükoos 2. Struktuurne, ehituslik kitiin, tselluloos 3. Varuaine glükogeen, tärklis 4. Kaitsefunktsioon taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitse ärakülmumise vastu 5. Toitefunktsioon piimasuhkur imetajate piimas 6. Ligimeelitav õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks 7. Bioregulatoorne süsivesikud koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud süsinike arv on väike, C arv 3-6 Riboos C5H10O5 Riboos(ijäägid) on RNA koostises. RNA molekulid teevad valmis valgud. Desoksüriboos - C5H10O4
4)glükogeen inimesel talletub maksas ja lihastes 10.Too näiteid süsivesikute energeetilisest, struktuursest, atraktiivsest, varuainelisest, kaitselisest, biosünteetilisest funtksioonist. Energeetiline 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat Struktuurne kitiin(lühijalgsed, seenerakukestad), tselluloos(taimerakukestad) Ligimeelitav õistaimede nektar Varuaine tärklis(taimedes) glükogeen(loomades) Kaitsefunktsioon taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine-kaitseb külmumise eest Biosünteetiline lähteaineteks teiste ühendite sünteesid 11.Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka? Sinna kuuluvad õlid, vahad, steroidid ja teised enamasti vees mittelahustuvad ühendid. 12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Koosnevad glütseroolist ning rasvhappejääkidest 13.Too näiteid lipiidide energeetilisest, ehituslikust, varuainelisest, kaitselisest,
üksikahelalised lõigud kaksikahelaliste lõikudega. RNA ülesanded: 1. Tagab geneetilise info realiseerimise 2. informatsiooni-RNA (mRNA) toob geneetilise info rakutuumast ribosoomi 3. transport-RNA (tRNA) toob vastavad aminohapped, millest saan RNA järgi valku sünteesida 4. ribosoomi-RNA (rRNA) osaleb valgusünteesis Mõisted 1. Lipiid biomolekul, mis koosneb alkoholist ja rasvhappejäägist 2. Adeniin nukleotiidi koostisesse kuuluv lämmastikalus 3. Biheeliks DNA sekundaarstruktuur, koosneb kahest omavahel seondunud nukleotiidide ahelast 4. Valgustruktuur valkude aminohappeline koostis ja nende paiknemine molekulis 5. Sahhariid süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnev orgaaniline ühend 6. Nukleotiid nukleiinhappe monomeer, koosneb pentoosist, lämmastikalusest ja fosfaatrühmast
3) Steroidid – tsüklilised ühendid, vees ei lahustu Näiteks: kolesterool, sugu- ja neerupealiste hormoonid, vitamiin D Lipiidide ülesanded: Orgaanilised ained Organismide energiaallikaks – oksüdeerumisel vabaneb kaks korda 4) Retseptorfunktsioon – retseptorvalgud edastavad väliskeskkonna rohken energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude rakku lagundamisel 5) Regulatoorne funktsioon – valgulised hormoonid – insuliin 6) Kaitsefunktsioon – antikehad koosnevad valkudest. Seostuvad
Aminohapped toob kohale tRNA. rRNA moodustab ribosoomid. Kordmaine. 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisesse. V. (Peamiselt) 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides. Õ. 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi. V. (Tärklist) 4. Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel. V. (Vähem) 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. Õ. 6. Aminohape on DNA monomeer. V. (Nukleotiidid) 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. Õ. 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks. V. (DNA) Leia õige vastusevariant! 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam: a) vett 10. Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on: b) Mg 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam: d) lipiididest 12. Riboos on: b) monosahhariidid 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt: b) energia saamiseks
16) Makroelemendid kuuluvad üksnes nii anorgaaniliste kui ka orgaaniliste ainete koostisesse. 17)Anorgaanilised ja orgaanilised esinevad kõigis organismides. 18) Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi tärklist. 19) Valkude Lipiidide lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide valkude oksüdeerimisel. 20)Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. 21) Aminohape on DNA valkude polümeer. 22)DNA kuulub kromosoomide ehitusse. 23) RNA DNA molekul on kaheahelaline molekul. 24)Iga isend: a) paljuneb, b) liigub, c) Toitub, d) Näeb. 25)Püsisoojaliste organismide hulka kuulub enamik: a) putukatest, b)kaladest, c) roomajatest, d) imetajatest. 26)Rakkude ehitust ja talitust uurib: a) ökoloogia, b) anatoomia, c) tsütoloogia, d) molekulaarbioloogia. 27)Bioloogia üheks uurimisobjektiks on: a) elektron, b) aatom, c) biosfäär, d) atmosfäär.
* glükoproteiidid * nukleoproteiidid * lipoproteiidid Valkude funktsioonid: * ensümaatiline funktsioon (valgud reguleerivad biokeemilisi protsesse) * ehituslik funktsioon (raku organellide koostisosa; naha tekised puhtalt valgud (juuksed, küüned)) * transpordi funktsioon (hemoglobiin transport ülesandega valk) * retseptor funktsioon (membraani koostises olevad valgud, mille ülesandeks ainete ära tundmine, vastavalt sellele raku töö mõjutamine) * signaafunktsioon (valgulistel hormoonidel) * liikumisfunktsioon (nöofibrill) * kaitsefunktsioon (valguliste antikehade teke T-lümfotsüütides) 8. energeetilise funktsioon Iga reaktsioon toimub ensüümide toimel. Ensüüm + substraat (alus, millele toetuda) = ensüümsubstraatkompleks, mis osaleb järgmise ainega reaktsioonis. Igal ensüümil aktiivtsenter. Immuunvastus alati hilinemisega. Nukleiidhapped.
Mõnede ensüümide arktiveerumiseks on vajalik vitamiinide olemasolu. Vitamiinid on bioaktiivsed madalmolekulaarsed ained, mida loomorganismid saavad põhiliselt toiduga. · kaitse küüned, suled, karvad, sõrad jne. aga ka antikehad · transport liitvalk hemoglobiin, rakumembraanis olevad transportvalgud · retseptorvalgud asuvad rakumembraanis, info edastamine raku sisemusse · regulatoorne valgulised hormoonid nt. insuliin · liikumisfunktsioon kontraktsioonivalgud võimelised muutma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine nt. lihasvalgud · energeetiline 17,6 kJ/g kõige viimane tagavara Nukleiinhapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Desoksüribonukleiinhape(DNA), ribonukleiinhape (RNA) DNA molekul Monomeerideks desoksüribonukeotiidid. Desoksüribonukleotiidi moodustab lämmastikalus, desoksüriboos, fosfaatrühm.
Ja Reguleerivad organismis enamikke biokeemilisi protsesse.Nt: lagundab inimese süljes esinev ensüüm amplaas tärklist. 2. Ehituslik ülesanne: Valgulise ehitusega on paljud nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad, kabjad. 3. Transportfunktsioon: erütrotsüütides esinev liitvalk hemoglobiin transpordib hapnikku kopsudest kõigisse kudedesse. Transportvalgud. 4. Valgu retseptorfunktsioon: Edastavad rakuvälist infot raku sisemusse. 5. Regulaarfunktsioon: valgulised hormoonid. 6. Kaitsefunktsioon:Antikehad--- seostuvad haigustekistajatega ja kõrvaldavad need organismist. 7. Valkude liikumisfunktsioon: Nt alkgloomade viburite ja ripsmete liikumine- selle tagavad valgulised torukesed ehk mikrotuubulid. 8. Energeetiline funktsioon:lagundamisel vabanev energia kasutatav elutegevusprotsessideks.
küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud. 3. Tertsiaarstruktuur gloobul (eüünsmid, antikehad ja vereplasma valgud) ja fibrill (verehüübimisvalgud, lihatöös osalevad valgud), seotud vesiniksidemetega. 4. Kvaternaarstruktuur - itme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin, vesiniksidemed. Nukleiinhapped Kõik nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest, mis moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist: viiesüsiline suhkur (pentoos, DNAs desoksüriboos, RNAs - riboos), lämmastikalus ja fosfaatrühm. DNA ja RNA 1. DNA - DNA on päriliku info kandja. Inimese keharakkudes on 23 paari kromosoome. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. DNA 4 lämmastikalust: A adeniin, G guaniin, T tümiin, C tsütosiin. DNA ülesanded: * Kromosoomide põhiline koostisosa * Päriliku info säilitamine ja ülekanne tütarrakkudele 2
Molekulide omadus sõltub monomeeride järjestusest ja hulgast DNA koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat(A)-adeniin guanosiinfosfaat(G)- guaniin tsütidiinfosfaat(C)- tsütosiin tümidiinfosfaat ( T) tümiin DNA on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud 3 molekuli liitumisel- lämmastikaluse(eristab monumeere), desoksüriboosi, fosfaatrühm. DNA monomeeride molekulid koosnevad- süsinikust, vesinikust, hapnikust, lämmastikust. DNA koosneb 2 omavahel ühinenud ahelast-koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks(primaar) Sekundaarstruktuur-vesiniksidemeteha ühendatud kaheahelaline DNA keerdub biheeliksiks Tertsiaarstruktuur-Dna molekul on seotud valkudega Komplementaarsusprintsiip-nukleotiidide üksteisele vastavus: A-T ja G-C
2) Ehituslikfunktsioon valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisse. 3) Transpordifunktsioon hemoglobiin transpordib hapniku kopsudest kõigisse kudedesse. 4) Retseptoornefunktsioon rakumembraanis esineb valke, mis edastavad rakuvälist infot raku sisemusse. 5) Regulatoornefunktisoon seda täidavad valgulised hormoonid nagu näiteks insuliin. 6) Kaitsefunktsioon organismi sattunud orgaaniliste ühendite kõrvaldamiseks moodustuvad verre antikehad. 7) Liikumsfunktsioon organismi liikumises osalevad ka valgu molekulid. On valke, mis on võimelised muutma oma struktuuri, millega kaasneb ka molekuli mõõtmete muutumine, neid valke nimetatakse kontraktsioonivalkudeks. 8) Valkudelonka energeetilinefunktsioon, kuid kuna neil on palju teisi funktsioone, kasutab organism neid
toomine, et sünteesida nendest valku. Tähtsus : DNA on kromosoomides, mitokondrites, bakterites, planiidides ja rõngaskromosoomides. DNAs on säilinud pärilik info. RNA võtab osa pärilikkuse avaldamisest. Realiseerib päriliku info. Jaguneb : * informatsiooni RNA, ehk M-RNA. * transport RNA ehk T-RNA * ribosoomi RNA ehk R-RNA. 1.) AIDS viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumisel. Immuunrakud hävinevad, seetõttu väheneb antikehade moodustumine. 2.) aminohape keemilised ühendid, koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. 3.) antikeha kaitsevalk. 4.) biheeliks ruumiline kuju. 5.) bioaktiivne aine ühend, põhilisteks aineteks on vitamiin, hormoon, ensüüm. 6.) biomolekul orgaanilise aine molekul. Põhiained : sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped 7.) biopolümeer organismis moodustuv polümeer. 8.) denaturatsioon valgu teise, kolmanda ja neljanda struktuuride hävinemine. 9.) desoksüribonukleiinhape DNA
tRNA sekundaarstruktuuri moodustavad 4 kaksikahelalist osa - õlga ja 4 üksikahelalist piirkonda - lingu, mis paiknevad vastavate õlgade otsetes.Funktsioon: aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta. 28. Aminoatsüül-tRNA, kuidas neid rakus saadakse? tRNA, mille 3' otsa on seotud aminohappe karboksüülrühm ehk C-terminus, protsessi viib läbi ensüüm, mille aktiivtsentrisse konkreetne tRNA sobitub, et kinnitataks õige aminohape. tRNA mille küljes on aminohappe jääk. aminoatsyyl-tRNA süntentaas sünteesib aminoatsyyl-tRNAd. 29. Aminohapete lühiiseloomustus. Aminohapped on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat. Nii amino- kui ka karboksüülrühm aminohappes on võimelised amiidsete sidemete tekitamiseks ja tänu sellele saavad erinevad aminohapped omavahel reageerida moodustamaks dipeptiidi. 30
käigus moodustuvatele tütarrakkudele. inimesel 46 kromosoomi. 1 kromosoom = 1 dna molekul NIMETAMINE: KOOSNEB: nukleotiidi minetamine vastavalt 1. viiesüsinikuline suhkur lämmastikalusele, neid on DNA (pentoos) – desoksüriboos koostises 4: 2. lämmastikalus o *adenosiinfosfaat A *adeniin A o *guanosiinfosfaat G *guaniin G o *tsütidiinfosfaat C *tsütosiin C o *tümidiinfosfaat T *tümiin T 3. Fosfaatrühm RNA ehk RIBONUKLEIINHAPE - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid
5. liikumis ül. Nt: lihasrakuvalgud, viburid, ripsmed 6.regulatoorne ül. Nt: hormoonid insuliin, östrogeen 7. valug on retseptoriteks vahendavad infot raku ja keskkonna vahel. Nt: rakumembraani retseptor 8.energeetiline ül. kasutatakse vähe. Erand : tibu arenemine munas . DNA desosküribonukleiinhape. DNA nukleotiidi ehitus: 1.desoksüriboos- monosahhariid 2.Lämmastikalus(A-adeniin, T-tümiin, G-guaniin, C-tsütosiin) 3.fosforhappejääk fosfaatrühm DNA molekuli ehitus : 1. Primaarstruktuur- nukleotiidide järjekrd DNA molekulis. Ühendatud fosfaatrühmade abil. Pärilik info. Nt: ATT... 2.Sekundaarstrkr- kaks primaarstrkiga DNA-ahelat kurduvad spiraalselt teineteise umber- BIHEELIKS BIHEELIKS on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllaltki vastupidav. Kahepoolne pärilik info,varu. DNA ÜL. 1.määrab ära raku ja organismi tunnused ja elutegevuse, sest tema järgi toodetakse kõik valgud. 2
annaabi.ee 
