Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia kontrolltöö - Meeleelundid ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
silmaläätspilli, võrkkest, vaatamisel, aineosakesed, kõvakest, silmaava, kumer, trummikile, seestpoolt, vikerkest, triinu, prilliklaas, kõrvalest, alasi, tigu, võnked, kuulmekäik, närviimpulsid, kanduvad, müra, vasar, jalus, võrkkestal, soonkest, silmamuna, moodustis, tagaosa, valgustundlikud, rakud, sarvkest, eesmine, taavi, hilisel, greteMeeleelundid 1. Mis on meeleelundid? Vastus: Meeleelundid on elundid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu informatsiooni. 2. Silma ehitus. Joonis. Silma osade ehituslikud iseärasused ja ülesanded (joon lk 95) Vastus: Sarvkest aitab koondada valguskiiri läätsele Vesivedelik kaitseb läätse Silmaava selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele Vikerkest reguleerib silmaava suurust Silmalääts murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti Ripslihas ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal Kõvakest katab väljaspoolt silmamuna tagumist osa Soonkestas on rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud Kollatähn on koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemisteravus on kõige suurem
osast tegevusest oleme teadlikud ja seda juhivad peaaju keskused. Kuidas saad vähendada peapõrutuse saamise ohtu? Kannad kiivrit. Mis on tunderakkude ülesanne? Tunderakud ehk retseptorid võtavad väliskeskkonnast infot vastu. Iga retseptor reageerib kindlale ärritajale (nt helile, valgusele) Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss. Milline on silma ehitus? (vt õpikust joonist) Sarvkest - aitab koondada valguskiiri läätsele, vesivedelik - kaitseb läätse, silmaava - selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele, vikerkest - reguleerib silmaava suurust, silmalääts - murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti võrkkestal, ripslihas - ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal , kõvakest - katab väljastpoolt silmamuna tagumist osa, soonketas - leidub rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega, võrkkest -katab silma tagaosa
3. Milline on silmaläätse kuju lähedale ja kaugele vaadates? (ripslihas, sidemed, läätse kuju) Lähedale: ripslihas kokku tõmbunud, sidemed on lõdvad, silmalääts on kumer. Kaugele: Ripslihas on lõtv, sidemed on pingul, silmalääts on lame. 4. Millised on põhilised kõrvaosad ja nende ülesanded? Väliskõrv (kõrvalest, välimine kuulmekäik) Trummikile hakkab võnkuma, saadab helid edsi keskkõrva. Trummikile kaitseb keskkõrva külma, mikroobide eest. Keskkõrv (Luukesed: vasar, alasi, jalas) Luukesed võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna. Sisekõrv (tigu, tasakaaluelund) Tekkivad närviimpulsid saadetakse piki kuulmisnärvi peaaju kuulmiskeskusesse, hoiab tasakaalu. 5. Milline on helilainete liikumise teekond kõrvas? Kõrvalest kooondab helid kuulmekäiku- jõuavad trummikileni. Trummikile paneb võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Sisekõrva jõudnud
MEELEELUNDID KOOSTAJA: KIRSTIN KARIS SILM Silma kaitsevad: Kulmud Ripsmed Silmalaud Silmakoobas Niisutav pisaravedelik SILMA SISEEHITUS Sarvkest - katab ja kaitseb silmamuna, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaläätsele Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal Läätse ees on sültjas klaaskeha, mis aitab koondada valguskiiri Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ja selles on valgustundlikud rakud KOLVIKESED JA KEPIKESED Valgustundlikud rakud Asuvad võrkkestas Kepikesed eristavad musta valgest (heledust ja tumedust) rohkem võrkkesta äärealadel Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi rohkem
Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmuses. Silmamuna on kerajas moodustis,mis on kaetud mitme kestaga. Silma ees ja tagaosa ehitus on erinev. Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest. Valguskiired tungivad sellest läbi. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega.Silmaava ümbritsev vikerest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltu silmade värvus. Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paikenvale silmaläätsele, mis oma kujult ja funksioonilt sarnaneb luubiga. Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse
Erinevate osade ülesanded. Väliskõrv selle moodustavad kõrvalest, kuulme käik ja see lõppeb trummikilega. kõrvalest püüab kinni helisid ja annab inimesele teada, kust suunast heli tuleb kuulmekäigus asuvad karvakesed ja kõrvavaik, need püüavad kinni haigustekitajad trummikile eraldav väliskõrva keskkõrvast, kaitseb igasuguste mikroobide ja muude sissetungijate eest ja annab helisid edasi. Keskkõrv seal on kolm kuulmeluukest: vasar, alasi ja jalus, nende ülesandeks on anda helid edasi sisekõrva ja võimendada neid kuulmetõri aitab ühtlustada rõhku kõrva sees ja väljas, see avaneb neelu Sisekõrv koosnev teost, mõigust ja kotikestest ning kolmest poolringkanalist. (7) Kuidas liigub heli läbi kõrva? Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Kuulmeluukesed annavad tummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades
külgedelt ja tagant kaitsevad. Silmalaud ja ripsmed kaitsevad eest. Kogu aeg eraldub pisaravedelikku. See hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut ja uhub silma pinnalt ära võõrkehad. Sarvkest on läbipaistev ning katab ja kaitseb silmamuna eestpoolt. Sellest tungivad valguskiired läbi. Vikerkesta keskel paikneb silmaava ehk pupill, mida läbivad valguskiired. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Lõunapoolsemate maade inimesed on tumedasilmsemad.Neil moodustub pigmenti rohkem, see kaitseb päikesekiirguse eest. Meie inimeste silmad on seetõttu päikesekiirguse suhtes tundlikumad. Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale silmaläätsele. Läätse
Inimesel on arenenud kuulmise, haistmise, nägemise, kompimise, maitsmise ja lihastunnetuse meeled. Meeleelunditel on tunderakud, mis võtavad väliskeskkonnast informatsiooni vastu RETSEPTORID. Silma kaitsevad silmakoopad, ripsmed, silmalaud, kulmud, pisaravedelik. Sarvkest-kõvakesta eesmine, läbipaistev osa, mis koondab läätsele valguskiiri Vesivedelik-Kaitseb läätse Silmaava-Pääsevad valguskiired läätsele Vikerkest-Reguleerib silmaava suurust ja sellest sõltub meie silmavärv Silmalääts-Murrab valguskiiri nii, et need koonduvad ühte punkti võrkkestal Ripslihas-Muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal Klaaskeha-Koosneb sültjast ainest, aitab koondada valguskiiri Nägemisnärv-Juhib impulsid ajusse Pimetähn-Koht võrkkestal kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv Kollatähn-Koht võrkkestal pupilli vastas kus asuvad kolvikesed ning nägemisteravus on kõige suurem
NÄGEMINE Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Kui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Lühinägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta ette. Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate klaasidega prille ehk miinus prille. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Täpselt nähakse ainult
Toitu tervislikult. Ära vaata palju televiisorit. 7. KÕRVA ehitus, joonisele kõrvaosade märkimine 1) Väliskõrv- 1. kõrvalest (ülesanne püüd helisid ja suunata kuulmekäiku) 2. Kuulmekäik (hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena) 3. Trummikile (ülesanne kaitsta keskkõrva külm ja kahjulike mikroobide eest) 2) Keskkõrv- (vasar, alasi ja jalus) ülesanne helivõngete võimendamine 3) Sisekõrv 1. tigu (jaotatud kaheks ja täidetud vedelikuga, ülesanne kindlustada heliaisting) 2. poolringkanal ( annab tasakaalutunnetuse) 8. Helilainete liikumine,
silma)&silmalaud. Kaitseb veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Seda eritub koguaeg, hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed, parandab silma optilisi omadusi. Silmalihased kindlustavad kooskõlastatud&sujuva silma liikumise. Silmamuna ehitus: kerajas moodustis, kaetud mitme kestaga. Eestpoolt katab&kaitseb läbipaistev sarvkest, mis suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Vikerkesta keskel silmaava e pupill. Vikerkest e iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmaava taga silmalääts, sarnaneb luubiga. Selle ümber ripslihas, mis muudab läätsekuju või hoiab seda paigal. Pisaravedelik: niisutab, kaitseb hõõrdumise eest, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt väiksemad tolmuosakesed, parandab silma optilisi omadusi. Ripslihas: ümbritseb läätse, muudab selle kuju&hoiab ka paigal. Võrkkest: silmamuna tagaosas, soonkesta all
Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 69.) Silma ehituses saab eristada erinevaid kesti ,,Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga". (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 69.) ,,Silma ees- ja tagaosa ehitus on erinev. Eestpoolt katab ja kaitsebsilmamuna läbipaitsev sarvkest. Valguskiired tungivadsellest läbi. Kurem sarvkest suunab valguskiired järgmistelesilmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel aeg. Seetõttu vajavad silmad kohanemisaega, kui valgustingimused järsult muutuvad, näiteks valgest hämarasse või hämarast valgesse minekul. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus.
Info liigub mööda närvirakke väga kiiresti ja täpselt, kuni 100m/s. Somaatiline närvisüsteem koosneb liikumis- ja meeleelundite närvidest. Seega reguleerib somaatiline närvisüsteem meie liigutusi ja tahtele alluvaid lihaseid. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja näärmete talitlust. Vegetatiivsel närvisüsteemil on kaks vastandliku toimega osa. Üks neist võimendab siseelundites toimuvaid protsesse ja teine põhjustab rahunemist. Näiteks silmaava suuruse muutumine, süljeerituse reguleerimine; hingamise, südame tegevuse ja seedimise kiirus. Refleksikaar koosneb 5 osast: nahanärvirakud, aferentsed närvikiud viivad erutuse kesknärvisüsteemi, erutuse analüüs ajus,
Kolvikesed reageerivad värvustele? 64. millised valgusretseptorid näevad Kepikesed kujundite kontuure hämaras? 65. mis vahe on pimetähnil ja Pimetähnil kepikesed ja kolvikesed puuduvad, kollatähn sisaldab arvukalt kolvikesi ja on kõige kollatähnil? teravama nägemise piirkond 1. Valguskiired läbivad sarvkesta, vesivedeliku ja silmaava ning langevad läätsele ja murduvad seal. 2. Murdunud kiired läbivad klaaskeha ja langevad võrkkestale kus tekib ümberpööratud ja 66. kuidas tekib nägemisaisting? vähendatud kujutis. 3. Kepikestes ja kolvikestes tekib erutus mis kandub mööda nägemisnärvi suuraju nägemiskeskusesse. 4. Aju keerab pildi õiget pidi. 67
Nägemisanalüsaator ● Silma võrkkest, mis on nägemisnärvi albil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega, need suuraju poolkeraade kuklasagara koorega. - u 80% infost - silma kaudu: kujutlus välisilmast kui tervikust! Asukoht ● Silmakoopas (kaitseb silma!), ümbritsetud silmakoopa rasvkehaga, lihastega, tagapool nägemisnärvi abil ühenduses PEAAJUGA. Mis annab silmale kuju? ● Laugude lihaskoe all asuv kõhr. Silma kõvakest SKLEERA. Meiborni nääre? ● Juhad avanevad lau serval, sekreet on rasune. Silma optiline telg? ● Sagitaalselt läbi eesmise ja tagumise pooluse minev joon. 1 Silmamuna seina moodustavad kestad ja kestade osad I välimine kest e FIBROOSKEST 1. sarvkest -läbipaistev, läikiv, sile, -kaitseb silmasisu
Meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskustega moodustavad nn. a n a l ü s a a t o r i. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. Meeleelundid on tähtsaimaks vahendiks inimestevahelises suhtlemises, võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja vältida ohte. N Ä G E M I S E L U N D - silm oculus koosneb silmamunast ja abiaparaadist, mille hulka kuuluvad silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat. Silmamuna võrkkest on nägemisnärvi abil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega ja need aju suurte poolkerade kuklasagara koorega - kõik need koos moodustavad nägemisanalüsaatori. Silm annab kujutluse välisilmast kui tervikust. Umbes 80% infost saame silma kaudu. Nägemiselund asub silmakoopas, mis on silmamunale ka kaitseks. Silmakoopa sügavus on keskmiselt 5 cm. Silmakoobas on vooderdatud periostiga, mis koopa tipul ja välisservadel on tihedalt luuga ühenduses
kohad aju haistesibulas, kus lõhnatundlike retseptorite signaalid korduvad. Maitsemeel- Suus keelel, suulaes ja kõris paiknevad maitsenäsad. Nagu haistmismeelega, on maitsmismeele proksimaalseteks stiimuliteks kindla ehitusega molekulid, mis reageerivad retseptorrakkudega ning see toimub läbi keelmilise reaktsiooni ( niiskus). Maitseretseptorid asuvad eelkõige keelel, aga ka suulael ning kõri ülaosas. Maitsenäsade pinnal asuvad avad, mille kaudu pääsevad sisse lahustunud aineosakesed. Nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad närviimpulsid, mis kanduvad mööda maitsmisnärve ajukoore vastavasse piirkonda. Maitsenäsad - keelel olevad struktuurid, mis sisaldavad endas maitsepungasid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid. Tunneme magusat, haput, mõru, soolast maitset, lisaks on tuvastatud veel üks maitse - umami e. heamaiguline, mida tunneme kõrge proteiinisisaldusega toidus. Kuulmine- Kõrvas asuv tigu on kuulmiselund
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................
Silma ehitusest, valguse liikumisest ja kujutise moodustumisest: valgus pääseb silma vikerkesta keskel asuva pupilli kaudu. Pupilli taga paiknev lääts teravdab kujutist. Edasi liigub valgus silma tagaosas asetsevale võrkkestale, kus tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib info kuklasagara nägemiskeskusse, kus võrkkestal tekkinud pööratud kujutist tõlgendatakse õigetpidi. · Vikerkest paikneb silmamuna soonkesta eesosas. Tema värvus sõltub pigmendi hulgast. Vikerkest neelab valgust ja mida vähem on pigmenti, seda rohkem pääseb valgus läbi, st seda halvemini kohanetakse ereda valgusega. · Silmaava e pupill reguleerib valgusvoo tugevust. Hämaras valguses muutub ta suuremaks ja eredas valguses aheneb. · Lääts koondab valgust nii, et vaadeldavast objektist tekib selge kujutis. Seda tagab läätse kumeruse muutlikkus
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehalise koormuse korral 4) neurof
neurotransmitterite toimel, mis suurendavad postsünaptilise membraani läbilaskvust Cl - või K+ ioonidele. Esimese sisse- ja teise väljaliikumine vastavalt nende kontsentratsioonide erinevusele rakusisese ja -välise keskkonna vahel põhjustab membraanipotentsiaali suurenemise. 6. Nägemismeel. Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid- kepikesed ja kolvikesed- asuvad võrkkestas. Silmamuna ehitus: 1) Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest, ülejäänu kõvakest. 2) Soonkestal on 3 osa: vikerkest, mis annab silmale värvi ja mille keskele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas; ripskeha, milles paikneb ripslihas; pärissoonkest, sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli. 3) Võrkkestas ehk reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: melaniini sisaldav pigmentepiteel; sensorirakud- kepikesed ja kolvikesed, kollatähn; horisontaalrakud; bipolaarsed rakud; ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
t nii energia tarbimisega kui ka ilma selleta. Passiivsed transpordiprotsessid Difusioon – molekulide ja ioonide jaotumine mingis keskkonnas (nt vesi, õhk) piki kontsentratsioonikallakut. Keskkonnas lahustunud ained liiguvad kõrgeima kontsentratsiooni punktist madalaima kontsentratsiooniga punkti poole, kuni kontsentratsioon ühtlustub. Osmoos – vastupidi difusioonile suudavad poolläbipaistvat membraani läbida vaid vedeliku molekulid ja mitte selles lahustunud aineosakesed. Osmoosi toimumise eelduseks on, et membraaniga eraldatud vedelikukogustes on lahuse kontsentratsioonierinevus ja et lahustunud aine ei suuda membraani läbida. Kontsentratsiooni ühtlustamiseks hakkab vedelik liikuma madalama kontsentratsiooniga poolelt kõrgema kontsentratsiooni poolele. Algul valitsenud rõhuvahet nimetatakse osmootseks rõhuks. Semipermeaabel – poolläbilaskev Aktiivsed transportprotsessid
annaabi.ee 
