Immuunsus Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime kasulik, elundi siirdamisel aga kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid, nahka ja limaskesta koos nende eritistega, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma: 1
Koed, elundid, elundkonnad 1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimetage kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus Koed jaotatakse nelja põhirühma: Epiteelkude Katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Oluline osa haavade paranemisel Sidekoed e. tugi- ja toitekude Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Seob, toetab ja toidab Lihaskoed Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid Närvikude Koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest 3
tööd mõjutab jood -> raviks jooditabletid. 4)Kõrvalkilpnääre tema hormoon mõjutab vere kaltsiumi sisaldust. 5)Kõhunääre toodab insuliini, lagundab suhkurt. 6)Neerupealsed toodavad adrenaliini kiirendab vereringet, südamelöögi sagedust, vererõhku. 7)Sugunäärmed suguhormoone munasarjad, seemnesarjad; platsenta e emakoogi hormoon ei lase rasedusel katkeda. 7.Reflektsikaar refleksi kulgemise teekond ärritajast kuni mingi elundi vastuseni. 8.Negatiivne tagasiside kõrvalekalde kohta saadud signaalide põhjal muudetakse elundite ja elundkondade talitlust nii, et muutnud välistegurite toimel tekkinud kõrvalekalle organismi sisekeskkonnas väheneb. EHK organism teeb kõik selleks, et kaotada kõrvalekalle (suhkrutase, temperatuur). Positiivne tagasiside selle korral võimendatakse organismis tekkinud kõrvalekallet regulatsioonimehhanismide poolt veelgi. EHK organism teeb kõik selleks, et kõrvalekallet
-meristeem rakkude õõs on täidetud tsütoplasmaga , keskel asub suur tuum, suuri vakuoole ei ole, rakukest on väga õhuke. -?????????? 3. Milles on esi ja teismeristeemi erinevus? Mis on prokambium? -primaarne meristeem tekib kohe, kui seemnes hakkab arenema idu, sekundaarne tekib eristunus kudedest tavaliselt hiljem kui esimeristeem - prokambium koosneb piklikest teravnenud otsega meristeemirakkudest, mis paiknevad rühmadena parallelselt elundi teljega, neist moodustuvad juht ja tugikude ning teisenemeristeem 4. Missugune meristeem põhjustab elundi pikenemist ja missugune jämenemist? Mis on kambium? Kuidas toimub taimeelundite haavade kinnikasvamine? - Tipimine meristeem ja vahe meristeem põhjustavad elundi pikenemist ja külgmine meristeem ehk kambium põhjustab jämenemist. - Kambium põhjustab jämenemist. - Haava meristeem tekkib parenhüümrakkudest
8. Kuidas jaotatakse kompensatoorsed faasid? Jaotatakse kujunemis järguks (muutuste käivitamine), kinnitusjärguks (võib kesta aastaid, aastakümneid), kurnatusjärk 9. Kuidas lõppeb adaptatsioonivõime piiride ületamine? Kudede füsioloogilise kohanemise e adaptatsioonivõime piiride ületamine viib esmalt pöörduvate rakukahjustuste tekkele, sealt edasi aga järgnevad rakus pöördumatud muutused ja rakusurm. 10. Mis on hüpertroofia ja kuidas see jaguneb? Hüpertroofia on elundi või koe mahu suurenemine. See võib toimuda rakkude suurenemise teel või rakkude arvu suurenemise teel. Kui suurenevad tööd tegevad rakud on tegemist tõelise hüpertroofiaga. Kui aga mittefunktsionaalsed rakud (strooma) siis ebahüpertroofia. 11. Millised on hüpertroofia morfoloogilised tunnused ja millised on hüpertroofia vormid? Morfoloogilised tunnused: elundi mahu ja massi suurenemine, rakkude mahu suurenemine, rakkude arvu suurenemine
6. Koolnulaotus: autolüüs ja roiskumine KOMPENSATOORSED, KOHUSTUMUSLIKUD JA REGENERATIIVASE PROTSESSID Haiguse korral püüab organismsäilitada oma homöostaasi. Selleks lülitatakse sisse kompensatoorsed mehhanismid: hüpertoofia, atroofia, regeneratsioon. Kompensatsioon= haiguste puhul tekkinud struktuursete ja funktsionaalsete kahjustuste hüvitamine kompensatoorsete protsesside abil. HÜPERTROOFIA hypertrophia Koe või elundi mahu suurenemine põhikoe (elundi põhifunktsioonist osavõtvate ehk parenhüümi) rakkude arvel. Elundi funktsioon intensiivistub. See on taaspöörduv protsess. morfoloogia: 1. makroskoopilisel: elundi mõõtmete, mahu, kaalu suurenemine. õõneselundites pakseneb sein. 2. mikroskoopiliselt: a. rakkude mahu suurenemine b. rakkude arvu suurenemine vormid: 1. füsiloogiline a
Immuunsus on meie sõber ja ka vaenlane Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime Kasulik, elundi siirdamisel aga Kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid -nahka ja limaskesta koos nende eritistega -, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma:
INFARKT Christjan Eric Tõnnop Marlen Sõlg Laulasmaa Kool 9.Klass MIS ON INFARKT? · Infarkt ehk kohalik vereringehäire (ladina keeles infarctus) on elundi, või elundi osa kärbumine ehk nekroos, mis võib-olla tingitud vere juurdevoolu lakkamisest veresoone (peamiselt arteri, aga ka veeni) sulguse tagajärjel ja/või toitainete ning hapnikuvaesusest. INFARKTI PÕHJUS · Enamasti on põhjus ateroskleroosist tingitud arteri ummistumises trombi, trombemboolia, emboli aga ka veresoone stenoosi ja kestva spasmi tagajärjel. KUIDAS PÄRAST INFARKTI END RAVIDA? · Mõtle läbi, kas ja kuidas saaksid või peaksid
Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Mida uurib bioloogia? Bioloogia uurib elusloodust 2. Nimeta elu tunnused. rakuline ehitus aine- ja energiavahetus reageerimine keskkonnamuutusele ja ärritusele kasvamine ja areng paljunemine stabiilne sisekeskkond kõrge organiseerituse tase 3. Nimeta eluslooduse organiseerituse tasemed. Molekuli tase Raku tase Koe, elundi ja elundkonna tase Organismi tase Liigi tase Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Biosfääri tase 4. Nimeta teadusuuringu etapid. Probleemi püstitamine Olemasoleva teabega tutvumine Oletuse ehk hüpoteesi püstitamine Uuringu planeerimine Info kogumine Info töötlemine Hüpoteesi kontrollimine Järelduste tegemine
Infarkt Liset Takking,Sandra Liivapalu 9.a klass Märjamaa Gümnaasium Mis asi on infarkt? On elundi või elundi osa kärbumine,mis on tavaliselt tingitud vere juurdevoolu lakkamisest. Tekke põhjused südame pärgarterites tekkinud lubjastused ning nendele kinnitunud trombid embolid, mis pärinevad südame õõnest ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine, sagedamini narkootikumide üledoosist Sümptomid Päevi või isegi nädalaid on ennem infarkti tunda:
aitavad neil oma funktsioone täita. 2. Mida tähendab differentsieerumine ja kus see aset leiab? Võime muutuda teiste kudede rakkudes ja see toimub algkudedes, e. meristeemides. 3. Vii kokku kude ja tema ül. taimes. ... 4. Meristeemid: a) kuidas meristeeme liigitatakse; b) kus erinevad meristeemid taimedes paiknevad? 1) tipmine (aplikaalne) meristeem. Paikneb varte ja juurte pea- ja külgharudes ja tippudes. Temast oleneb peamiselt elundi pikkuskasv. 2) külgmine (lateraalne) meristeem. paikneb telgelundites pinnaga paralleelse silindrilise kihina, põhjustab elundite jämenemist. 3) vahemeristeem - asub vare sõlmevahede alumises osas, lehtede ja õieraagude alusel, elundi pikkuskasv. 4) haavameristeem- tekib elusa taime vigastatud koha ümber 5. Millal ja millest tekib taimes sekundaarne meristeem? Tekib juba eristunud kudedest; tekivad teisesed koed; toodab taimele kaitsvat kihti. Korgikambium ja haavameristeem. 6
EKSAM 2017 1. Biomeditsiini mõiste- Biomeditsiin on teadmiste ja teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi.1. haiguste diagnoosimisel 2. haigete ravimisel 3. preventsioonivõtete väljatöötamisel Meditsiini alusteadused: Morfoloogia – õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia – on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia – haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude ja rakkude tasandil. Aktuaalsus tänapäeval- 1. Biomarkerid haiguste varajaseks diagnoosimiseks 2. Bioloogiline ravi 3. Vaktsiinid 4. Kolme inimese DNAga kunstlik viljastamismeetod 2. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng
Angiospasm- arterites reflektoorselt külma, trauma korral Vasospasm – Arteriit- arteri põletik Infarkt Nekroosikolle, mille põhjuseks on kas arteriaalse juurdevoolu või venoosse äravoolu takistusest tingitud isheemia (isheemiast tingitud nekroos). Etioloogia- Arteriaalse juurdevoolu või venoosse äravoolu takistusest tingitud isheemia. Enamasti koagulatsiooninekroos, st. kolle on tihke. Ajukoes aga kollikvatsiooninekroos e koepehmestus. Millest sõltub infarkti kuju? - Elundi veresoonte arhitektoonikast. Mikroinfarkt- väikesekoldeline Makroinfarkt- kogu elundi kärbu Valge infarkt – e. isheemiline (südames, neerudes, põrnas, platsentas tihke, ajus entsefalomalaatsia (tegelikult hallikaskollane) Punane infarkt – e. hemorraagiline- (kolle mustjaspunane, verega läbiimbunud) kopsus, sooles,ajus. Millest sõltub lõpe? – tekkekiirusest, abi saamisest, ravist, infarkti suurusest, asukohast,
tagajärjel - väline, sisemine, verevalum põhjuseks veresoone spasm, tromb, embol - arteriaalne, venoosne, kapillaarne Põhjuseks võib olla tekkes oluline kollateraalide puudumine, - veresoone seina rebend, madal vererõhk või elundi funktsiooni tõus - mingi protsessi poolt aeglaselt purustatud infarktikolde kuju sõltub veresoonte veresoon paigutusest - veresoone seina läbilaskvuse tõus 9/20/2013 17 9/20/2013 18 Vereringehäired
Kilpnääre jaotub paremaks ja vasakuks sagaraks, mida ühendab kitsas ala, mida nimetatakse kilpnäärme kitsikuseks. Kilpnäärme asetus ja osad on kujutatud joonisel 1.[1] Joonis . Kilpnääre eestvaates. 1. Keeleluu 2. Püramiidsagar 3. Vasak sagar 4. Kilpnäärmekitsus 5. Hingetoru 6. Parem sagar 7. Kilpkõhr 8. Kilpkõhre-keeleluu membraan [1] Nääre on kaetud fibroosse sidekoega, millest lähtuvad vaheseinad jagavad elundi sagarikeks. Sagarike vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, mis tagavad elundi rikkalliku verevarustuse. [1] Sagrikud koosnevad põiekujulistest folliikulitest, mille õõned on täidetud joodi sisaldava kolloidiga. Kilpnäärme kude mikroskoopiliselt on esitatud joonisel 2. [1] Joonis . Kilpnäärme kude mikroskoopiliselt. 1. Sidekude 2. Epiteel. 3. Veresoon 4. Punaseks värvunud kolloid. [2] 2. Kilpnäärme talituse regulatsioon
Õige puhkamine on sama tähtis, kui õige treening. 4 Mis on treening Sihikindlat tegevust, mis on suunatud organismi võimete tõsmisele ja viib kõrgetele sportlikele saavutustele, nimetatakse treeninguks. Et aga sihikindlalt tegutseda, on vaja tunda kõiki tingimusi ja tegureid, millest sõltub organismi võimete tõstmine. Töö kujundab elundi. Liikumise, töötamise, harjutamise ja mängimise tagajärjel muutub üks või teine tegevus kergemaks ehk suureneb jõud, kõigega tegelemine kestvamaks ehk suureneb vastupidavus, liigutused täpsemaks ehk suureneb osavus. Füsioloogid ütlevad sel puhul, et organism kohaneb tegevusega. Kohanemine tähendab eelkõige ümberkorraldusi organismi elutalituses. Tööks või tegevuseks vajalike elundite talitus intensiivistub.
ELUNDID JA ELUNDKONNAD Koostas: Kristel Mäekask ELUNDID Ühiseid ülesandeid täitvad koed moodustavad elundi. Nahk Luud Lihased Kopsud Magu Neerud ELUNDKONNAD Ühiste ülesannetega elundid moodustavad elundkonna. seedeelundkond hingamiselundkond tugi- ja liikumiselundkond erituselundkond vereringeelundkond sigimiselundkond närvisüsteem sisenõrenäärmed SEEDEELUNDKOND Tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise. HINGAMISELUNDKOND Tagab gaasivahetuse. TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Toetab keha ja kaitseb organeid.
Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime kasulik, elundi siirdamisel aga kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Omandatud immuunsuse võib jaotada kaheks: humoraalne immuunsus, milles on kesksel kohal antikehad ning rakuline immuunsus, milles on väga olulised tsütotoksilised Tlümfotsüüdid. LÜMFOTSÜÜTE ON KAKS RÜHMA: B-rakud (ehk B-lümfotsüüdid) ja T-rakud (ehk T- lümfotsüüdid). B-lümfotsüüdid arenevad luuüdis, T- lümfotsüüdid aga tüümuses. Esimesed toodavad antikehi, T-lümfotsüüdid abistavad neid ja tapavad
Patogenees- haiguse kulgemine Lesiogenees- uurib kuidas haigus tekib Sanogenees- kuidas organism haigusest võitu saab/ tervistumisele suunatud protsessid Latentsiperiood- peitepüeriood Prodromaalperiood- eelsümptomid Retsitiiv- haiguse kordumine Adaptsioon- rakkude kaitse ja kohanemis mehhanismid Regeneratsioon- hävinud kude taastub uuega Arteriaalne hüpereemia- liigveresus Venoosne hüpereemia- paisliigveresus Tsüanoos- naha sinakus Isheemia- paikne väheveresus, elundi verevaegus Spasm- arterite seinte jäigastumine Tromb- verehüüve Embol- topis/ võõraine, mis verevooluga kohale jõudes veresoone sulgeb Hemorraagia- verejooks Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes Eksudaat- koevedelik( vill, vesi põlves) Immuunsüsteem- lümfoidne süsteem Antikeha- AK- spetsiifiline valk vereseerumis Vereseerum- vereplasma ilma fibriinita st. hüübimatu vedelik Atoopia- ülitundlikkus Allergia- immunoloogiliste mehhanismide poolt põhjustatud ülitundlikkus
(veresoontesse ulatuvate närvijätkete mõjutusel kokkutõmbuvate või lõdvenevate lihasrakkude abil) ning arterioolidest veenulitesse viivate "otseteede" avamise ja sulgemise abil. See on oluline vältimaks vere liigset kuumenemist ja jahtumist (väga kuuma või külma väliskeskkonna ja palaviku korral). Kapillaari sein koosneb vaid ühest rakukihist, moodustades biomembraani, mille kaudu toimub ainevahetus vere ja koerakkude vahel. Elundi puhkeolekus on osa kapillaare tühjad. Elundi aktiivse töö korral täituvad aga kõik kapillaarid verega, tagades nii piisava varustatuse vajalike toitainete ja hapnikuga ning jääkainete ärajuhtimise. Ainuüksi inimese lihaskoe kapillaaride kogupikkus on umbes 100 000 km. -Huvitavaid fakte ja veel ajaloost- 1492 - esimene dokumenteeritud vereülekanne tehti paavst Innocentius VIII- le. Juhtunus võib kahelda, sest vereringet polnud veel avastatud.
muid jääkaineid kui veres. Seetõttu antakse läbi kapillaari seina verre liigne süsihappegaas ja muud jääkained (piimhape, kusiaine jt), vastu aga saavad koed hapnikku ja toitaineid (glükoosi, aminohappeid jt). Kapillaaride kaudu jõuavad rakkudesse ka nende talitlust reguleerivad hormoonid. Veri voolab kapillaaris rõhu erinevuse tõttu juussoone arteripoolse ja veenipoolse otsa vahel. Elundi puhkeolekus on osa kapillaare (lihase puhul 60%) tühjad. Elundi aktiivse töö korral täituvad aga kõik kapillaarid verega, tagades nii organi parema varustatuse verega ja selle kaudu vajalike toitainete ning hapnikuga ja ka jääkainete ärajuhtimise. Selle protsessi käigus võib vere maht näiteks lihases suureneda kuni 20 korda. Ainuüksi inimese lihaskoe kapillaaride kogupikkus on umbes 100 000 km. Veenid ehk tõmbsooned Veenid on veresooned, mille ülesandeks on vere viimine vere viimine kudedest tagasi südamesse
5. bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (hormoonid) 6. vereloome regulatsioon (erütropoietiini produktsioon) 7. arteriaalse vererõhu regulatsioon (RAAS). 3. Mis on NEFRON ja milles seisneb selle funktsioon Neeru struktuurilinefunktsionaalne ühik, mille ülesandeks on uriini tegemine. 4. Milles seisneb neerude verevarustuse iseärasused? Neerude vereringel on mõningad iseärasused, tingituna elundi ehitusest ja funktsioonist. Võrreldes neeru suurusega on neeruarteril võrdlemisi suur läbimõõt, sest tema poolt toodav veri on vajalik mitte ainult neerukoe enda toitmiseks, vaid ka uriini valmistamiseks. Ööpäeva jooksul läheb neerust läbi ~2000 liitrit verd. 5. Kusejuha pikkus 30cm Kusejuha asend Pärast neeruvaagnast väljumist laskub kusejuha piki kõhuõõne tagaseina
takistusest tingitud isheemia (isheemiast tingitud nekroos). Enamasti on tegemist koagulatsiooninekroosiga, st. kolle on tihke, ajukoes aga tekib kollikvatsiooninekroos ehk koepehmestus. Värvuse järgi jaotatakse: - valge ehk isheemiline- südames, neerudes, põrnas, platsentas tihke, ajus entsefalomalaatsia (tegelikult hallikaskollane - punane ehk hemorraagiline- kolle on mustjaspunane, verega läbiimbunud- kopsus, sooles,ajus. Infarkti kuju sõltub elundi veresoonte arhitektoonikast. Infarkt võib olla mikroinfarkt, kogu elundi kärbus. Infarkti staadiumid: demarkatsioonpõletik- põletikuline ääris demolisatsioon- fagotsüüdid organiseermine, hüalinioos, tsüsti teke (märja puhul) Infarkti lõpe sõltub: · infarkti tekkekiirusest · abi saamisest (nt trombi kirurgiline eemaldamine, trombolüütiline ravi) · ravist · infarkti suurusest (kas makro- või mikroinfarkt)
Elund ja nahk Ühiseid ül. täitvad koed moodustavad elundi. Seedeelundkond toitainete lõhustamine ja imendumine. Jääkainest vabanemine. Hingamiselundkond tagab gaasivahetuse. Tugi ja liikumiselundkond toetab keha ja kaitseb organeid. Erituselundkond tagab jääkainete kõrvaldamist organismist. Vereringeelundkond tagab toitainete ja hapniku transpordi kudedesse ning jääkainete kõrval damise. Sigimiselundkond tagab sugurakkude tootmise ning järglaste arengu. Närvisüsteem juhib ja kontrollib elundite tööd. Sisenõrenäärmed
5. Nimetage kude, milledel on regeneratsioonivõime. Epiteelkude, lihaskude, sidekude, närvikude. 6. Selgitage mõisted: Düstroofia e. degeneratsioonid on rakkude ja nende vaheaine kahjustused e. väärastused, mis on tekkinud ainevahetusprotsesside häirete tagajärjel, ning tingitud ainevahetuskomponentide (valkude, rasvade, süsivesikute, pigmentide, mineraalide) kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest muutustest. Atroofia elundi või koemahu vähenemine, millega kaasneb funktsiooni langus Nekroos on rakkude suremine koes, mis põhjustab koe kärbumist Kasvaja e. neoplasma e. blastoom on genoomimuutusest tingitud proliferatsiooni ja diferentseerumishäire (s.o. kasvu, paljunemise ja küpsemise häire) käigus rakkude kontrollimatu patoloogilise vohangu tagajärjel tekkinud omapärane rakuliskoeline moodustis
Sidekude regenereerub kõige kiiremini, elastsed kiud ei uuene, arm on jäik, aja jooksul kootub EMT17 5. Selgitage mõisted: Düstroofia - ehk toitumus- või ainevahetushäire kude muutub vääraks/ebaõigeks, tekivad ainevahetus produktid, mida normaalselt organismis ei ole või tekib normprodukte liiga palju. Seega on nii kvantitatiivsed kui kvalitatiivsed muutused. Atroofia - elundi või koemahu vähenemine, millega kaasneb funktsiooni langus. Nekroos - ehk kärbus kudede kohalik surm elusorganismis. Kasvaja - rakulis-koeline moodustis, mis tekib rakkude omapärase patoloogilise vohangu nn kasvajalise vohangu tagajärjel.
erepunane 2-Turse (tumor) – põletikukolde maht on eksudaadi kogunemise ja sidekoe vohamise tõttu tõusnud 3-Temperatuuri tõus (calor) – põletikukolde temperatuur on arteriaalse hüpereemia ja ainevahetusprotsesside aktiveerumise tõttu tõusnud 4-Valu (dolor) – põletikukolle on valuretseptorite ärrituse tõttu valulik 5-Funktsioonihäire (functio laesa) – põletikulise elundi või kehaosa talitus on häiritud 6-Põletikuline eksudaat – veresoontest väljunud valgurikas hägune vedelik 2. Hüperergiline põletik tähendab, et… (1) tekib organismi kõrgenenud tundlikkus ja see on ülitugev põletiku reaktsioon. 3. Loetlege 3 olulist muutust kudedes põletiku puhul (3) 1-Alteratsioon 2-Eksudatsioon 3-Proliferatsioon 4. Põletiku puhul tekkivad ained põhjustavad: a. veresoonte laienemist/ahenemist b
b) kuidas rakuseinte iseärasuste alusel sklerenhüümi liigitatakse? a) sekundaarne tugukude, enamasti teritunud otstega, puitunud prosenhüümsed rakud, mis on eluasad ainult noortena). b) niinekiud (nõrgalt puitunud seinaga); puidukiud (alati puitunud seinaga) 18.Meristeemid: a) kuidas meristeeme liigitatakse? b) kuidas erinevad meristeemid taimedes paiknevad? 1) tipmine (aplikaalne) meristeem. Paikneb varte ja juurte pea- ja külgharudes ja tippudes. Temast oleneb peamiselt elundi pikkuskasv. 2) külgmine (lateraalne) meristeem. paikneb telgelundites pinnaga paralleelse silindrilise kihina, põhjustab elundite jämenemist. 3) vahemeristeem - asub varre sõlmevahede alumises osas, lehtede ja õieraagude alusel, elundi pikkuskasv. 4) haavameristeem- tekib elusa taime vigastatud koha ümber 19.Epiderm: a) mida ta endast kujutab lehtede kattekoena? mille poolest epidermi rakud erinevad teiste kudede rakkudest?
- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega. Keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate , tähteda ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolut.- universumi ja algse maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulides keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Ehitusplaanilt sarnased elundeid nim. Homoloogilisteks elunditeks. Rudiment- Elundi embrüonaalne alge,arenev elund. (õndraluu-saba, ussripik-pimesool, karvapüstitaja lihas.) Molekulaargeneet. Võrdlus- Annab ümberlükkamatuid tõendeid elu evolutsioonilise arengu kohta. Pseudogeenid- normaalsete talitlevate geenide vigased ja mitteAvalduvad koopiad. Kohastumine-Evolutsioonilne adaptsioon , organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Stabiliseeriv valik
1. Mida uurib bioloogia? Bioloogia uurib elusloodust. 2. Nimeta elu tunnused. Elu tunnused on ainevahetus, püsiva sisekeskkonna hoidmine, võime kasvada, areneda, vastata ärritustele ja paljuneda. 3. Nimeta eluslooduse organiseerituse tasemed. Molekuli, raku, koe, elundi, elundkonna, liigi, populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi ja biosfääri tase. 4. Nimeta teadusuuringu etapid. Probleemi püstitamine – olemasoleva teabega tutvumine – hüpoteesi püstitamine – uuringu planeerimine – info kogumine ja kontrollimine – järelduste tegemine – hüpoteesi kinnitamine või ümber lükkamine – tulemuste avaldamine. 5. Millistest elementidest koosnevad organismid põhiliselt?
Leia vastused küsimustele: 1. Mis on haigus? Haigus on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses. 2. Mis toimub haigestunud inimese organismis? Haigestunud inimese organismis võitlevad omavahel otsekui kaks osapoolt. Need on haigust põhjustav kahjulik tegur ja organismi kaitsejõud. Kui organismi kaitsevõime e. immuunsus on nõrk, suudabki haigus kahjustada mõne elundi talitust inimene jääb haigeks. 3. Millised haigused on eestlastel kõige enam levinud? Kõige enam on eestlastel levinud vereringeelundite haigused, järgnevad seedeelundite kroonilised haigused, suhkrutõbi, kõrge vererõhk, kroonilised kopsuhaigused. 4. Luuhõrenemine Luuhõrenemine ehk osteoporoos on luu haigus, mis väljendub luu tiheduse vähenemises. Luude tugevus oleneb nende kaltsiumisisaldusest. Organismi jaoks vajalik kalstium
elusorganismide tunnused:kasvab,ärritustele reageerib,rakuline ehitus, biomolekul, suremine, stabiilne sisekeskkond, evolutsioneerumine, energiavahetus, paljuneb, areneb, pärilikkus,ainevahetus molekulid(molekulaarbioloogia)-uurib,kuidas geenides sisalduv informatsioon määrab organismide ehituse ja elutegevuse rakudrakuorganellid(rakubioloogia)-bioloogilisi protsesse raku tasandil koed(histoloogia)-kudede ehitus,arenemine,talitlus organismid(anatoomia,füsioloogia,geneetika)-organismide ehitus,elutegevus,pärilikkus ökoloogia(ökosüsteemid)-organismide ja eluta keskkonna suhted 1-molekuli tase,2-organelli tase,3-raku tase,4-koe,elundi ja elundkonna tase,5-organismi tase,6-liigi tase(etnoloogia),7-populatsiooni,koosluse ja ökosüsteemitase,8-biosfääri tase. hüpotees-taustainformatsiooni põhjal tehtav oletus teaduslik teooria-ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused loodusseadus-looduse nähtuste juures esinev seadu...
haigused või väärareng.Pärilike haiguste hulka kuulub ainevahetushaigusi(suhkrutõbi,hüper- kolesteroleemia),närvi -ja vaimuhaigusi(langetõbi,skisofreenia,nõrgamõistlikkus),arengu- puudeid ja väärarendeid(kääbuslus,huulelõhe,liigsõrmusus)ning kasvavaid(rentinoblastoom). Enamik pärilikke haigusi kandub suguvõsas järgpõlvkondadesse. Pärilik haigus on ilmne kohe pärast sündi või avaldub lapse-või täiseas.Osa pärilikke haigusi avaldub mitme elundi haigusliku muutusena. Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Pärilikke haigusi tuleb eristada looteeas tekkinud geenimutatsioonidest tingitud haigustest, mis manifesteeruvad näiteks väärarengutena ja pärilikust eelsoodumusest. Umbes 4000 teadaoleva haiguse põhjuseks on muutused ühes geenis. Kuigi enamik on
ja sigimisvõime •populatsioon – sama liiki isendid, kes elavad samal ajal samas paigas •kooslus – kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas paigas •ökosüsteem – samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos eluta keskkonnaga •biosfäär – kogu maakera elukeskkond Eluslooduse tasemed 1. Molekuli tase 2. Organelli tase 3. Raku tase 4. Koe, elundi ja elundkonna tase. 5. Organismi tase 6. Liigi tase 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase 8. Biosfäär tase Teadusuuringu etapid 1. Probleemi püstitamine 2. Hüpoteeside esitamine 3. Uuringu kavandamine 4. Katse tegemine 5. Katse tulemused 6. Tulemuste analüüsimine 7. Järelduste tegemine 8. Tulemuste avaldamine Valgud •Ühed tähtsamad ained toitudes
Kõik organismid arenevad. Areng lõppeb surmaga. Kõik organismid reageerivad ärritustele. Eluslooduse organiseerituse tasemed. 1. Molekulaarne tase: Biomolekulid orgaaniline aine (valk, rasv, suhkur). 2. Rakuline tase.1.Rakk.2. Kuole.3. Organ.4. Organsüsteem.5. Organism. Kuole Sarnase ehituse ja talitlusega rakud. Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. Kude sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega. 3. Organ elundi tasand. Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. 4. Elundkonna tase. Elundid mis täidavad ühesugust ülesannt moodustavad elundkonna. 5. Organismi tase. Ainurakne on ka organism. Homöostaas sisekeskkonna stabiilne seisund (sõltub närvidest). Närvid neuraalne regulatsioon. Hormoon humoraalne regulatsioon. Ajuripats toodab kasuhormooni. Kilpnääre reguleerib ainevahetuse kiirust. Kõhunääre toodab insuliini
Inimese talitluse regulatsioon peaaju ................................... kesk Asub koljuõõnes 1)Täida skeem .............................närvisüsteem Närvisüsteem seljaaju ..................................... ...
1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. Epiteelkude Lihaskudede katab keha või elundi välispinda, ühisteks ehituslikeks elementideks on vooderdab kehaõõsi seestpoolt või kontraktiilsed müofibrillid (st neil moodustab näärmeid. Epiteelkude on kokkutõmbevõime). koosneb peaaegu ainult rakkudest, Eristatakse kolme liiki lihaskudet: rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on silelihas-, ühendatud selle all oleva sidekoega vöötlihas- ja basaalmembraani abil. Epiteelkoele
Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsatega ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteol silmad. Nendega ei näe ta esemete kuju, vaid eristab ainult valgust ja varju. Seedeelundkond Seedeelundkond algab pea alapoolel paikneva suuavaga. Suule järgneb torujas neel. Neelu eesmises osa pinnal asuvad arvukad kiriinhambakesed, mis moodustavad riivitaolise elundi ehk hõõrla. Kiritoed söövad taimelehti ja küpsenud vilju,kraapides neilt hõõrlaga tükikesi. Teo maole järgnev u-kujuline sooltoru on pikk nind lõpeb koja eesserva lähedal pärakuga. Teo Tigule on arenenud ka võrdlemisi suur seedenõret tootev seedenääre hõõrel maks. Erituselundiks on tigudel üks neer, mis paikneb südame kõrval. Kiritigu hingab kopsuga Teod hingavad kas lõpustega või kopsudega.
Hormoonid 2012 Mis on hormoonid? Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid ja ka nende mõju on pikaajalisem, sest nad jäävad mõneks ajaks vereringesse, enne kui nad lagundatakse. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi ja elundkonna talitlust. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg. On hormoone, mis reageerivad hetkelistele muutustele, nagu ehmatus või hirm. Osa hormoone aga reguleerib pikemaajaliste protsesside kulgu näiteks kasvamist, arenemist, paljunemist ja vananemist. Hormoone eritavad sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed-need näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad.
Oluline on ravikuur lõpuni teha, kuna tuberkuloos muutub ravimite suhtes resistentseks ja inimene haigestub uuesti. Kui haige on saanud ravi, ei nakata ta enam teisi. Kirurgilist ravi (kahjustatud kopsuosa eemaldamine) kasutatakse suhteliselt vähe. Riskitegurid Tuberkuloosi haigestumise riskigruppide hulka kuuluvad nõrgestatud immuunsüsteemiga inimesed: tsütostaatilist (organismi rakke hävitavat) ravi saavad vähihaiged, hormoonravi saavad inimesed, patsiendid peale elundi siirdamist. Samuti on suurem risk haigestuda toitumishäirete põdejail ning vaktsineerimata lastel. Tuberkuloosi riskifaktoriteks võib lugeda ka alkoholismi, vanglas viibimist, steroidide kasutamist ja suhkurtõbe. Ennetamine Vaktsineerimine nõrgestatud elusvaktsiiniga (Eestis 3-5 päevased lapsed sünnitusmajas ning 8-aastased lapsed, kui nende tuberkuliintest on negatiivne).
aneemia signaaliks. Tõuseb ka ravimite: erütromütsiin,indometatsiin,diasepaam, oksasepaam) Glükoos "suhkru" näitajad veres peegeldavad energeetilist tasakaalu ema organismis ning kõhunäärme tööd. Norm: 3,36,6 üh. Rasedus võib iseenesest provotseerida glükoositaseme kõikumisi veres ning suhkruhaigust. Kõrged veresuhkrutasemed on ohuks lootele. Vere fermendid 10 Nende aktiivsus kindlustab konkreetse elundi või terve süsteemi töö. Mõningate fermentide kõrge aktiivsus viitab teatava elundi kahjustusele. Näiteks kõhunäärme poolt välja töötatav pankrease lipaas annab teada kõhunäärme funktsioneerimisest, kreatiniini aine, mis osaleb lihaste kokkutõmmetes ööpäevane eraldumine sõltub aga õigest toitumisest, mis on oluline normaalseks sünnitustegevuseks. Vere hormoonid Insuliin (norm 36180 ühikut), adrenaliin, kilpnäärme türeotroopsed
c) farmakooni imendumist,jaotumist,metabolism, eritumist organismis d)ravimi muutumatul kujul süstemesse vereringesse jõudmisse kiirus ulatust 4. valige õige vastus: kõrvaltoime on kas. A)rakuvälise keskkonna muutus farmakoni toimel, mida ei ole oodatud b)kahjulik ja või soovimatu reaktsioon ravimile, mis võib tekkida tvaliste annuste kasutamisel. c)farmakoni raektsioon elusanetega molekulaarsel või rakulisel tasandil d)farmakooni poolt esilekutsutud elundi ja organismi talitluse muutus 5. nimetage 2 väikelapse organismi iseärasust ja kirjeldage kuidas see iseärasus võib mõjutada ravimi toimet a) iseärasus: immuunmehhanismid on puudulikud + ja selle võimalik mõju ravimi toimele... Seetõttu on laps mürkidele tundlikum. b) iseäresus.. neerude filtratsioonivõime on puudulik ja mõju toimele... vajab laps väiksemaid annuseid, lähtutakse lapse vanusest, kehamassist, kehapindalast 6
Kopsumaht: · Kopsud mahutavad 5-6 l õhku. · Rahulikus olekus läbib minuti vältel kopse 4-6 l õhku Hingamise tervishoid: · Viibida võimalikult palju värskes õhus · Vältida rahvarohkeid kohti · Mitte suitsetada · Vältida saastatud õhuga kohti Sisenõrenäärmeteks nimetatakse näärmeid, mis sünteesivad hormoone ning millel puuduvad juhad. Hormoonid: · Väga aktiivsed ained, mis väikestes kogustes mõjutavad kogu elundkonna või elundi talitust · Igal hormoonil on kindel ülesanne · Hormoonidel on erinev toimeaeg · Kannavad edasi infot aeglasemalt kui närvid ja nende mõju on pikaealisem Sisenõrenäärmetesüsteem: · Ajuripats Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust Sünteesib kasvuhormoone · Käbikeha Ööpäevase rütmi kontroll · Kilpnääre
ähvardamine, petmine, võimu kuritarvitamine, isiku abitu seisundi ärakasutamine või inimese üle mõjujõudu omava isiku nõusoleku saavutamine selleks, et inimest ekspluateerida. Ekspluateerimisena käsitletakse teise isiku prostitutsiooni ärakasutamist või muul viisil seksuaalset ärakasutamist, sunniviisilist tööd või teenistust, orjuses või sama laadi seisundis pidamist või elundi sunniviisilist eemaldamist. 2. Inimkaubanduse ohvri enda nõusolek ekspluateerimiseks ei oma tähtsust ega vähenda kuriteo tõsidust juhul, kui tegu on toime pandud esimeses punktis nimetatud viisil. 3. Laps on alla kaheksateistkümneaastane isik ja tema värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine ekspluateerimiseks on igal juhul inimkaubandus ka siis, kui selleks ei ole rakendatud ähvardamist, petmist,
avalda ise toimet retseptoril. 27. Mis võib juhtuda kroonilisel agonistide manustamisel? Võib kutsuda esile desensitatsiooni - reaktsioonitundlikkuse vähenemine 28. Mis on tahhüfülaksia? Kiiresti arenev desensitatsioon 29. Mida võib põhjustada kroonilisel antagonistide manustamine? Sama kontsentratsioon annab nõrgema efekti 30. Stimuleeriv, toniseeriv, sedatiivne, pärssiv, paralüüsiv toime. · Stimuleeriv toime - elundi funktsiooni füsioloogiline tase ravimi toimel tõuseb. · Toniseeriv toime - elundi nõrgenenud funktsioon ravimi toimel normaliseerub. · Rahustav e. sedatiivne toime - elundi tugevnenud funktsioon normaliseerub. · Pärssiv toime - elundi funktsiooni viimine alla füsioloogilise taseme. · Paralüüsiv toime - elundi funktsiooni lakkamine Ravimite kõrvaltoimed, patsientide erirühmad 1. Adverse drug event. Preventable ja non-preventable.
Arst on õppinud ära tundma, mis haigetel inimestel viga on, ja ta teab, mis neid terveks teeb. Tavaliselt on esimene arst, keda sa kohtad, üldarst. Need arstid tunnevad paljusid haigusi. Nad teevad ka haigust ennetavaid arstlikke läbivaatusi ja määravad kaitsesüstimisi. Sinu haigusest olenevalt võib arst saata sind kirurgi või mõne muu eriarsti juurde. Kirurgid on arstid, kes teevad operatsioone. Nad lõikavad patsiendi keha lahti ja võtavad haige elundi välja või parandavad seda. Eriarstide hulka kuuluvad ka pediaatrid ehk lastearstid, kes on eriti põhjalikult omandanud laste ravimise oskused. Et saada arstidiplomit, tuleb õppida 5 või 6 aastat ülikoolis ja olla aasta või kaks internatuuris. Hippokratese vanne Arste on olnud juba iidsetel aegadel. Hippokrates oli kuulus kreeka arst, kes elas umbes 2500 aastat tagasi. Ta andis vande, et kaitseb elu ja töötab kõikide heaolu nimel. Tänapäeval
neerude hapnikuvajadus suur. Neerude ehitus ja talitlus Neer on kaetud fibrooskihnuga, mida ümbritseb rasvkihn ja neerufaasia nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale. Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest. Neeru struktuurilisfunktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimubki uriini valmistamine. Neerude vereringel on mõningad iseärasused, mis on tingitud elundi ehitusest ja funktsioonist. Võrreldes neeru suurusega on neeruarteril võrdlemisi suur läbimõõt, sest tema poolt toodav veri on vajalik mitte ainult neerukoe enda toimimiseks, vaid ka uriini valmistamiseks. Ööpäeva jooksul läbib neeru ligikaudu 2000 liitrit verd. Neeruurkes ja neerukoes toimub neeruarteri järkjärguline hargnemine üha väiksemateks harudeks. Kõige väiksemaid harusid ehk arterioole nimetatakse toomasoonteks. Iga niisugune toomasoon jõuab
nende mürgid. Põrn on piklik, kõhuõõne ülemises osas paiknev elund, umbes 12 cm pikkune.Põrna ülesanded 1)Moodustab uusi lümfotsüüte 2)Lagunab vanu punaseid vererakke 3)Vererakkude varupaik. Lümfisõlmed on ovaalsed, 3-20 mm läbimõõduga.Nende ülesanded : 1)Veri rikastub lümfo- tsüüdidega 2)Hävitatakse kehasse sattunud mikroskoobid. Harkelund asub rinnaõõne ülaosas.Kõige suurem on harkelund 11.- 12.eluaastal.Suguküpsuse saabudes algab selle elundi taandareng ja harkelundi kude asendub rasvkoega.Harkelund kontrollib ja mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone, ning toodab lümfotsüüte. MIS JUHTUB, KUI TÕVESTAVAD MIKROOBID ON ORGANISMI TUNGINUD 1.Valged vererakud haaravad mikroobid endasse, lagundavad need ära. 2.Lümfotsüüdid (teist tüüpi valged vererakud) valmistavad antikehasid, mille ülesanne on liituda viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada, nõrgestada. Igat liiki tõvestaja vastu on erinevad antikehad.
teha oma ja võõra vahel ning kujuneb välja immuunreaktsioon enese kudede vastu. Patsiendi uurimine: füüsikalised e. objektiivsed uuringud, laboratoorsed uuringud, instrumentaalsed uuringud. Põletik - organismi kohalik kaitsereaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Teatud ulatuse ja lokalisatsiooni korral võib osutuda ohtlikuks ja kahjulikuks. o Skleroos on vohanud rohkelt sidekudet, mis muudab elundi kõvaks. o Tsirroos elundi kõvastus, kus vohanud sidekude on elundi struktuuri muutnud ja teda deformeerinud. PULMONOLOOGILISED HAIGUSED Kopsud on hingamiselundid, mis asuvad rindkere õõnes ja kopsudes toimub gaasivahetus. Õhk kopsudes liigub mööda bronhe, kus peabronh hargneb järjest kitsamateks harudeks, moodustades bronhiaalpuu. Hingamispuudulikkus kui organism ei suuda täita ühte või mõlemat oma
1. inimese biosüstemaatiline kuuluvus Liik- Homosapens e.mõistusega inimene Perekond- Homo e.inimene Sugukond- Hominiidid e.inimesed Selts- Primates, kus kokku 180 liiki kellest 1 on inimene Klass- imetajad, kus seltse on 17 , kellest 1 on primaadid Hõimkond- keelikloomad Riik- loomad 2. Inimese kui imetaja tunnused · Hästi arenenud aju ja ajukoor. See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Tal on hea mälu ja arenenud meeled. · Sisenemine viljastumine, loote areng, sünnitamine, imetamine, poegade hoole (inimese arengut iseloomustab neoteemia= aeglane areng, mille positiivne külg on see , et võimaldab kujundada tingitud reflekse see on õppida ja kogemusi omandada.) · Kõrge ainevahetuse tase . Püsi soojasus. Kinnine vereringe. Gaasi vahetus kopsudes. · Keerukas sotsiaalne käitumine ja eluviis. 3. Liigi tunnused Anatoomilises mõttes on vähe ainult inimesele iseloomulikke tunnuseid. Sama võib öelda k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
