Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "BIOLOOGIA - EVOLUTSIOONIÕPETUSE KORDAMINE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
populatsioon, kael, mutatsioon, isolatsioon, kohastumine, olelusvõitlus, triiv, pudelikaelaefekt, genofond, alleelid, geenivool, endeem, täiustumine, lõvid, tumedad, suunav, kaelkirjak, viljad, levida, loomastik, geenid, juhuslikud, looduskatastroofi, rajajaefekt, evolutsioonis, mutatsioone, geenitriiv, käitumuslik, mehaaniline, mäestik, taksonpopulatsioon ehk asurkond rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ning suudavad omavahel saada pajunemisvõimelisi järglasi stabiliseeriv valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmiste tunnustega isendeid suunav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib keskmisest millegi poolest erinevate tunnustega isendeid lõhestav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid; selle tulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks kohanemine organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv uurimine kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu uurimine OLELUSVÕITLUS JA SELLE VORMID liigisisene olelusvõitlus ja liikide vaheline otsene olelusvõitlus organismid võitlevad omavahel nt. Isahirved võitlevad emahirve pärast kaudne oleluvõitlus isendid konkureerivad sama ressursi nimel nt. Lõvid ja gepardid toituvad
Suunav valik soosib keskmistest millegi poolest erinevate tunnustega isendeid Lõhestav valik loodusliku valiku tüüp, mis soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid, selle tulemusena jaotub populatisoon kaheks v enamaks alampopulatisooniks Kohanemine organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv muutumine Kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu muutumine Populatsiooni genofond populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid ning muud geneetilised elemendid Mikroevolutsioon populatsiooni geneetilise struktuuri muutused ajas, enamasti kohastumise suurenemise suunas Kombinatiivne muutlikkus muutlikkus, mis tuleneb alleelide omavahelisest kombineerumisest sugulisel paljunemisel Geenivoog migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel Geneetiline triiv ehk geenitriiv geeni alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades
- Vähe ressursse OLELUSVÕITLUSE VORMID: - Liigisisene olelusvõitlus - Elamiseks vajatakse täpselt samu ressursse - Otsene olelusvõitlus - Organismid reaalselt võitlevad omavahel - Kakupojad võivad üksteist pesast välja nügida, isased hirved võivad võitluses emahirve pärast teineteist surmavalt haavata, hundid võivad võidelda territooriumi või toiduobjekti pärast - Liikidevaheline olelusvõitlus - Kaudne olelusvõitlus - Isendid üksteist otseselt ei mõjuta, kuid konkureerivad sama ressursi nimel - Lõvid ja gepardid toituvad samadest saakloomadest ning seetõttu mõjutab ühe liigi esinemine samal alal teist negatiivselt OLELUSVÕITLUSE TAGAJÄRJED: - Hukkub palju erinevas vanuses isendeid - Kõik paljunemisikka jõudnud isendid ei saa järglasi - Liikide arvukus püsib enamvähem kindlates piirides
71 1. Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks? Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. 2. Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus? Inglise matemaatik Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Eilhelm Einberg tõestasid 1908. a., et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel: · Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid); · kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; · mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone;
eraldatud. Selle tulemusena toimuvad muudatused. Näiteks ei lase kiirteed tigudel liikuda ühest piirkonnast teise.Aja jooksul kujunevad eraldatud populatsioonid geneetiliselt erinevateks. Olelusvõitluse tulemusena kas liigid surevad välja või muutuvad uute tingimustega, nii tekivadki uued liigid. 3. Võrrelge kohanemist ja kohastumist * Kohanemine on organismi individuaalne sobitumine elukeskkonna tingimustega tema mittepärilike tunnuste tõttu ja see võib olla pöörduv. * Kohastumine on organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel( populatsioonil,liigil). Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumine on pöördumatu. Kohastumine on organism ehituse ja talituse pöördumatu pärilik muutumine, kohanemine aga on organism ehituse ja talituse pöörduv mittepärilik muutumine. Näiteks kohanemisega on tegu, kui punaste vereliblede arv suureneb, et tulla toime kõrgmäestikus (madal hapnikutase),
Adaptsioon - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise muutumine) sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisidega. Asutajaefekt - ehk rajajaefekt, mis on geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uue populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogiline isolatsioon - (ristumisbärjäär), mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elaate isendite vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke - (allopaatiline ehk geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises evulutsioonis. Geenivool - geneetilise materjali vahetus populatsioonide ja populatsioonide allosade vahel, isendite migratsiooni ja ristamise teel.
levila. (taimerühm, loomarühm) Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevoluts. - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Divergents- protsesside lahknemine eri suunadesse või hajumine.(lahknemine evolutsiooni käigus) Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaa Konvergents- eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine.(sarnased tunnused)Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Progress Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke prokarüoodid eukarüoodid (ainuraksed hulkraksed) Geneetiline muutumine- DNA lõigu muutumine. Evolutsioneerumine -liikide muutumine aegade jooksul.
See määrab suurema osa populatsiooni tunnuste mitmekesisusest. Godfrey Harold Hardy (inglise matemaatik) ja Wilhelm Weinberg (saksa arst) tõestasid 1908.a, et pärandumusseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Sama kehtib aga ainult järgnevatel tingimustel: · populatsioon on väga suur (palju sigivaid isendeid) · kõik ristumised on vabad (ehk juhuslikud; st et nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest) · mutagenees puudub (populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone) · populatsioon on isoleeritud (puudub geenivool (immigratsioon) teistest populatsioonidest) · puudub looduslik valik (st kõik genotüübid on võrdse kohasusega ehk valikuväärtusega).
*Adaptsioon organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. *Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseeliseid ja viljastumisjärgseid tegureid. *Erimaine liigiteke (allopatriline e. Geograafiline liigiteke)liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. *Geenivool (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel.
1.Darwinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks (geenifondiks). Suguliselt sigivate organismide populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda ka nende alleelid võivad üksteisega kombineeruda Mendeli seaduste kohaselt. Võimalike genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geeni alleelide arvust: genotüübi arv= k(k+1)/2, kus k on alleelide arv. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes.- see määrab suurma osa populatsiooni tunnuste mitmekesisusest. G. H. Hardy ja W. Weinberg tõestasid, et teatud tingimuste kehtimise korral läheb
Füüsikaline ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide) tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine iga eluvormi ehituse ja talituse sobitumine elukeskkonna tingimustega; liigistumine liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks. Sotsiaalne inimühiskonna areng, s.o. kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. 2. Esmased evolutsiooniteooriad ( Cuvier, Lamarck, Darwin ja darvinism) Cuvier oma uuringutes tegi ta kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade
Bioloogia kontrolltööks kordamine 1. Mõisted Organism- elusolend. Elav terviklik rakuline süsteem. Jaotatakse: ainuraksed ja hulkraksed. Jotatakse2: prokarüoodid ehk eeltuumsed (bakterid) ja eukarüoodid ehk päristuumsed Populatsioon- Rühm mingeid liiki isendeid/ühte liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ja saavad paljunemisvõimelisi järglasi. (ahvenad kuremaa järves) Kohastumine (adapteerumine) ja kohastumus- Kohastumine on organismi elutegevuses ja ehituses toimuvad pöördumatud muutused mis tagavad paremad võimalused ellujäämiseks ja järglaste saamiseks. Kohastumise tulemuseks on kohastumus ehk tunnus, aitab paremini hakkama saada ja ellu jääda. Kohanemine (aklimatiseerumine)- organismis toimuvad muutused mis aitavad tal paremini ellu jääda. See toimub ühe organismi eluea jooksul. KOHASTUMINE (adapteerumine) KOHANEMINE (aklimatiseerumine)
Geenivool(geenisiire)-geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv(geenitriiv)-alleeli- ja genotüübi sageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeseste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. Isolaat-liigi põhilevialast geograafiliste või ökoloogiliste tegurite poolt eristatud väike populatsioon. Kohanemine-individuaalne adaptatsioon, isendi fenotüübi otstarbekaks muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes (modifikatsioonilistes) muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Kohastumine-(populatsiooni, liigi) evolutsiooniline adaptatsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused.
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal leviva
Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. POPULATSIOONI GENOFOND populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni genofondis võib geenil olla 1,2 või mitu alleeli. Igas gameedis (sugurakk) igal geenil tavaliselt üks alleel (haploidsus). Võimalik genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geeni alleelide arvust: k(k+1)/2, kus k on alleelide arv. Kuna alleelide sagedus erinev, siis ka eri genotüüpide sagedus erinev.
liigi säilimist. Kohasus- individuaalne genotüübi valikuväärtus; suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega. Liigiteke- uue liigi evolutsiooniline tekkimine olemasolevast; liigitekkeprotsess jõuab lõpule ristumisbarjääri kujunemisega uue liigi ja lähteliigi või teiste lähedaste liikide vahele. Liigiteke on mikro- ja makroevolutsiooni eraldusprotsess. Liik- populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. Lõhestav valik- loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade (alamliikide, tekkivate liikide) vahel on vaba ristumine osalt piiratud.
Populatsiooni isendid on omavahel fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Populatsiooni genofondiks nim populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogumit. Populatsiooni geneetiline struktuur on eri alleelide ja genotüüpide arvuline suhe. Hardy-Weinberg- nad tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist str ei muuda. Seadus: teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Aga see kehtib ainult järgmistel tingimustel: populatsioon on väga suur, ristumised on vabad, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valik. Selline populatsioon ei evolutsioneeru, ta säilib sellisena igavesti, kuid sellist pole olemas. Geneetilise muutlikkuse allikad-mutatsioonid-geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele
Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid,
· Kvaternaar 1,8-...mln. Umbes 7-5 miljonit aasta tagasi toimus hominiidide lahknemine teistest primaatidest- INIMESE EVOLUTSIOON. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid: Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogumit nim. populatsiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nim. populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. Teatud tingimuste korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. (SELLINE POPULATSIOON EI EVOLUTSIONEERU) POLE ! Seadus kehtib tingimustel: · Populatsioon on väga suur · Kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud, sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest · Mutagenees puudub · Populatsioon on isoleeritud · Puudub looduslik valik
Evolutsioon II Evolutsioon toimub ainult organismirühmades, üksikindiviid ei evolutsuioneeru. Väiksem evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon( ühte liiki kuuluvad organismid ühel maa-alal) Geenil võib olla üks, kaks või mitu alleeli. Võimalike genotüüpde arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geenialleelide arvust. Tavaliselt on osad alleelid tavalised, teised mitte. Seega on osad genotüüpid sagedasemad kui teised. Geneetiline struktuur- alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikuse allikad: - Mutatsioonid - Kombinatiivne muutus - Geenivool=Geenisiire-ühe populatsiooni geenid satuvad teise - Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine.(mõjutab väiksemaid populatsioone) Mutatsioonid - Geenimutatsioonid (uued alleelid, geenid)
Evolutsiooni mehhanismid *Individuaalne pärilik muutlikkus ja olelusvõitlus => looduslik valik => kohastumuste teke Populatsioon * väikseim evolutsioneerumisvõimeline rühm *rühm üht liiki isendeid samal ajal samas kohas Miks üksikisik ei saa evolutsioneeruda? 1.Eluiga liiga lühike(Evol.nõuab miljoneid aastaid) 2.Üksikisik ei saa sugulisel teel paljuneda ja anda järglasi Populatsiooni isendid on fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonide isendid. Popoulatsiooni genofond:
Samuti võivad leviala erinevates piirkondades kujuneda erisugused olelusvõitluse suhted teiste liikidega. 9. adaptatsioon organismide ehituse ja talitluse muutumine, et sobituda keskkonna ja elutingimustega. (nt kaladel ujupõie arenemine) 10. varjevärvus pigmendid looma kehakatetes on kujunenud nii, et sulanduksid keskkonna taustal raskesti nähtavaks. (nt. jänese karvastiku muutumine valgeks, et talvel lumes näha ei oleks) 11. kohastumine protsess, mille tulemuseks on kohastumus. (nt lindude tiibade arenemine) 12. liik populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikidega ning ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. (nt metskits) 13. bioloogiline isolatsioon (ehk ristumisbarjäär) bioloogilised omadused, mis takistavad ristumist ühel alal elavate liikide vahel. (näiteks erinevad sigimisajad. must leeder õitseb
toidu hankimisest, toimetulekust konkurentidega jne... Mandunud elund - Evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jääkmoodustis (pimesool, õndraluu, silmhammas) Paleontoloogia - teadus möödunud aegade organismidest, uuritakse fossiile Pseudogeen - geen mis mingi struktuurivea tõttu ei avaldu Ribosüüm - ensümaatilise aktiivsusega RNA- molekul RNA-maailm - elutekke arvatav etapp, kus eksisteerisid vaid ribosüümid Bioloogiline isolatsioon - Ökoloogiline eraldatus (must ja valge toonekurg), ajaline isolatsioon (tolknemisaeg) Geograafiline isolatsioon - Ruumiline eraldumine, ristumisbarjäär Erimaine liigiteke - protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest ja geograafilises isolatsioonis Geenivool - geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel Geneetiline triiv - alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine põlvkondades
eelispaljunemine. Tingimused: püsiv keskkond. Tagajärg: erandite kõrvaldamine. 2. Suunav valik- keskmisest teatud suunas organismide eelispaljunemine, liik muutub kindlas suunas. Tingimused: elutingimuste muutumine. Tagajärg: liik muutub kindlas suunas. 3. Lõhestav valik- keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. 4. Tingimused: erinevate elutingimustega piirkonnad. Tagajärg: ökoloogiline ja geneetiline isolatsioon. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: toimuvad samad protsessid (olelusvõitlus, kohastumine, looduslik valik), mitmekesistumine. Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid. Makroevolutsioon jaotub: 1. Evolutsiooniline täiustumine- uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide teke. 2. Mitmekesistumine- Erinevate elupaikade asustamisega kaasnev uute organismitüüpide
Genofond-populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide kogum. Geenivool-isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Geneetiline triiv-alleelide ülekanne järglaspõlvkonda, mida mõjutab juhus. (See on ainult väikestes populatsioonides, vähendab geneetilist muutlikkust, suurendab geneetilisi erinevusi liigi teiste populatsioonide vahel.Pudelikaelaefekt-kui populatsioon taastub, siis on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga. Mikroevolutsioon-populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (piiravad tegurid võivad olla biootilised:konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad, abiootilised:ebasoodne temperatuur,niiskus, soolsus, valgus ja organismide sõltuvus nendest
1. Nimeta ja selgita geneetilise muutlikkuse vorme? pärilik muutlikus on erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks Kombinatiivne muutlikus seisneb vanemate geenide ja nende alleelide ümberkombineerumises järglaste fenotüüpideks. genotüüpide arv sõltub, kui palju alleele on ühel või teisel geenil. Mutatsiooniline muutlikkus on mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele. 2. Selgita mõisteid o Geenifond – populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi (kromosoomistik) mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. o populatsiooni geneetiline struktuur – Eri alleelide ja genotüüpide arvu ristsuhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes
Mikroevolutsioon Liigisisesed evolutsioonilised muutused, mis võivad viia uue liigi tekkeni - Kohastumine on põhiline mikroevolutsiooni protsess - Liigiteke ühendab mikro- ja makroevolutsiooni (üleminek) Makroevolutsioon Liigist kõrgemate organismide rühmade teke ja areng 1. Mitmekesistumine 2. Täiustumine 3. Väljasuremine Evolutsiooni tegurid: 1. Mutatsioonid - võimaldavad uute tunnuste tekkimise 2. Geenivool 3. Geenitriiv 4. Olelusvõitlus 5. Looduslik valik - peamine evolutsiooni tegur ja evolutsiooni suunav jõud Olelusvõitlus Olelusvõitlus on organismide sõltumine nende elutingimustest Olelusvõitluse põhjused: - Organismid on väga viljakad (palju järglasi) - Vähe ressursse Olelusvõitluse tagajärjed: - Hukkub palju erinevas vanuses isendeid - Kõik paljunemisikka jõudnud isendid, kes ei saa järglasi - Liikide arvukus püsib enamvähem kindlates piirides Looduslik valik
päritoluga mandunud elundid ehk vestiigiumid - oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnase ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad olelusvõitlus - organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavate teguritele kohanemine - organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv muutumine kohastumine - organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu muutumine populatsiooni genofond - populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid ning muud geneetilised elemendid mikroevolutsioon - populatsiooni geneetilise struktuuri muutused ajas, enamasti kohastumise suurenemise suunas kombinatiivne muutlikkus - muutlikkus, mis tuleneb alleelide omavahelisest kombineerumisest sugulisel paljunemisel geenivool - migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel
Maal elavad orgaismid kasutaksid toiduks ära ,,isetekkinud" orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. 3. bioloogiline evolutsioon- Elu areng esimestest elusolenditest kuni inimeseni. 4. sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu areng Maal: loe õpikust Evolutsiooni mehhanismid Evolutsioon toimub ainult organismi rühmades. Üksik indiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumis võimeline organismide rühm on populatsioon. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustuvad selle populatsiooni geenifondi ehk genofondi. Alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Evolutsiooniks vajalikku geneetilise muutlikuse allikad: 1)Mutatsioonid... geenmutatsioonid (uued alleelid geenid). kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja kordustes).
elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele, Cuvier- fossiilsetele leidudele tuginedes tõestas ta liikide väljasuremise, Darwin- evolutsiooniteooria rajaja Evolutsiooniteooria põhiseisukohad: Isendite sigivust arvesse võttes peab paratamatult tekkima konkurents piiratud ressursside pärast ehk olelusvõitlus. Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk on keskkonna suhtes juhuslikud. Osa muutusi võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismid kohasemaks, mistõttu võivad nad võrreldes populatsioonikaaslastega kauem elada või rohkem järglasi saada
Vetikad (puuduvad koed, keha ei jaotata organiteks -> Samblad(kattekude, tugikude, juhtkude, vars, leht, annab TURBA)-> Sõnajalgtaimed(juur, juhtkude, annab KIVISÜTT, paljuneb eostega)-> Paljasseemne taimed(okastaimed: seeme, pung, annab PUITU, koos mägede tekkega) -> Katteseemnetaimed(õistaimed: õis, vili, rohttaimed) Evolutsiooni protsessid: Põlvkonnad ei muutu sest: 1. isend · Populatsioon on väga suur 2. liik · Ristumised on vabad 3. populatsioon · Mutagenees puudub 4. kooslus · Populatsioon on isoleeritud 5. biosfäär · Puudub looduslik valik Geneetilise muutlikkuse allikad: 1. . Mutatsioonid *geenmutatsioon *generatiivsed mutatsioonid 2
• Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. • Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: • Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: • Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. • Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest. • Looduslik valik Paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine. • Liigiteke Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. 2. Palentoloogilised tõendid: • uurib fossiile • Tavaliselt: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetodid: 1. Võrdlev anatoomia
· Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: · Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. · Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest. · Looduslik valik Paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine. · Liigiteke Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. 2. Palentoloogilised tõendid: · uurib fossiile · Tavaliselt: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetodid: 1. Võrdlev anatoomia
annaabi.ee 
