Naiste tähtsus kultuuris ja looduses läbi antropoloogia vaatenurga Essee Tänapäeval on palju juttu feministidest ning see on viimastel aastatel aina tõsev trend. Räägitakse pidevald võrdõiguslikusest ning naiste ja meeste sarnasustest ja erinevustest. Arvasin alati et see on viimaste aastate buum, kuid lugedes kolme artiklit: Gross. T "Feministlikust antropoloogiast", Ortner. S "Kas naise ja mehe suhe on sama, mis looduse ja kultuuri suhe?" ja samalt autorilt "Niisiis, kas naise ja mehe suhe on sama, mis looduse ja kultuuri suhe?" ja mõistsin et antud probleem on olnud meie ühiskonnas palju kauem kui oskasin arvata. Öeldakse et naiste suhe loodusega on suurem kui meestel. Antud väide oleks esmapilgul kõlanud minule väga absurdselt, kuidas saab soo järgi panna inimest suhestuma loodusega. Oleme ju me mõlemad nii naised kui mehed elanud loodusega koos ning olnud sellest ümbrit...
VÄÄVEL VÄÄVEL · Sümbol S · Mittemetall · Asub perioodilisus tabelis paremal üleval · VI A rühmas e.kalkogeenid AATOMI OMADUSED · Väliskihil 6 elektroni · Võib siduda kuni kaks elektroni, saades miinimum oks.astmeks II · Võib loovutada 6 elektroni, saades maksimum oks.astmeks VI · Elektronskeem: +16I 2)8)6) FÜÜSIKALISED OMADUSED · Kaks allotroopi- rombiline ja monokliine väävel · Värvuselt kollane · Kristalne · Vees halvasti lahustuv · Halb elektri- ja soojusjuht · Rabe · Sulamistemperatuur +110-120 C (sõltub väävli puhtusest) KEEMILISED OMADUSED · Väävel on aktiivne metall · Reageerib metallidega, aluseliste oksiididega alustega ja sooladega · Enamiku mettalidega reageerib alles kuumutamisel · Mettalidega reageerides käitub väävel oksüdeerijana ning tekivad sulfiidid N: Ca + S= Ca S Fe + S= FeS · · TÄHTSAMAD ÜHENDID · Sulfiidid (püriit) · Sulfaadid (kips) · Gaasilised ühendid (div...
Vetikate tähtsus looduses ja inimeste elus. Merilin Raidmets Märjamaa Gümnaasium 8.b klass 2012 Vetikate tähtsus looduses · esmase orgaanilise aine tootjad · neist algab enamik veekogude toiduahelaid Vetikate tähtsus looduses · rikastavad vett hapnikuga · makroskoopilised vetikad on elupaljunemistoitumispaigaks organismidele · Tallus hulkrakse vetika keha Agar kasutatakse tarretise tegemisel Agarik eestis esinev punavetikas. · Eritavad elukeskkonda hapnikku. · 500600 miljonit a tagasi varustasid Maa atmosfääri hapnikuga, luues sobiliku keskkonna paljude hilisemate organismide jaoks Vetikate tähtsus looduses · Paljud vetikaliigid moodustavad õitsenguid: sel juhul on ühes veepiisas rohkem kui 2000 väikest vetikarakku. Vesi värvub roheliseks, pruuniks, sinakaks või punakaks olenevalt vetikaliigist...
Bioloogia KT 06.09 Vetikad: Tähtsus looduses: Veekogude aineringe Esimene lüli toiduahelas Varustavad hapnikuga (90% toodavad vetikad) Pakuvad veeloomadele kaitset ja varju Liiksus: Rohevetikad (juusvetikas) Puna-ja pruunvetikad (harilik põisadru- pruun, agarik- puna) Sinivetikad Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Fotosünteesimine- valmistab ise toidu Samblad: Tähtsus looduses: Hoiavad mulda liigniiskeks muutumast ja põua ajal takistavad kuivamist Aitavad hoida atmosfääri hapniku taset Säilitavad vett ja vähendavad veetaseme kõikumist Murendavad pinnast ja valmistavad ette sobivat kasvupinda teistele Turvast kasutatakse kütteks ja taimekasvatuses, allapanuks loomadele ning on tähtis keemiatööstuse tooraine. Neil on bakterivastased omadused Liiksus: Helvik Harilik karusammal ehk käolina Turbasamblad Tunnused mis teevad edukamaks, kui...
EKSAMI KÜSIMUSED ESIMENE. Taimeraku ehitus- 1. Võrdlemine- 2. Loomaraku ehitus- 3. Rakutuum- 4. Tsütoplasma- 5. rakumembraan- 6. rakukest- 7. mitokonder- 8. vakuool- 9. kloroplast- 10. kromoplast- 11. leukoplast. TEINE 1. Jooniselt tunnen ära taime ja loomaraku. KOLMAS 1. Viiruse ehitus- 2. Viiruse talituse iseärasused- 3. äited viiruste kohta looduses- 4. Inimeste elus- 5. Tunneb jooniselt ära viiruse- 6. Vaktsiin- NELJAS 1. Bakterite ehitus- 2. Paljunemine- 3. Elutegevuse iseärasused- 4. Näitedbakterite osa kohta looduses 5. Tunneb jooniselt ära bakteriraku- 6. Rakukest- 7. Rakumembraan- 8. Tsütoplasma- 9. Pärilikkusaine- 10. Pooldumine- 11.Spoor- VIIES 1. Algloomade ehitus- 2. Talituse iseärasused- 3. Paljunemisviisid- 4. Näited algloomade osa kohta looduses- 5. Inimeste elus- 6. Üherakuline- 7. Rakutuum- 8. Tsütoplasma- 9. Tsüst- 10. Pooldumin...
PUTUKAD KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kirjelda putuka välisehitust. 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. 5. Kuidas putukad sigivad? 6. Millised arenguviisid on erinevatel putukatel, kirjelda, too näiteid. 7. Too näiteid , kus elavad erinevad putukad? 8. Too näiteid, kuidas erinevad putukad liiguvad. 9. Iseloomusta sihktiivalisi, too näiteid. 10. Iseloomusta liblikalisi, too näiteid. 11. Iseloomusta mardikalisi, too näiteid. 12. Iseloomusta kiililisi, too näiteid. 13. Iseloomusta ehmestiivalisi, too näiteid. 14. Iseloomusta kahetiivalisi, too näiteid. 15. Kirjelda kodumesilaste eluviisi (pere koosseis, ülesanded, toit, mee valmistamine, paljunemine, areng, sülemlemine, ...
Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile ÕPETAJA TÖÖKAVA NÄIDIS BIOLOOGIA 8. KLASS Õpetaja: Ana Valdmann Õppeaine: bioloogia Klass: 8. klass Tundide arv: 2 nädalatundi, kokku 70 tundi õppeaastas TAIMEDE TUNNUSED JA ELUPROTSESSID 22 tundi Õpitulemused: Õpilane 1) võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust, paljunemisviisi, kasvukohta ja levikut; 2) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid; 3) selgitab, kuidas on teadmised taimedest vajalikud paljude elukutsete esindajatele; 4) eristab looma- ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ja mikrofotodel; 5) analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust nende ülesannetest, taime kasvukohast ning paljunemis- ja levimisviisist; seosta...
Vetikate tähtsus Looduses · esmase orgaanilise aine tootjad · neist algab enamik toiduahelaid · Eritavad elukeskkonda hapnikku (90 % atmosfääri hapnikust) · 500-600 miljonit a tagasi varustasid Maa atmosfääri hapnikuga, luues sobiliku keskkonna paljude hilisemate organismide jaoks · sümbioos (samblik=seen+rahevetikas) · veeõitseng (N, P; hapnikupuudus, kiireneb muda settimine) · ränivetikatest võimsad kivimite lademed (CaCO3) Inimese elus · punavetikaliikidest saadakse agarit, mida kasutatakse meditsiinis, mikrobioloogias ja ka maiustuste (marmelaadi ja sefiiri) valmistamisel · Idamaades toiduks · orgaaniline väetis · kilpnäärme raviks (suur joodisisaldus) · aitavad vältida südamehaigusi (võib muuta hormoonide tasakaalu, vähendada puhitusi ja vedelikupeetust, alandada vere kolesteroolisisaldust) · puhastavad seedetrak...
Ühendite iseloomustus CaO kaltsiumoksiid. Igapäevaelus seda ühendit nimetatakse kustutamata lubjaks. Kasutamine - Kustutamata lubja tooteid kasutatakse terase tootmisprotsessides, sulfiidimaagi rikastamisprotsessides, paberimassi valmistamisel ning joogivee ja heitvee puhastamisel. Kivisöel töötavate elektrijaamade heitgaase puhastatakse samuti kustutamata lubja abil. Omadusi Keemilised omadused Reageerib veega. Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid ja ta reageerib happega ja happelise oksiidiga. Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. Füüsikalised omadused - Kaltsiumoksiid on valge , hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund. Kaltsiumioksiid on kristalne aine. Tähtusus - Ta on neutraliseerijana, mida kasutat...
RAKUÕPETUS Mõisted: tsütoloogia, ainurakne, hulkrakne, prokarüoot, eukarüoot, karüoplasma, homoloogilised kromosoomid,, histoonid, nukleosoomne fibrill, aktiivne transport, transportvalgud, osmoos, difusioon, plastiidid, klorofüll, karotinoid, tsentraalvakuool, turgor, heterotroof, hüüf, mütseel, viljakeha, mükoriisa,, plasmiid, gaasivakuool,, piilid 1.Rakuteooria põhiseisukohad. 2.Milline osa on tsütoloogia arengus Baeril, Hookil, Leeuwenhoekil? 3.Millega on võimalik uurida rakke? 4.Kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? 5. Milline on väikseim ja suurim rakk? 6.Tsütoplasma koostis ja ülesanded. 7.Rakutuuma ehitus ja ülesanded. 8.Tuumakese ülesanded. 9.Rakumembraani ehitus ja ülesanded 10. Tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja nende ülesanded.11.Ribosoomide ülesanne. 12.Lüsosoomide ehitus ja ülesanded. 13.Golgi kompleksi ehitus ja ülesanded. 14.Mitokondri ehitus ja ülesanded. 15.Tsütoskeleti ehitus ja tähtsus. 16.Taimerakule iselo...
1) Eeltuumused- on tuumata rakud, Päristuumused- on tuumaga rakud(teistel organismides), 2) Organismide 5 riiki: Bakterid,algloomad,seened,taimed,loomad 3) Elu tunnused:rakkude ehitus, kasv, areng, ainevahetus, paljunemine, erutuvus 7) Mis on tallus:lihtsa ehitusega , organiteks eristumata keha 8) Vetikate elupaigad: mage- merevees, niiskes mullas, puudel, majaseintel Paljunemine: eostega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 9) Vetikate tähtsus looduses ja kasutus: tähtsus: toiduks loomadele, toodavad hapniku , kaitsevad ja pakuvad varju veeloomadele. Kasutus: toiduks, toidulisandite ja kosmeetika valmistamine, väetisena, valmistatakse loomasööta. 11) Sammalde elupaigad: maa peal, kividel, puudel, vees Paljunemine: eostega ja keha tükikestega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 12) Turba kasutus: kütteks, taimekasvatuses 13) Sammalde loosuslik tähtsus: aitavad hoida atmasfääri hapniku taset, vähendavad jõgede veet...
Bioloogia eksami vastused 1. Elu tunnused: 1)toimub ainevahetus 2)koosnevad rakkudest 3)paljunevad 4)kasvavad ja arenevad 5)reageerivad keskkonna muutustele 2. Raku osa Ülesanne Taim Loom Rakukest Annab taimerakule tugevuse ja kuju Jah ei Tsütoplasma Seal paiknevad organellid jah jah Rakumembraan Katab ja kaitseb rakku. Selle kaudu toimub aine- ja jah jah energiavahetus Tuum Suunab ja kontrollib raku elutegevust jah jah Mitokonder Varusteb rakku energiaga jah jah Ribosoom Neis sünteesitakse valgud jah jah Tsütoplasmavõrgustik ...
1. Selgita : a) muutlikkus - organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda b) pärilikkus - tunnuste edasikandumine vanemorganismidelt järglastele c) mutageen - mutatsioone esile kutsuvad ained ja keskkonnategurid d) mutatsioon - DNA järjestuses toimuvad muutused 2. Miks on looduses muutlikkus, mutatsioonid vajalikud? + et saaks keskkonnas paremini toime tulla + Evolutsioneerimine, areng - Negatiivsed mutatsioonid, mis nõrgestavad eluvõimet - haigused - 3. Muutlikkuse vormid ( vt skeem ) Organismide muutlikus Pärilik muutlikus Mittepärilik muutlikus Mutatiive- põhjustavad juhuslikud Kombinatiivne - tekib meioosis keskkonna tegurid sugurakkude valmimisel 4. Mutageenide liigitus, näited. Bioloogilised - bakterite poolt toksiinid(vi...
PUTUKAD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda putuka välisehitust. Värvus: kaitsevärvus. Keha kattavadkitiinkestad. Keha osad: pea, rindmik, tagakeha. Peas on üks paar liitsilmad(kolm väiksed lihtsilmad) üks paar tundlaid, kolm paari suised, suu Rinmik: Kinnituvad 3 paari jalgu ja 2 paari tiibu Tagakeha: kulgedel on hingamisava 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? Taimelehtedest: lehetäid, Nektarist: liblikad, mesilased, Teistest putukatest: Lepatriinu, Verest: Sääsed, Puidust: trermiit, Toiduainetest: kärbes 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? Õhk- Stigmad- trahheed- trahheoolid 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. Nägemismeel: silmad, Kuulamine: jalad, keha, Haistmine: tundlad, Kompimine: tundlad, maitsmine: jalad, tasakaal: vaakpõuk...
Bioloogia kontrolltöö: Limused ja Lülijalgsed 8.klass · Limusete rühmad +N Teod, Karbid, Peajalgsed. N: Vööttigu, Rõõnekarp, Hiidkalmaar · Limuste ühised tunniused. Pehme keha, mantel, jalg, lubjaainest koda mis võib olla muundunud või kadunud. · Tigude välisehitus. Ohtude eest kaitsev koda(nälkjatel kadunud), limanäärmeteja jalg, kahe paari kombitsatega pea. · Miks limused eluslooduses vajalikud? Tähtis osa toiduahelas, puhastavad veekogusid. · Lülijalgsete rühmad+N Vähid, ämblikud ja nende sugulased, putukad. N: jõevähk, hiidlinnutapik, kärbes. · Vähkide iseloomulikud tunnused. Elavad peamiselt vees, liiguvad enamasti vabalt, liitsilmad, koorik. · Lülijalgsete ühised tunnused. Lüliline keha, kitiinainest kest, lülilised jätked. · Vähi siseehitus. Kõva koorik, keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks, lülilised jätked, kaks paari tundlaid, liitsilmad. · Vähkide tähtsus looduses ja inimese elus. Osa toiduahelas, puhastavad veekogus...
1.Taime- ja loomarakk (TÖÖLEHED) 2.Bakterid (+JOONIS õ.lk.23)on ainuraksed st. et bakterid koosnevad ainult ühest rakust Ehitus: 1)Bakterid on eeltuumsed organismid - bakterirakkudes puudub selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. 2)Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. 3)Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter. 4)Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku sisenda ainult lahustunud kujul. 5)Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest (aitab säilitada niiskust, või siduda rakud kolooniaks), sageli on nad ka varustatud ühe või mitme viburiga, mida kasutatakse kulgemiseks. 6)Bakterid liiguvad lima, viburi ja kruvi taoliselt loogeldes. Talitlus: 1)Rakukest - kaitseb, annab rakule kindla kuju 2)Limakapsel - aitab säilitada niiskust või siduda üksikud rakud kolooniaks 3)Rakumembraan - reguleerib a...
SEENED JA BAKTERID Ketlin Ots 11.B SEENED Seente tähtsus looduses: Seened on tähtsad surnud organismide lagundajad. Seened on sümbiondid ehk aitavad talitleda ka teistel organismidel: 1)Seen ja taim on omavahel kasulikes suhetes, ehk sümbioosis ja seda kooseluvormi nimetatakse mükrokriisaks. 2)Mükrokriisa seened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid. Kaitsevad taimi juureparasiitide eest. 3)Seen saab taimelt vastu kasvuks vajalike ühendeid ja vitamiine. Seeneniidistikust moodustuvad samblikud. Tagavad aineringe maal, muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. Seened lagundavad puitu (majavamm). Põhjustavad ka taimedele seenhaigusi. Mullas esinevad seened huumuse moodustamisel. Metsas lagundavad surnud puutüvesi, mahalangenud lehti ja oksi. Seente tähtsus inimese elus: Kasutatakse toiduainetööstustes- pagari...
SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta lülijalgsetele iseloomulikud tunnused Keha on lüliline, kitiinainest kest, lülilised jätked(jalad, tundlad jm.) 2. Nimeta lülijalgsete põhirühmad, too näiteid (igast rühmast 3) VÄHID nt: jõevähk, mullakakand, krabi ÄMBLIKULAADSED nt: tarantel, ristämblik, vesiämblik PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5. Kuidas vähid kasvavad? Vähid kasvavad kestu...
Bioloogia kordamisküsimused: "Seened, samblikud." lk 54-76 1. Seente sarnasus taimedega : 1) puudub aktiivne liikumisvõime 2) rakkudel on rakukestad 3) rakud sisaldavad vakuoole Seente sarnasus loomadega: 1) seenerakud talletuvad samasugused varuained 2) seened toituvad väliskeskonnast saadavatest valmis orgaanilistest ainetest 2. 3. toitumine väliskeskonnast saadavatest valmis orgaanilistest ainetest, st seened on loomse toitumistüübiga organismid 4. paljunemine peamiselt eostega 5. pärmseente ehitus üherakulised organismid, kujult ümarad või ovaalsed, kuni 10 um suurused 6. pärmseente paljunemine pungumine ja eostega paljunemine 7. seente tähtsus looduses: 1) lagundavad surnud organisme 2) toiduks loomadele 3) elavad sümbioosis taimede juurte või vetikatega 8. seente tähtsus inimese elus: 1) pärnseened: - pagarito...
Algloomad algloomade tähtsus looduses ja inimese elus 1) nad on olulised toiduahela lülides . 2)olulised eluslooduse evulutsiooni uurimisel 3)mõned algloomad tekitavad haigusi 4)väljasurnud algloomadest on tekkinud settekivimid , näiteks kriidilademed Tähtsus looduses : 1. osalevad looduse aineringis (toituvad bakteritest , neid söövad näiteks kalavastsed) 2. teadlastele on algloomad maakera geoloogilise mineviku uurimisel olulised(nad on nii ammu elanud maal) nad oli enne hulkrakseid organisme , kambriliste kodadest saadakse kriiti ja lubjakivi lademeid , (koolis kasutav kriit ) 3. olulised settekivimite moodustamisel(näiteks kiirloomad ühed vanimad(räniainest toesega) ) kasutatakse metallide lihvimisel ja poleerimisel . Haigused Nakatumine kahjustus Düsenteeria toidu ja veega verine kõhulahtisus( kahjustab seedeelundkonda) Vältimine...
1)Seente üldine ehitus,elupaigad,elutingimused,paljunemine ? Ehitus: seeneniidid, glükogeen varu aineks elupaigad: mullas,vees, eluta esemetes, Eluvajadused: niiskus,soojus, orgaanilised toitained. Paljunemine: eostega ja seeneniidistikuga. 2) Seente toitumistüübid? Lagundajad, parasiidid, sümbiondid 3) Parasiit- , sümbioos- on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele, mükoriisa- seenjuur on sümbioos seene ja aimejuure vahel 5) Mis on pärmseente toiduks,kuidas paljunevad ja pärmi kasutus? Toituks: suhkur , paljunevad: eostega, pungumisel. Kasutus: tainakergitamine, õlle toomine 6) Seentekajurid? Seenesääsed, nälkjad 7) Seente tähtsus looduses? Lagundajad, teistele toiduks, sümbioosiks 8) Seente tähtsus inimesele? Värvmine (Puravik) 9) Taimeparasiitseened? Teravili(nõgiseened), kõrrerooste( terasvili), tuletain(puud), juurebess (puit), jahukaste(roos), mädanik(puuvili) 10) Inimesi kahjustavad parasiitseened ja kuidas neist...
Kordamine III arvestus 1. Mõisted: bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. biokile- bakterite mass, mis puhastavad reovett generatsiooniaeg- aeg, mis kulub bakterite põlvkonna kahekordistamiseks hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit mükotoksiin- seenetoksiin, mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum mükoloogia- seeneteadus, seeni uuriv teadusharu. plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks plasmodesm- rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro...
SEENED, SAMBLIKUD KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda seente ehitust, toitumist ja paljunemist. 2. Kirjelda hallitusseent (ehitus, toitumine, paljunemine, kahju, kasu inimesele, tähtsus looduses). 3. Joonista pärmseen märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist, kasutamist. 4. Miks kergitab pärm tainast? 5. Joonista kübarseen, märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist. 6. Too näiteid mürgistest, kupatatult söödavatest, värskelt söödavatest ja lihtsalt mittesöödavatest seentest. 7. Kuidas eristada valget kärbseseent ja arusampinjoni? 8. Miks kasvavad seened just vihmase ilmaga? 9. Nimeta parasiitseeni, kellel parasiteerivad, millist kahju tekitavad? 10.Milles seisneb seente kasulikkus ja kahju looduses? 11.Milles seisneb seente ja taimede vaheline sümbioos? 12.Millist kasu ja kahju toovad seened inimesele? Vastused: 1.Seente ehitus Ain...
TAIMED, SEENED, BAKTERID 1. Nimeta taimeraku osad, nende ülesanded 2. Kirjelda taimede rakukesta ehitust ja ülesandeid, too näiteid. 3. Kirjelda vakuoolide sisaldust ja ülesandeid. 4. Nimeta plastiidid, nende värvus, pigment, ülesanne. 5. Kirjelda kloroplastide ehitust. 6. Kirjeldage seente ehitust, rakkude iseärasusi. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. 8. Kuidas seened toituvad? 9. Kuidas seened paljunevad? 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? 11. Millist kahju tekitavad seened inimesele? 12. Kuidas seeni kasutatakse? 13. Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse? 14. Kirjelda bakteri raku ehitust ja rakuosade ülesandeid. 15. Nimeta bakteri kujurühmad. 16. Nimeta bakterite paljunemisviisid. 17. Kirjelda bakteri pooldumist 18. Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus? 19. Kirjelda spooride moodustumist, nende tähtsust. 20. Kuidas jagunevad bakterid toitumise poolest, kuidas ...
Sissejuhatus · Ehitus · Elupaik · Toitumine · Hingamine · Paljunemine · Tuntumad liigid · Tähtsus looduses · Kasutatud kirjandus Ehitus · Kiilidel on suured kummis liitsilmad ehk fasettsilmad. · Kumbki liitsilm koosneb tuhandetest silmakestest,neid on kuni 28 000. · Esi-ja tagatiivad on sarnased. · Puhkeolekus on tiivad keha kohale üles tõstetud. Elupaik · Elab põhiliselt veekogu ääres. · Harva on neid ka metsaservades. · Kiilid on aktiivsed päeval soojal ajal,õhtul kui pimeneb ja muutub jahedamaks istub kiil oksal ja hakkab uuesti lendama,kui ere hommiku päike on ta üles soojendanud. Toitumine · Tarbivad ainult loomset toitu. · Saaki püütakse lennult. · Röövtoidulised. Hingamine · Hingavad vees lahustunud hapnikku. · Väikesekasvuliste kiilide vastsed hingavad tagakeha tippus olevate trahheelõpustega. · Su...
4. Kuidas on moodustunud korallirifid (nt Suur Vallrahu)? Miks on seal elu liigirikas? Miks on korallirifid hävimisohus? Korallid elavad suurtes koloniates, milles korallide lubiskeletid liituvad. Surnud polüüpide lubiskelettidele kinnituvad aina uued korallid ja nii võivad koloonjad kasvada hiigelsuureks. Seal elab palju nolke sest korallid on loomadele head varjupaigad, seal on toitu ja seal leitakse elu- või sigimispaiku. Naftalekked, jõgede veega merre kandunud väetised, taimekaitsemürgid, tööstusjäägid jm on põhjustanud veereostust ja korallide suremist. 5. Usside üldised tunnused. Kahekülgne sümmeetria Lihtne ,,aju" Elavad niiskes keskkonnas. 6. Tigude ehitus. Mis tähtsus on tigudel looduses ja inimese jaoks? Tähtis koht toiduahelas Parasiitusside vaheperemehed Toiduks meile Suveriinid Taimekahjurid Näokreemi saab limast (lol) Purupurset värvi saab 7. Limuste ehitus (joonis Õ lk 20). Mis tähtsus on limustel looduses j...
Lämmastiku leidumine looduses : Lihtainena õhus 78%, Ühenditena valkudes, aminohaetes. Füüsikalised omadused : Värvuseta, Lõhnata, maitseta, õhust kergem, vees lahustub halvasti, saab koguda läbi vee ja katseklaasi suue alla poole, ei põle. Tähtsus inimorganismis : Tähtis valkude ja nukleiinhapete koostises. Lämmastiku saamine : Laboris NH4NO3 = N2 +2H2O, Tööstuses õhu vedeldamisel. Keemilised omadused : molekulis on kolmikside, väheaktiivne ja inertne. Lämmastiku kasutamine : inertsuse pärast : metallurgias, keemiatööstuses, toidutööstuses Dilämmastik(Naerugaas) : Ebapüsiv, värvusetu, nõrgalt meeldiva lõhnaga, annab lõbsa meele olu, narkoos. Kasutatakse : meditsiinis narkoosina, autode tuunimine. Lämmastikoksiid : värvusetu, lõhnatu, mürgine gaas, kasutatakse lämmastik happe tootmiseks. Saadakse N2 + O2 = 2NO(Kõrge temp). Lämmastikdioksiid : Saamine 2NO +O2 =2NO2. Omadused : Pruuni värvusega, Terava lõhnaga, Mürgine, kasutatakse lämmas...
Seeneraku ehitus: Seeneraku tunnused: · Eukarüoodid · Heterotroofne kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet · Saprotroofid (toituvad surnud orgaanilisest ainest) ja biotroofid (toituvad elusast orgaanilisest ainest). Seente tähtsus looduses Lagundajad tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks Sümbiondid aitavad talitleda teistel organismidel: Seene kasutamine inimeste poolt · Seened on inimestele toiduks · Kasutatakse tööstuses: 1. toiduainetööstuses pärmid 2. ravimitööstuses penitsilliin Seente negatiivne mõju · Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine · Rikuvad toitu · Tekitavad haigusi · Kahjulikud kõrrelistele taimedele · Kahjustavad puuehitisi Bakterite tunnused: · Ainurakne · Puudub rakutuum · Paljun...
VIIRUSED, BAKTERID KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kes on viirused, põhjenda. 2. Kirjelda viiruste ehitust. 3. Kirjelda viiruste võimalikke elutsükleid. 4. Kus leidub baktereid, kirjelda nende kuju, suurust, värvust, liikumist. 5. Kirjelda ja joonista bakteri ehitust 6. Kuidas bakterid toituvad? 7. Kuidas bakterid hingavad? 8. Kuidas ja millistes tingimustes bakterid paljunevad? 9. Mis on spoorid, milles seisneb nende tähtsus? 10. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? 11. Kuidas inimesed kasutavad baktereid? 12. Kuidas vältida toiduainete riknemist? 13. Kuidas jaotatakse inimese kehas elavaid baktereid, nende tähtsus. 14. Millised on viiruste ja bakteritega nakatumise viisid, too näiteid viirustest ja bakteritest. 15. Millised on organismi loomulikud kaitsesüsteemid? 16. Milles seisneb vaktsineerimine? 17. ...
Vähid/ämblikulaadsed/putukad 1.Vähkide tunnused: 1) kitiinkest 2) keha koosneb paljudest lülidest, mis moodustavad kolm piirkonda: pea, rindmiku ja tagakeha. Pea ja rindmik on paljudel kokku kasvanud ning kaetud kilbiga 3) 2 paari tundlaid 4) 2 liitsilma. Paljudel vähkidel on silmad painduva varrekese otsas 5) hingavad lõpustega 6) koorikus on 2 värvainet: must ja punane 7) aeg-ajalt kestuvad 2.Vähkide tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) suur tähtsus toiduahelas. Vetikad alamad vähid kalad, limused, käsnad ; Krillid kalad, kiusvaalad ; Jõevähk saarmas, naarits, veelinnud 2) vähke süüakse (krevetid, jõevähk, homaarid, krabid) 3) vähkide koorik sisaldab värvaineid. Vähkide koorikuid lisatakse lindude toidule 4) vähke kasvatatakse akvaariumis lemmikloomadena 5) väikesi vähke kasutatakse akvaariumikalade toiduna 3.Ämblikulaadsete tunnused: 1) keha koosneb pearindmikust ja tagakehast ja keha on ka...
Algloomad Amööb Elupaik: veekogude põhjamudas; Suurus: 0,2-0,5 mm; Kehakuju: ebapüsiv; Toitumine: väikesed orgaanilise aine osakesed ja ainuraksed; Eritamine: pulseeriva vakuooli poolt; Tsüstide moodustumine: Ebasoodsates tingimustes kattuvad nad paksu kestaga ja moodustavad vastupidavad tsüstid. Silmviburlane Elupaik: tiigid, lombid, lehti täis veekogud; Suurus: 0,05mm; Kuju: süstiku kujuga roibur; Toitumine: Valguse käes toitub ta tänu kloroplastidele nagu taim veest ja süsihappegaasist. Valguse leiab ta üles silmatäpi abil. Pimedas toitub ta veesolevates orgaanilistest ainetest, mis tekivad nt. lehtede lagunemisel; Eritamine: Selles on pulseeriv vakuool; Sigimine: Silmviburlasel esineb pikipooldumine. Ebasoodsates tingimustes moodustab ta tsüste. Kingloom Elupaik: lombid, ojad jt. mageveekogud; Suurus: 0,1-0,3mm; Toitumine: toitub peamiselt heinabakteritest. Ripsmete (tõõgu?) suunab ta bak...
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx 8. klass KÄSNAD Referaat xxxxxxxx 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 Käsnad on kõige algelisemad loomad. Välimuselt ei sarnane nad loomaga vaid pigem meenutavad taime. Tavaline elukeskkond on käsnadel meredes. Käsnad toituvad vees hõljuvatest toiduosakestest. Nad paljunevad nii pungumise, kui ka sugurakkude abil. Käsnadel on elus suur tähtsus vee puhastamise näol ning meile inimestele vajalik mitmete ravimite valmistamisel...................................3 KÄSNAD.............................................................................................................. 4 Iseloomustus................................................................................................... 4 Elupaik....................................................
Süsivesikud Süsivesikud · Looduses enamlevinud orgaanilised ühendid · Meie toitumisahelas esimeseks lüliks · Kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse · Hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega · Organismis kerge säilitada Enamlevinud orgaanilised ühendid looduses · Taimedes 75-90% · Loomades 2% · Seentes 3% · Mikroorganismides 12% Toiteväärtus · Süsivesikute arvele langeb meie elutegevuseks vaja minevatest kaloritest 60% · 1g süsivesikute lõhestumisel vabaneb 17kJ energiat · Süsivesikud annavad 50% päevas minevast energiast Jaotus · Jagunevad kolme põhirühma 1) Monoosid 2)Oligosahhariidid 3)Polüsahhariidid Monoosid · Kahte või enamat hüdroksüülrühma aldehüüdid või ketoonid · Liigendatakse funktsionaalse rühma järgi -Aldoosil on aldehüüdrühm -Ketoosil on ketoonrühm Oligosahhariidid · Madalamolekulaarsed orga...
Lülijalgsed putukad ja ämblikulaadsed. Minu nimi on _Rolf-Richard Geier Tööleht Täida tabel! Putukad Ämblikud Kehaosad Väikesed ja hõrnad Suured, kui ka väikesed ja kehaosad. tugevad kehaosad. Jäsemete arv 6 8 Kehakate Tugev ja mõndadel nõrk. Tugev Elupaik Keldris,kodus ja looduses. Maade alustes urgudes,majas ja pööningul. Toitumine Söövad teisi ja verd. Söövad teisi putukaid. Tähtsus looduses Sööb väikseid putukaid ja ...
IBiloogia kontrolltöö: SEENED JA SAMBLIKUD 1. Joonisele märkida seeneosad ja tunda ära mis seeneda on tegu (sampiljon või kärbseseen) V: 2.Kuidas seened paljunevad? V: Seened paljunevad peamiselt eostega. 3. Millest seened koosnevad, ehk mis moodustavad seene? V: Seened koosnevad, seeneniidistikust, jalast ja kübarast. 4. Mõisted hüüf ehks seeneniit, seene niitjas rakkude rida autoroof- taimnetoitumisviis heterotoof- loomnetoitumis viis. 5. Mida tähendab sümbjänt? V: Organism, kes elab koos teiseorganismiga. Parasiit kes elab teisesorganismis. Vahe märkus:(Seened on loomse toitumisega) Nõgiseen (mürgine), Jahukasteseen(mürgine), majavamm(kahjustab pitu, lagundades) auster servik (söögi seen). 6. Mis ülesannet täidab seenejuures ehk mükoriisas, seeneniitide põimik? V: Seeneniit annab taimejuurele vett ja mineraalaineid, taimejuur annab seeneniitidele orgaanilisi anineid, 7. Mis ülesannet täidab taimejuur?(vaata tv 26) V...
Seente ja samblike roll looduses ja inimeste elus Seente roll looduses Kooselu putukatega – termiidid, sipelgad Lagundamine Sümbioosid Moodustavad samblike Söök (loomadele) Samblike roll looduses Fotosünteesides suurendavad hapniku hulka Head indikaatorid keskkonna saastatuse määramise Toiduks loomadele Puhta vee allikad Pesamaterjal Maskeering Elupaik Seente ja samblike tähtsus inimeste seas Pagaripärmi võime muuta glükoos alkoholiks ja CO2-ks. Mõnest seeneliigist tehakse ka antibiootikume. Ohtlike tööstusjäätmete lagundajad. Kasulikuks tooraineks toiduainetööstusele. Abiks meditsiinis (samblikud). Toiduks Kasutatud kirjandus/allikad http://moritz.botany.ut.ee/lectures/mukoloogia/3loengMykol.pdf http://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/1teema/loodus/3seened.htm https://www.google.ee/search? q=seente+roll+looduses&esp...
Eksami kordamisküsimused bioloogias 8. klass I OSA 1. Taime- ja loomaraku ehituse võrdlus. Taimerakk: kloroplast (selles sisalduv klorofüll annab rohelise värvuse), fotosüntees, rakukest (kaitseb rakku), vakuool(kogub endasse jääkaineid, rakutuum(juhib raku elutegevust, mitokonder(varustab rakku energiaga), Golgi kompleks(sorteerib rakke) Loomarakk: rakutuum, mitokonder, Golgi kompleks. 2. Nimeta vähemalt kolm tunnust, mille poolest taimerakk erineb loomarakust. loomarakk ei saa fotosünteesida, loomarakul pole kloroplasti ja pole ka rakukesta. 3. Mis tähtsus on rakutuumal, mitokondril, kloroplastil, rakukestal, ribosoomil? rakutuum: juhib raku elutegevust, mitokonder: varustab rakku energiaga, kloroplast: selles sisalduv klorofülll annab rohelise värvuse, rakukest: kaitseb rakku, ribosoom: seal toimub valgu süntees. 4. Viirused- mõiste. Viirused on eluta ja elusa p...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Ag,Cd,Ts Tartu 2008 Sisukord Kaadmium (Cd) 3 Tsink (Zn) 5 Elavhõbe(Ag) 7 2 Kaadmium-nimi ja selle saamis ajalugu Kaadmium (sümbol Cd) on keemiline element järjenumbriga 48, metall, mis on nime saanud vanakreeka mütoloogia tegelase Kadmose järgi koht: Friedrich Stromeyer avastas kaadmiumi 1817. aastal Saksamaal. Kaadmium looduses · Looduses esineb kaadmium maagis koos tsingi, plii ja vasega. Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,69 · Oksiidi tüüp: nõrkaluseline Füüsikalised omadused · Aatommass: 112,41 · Sulamistemperatuur: 320,8 °C · Keemistemperatuur: 766 °C · Tihedus: 8,65 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 Ühendid Fluoriidid: CdF2 ...
Siirdemetallide ühendid Keijo Västrik TTG 10.c 1. Fe2O3 - Raud (III) oksiid Nimetused igapäevaelus - rooste Nimetused tööstuses - hematiit, rooste (hüdratiseeritud raua oksiid), punane raua oksiid, sünteetiline magnemiit Leidumine looduses - on maakmineraal hematiit, leidub inimese veres Omadused - ferromagnetiline (magneetub välise magnetvälja toimel ehk loob oma sisese magnetvälja), tumepunase värvusega, kergesti hapete poolt mõjutatav Kasutamine - rauatööstuses (raua, terase ja erinevate sulamite valmistamiseks), metalliliste ehete ja läätsete poleerimine, kasutatakse pigmendina (ka kosmeetikas) Tähtsus - on üks kolmest põhilisest raua koostisesse kuuluvast oksiidist Saamine 1) Raud(III) oksiid on raua oksüdeerumise saadusek...
RAKUD Märjamaa Gümnaasium Anni Jansen, Kärol Metsmaa, Greete Raudsepp 11B Loomaraku ehitus Loomaraku osade ülesanded Loomraku mikroskoobifotod Taimeraku ehitus Taimeraku osade ülesanded · Mitokonder- raku varustamine energiaga · Plastiidid- annavad taimele omase värvuse · Vakuool- rakumahla mahuti · Tsentraalvakuool- aitab hoida rakku sisemise pinge all · Plasmodesm- on ülipeened tsütoplasmaniidid, mis ühendavad omavahel rakke · Rakukest- oma jäikusega annab kogu taimele tugeva teose · Rakumembraan- reguleerib ainete liikumist raku ja selle väliskeskkonna vahel · Ribosoomid- seal kulgeb valgu süntees · Rakutuum- säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust · Golgi kompleks- lõpeb valkude töötlemine, osaleb ka rakumembraani ja rakukesta süteesil · Tsütoplasma-on poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotses...
22.-23. Ussid ja limused. Kontrolltöö 1. Kuidas usse rühmitatakse ( 3 ) Lameussid,ümarussid ja rõngasussid. ? Kirjelda lühidalt iga rühma esindajaid ja too üks näide.Lame ja pehme naad ei vaja vereringet.Näiteks planaar. Silindriline keha mis on mõlemast otsast ahanev. Näiteks solge. Pikk lühike keha mis on paindlikum ja liikuvam.Näiteks vihmauss. 2. Kuidas limuseid rühmitatakse ( 3 )? Teod,karbid ja peajalgsed. Kirjelda lühidalt iga rühma esindajaid ja too üks näide.Spiraalselt keerdunud koda.Näiteks kiritigu.Karbi koda koosneb kahest poolmest.Näiteks südakarp.Suure peaga ja jalag on muundunud suud ümbritsevateks kombitsateks.Näiteks kaheksajalg. 3. Iseloomusta limuste elupaiku koos näidetega.Näiteks neid leidub mere ja ookeani pinnal kui ka põhjas.Enamus elab soolases vees. 4. Miks loetakse rõngusse kõige arenenumateks ussideks? Mineta üks rõnguss.Kuna nei on väga hästi arenenud k...
Ühiselulised putukad Hanna ja Helen Kes kuuluvad? Mesilased Herilased Sipelgad Kimalased Mesilane Tunnused Elupaik Karvane keha Elavad tarudes Pea Ehitavad kärjed Rindmik Emamesilane, Tagakeha kuni 70 000 Kaks paari kilejaid töömesilast ja 200-2000 tiibu isasmesilast Suised- imemiseks Mesilane Toitumine Kaitsekohastumused Nektarist Astel Õietolmust Herilased Elupaik Tunnused Pesades Maapinnast kõrgemal- Mesilastest saledamad metsaherilane Ei korja tolmu Maa õõnsustes-maaherilane Karvad siledad ja sirged, mittehargnevad Nõelavad mitu korda Herilased Toitumine Kaitsekohastumused Vastsed- läbimälutud Kui keegi pesa ründab, putuka...
Vee tähtsus organismis · Ehitusmaterjal (jääkristallvõre) · Suure soojusmahtuvusega (hoiab temperatuuri) · Väldib ülekuumenemist (higistamine, transpiratsioon) · Kindlustab organismide ringeelundkondade tööd · Kaitsefunktsioon (pisarad, liigesed, sülg, loode) Vee tähtsus rakus · Hea lahusti: Hüdrofiilsed ained lahustuvad Hüdrofoobsed ained ei lahustu · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse- tagab siserõhu ehk hurgori. Sahhariidid ehk süsivesikud · C6H12O6 glütsiidid Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid 1-monomeer 2-10 monomeeri 10-... monomeeri Enamevinud orgaanilised ühendid looduses: · Taimedes 75-90% · Loomades 2% · Seentes 3% · Mi...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Anni Pea T11K MIKROORGANISMIDE ELU Juhendaja: Heikki Eskusson TALLINN 2009 1 Sisukord Mikroorganismid..............................................................................................................................3 Bakterid...........................................................................................................................................4 Bakterite kuju ja suurus...............................................................................................................4 Bakterite paljunemine..................................................................................................................4 Bakterite tähtsus looduses................................................................................................................5 Bakterite kasutamine bio...
1) Romantism - Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt, laienes 1830. Aastatel üle kogu Euroopa. Ülistas intuitsiooni, tundeid ja kirgi. Uuriti meelte maailma, tunti huvi üksikisiku kogemuste ja läbielamiste vastu. Tekkis mina - kultus. Romantism kaldus unistuste-ja fantaasiamaailma.Romantikuid huvitas ka olemise hämaram poolõudused, müstika, surm Hakati nägema paralleele inimese sisemaailmas ja looduses toimuvate protsesside vahel. 2) Uuendused: vormiline mõtlemine - vormiosade piirid avardusid ja hägustusid; harmooniat rikastati kromatismidega; rütmika muutus vaheldusrikkamaks; tempo - armastati suuri äärmusi, kasutati agoogikat; dünaamika - nüanssiderikas; hakati huvi tundma vanamuusika vastu; suurenes ilmaliku muusika tähtsus; süvenes huvi rahvamuusika vastu; pillid said tänapäevase kuju; kammermuusika lemmikpilliks klaver; tekkis virtuoosikultus; tähelepanu keskmes 3) Uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem; kammerlikud väik...
Bioloogia küsimused IV töö 1. Selgita tsentrosoomi ehitust ja ülesannet. Koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest.Tsentrosoom paikneb rakutuuma läheduses. Moodustab rakujagunemisel kääviniite. Tagab kromosoomide võrdse lahknemise. 2. Millised organellid on taimerakkudele ainuomased? Rakukest, vakuoolid, plastiidid ( rohelised kloroplastid, kollased või punased kromoplastid ,värvusetud leukoplastid ) 3. Kirjelda rakukesta ehitust. Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Kesta läbivad poorid mille kaudu toimub raku ainevahetus.Noore raku kest on suhteliselt õhuke ja elastne, raku vananedes kest pakseneb, poorid ahenevad. 4. Rakukesta tähtsus. Raku ja kogu taime toestamine, tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon. 5. Plastiidie ehitus ja nende ülesanded. ...
Kokkuvõte secunda teisest bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2005-2010) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Eukarüoot päristuumne organism, mis omab piiritletud tuuma ja membraani organelle. -) Prokarüoot eeltuumne rakk, millel puudub konkreetselt piiritletud tuum ja membraansed organellid. -) Pinotsütoos vedelikus lahustunud makromolekulide omistamine membraani kaudu. -) Inklusioonid tsütoplasma varuaine. -) Mükoriisa seenjuur, sümbioos seente- ja taimejuurte vahel. -) Turgor rakusiserõhk. -) Geen kromosoomi osa, mis sisaldab endas üht pärilikkuse tunnust. -) Fagotsütoos protess, mille abil rakk transpordib suuremaid aineosakesi. -) Karüoplasma poolvedel ,,täide" rakutuumas, nagu tsütoplasma rakus. -) Mütseel seeneniidistik. -) Homoloogiline kromosoom paaris kromosoomid (sarnase informatsiooni põhjal). -) Bakteritoksiin mürk, mida bakterid toodavad. * 2. Osa Kas väited on tõesed või valed? Paranda (k...
1. AINE EHITUS: aatomi elektronkatte ehitus (kihid ja alakihid); aatomorbitaalid (s, p, d), elektronvalem ja ruutskeem (1.4. perioodi elementidel); aatomiehituse seos keemilise elemendi asukohaga perioodilisustabelis; elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste (elektronegatiivsuse) muutus perioodilisustabelis (A-rühmades; keemiliste elementide tüüpiliste oksüdatsiooniastmete seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid; keemilise sideme energeetiline põhjendus; ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja polaarne kovalentne side; osalaeng; iooniline side; vesinikside; metalliline side; ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse võrdlus. 2. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED: oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused ja saamisviisid; elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõ...
Grete Grauberg ja Kertu Ojamäe HWG September 2010 Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Seente tähtsus inimese elus Seente tähtsus looduses Söögiseened Hallitusseened Kübarseened Parasiteerivad seened Mürgised seened Mürgised seened 2 Pärmseened Lagundajad Seened põhjustavad haigusi Kokkuvõte Kasutatud info Lõppsõna Seened erinevad taime- ja loomariigist. Seened on omaette rühm. Mõningad seened on kahjulikud, osad mitte. Seeneteadust nim. mükoloogiaks. Seened ei vaja valgust Looduses on rohkem kui 70 000 liiki seeni. TOIDUKS TÖÖSTUSES: * Toidutööstuses pärmid, juust * Ravimitööstuses - penitsiliin · PROBLEEMIKS : * Tekitavad mürgitusi * Rikuvad toitu ( hallitus, kääritamine) * Tekitavad haigusi- seenhaigus ( jalaseened) * Kahjustavad puuehitisi Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad. Osalevad mulla tekkes. Aitavad taimedel omastada toitaineid. Põhjustavad organismidel haigusi. Seeni kasutatak...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
