Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Bioloogia 2015 - bakterid - sarnased materjalid

bakterid, bakteriraku, membraan, tsütoplasma, rõngaskromosoom, bakterirakul, spoor, bakterirakk, sattudes, generatsiooniaeg, põiekesed, kokk, geneetikas, niitjad, analoogsed, poolustele, limakapsel, toksiine, defineeri, mürkained, tuumapiirkond, põhjenda, lipiididest, piilid, rakumembraan
thumbnail
2
doc

Bioloogia - Bakterid

Bakterid Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed, mille rakus puuduvad membraansed organellid. Bakterid jagunevad pooldudes. NB! Gaasimullid, rakumembraan, rakukest, DNA (nukleoid), plasmiidid (lisageenid ­ rõngasmolekulid), piilid (et kinnituda toidulaua külge), limakest, vibur, ribosoomid. Liikumine Aktiivne Passiivne Viburi abil Vee, tuule abil

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Bioloogia 10. klass - Bakterid

BAKTERID JAOTATAKSE VÄLISKUJU ALUSEL KERABAKTERITEKS, PULKBAKTERITEKS, SPIRAALSETEKS BAKTERITEKS, KEERITSBAKTERITEKS, PUNGUVATEKS JA JÄTKETEGA BAKTERITEKS JA NIITJATEKS BAKTERITEKS. BAKTERITEL PUUDUB MEMBRAANIGA PIIRITLETUD RAKUTUUM, SEETÕTTU ON NAD EELTUUMSED EHK PROKARÜOODID. BAKTERID ON ÜHERAKULISED ORGANISMID. BAKTERID ON ÜMBRITSETUD KAS ÜHE VÕI KAHE RAKUMEMBRAANIGA, MIS KOOSNEB VALKUDEST JA FOSFOLIPIIDIDEST. MEMBRAANIST VÄLJAPOOLE JÄÄB KEST, MIS KOOSNEB POLÜSAHHARIIDIDEST, KUID KA VALKUDEST JA LIPIIDIDEST. BAKTERI KEST EI OLE NII JÄIK KUI TAIMEDEL JA VÕIMALDAB RAKUL SUUREMAKS KASVADA. KEST TÄIDAB PEAMISELT KAITSEFUNKTSIOONI. MÕNEDEL BAKTERITEL ON KEST KAETUD KARVAKESTEGA, TEISTEL VARUSTATUD ÜHE VÕI MITME VIBURIGA. KARVAKESTE ABIL KINNITUVAD BAKTERID KASVUKS

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Bioloogia – Bakterid

Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia ­ Bakterid Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e. prokarüootide rühma. Väliskuju alusel eristatakse kuut rühma baktereid: kerabakterid e. kokid, pulkbakterid e. batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Nad on üherakulised organismid, kes küll tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest. Sellest väljapoole jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni

Bioloogia
134 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rakubioloogia Bakterid

Eeltuumsed rakud e. bakterid A. Von Leuwenhoek avastas 17. saj bakterid. Tema töö publitseeriti 1676 a. , nimeks "Looduse saladused" Bakteri raku ehitus : 1. limakapsel - esineb vaid teatud bakteritel, esinemine sõltub keskkonnast a) säilitab niiskust b) võimaldab üksikul rakkkudel moodustada koloonia. c)osa baktereid liigub lima abil. d)bakterite lima sisaldab tihti mürkaineid. 2. rakukest - esineb peaaegu kõigil bakteritel va. mükoplasma (väikseim bakter). Rakukest koosneb peptiidoglükaanist

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Bioloogia- seened ja bakterid

Seente tähtsus - Orgaanilise aine lagundaja - Inimese teenistuses toiduaine tööstuses - Ravimi tööstuses - Keemia tööstuses Toiduainete riknemist põhjustavad hallikud, ehk mitmed erinevad seeneliigid. Tuntuim neist on kottseente hulka kuuluv pintselhallik( sellest eraldati esimene antibiootikumi penitsilliini) Hallikud eritavad mükotoksiine, mis on enamikele loomadele mürgised. Bakterid Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma Bakterid on üherakulised organismid Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, osadel on aga kaks. Sellest väljapool on bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Kest on kaetud karvakeste või viburitega. Karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Bioloogia eksam 2011 + vastused

Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel ristuda, kuid eriliikide esindajad tavaliselt ei ristu. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt-pooldumisega (bakterid), pungumine Eostega ­Taimeriigis paljunevad eostega sammal- ja sõnajalgtaimed Bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest, paljud taimeliigid ­ paljunevad vegetatiivselt Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna (kartulite paljundamine mugulatega, kalanhoe kasvatamine lehtedest, aedmaasikate saamine võsunditega) vegetatiivne paljundamine on iseloomulik mitmeaastastele õistaimedele, ühe- ja kaheaastaste taimede hulgas seda enamasti ei esine.

Bioloogia
419 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Bioloogia - rakk

aastal  vaatas korgilõiget võttis kasutusele raku (cellula)  Karl Ernst von Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku Teooriad: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest ja on rakulise ehitusega. 2. Kõik rakud saavad olemasolevast rakust. 3. rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus  prokarüoodid ehk eeltuumsed – puudub piiritletud tuum, pärilikkuseaine asub tsütoplasmas, esineb vähem organelle. Näiteks bakterid  eukarüoodid ehk päristuumsed – ruum on olemas, ümbritseb membraan, ainu-ja hulkraksed. Näiteks: looma-, taime-, seene-, protistirakud  rakud võivad elada mõnest tunnist mitmekümne aastani.  inimeste närvi- ja lihasrakud on pikaealised ja elevada sama kaua kui inimesed. Aga naha – ja vererakud on lühiealised ning vahetuvad kiiresti.  Hulkrakse organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks

Mg sisaldus vees ületab reeglina oluliselt tema bioloogilist tarvet. Karedust põhjustavad katioonid, mis moodustavad seebiga lahustumatuid ühendeid. Ca ja Mg on peamised kareduse tekitajad siseveekogudes. Mööduv e. karbonaatne karedus ja püsiv karedus, mida põhjustavad kahevalentsete katioonide sulfaadid ja kloriidid. · Üldkaredust mõõdetakse kui Ca+Mg · Karedus aluselisus Sulfaadid Lähevad käiku, kui lõpeb hapnik. Sulfaate redutseerivad bakterid kasutavad sulfaate elektronide aktseptorina org. ainete oksüdeerimisel anaer. Tingimustes. Mädamunahais. Kloriidsed veed levivad ariidses kliimas. Parasvöötmes ei ole domineerivad, v.a. mõnedes merelise tekkega järvedes. Kloriide leidub rohkesti olmereovees (inimkaasleja ioon) Kontsentratsioon Eesti pinnavetes mitmekordistus 1980-ndatel aastatel. Kloriidid mõjutavad organismide osmoregulatsiooni, kuid ainevahetuslik tarve nende järele on tühine ega muuda

Hüdrobioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Bioloogia KT- Rakk

Veri- vedel sidekude, rakuvaheaineks on vereplasma Närvikude- närvirakkudest ehk neuronitest moodustuv kude, mille ülesanne on reguleerida organismi eri osade elutegevust, ärrituse vastuvõtmine, analüüs, edastus ja salvestamine Sünaps- närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub ärrituse edasiandmine ühelt rakult teisele Rakutuum- membraaniga ümbritsetud ala rakus, kus asub pärilikkuaine, juhib raku elutegevust Tuumamembraan- tuuma ümbritsev kahekordne membraan, mis eraldab DNA tsütopplasmast tuuma, kaitseb geneertilist materjali, valikulised ained tuumast sisse ja välja Poorid- tuumamembraanis asuvad avad, mis reguleerivad materjali ja info liikumist tuuma ja tsütoplasma vahel Tuumake- ülejäänud tuuma materjalist tihedam ala, kus toimub ribosoomi- RNA (rRNA) ja ribosoomide moodustamine Kromosoom- üks DNA molekul, mis on valkudega kokku pakitud Kromatiin- tuumas asuvate kromosoomide koostisaine, DNA ja sellega seotud valkude kogum

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Bioloogia mõisted

põrandaid. Tungaltera-kõrrelisi nakatav seen, mis võib inimestel esile kutsuda hallukaid, gangreeni ja närvisüs. häireid. S ümbiondid-erinevat liiki org., kes teevad mõlemale kasulikku koostööd. Lämmastiku sidumine-õhulämm. muutmine taimedele omastatavasse vormi ning lämm. viimine aineringesse. Juuremügar-õhulämm. siduvate bakterite ja taimejuurte koostöös kujunevad mügarad taimejuurel, kus taimed saavad eluks vajalikku lämm., bakterid ja süsivesikud. Mükoos-seente poolt põhj haigus loomadel, sh inimestel. Patogeensed org-haigusi põhj organismid. Normaalne mikrofloora-meie keha peal ja sees elavad mikroorg., kellest osa on kasulikud, enamik kahjutud. Siirutajad-haigustekitajaid edasi kandvad org.

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Bioloogia 12 klassi mõisted

antigeeniga. kasutatakse lühiajalise passiivse immuunsuse tekitamiseks mõnede viirusnakkuste algjärgus või näiteks maomürgi neutraliseerimiseks. Antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Areaal (leviala) - ühe süstemaatikaüksuse (nt. populatsioon, liik, perekond) asuala. Aretus - loomatõugude ja taimesortide loomine ja parendamine mitmesuguste geneetiliste, sh. biotehnoloogiliste võtete abil. Arhed - ehk ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes (kõrge temperatuur, rõhk ja soolsus). Neil on teistest bakteritest erinev rakukest ja membraan. Artikuleeritud kõne - häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine. Arukas inimene - nimetatud ka nüüdis, päris ja targaks inimeseks; ainus säilinud inimliik, mis tekkis 250 kuni 200 tuhat aastat tagasi Aafrikas. Umbes 100 tuhat aastat tagasi hakkas asustama ka kõiki teisi kontinente. Asendusema - vt. surrogaatema.

39 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Bioloogia, organismid, nukleiin happed, rakud, seened, bakterid

3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakud jaotatakse laiaslaastus kaheks: 1. Prokarüoodid ­ on eeltuumsed. Neil puudub konkreetne piiritletud rakutuum ning puuduvad ka membraansed organellid. (bakterid) 2. Eukarüoodid ­ päris tuumsed. Neil esineb konkreetne piiritletu rakutuum ning esinevad ka membraansed organellid. (taimed, loomad, seened, protistid) Eukarüootne rakk Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Membraan koosneb põhiliselt fofsolipiididest ja valkudest (Joonis 9). Membraani ülesanded: 1. Eraldab raku sisekeskonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest. 2. Ühendab rakke omavahel. 3. Rakumembraani vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskonna vahel. Passiivne transport ­ ained tuuakse rakku energiat kulutumata. Aktiivne transport ­ ained tuuakse rakku energia abil.

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Viirused ja bakterid

14. Milles seisneb viiruste tähtsus looduses? Viirused teostavad geenide ülekannet. MÕISTED: vaktsiin- nõrgestatud viirus, mis viiakse kehasse et see toodaks antikehi ja seega tekiks immuunsus; viirusvektor- viirustel põhinev geenide ülekandesüsteem; antikeha- valgud, mis nõrgestavad haigustekitajaid (viiruseid); antigeen- organismile kahjulikud võõrvalgud, mida toodavad viirused. Bakterid 1. Kirjelda bakteri raku ehitust? Täpsusta bakteriraku osade ülesandeid. Bakterirakk on eeltuumne. nukleoidid - Paikneb DNA, üks rõngakujuline kromosoom, plasmiidid – väiksemad DNA rõngasmolekulid(seal on geenid, mis tavaolukorras pole vajalikud), tsütoplasmat katab rakumembraan, mida katab rakukest, mille peak kapsel. 2 Nicole Maria Klais; 11 H piilid - mis aitavad pindadele kleepuda

Bioloogia
44 allalaadimist
thumbnail
28
docx

UURIMUSTÖÖ - Seened ja bakterid

UURIMUSTÖÖ ,,Seened ja bakterid " Ingrid Tarmu TTG 11kl. Juhendaja Sanne Keerd 2010 Sisukord: Se ened, nende jagune mine. Se ente siseehitus. Se ened. Mürkseened. Se ente tähtsus. Hallitusseened.

Bioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rakk, viirused, bakterid

Kuna vajalikke aineid saadakse rakumembraani kaudu jääks muud organellid sellest liiga kaugele ja toitainete liikumine oleks liiga aeglane Kuidas rakud paljunevad?  pärilikkusaine kahekordistub  kromosoomid muutuvad mikroskoobis nähtavaks  kromosoomid paigutuvad raku keskele ühele tasapinnale  tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja liiguvad rakupoolustele  tütarkromosoomide ümber moodustuvad rakutuumad ja tsütoplasma jaguneb kaheks Arutle, mille poolest erineb ainurakse organismi talitus hulkrakse organismi ühe raku talitusest. Viirused  viirustel on selliseid tunuseid, mille alusel võib neid lugeda elusorganismideks, ja selliseid, mis välistavad nende kuulumise elusolendite hulka.  viiruse tähtsamad elusorganismidega sarnased tunnused on pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja aja jooksul areneda

Bioloogia
38 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Viirused, Bakterid, Seened

Too näiteid (hulkraksed ja ainuraksed seened). osad seened koosnevad ainult ühest rakust, millel on mitu tuuma, teistel on hüüfid moodustatud mitmetest rakkudest hallitusseened on ainuraksed ja söögiseened hulkraksed 7. Võrdle seenerakku bakterirakuga. Seenerakul tuum (üks või mitu)rakumembraan, rakukest (koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest), mitokonder (varustab rakku energiaga), tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid. Bakterirakk on aga eeltuumne, tal on plasmiidid, nukleoidid, piilid, kapsel ja vibur mida pole seenerakul. Bakterirakul on ka rakumembraan, rakukest ja tsütoplasma 8. Miks sarnanevad seened pigem loomadega kui taimedega? Raku ehituse poolest, loomrakul pole kesta. Seenel ja loomrakul on tuum, tsütoplasma, mitokondrid, rakumembraan, tsütoplasma jne. 9. Kuidas jaotatakse seeni nende eose tekke koha alusel? Too näiteid iga rühma kohta. Kottseened ­ pärmseened, jahukasted, mürkel

Bioloogia
63 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Taimerakk, seenerakk, bakterid

BIOLOOGIA TÖÖ 3. Taimerakk, seened, bakterid. bakteritoksiin--mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia--rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. biotõrje--üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. hüüf--ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. kloroplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees (klorofülli sisaldav plastiid).

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Taimed, seened ja bakterid

2. Kirjelda taimede rakukesta ehitust ja ülesandeid, too näiteid. 3. Kirjelda vakuoolide sisaldust ja ülesandeid. 4. Nimeta plastiidid, nende värvus, pigment, ülesanne. 5. Kirjelda kloroplastide ehitust. 6. Kirjeldage seente ehitust, rakkude iseärasusi. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. 8. Kuidas seened toituvad? 9. Kuidas seened paljunevad? 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? 11. Millist kahju tekitavad seened inimesele? 12. Kuidas seeni kasutatakse? 13. Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse? 14. Kirjelda bakteri raku ehitust ja rakuosade ülesandeid. 15. Nimeta bakteri kujurühmad. 16. Nimeta bakterite paljunemisviisid. 17. Kirjelda bakteri pooldumist 18. Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus? 19. Kirjelda spooride moodustumist, nende tähtsust. 20. Kuidas jagunevad bakterid toitumise poolest, kuidas toituvad? 21. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? 22. Millist kasu toovad organismis elavad bakterid? 23

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Mis on bakterid ja milline on nende ainevahetus ?

Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Esimesed bakterid tekkisid ligi 3,5 miljardit aastat tagasi ning nad olid kõige esimesed eluvormid Maal. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Üks gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid. Baktereid leidub kõikjal, nad on biokeemiliselt väga aktiivsed ja täidavad looduse aineringes ülitähtsat osa

Bioloogia
70 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Seened ja Bakterid - konspekt

Teatud tingimistes võivad ka pärmseened moodustada hüüfe. Missugused on seeneraku ehituslikud erinevused? Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis on loomarakuehituses. Kuna seened on heterotroofse ehitusega, siis puuduvad neil taimerakule omased plastiidid ja vakuoolid. Üherakulised pärmseened on ümarad, aga hulkraksetes seentes hüüfe moodustavad rakud pikad ja silindrikujulised. Rakkude otstes on avad, mille kaudu liiguvad tsütoplasma, organellid ja rakutuum teise rakku. Mõnel seeneliigi rakul need avad puuduvad, ja siis koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Seeneraku ehitus: · Seenerakk on ümbritsetud membraaniga (sarnaneb looma ja taimeraku omaga). · Membraanist väljapoole jääb rakukest ­ koosneb kitiinist ja on tavaliselt õhem, kui taimeraku kest. Rakukest kaitseb, toestab rakku ja annab talle kindla kuju. Seejuures ei

Bioloogia
135 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Algloomad, bakterid ja viirused

1. Võrdle omavahel alglooma ja bakteri ehitust. Algloom Sarnasus Bakter Ripsmed (kingloom) Vibur Puudub tuum Kulendid (amööb) Tsütoplasma Väiksemad Suuremad Rakukest Pelliikul Jätked Vakuoolid Limakapsel 2. Seleta mõisted: pelliikul, kulend Pelliikul on algloomadel ümbritsev õhuke elastne kest. Kulend on amööbil ajutine kuju muutev protoplasmajätke. Kulendite abil amööb liigub. 3

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Viirused, Bakterid

i) Kui viirus püsib rakus mitteaktiivsena, siis nimetatakse seda haiguse peiteperioodiks j) Kui rakk toodab viiruseid vähesel määral ja seejuures ei hävi, on see krooniline haigus 3. Kuidas nakatub inimene järgmistesse viirushaigustesse: a) Grippi: piisknakkusega b) AIDSi: sugulisel teel, verega, rinnapiimaga c) Marutõppe: nakatunud looma hammustusega d) Leetritesse: piisknakkusega 4. Nimeta bakteriraku osad: nukleoid (DNA), ribosoom (RNA ja proteiinid, valgusüntees), plasmiid (DNA rõngasmolekul, mis determineerib mitmesuguseid raku omadusi), tsütoplasma (on läbipaistev, poolvedel ja sisaldab vett, valke, rasvu, mineraalaineid), rakumembraan (tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse), rakukest (annab rakule kuju ja kaitseb plasmamembraani), kapsel (kaitseb välismõjude eest), vibur (liikumine), piilid (bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka

Bioloogia
85 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Taimed, seened, bakterid

Üherakulised: ühetuumaga näit. pärmseen hulktuumsed näit. nutthallik Mitmerakulised: (enamus) näit. puravik, pilvik, kukeseen Hüüf ­ seeneniit Mütseel ­ seeneniidistik (ka viljakeha koosneb seeneniidistikust) Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest Sümbiondid ­ sümbioosis puudega ­ kuuseriisikas kuuskedega, kaseriisikas kaskedega Parasiidid ­ elavad teiste organismide kulul teda kahjustades ­ vamm, torikulised, rõngasmädanik, nahaseened Saprotroofid ­ lagundavad surnud orgaanilist ainet ­ sampinjon, hallitusseened

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Raku ehitus, Rakuõpetus, Bakterid

RAKUÕPETUS Kõiki rakke jaotatakse: · EELTUUMSED e. prokarüoodid (ainult bakterid) · PÄRISTUUMSED e. eukarüoodid (protistid, taime-, looma-, seenerakud) RAKKUDE MITMEKESISUS: Üldise ehitusplaani järgi jagatakse elusloodus: · Üherakulised - o mikroskoopiliste mõõtmetega. o harilikult iseloomuliku väliskujuga. o aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. o nt: bakterid, algloomad, pärmseened jt. · Hulkraksed ­ o iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. o nt. selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened jt. Rakkude suurus: · Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) - 0,1 - 0,3 mm suurune. · Kõige suurem on jaanalinnu munarakk (munarebu) · Kõige pikem on vöötlihasrakk (kuni 30 cm pikkune), kuid väga väikese läbimööduga, et palja silmaga me seda ei näe.

Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Patogeensed bakterid

Põhiühik ­ liik ­ võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS ­ SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud algloomadeks, siis viirusteks ja alles 1960ndatel aastatel bakteriteks. Klamüüdiad on imetajate ja lindude rakusisesed parasiidid. Tuntuimad perekonnad on *Chlamydia ja *Chlamydophila. Klamüüdiatel on väike genoom ja nad on energeetilised parasiidid

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Seened ja bakterid.

· Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest. · Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. · Tänu sellele, et nad suure osa oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest, põhjustavad nad mitmeid seenhaigusi. Inimestel eelkõige mitmesuguseid nahahaigusi. · Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e prokarüootide rühma. · Bakterid on üherakulised organismid. · Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal neist on ka kaks membraani. · Membraanist väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. · Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Mõnedel bakteritel eritab kest täiendava limakapsli, mis on nii kaitseks kui ka liikumise hõlbustamiseks. · Teiste organismide haigestumist põhjustavaid baktereid nimetatakse patogeenseteks

Bioloogia
93 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Viirused ja bakterid

Viirused ja bakterid Viirused viirus ­ elus ja eluta piirimail paiknev bioloogiline objekt, mis koosneb nukleiinhapest ja valkudest Viirusel pole rakulist ehitust ega saa iseseisvalt paljuneda. Paljunemiseks kasutab ta peremeesrakku (taime/ looma/ bakterit), seetõttu nimetatakse teda vastavalt kas taime, looma viiruseks või bakteriofaagiks. bakteriofaag ­ viiruse peremeesrakk Viirused sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot. Kuna viirused on väga väikesed,

Bioloogia
180 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Millal avastati bakterid?

1. Millal avastati bakterid? Esimesed bakterid avastas 17. saj. A. Van Leeuwenhoek, kes nägi liikuvaid osakesi mikroskoobis ­ sellest järeldas, et tegu on elusolenditega. 2. Kes või mis on arhed? Ehk ürgbakterid on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. 3. Millised ehituslikud üksused kuuluvad bakteriraku piiristava, reproduktiivse ja millised ainevahetuse süsteemi alla? Piiristav- kapsel, rakukest, rakumembraan raproduktiivne- ribosoomid, nukleoid, plasmiidid ainevahetus- tsütoplasma, rakusisaldis 4. Selgita, millist funktsiooni täidavad bakteriraku kapsel, rakusein ja tsütoplasmamembraan? Kapsel- Ei esine kõikidel bakteritel. Oluline kaitsebarjäär, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele. Rakusein- Annab rakule kuju ja kaitseb

Bioloogia
65 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Viirused ja bakterid

Vaktsiin ­ aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavatest haigustekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgendatud. Viiruseid jaotatakse bakteri-, seene-, taime- ja loomaviirusteks vastavalt sellele, millist organismi nad nakatavad. Bakterid ­ kõige väiksemad üherakulised organismid, millel on kõik elu tunnused. Neid võib leida loodusest peaaegu kõikjalt. Nende levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid on vastupidavad paljude väliskeskkonna mõjude suhtes, see võimaldab neid elada väga erinevates tingimustes. Elutegevuseks vajaliku energia saavad nad nt mineraalainetest või teistest elusorganismidest. Bakterirakkudes puudub selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas ­ seega kutsutakse neid ka eeltuumseteks. Paljusid baktereid katab väljast limakapsel, mis aitab säilitada niiskust või siduda üksikud rakud kolooniaks

Bioloogia
49 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Bakterid

Bakterid 1. Miks kuuluvad bakterid prokarüootide rühma? Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e. prokarüootide rühma. 2. Väliskuju alusel eristatakse 6 rühma baktereid A. batsill (bacillus) – pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) – kerakujulised C. kerakujulised – parv D. kerakujulised – paaris E. spirill (spirillum) – nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) – komajad 3. Bakterid on üherakulised organismid. Bakterite pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm) Nende rakumembraan koosneb valkudest ja lipiididest. Bakterite kest koosneb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest. 4. Kas lause on tõene või väär? Kui lause on väär, kirjuta õige lause punktiirile. a) Bakterid elavad üksikult. Saavad elada üksikult. Kuid tihti jäävad pärast pooldumist

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Rakkude ehitus,seened.bakterid

Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin) Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele. Põhjustavad nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel). Kirjeldage bakterite väliskuju mitmekesisust. Selgitage spooride moodustumise bioloogilist tähtsust. Ühest vegetatiivsest bakterirakust tekib üks spoor. See on kohastumus ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Millega tegeleb biotehnoloogia?Elusorganismide abil saadakse vajalikke aineid.(vitamiinid,ravimid jne) Millest tuleneb osa bakterite patogeensus? Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest toksiinidest. Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust.Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.Pagaripärmis pärmseente elutegevuse käigus eraldub

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Looma, taime, seene ja Bakterirakud

piltidelt! Rakumembraan-ainete liikumine sisse ja välja Tsütoplasmavõrgustik- rakku sisene liikumine Ribosoomid- valkude süntees Lüsosoomid-ainete lagundamine Golgi kompleks calkude töötlemine ning nende pakkimine skreedi põieketesse ja lüsosoomidesse. Mitokondor- raku varustamine energiaga Tsentrosoomid-jaotavad kromosoomide või kromatiide tsütoskelett tegeleb rakku liikumisüsteemi ja selle raku tugi olemisena 13.Kirjeda tsütoplasma koostist ja ülesandeid! Tsütoplasma abil toimub raku sisene transport ja anevahetuslik protsessid. See on membraanidest moodustunud süsteem. 14.Millest koosneb tsütoskelett ja miks seda vaja on? Koosneb niitjatest valkudest. Ta on raku tugi- ja liikumissüsteemi korraldus masin. 15.Kuidas teevad omavahel koostööd tsütoplasmavõrgustik ja Golgi kompleks? Golgi kompleks töötleb ning pakkib vlagud põiekestesse ja lüspsoomidesse mis on tsütoplasmale hädavajalikud.

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Seened ja bakterid

BIOLOOGIA SEENED JA BAKTERID KODUNE KONTROLLTÖÖ KOOSTAS: KAIRI SUVI KLASS: 11-K1 TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM SEENED Seeni on nii hulk- kui ka üherakulisi organisme. Seened ei sisalda klorofülli ega suuda päikeseenergia abil sünteesida anorgaanilisi aineid orgaanilisteks aineteks, seetõttu ei kuulu nad taimeriiki. Nende olemusvormiks on seeneniidid ehk hüüfid, mis moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened jagunevad järgmisteks hõimkondadeks: 1

Bioloogia
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun