energiakandjaks töötlemise tehnoloogiatest. Siinjuures kehtib enamasti reegel, et efektiivsemad tehnoloogiad nõuavad oluliselt suuremat investeeringut tootmise rajamise faasis. Seetõttu on eriti oluline pikaajaliste tegevusplaanide arendamine ning seeläbi tootjatele kindlusetunde loomine. [4] 8 Energiakultuuride ressurss Eestis tuleks valida bioenergia tootmiseks välja eelkõige need energiakultuuride liigid ning sordid, mille kasutatav biomass on meie ilmastiku- ja mullatingimustes maksimaalne. Samas tuleks arvestada kultuuride valikul nende võimalikku mõju keskkonnale: võimalikud riskitegurid siinjuures on mõju looduslikule genofondile ja maastikumuutused. [4] Konkreetse energiakultuuri valik sõltub nii sobilikkusest kasvukohale kui ka soovitavast kasutusotstarbest. Kuigi põhimõtteliselt on võimalik energiat nii soojuseks, elektriks kui transpordiks toota igasugusest biomassist, mõjutab erinevus saadava produkti
Biokütused Biokütus on kütus, mida saadakse biomassist - hiljuti elanud organismidest või nende ainevahetuse kõrvaltoodetest, näiteks lehmasõnnikust. Erinevalt kivisüsist, naftast ja tuumakütusest on biokütus taastuv. Biokütuseks loetakse ka kütuseid, mis sisaldavad vähemalt 80% bioloogiliste protsesside teel saadud kütust. Biokütuste alla kuuluvad butanool, metanool, etanool ja teised. "Lageraie kütus" Biokütuse saamiseks on vaja taimi millest biomass valmistada. Selleks kasutatakse maisi ja sojauba peamiselt Ameerika Ühendriikides, lina ja rapsi peamiselt Euroopas, ning suhkruroogu ja palmiõli peamiselt Kagu - Aasias. Biomassi saab toota ka kõrtest, aganatest, sõnnikust, toidujääkidest ja paljust muust. Biokütuste heaks küljeks peetakse seda, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaase. Kütuse põletamisel paiskub atmosfääri sama suur hulk CO2-te, kui taim
Biokütused Kaire Jürimaa 10.klass Biokütus Energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus Oma olemuselt kemiline energia, mis on salvestunud elusorganismide hiljutise elutegevuse tulemusena tekkinud orgaanilises aines Kuulub taastuvate kütuste hulka Võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu Esimene energiallikas mida inimene hakkas kasutama (puit) Esmased biokütused: küttepuu, hagu, puusüsi, õled, hein, sõnnik Töödeldud biokütused: hakkpuit, saepuru, bioetanool, biodiislikütus, bioloogiliste jäätmete anaeroobsel lagunemisel tekkivat biogaasi Maailma enimkasutatavad mittefossiilsed mootorikütused: bioetanool ja-diislikütus Biokütuseid toodetakse biomassist, eelkõige taimsetest õlidest, aga biokütus võib olla ka loomset päritolu Biodiislit on võimalik toota taimsetest õlidest ja loomsetest rasvadest ¾ maailma biodiislist toodetakse rapsiõlist Biodiislit on võimalik diiselmootorites kasu
tuse alumine kütteväärtus on umbes 43 MJ/kg, puhtal rapsiõlil 35 MJ/kg ning biodiislil 37 MJ/kg ringis.Biodiislit on võimalik kasutada kas puhtal kujul või segatuna tavadiislikütusega. Euroopa Liidu mootoritootjad on katsetanud segusid, milles on 2%, 30% või 100% biodiislit ning leidnud, et kasutada võib kõiki seguvahekordi. Kui kasutatakse puhast biodiislit, on vaja vahetada mõned diiselmootoriosad (tihendid, torustik). Biodiisli tooraine: Vedelate biokütuste tehnoloogia arengut Euroopas pidurdab peamiselt tooraine saamise ebakindlus. Toiduks mittekasutatavate põllukultuuride kasvatamine ei ole edenenud soovitud suunas, pigem on turg ebastabiilseks muutunud, mistõttu põllumehed ei soovi oma maad selliste kultuuridega aastateks siduda . Eesti Statistikaameti andmetel edenes rapsikasvatus Eestis märkimisväärselt 1990ndate teisel poolel. Võrreldes 1995. aastaga suurenes rapsi kasvupind 2002. aastaks 4,5 korda (6000
Erimärgistatud KKÕ kasutamine pole lubatud, EDK lubatud kasutada põllumajandus ja kutseline kalapüük. 16. Kas väävel kütuses tuleneb lisanditest või toornaftast? Toornaftast. 17. Millistel tingimustel on mõtet lisada CFPP alandavat lisandit diislikütusele? Külmakindlust tagavate lisandite kasutamine on mõistlik vaid juhul, kui soovitakse suurendada suvise diislikütuse külmakindlust. 18. Millega on asendatud oktaaniarvu tõstvad lisandid tänapäeval? Etanool,MTBE,ETBE. 19. Kas biokütus on parem või halvem „tavalisest“ mootorikütusest? Miks? Keskkonnasäästlikkuse poolest parem, kuna seda toodetakse taastuvatest allikatest ning CO2 ringluse mõttes parem. Näiteks HVO on ka põledes palju puhtam biokütus. 20. Kas Eestist müüakse biokütuseid? Kui jah, siis millises kütuses? Kui ei, siis kuna hakatakse? Eestis müüakse biokütust, kannab nimetust Neste MY ning on 100% biokütus. 21
kasutamiseks biokütusena. ● Bio-MTBE (metüül-tert-butüüleeter) on biometanoolist toodetud kütus. ● Sünteetilised biokütused on biomassist toodetud sünteetilised süsivesinikud või sünteetiliste süsivesinike segud. ● Biovesinik on biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist toodetud vesinik, mis on mõeldud kasutamiseks biokütusena. Erinevate biokütuste tootmine Biokütuse kasutuselevõtu riskid ● Süveneb konkurents biokütuste tooraine turul. ● Kütuste turul muutuvad biokütuste hinnad samas suunas fossiilsete kütuste hindadega. ● Järjest karmistuvad loodus- ja keskkonnakaitselised piirangud (näiteks nn Natura alade moodustamine). ● Biokütuste tootmine ei ole kasvuhoonegaaside suhtes kunagi CO2 - neutraale, sest nende tootmisel, töötlemisel ja transportimisel kasutatakse palju sisendeis, mille jaoks on vaja fossiilkütust. ● Põllumasinad, väetised ja taimekaitsevahendid, taime hilisem
Biodiislikütust saab kasutada osades mootorites ka puhtalt. Gaaskütused on mootorikütustena kasutusel, kuid mitte väga levinud. Tahkeid kütuseid mootorikütusena tänapäeval ei kasutata. Mootorikütuseid liigitatakse toormest ja selle töötlemisviisist lähtuvalt: 1. naftasaadustest toodetud 2. tahkekütustest süntees-vedelmootorikütused 3. maagaasist kütused (metaan) orgaanilistest jäätmetest kütused (biogaas, metanool) 4. veest vesinikkütused Põhiline vedelkütuste tooraine on nafta. Vedelkütuseid saab toota ka põlevkivist või kivisöest, aga nende omahind on suhteliselt kõrge. Lähiajal kavandatakse alustada Eestis põlevkiviõlist diislikütuse tootmist. Esimese põlvkonna biokütuste tooraineks on taimsed õlid (rapsiõli, palmiõli) või bioetanool. Neid kasutatakse Lääne Euroopas, Ameerikas ja ka mujal. Eestis hetkel biokütuste kasutamist alles kavandatakse. Tulevikukütuste toorainena saab kasutada muud biomassi nagu hakkepuit, vetikad jms.
(Bjorke) 3 059-4 143 l/ha sortidelt. Kõigi suviviljade etanoolisaagid olid peaaegu poole madalamad taliviljade etanoolisaagist. Etanooli kasutamise idee sisepõlemismootori kütusena on kaunis vana idee. Henry Fordi auto Mudel T oli disainitud etanooli kasutamiseks. Ta valis "ajutise odava lahendina" naftabensiini ja nii algas ka naftaajastu. · Mets moodustab 80 % maailma biomassist. Seetõttu moodustab ta küllaldaselt saadava, inimtoiduga mitte konkureeriva suhteliselt odava tooraine bioetanooli tootmiseks. · Sisaldades keskmiselt 42% tselluloosi ja 21% hemitselluloosi on ühest grammist puidust teoreetiliselt võimalik saada 0,32 grammi etanooli. · Praegu ületab tselluloosistetanoolitootmise tehase maksumus 2,5 4 korda investeeringud tehasesse, mille tooraineks on teravili Ehitatakse integreeritud jaamu, kus kasutatakse ära kõik see, mis on energiatootmisest üle jäänud, enamasti need ongi maisitõlvikud ja muu rohtne materjal, millest saab omakorda
lahendus. Praegused biokütused- teraviljast, suhkrupeedist ja suhkruroost-on need, mida nimetatakse esimeseks põlvkonnaks. Veel mõni aasta, on teadlased ning ettevõtjad veendunud, ja paakidesse hakkab voolama eelkäija hädadest prii teise põlvkonna bioetanool, mille heaks panustatakse maailmas miljardeid kroone arendusraha. Teine põlvkond ei tähenda, et kütus oleks ise teistsugune. Bioetanooli tootmises muutub ainult tooraine. Rukkist, mille põllumehed praegu bioetanooli tehasesse plaanivad viia, saaks tulevikus ikkagi leiba küpsetada. Alternatiiviks rukkile on põhk. Suhkruroog läheb biokütusetehasesse alles siis, kui magus mahl on välja pressitud. Lisaks tulevad toorainena kõne alla ka puidujäätmed ning uued kultuurtaimed nagu päideroog ja vitshirss.(Olesk, 2008) Teise põlvkonna bioetanool ei ole siiski veel laialdaselt maailma kütuseturgudele
REFERAAT BIOENERGIA VÕIMALUSED EESTIS Üliõpilane: Lyana Peedo Juhendaja: Prof. Enn Loigu Tallinn, 2012.a. Sissejuhatus Bioenergia on osa taastuvenergiast, mis omakorda on osa koguenergiast. Bioenergia all mõistetakse biomassist toodetud energiat ehk soojust, elektrit ja biokütuseid. (1) Biomass omakorda on bioloogilist päritolu mass ehk kõik, mis on kunagi maa peal päikeseenergia toel kasvanud. Biomass on põllumajanduslikust tootmisest, kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained, metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon. (1) Kui bioenergiat arukalt kasutada, aitab see meil energiavarustust keskkonnasäästlikumaks muuta. Bioenergia on EL-s vaieldamatult kõige olulisem taastuvenergia liik ja moodustab
poolt lisatavad)? Jääkainete tekkimise vastased lisandid; Veeldajad/DCA komponent; Hõõrdumist vähendavad lisandid; roostevastased lisandid; Antioksüdandid; antistaatilised lisandid; oktaaniparandajad. 2. Nimeta kolm metalli, millel põhineb oktaaniarvu tõstjate keemia. Mangaan; Kaalium; Plii 3. Millise kontsentratsioonini loetakse lisatav aine lisandiks (ATC järgi)? 4. Kas tanklast ostetud kütusel on lisandid sees, või peab neid sinna ise juurde lisama? On sees olemas 5. Kas etanool on kütuselisand või kütusekomponenent? Kütusekomponent 6. Kas väävel kütuses tuleneb lisanditest või toornaftast? Toornaftast 7. Kütus on muutunud mõne kuuga kollaseks. Mis juhtus ja mida oleks saanud selle vältimiseks teha? Hakkas vaiguliseks muutuma. Nõu väga tihedalt kinni ja pimedasse. 8. Milliseid värvaained Eestis kütuses kasutatakse? Eestis bensiinikütusel ei ole, Diislikütusel aga on. Kasutatakse 3 värv- ja markerainet erimärgistatud diislikütuse tootmiseks
Argentiina energiamajandus Silvia Kuusik 2018 Argentina energia · Argentiina loodusvarad on tähelepanuväärsed. · Energiatootmine põhineb fossiilkütuste (gaasi ja nafta) kasutamisel, kuid kasutatakse ka vee- ja tuumaenergiat. · Riik on Ladina-Ameerika peamine energiatootja ja tarbija. · Argentina on neljas suurim naftatootja ja suurim gaasitootja ja -eksportija. · Energia koguvõimsus koosneb 90% nafta ja gaasi kogusest. · Riik sõltub suuresti gaasist (peaaegu 50 protsenti energianõudlusest). · Riik on ka üks maailma 30 suurimast elektritootjast ning 2007. aasta statistika kohaselt on Argentina suuruselt neljas elektritootja Lõuna-Ameerikas. · Fossiilkütustega soojuselektrijaamad (kokku 26) toodavad suuremat osa riigi elektrienergia nõudlusest (üle 50%). · Hüdroenergia toodab umbes nelikümmend protsenti ja ülejäänu on tuumaenergia. Taastuvate energiaallikate kasutamine on endiselt madal. Maagaas · Argentina omab s
Mis on taastuvenergia? Taastuvenergia on energia, mis tootetakse taastuvatest energia allikatest, milleks peamiselt on vesi, tuul, päike, lained, maasoojus, prügilagaas, heitevee puhastumisel eralduv gaas. Aga ka biogaas ja biomass. Biogaas, teisiti öelduna käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad. See koosneb peamiselt metaanist ja süsinikdioksiidist. Vähesemal määral sisaldab ka lämmastikku, divesiniksulfiidi. Energiahein- kultuurid, mida kasvatakse energia tootmise eesmärgil Biomass- Biotsünoosi isendite elusaine hulk. Väljendatud toor-või kuivamssi ühiksuis isendite
Kõike eelnevat silmas pidades oleks Eestis kõige efektiivsem taastuvenergiaallikana kasutada hoopis biokütust. See on kütus, mida saadakse biomassist - hiljuti elanud organismidest või nende ainevahetuse kõrvaltoodetest, näiteks lehmasõnnikust. Erinevalt kivisüsist, naftast ja tuumakütusest on biokütus taastuv. Biokütuseks loetakse ka kütuseid, mis sisaldavad vähemalt 80% bioloogiliste protsesside teel saadud kütust. Biokütuste alla kuuluvad butanool, metanool, etanool ja teised. Biokütuse saamiseks on vaja taimi millest biomass valmistada, aga biomassi saab toota ka kõrtest, aganatest, sõnnikust, toidujääkidest ja paljust muust. Biokütuste heaks küljeks peetakse seda, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaase. Kütuse põletamisel paiskub atmosfääri sama suur hulk CO2-te, kui taim oma eluaja jooksul fotosünteesides endasse sidus - selliseid kütuseid nimetatakse CO2 neutraalseteks
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energia tootmisega erinevatest allikates, selle mingil kujul transporditavaks töötlemisega ja seejärel tarbijateni viimisega. Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning nende kättetoimetamisega tarbijateni. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energiaallikad jagunevad: · Taasutuvad (vesi, tuul, puit) · Taastumatud (nafta, maagaas, kivisüsi, turvas, põlevkivi) Maailma energiatarbimine: 1) Nafta 37% 2) Kivisüsi 25% 3) Maagaas 23% Tuumaenergia 6%, biomass4%, hüdroenergia 3%, päikese soojusenergia 0,5%, tuuleenergia 0,3%, geotermiline energia 0,2%, biokütus 0,2%, muud energiaallikad 0,8% FOSSIILSED KÜTUSED on taastumatu ressurss, kuna neid on vaid t
Taastumatud energiaressursid on fossiilkütused, näiteks nafta, maagaas, kivi-ja pruunsüsi, põlevkivi ning turvas, samuti tuumakütu Nafta :Tõhusam kasutamine, eriti transpordi valdkonnas. Kivisüsi: Tootmistehnoloogia arendamine, et vähendada õhusaastet. Tuumaenergia: Arendada avalikku arvamust Vesinik Luua tehnoloogia, mis nõuab vesiniku loomiseks vähem energiat Taastuvenergia: Vaja paremini integreerida olemasolevasse energiavõrgustikku Luua efektiivsemad tootmisprotsessid: biomass, etanool, biodiisel Viimase 20...30 aasta jooksul on inimkond tarvitanud samapalju energiat kui kogu oma eelneva arengu vältel kokku. Suurimad tarbijad: USA, Hiina, India. Nt. USA tarbib 35% kogu maailmas toodetavast energiast, kusjuures suur osa sellest läheb lihtsalt raisku. 1. november, 2007 2 ENERGIAPROBLEEMID MAAILMAS Üle 2/3 elektrienergiast toodetakse soojuselektrijaamades Maailmas tegutseb 443 tuumaelektrijaama, mis kokku toodavad 17% maailma elektrienergiast.
.................................................... 3 2. Kütused ning emissioon ...................................................................................................... 4 2.1 Süsi .............................................................................................................................. 4 2.2 Kütteõlid ...................................................................................................................... 5 2.3 Bensiin ......................................................................................................................... 5 2.4 Diiselkütus ................................................................................................................... 6 2.5 Alkoholil baseeruvad kütused ..................................................................................... 6 2.6 Hargnenud ahelaga eeterlisandid .....................................................
põhjal 2.3.2. Baaskatalüüsitud transesterifikatsiooni skeem 6 2.4. Kui biodiisel valmis 6 2.4.1. Kontroll 7 2.4.2. Kütust hoitakse 7 2.4.3. Tootmisest tekkinud jäätmete käitlemine 7 3. Biodiisel on keskkonnasõbralik kütus 8 3.1. Õhusaaste vähenemine biodiislit kasutades 8 3.2. Emissioonid 8 4. Kasutatud kirjandus 10 Lisa 1. Emisioonimäärade graafik Lisa 2. Energiaseaduses esitatavad nõuded kütusetootjale Lisa 3. Rahvusvahelised normatiivid biodiislile
Kütuste teke, omadused. Tahked kütused ja gaaskütused 1. Mis on kütus ja mis eesmärgil teda kasutatakse? Mis tingimusi peavad kütuseks kasutatavad ained täitma? Kütus e kütteaine on süsivesinikke sisaldav põlevaine, mida kasutatakse soojusenergia saamiseks või keemiatööstuse toorainena. 2. Kuidas liigitatakse kütuseid? (agregaatolekult, päritolult) a)tahke, vedel, gaasiline b) looduslik, tehislik 3. Mis on kütuste põletamise eesmärk? Mis tingimused peavad olema täidetud, et põlemine toimuks? (tule tetraeeder) Kütuseid, nii tahkeid kui vedelaid, põletatakse energia saamise eesmärgil
Siia hulka kuuluvad raps, rüps, valge sinep, tuder, likanep jt., mida kasutatakse biodiisli tootmisel; · Kiirekasvulised, lühikese, alla 15 aastase raieringiga puuliigid - paju, hall lepp, kask, haab. Kasutatakse ahjukütteks. · Kiirekasvulised rohttaimed - päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida-kitsehernes. kasutatakse biogaasi tootmiseks; · Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale, kartul, suhkrupeet · Looduslikud heintaimed, niidetav biomass püsirohumaadelt, (pool)looduslikelt kooslustelt, märgaladelt jm. Neid kultuure kasutatakse biogaasi tootmisel; 1.4.2 Biokütuse eelised: Biomass on: · taastuv energiaallikas; · laialdaselt levinud; · kergesti kättesaadav; · vimaldab metsa- ja pllumajandustootmisjäätmete kasutamist; · aitab kaasa kohaliku tööstuse arengule ja töökohtade tekkele. 1.4.3 Biokütuse puudused:
saadavate teiseste kütuste (nt nafta rafineerimissaaduste) põletamisel tekkiv soojus - 0,5 ZJ, 5) Maapõuest kaevandatava uraani tehislagundamisega tuumareaktorites (nii tuumaelektrijaamades kui ka plutooniumitehastes, tuumaallvee- ja -pealveelaevades) tekitatav soojus - 0,04 ZJ. Suhteliselt väikese koguse energiat haaravad fotosünteesiks maa- ja veetaimed. Osa sellest tagastavad taimed soojuskiirgusena atmosfääri, osa salvestavad aga biomassina. Maapõues või merepõhjas võib surnud biomass aeglaselt muunduda fossiilkütusteks. Osa taimede biomassist tarbivad taimetoiduna elusolendid, kes tarbitud energia samuti osalt soojusena atmosfääri või hüdrosfääri eraldavad, osalt aga omaks biomassiks muundavad, mis samuti võib hiljem salvestuda fossiilkütusena. Puiduna, turbana ja väga väikesel määral ka fossiilkütustena salvestub aastas käesoleval ajal ligikaudu 0,4 ZJ energiat. Atmosfääris ülalkirjeldatud viisil Maa päikesepoolsel osal neeldunud energia kiirgub Maa
Kuid milleks saab taastuvenergiat kasutada? Mida hõlmab otseselt või kaudselt päikesekiirgust vahendavate taastuvenergiaallikate kasutamine? Taastumatud ja taastuvad energiaressursid Taastumatu energiaressurss ehk taastumatu energiaallikas on energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Nende hulka kuuluvad fossiilkütuse liigid: kivi- ja pruunsüsi, nafta, maagaas, põlevkivi ja turvas. See on geoloogilises minevikus tekkinud biomass, mis on muundunud vormi, mida saab kütusena kasutada. Taastumatute energiaressursside hulka loetakse ka tuumakütus, sest kasutamise läbi väheneb selle allikas - uraanimaak (Remmelg, 2011a; Taastumatu energiaressurss, s.a.). Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aasta jooksul. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate
Kas biodiislil on Eestis tuleviku? Hetkel on saanud väga populaarseks globaalse soojenemise teema. Igale poole kuhu lähed, räägitakse, et sõida vähem autoga, hinga vähem, ära küta maja, kõnni jala vms. Mõnda inimest see kindlasti on juba üle visanud. Kaua võib üht ja seda sama jama kuulata. Lõpude- lõpuks elab inimene vaid korra ja teda ei huvita mis toimub maal näiteks 1000 aasta pärast. Kuid tulevaste põlvkondade rõõmuks ikkagi leidub inimesi kes ka neile mõtlevad. Paljud teadlased teevad iga päev ränk rasked tööd, et leida alternatiive naftale. Sellega kaasnevalt tahetakse ka parandada looduse olukorda. Kuid kas biokütus ikka üksi suudab alistada maailma kõige vägevama vastase, nagu seda on nafta? Biokütus see sõna kõlab juba selliselt, et ju see üks mõnus hipide kokteil on, mis toob tagasi saurused ja kaotab globaalse soojenemise. Majandusministeeriumi kunagine nõunik Heido Vitsur ütles kord, et biokütuse tootmine o
baasaastaga 1990 (2005. aastaks oli vähendatud 6%); 6 tõsta taastuvenergia osakaal 20%-ni primaarenergia lõpptarbimisest (2005. aastal oli EL keskmiseks osakaaluks 8,5%); saavutada 20% efektiivsem energia kasutamine primaarenergia lõpptarbimises suurendada biokütuste osakaalu transpordikütustes 10%-ni eeldusel, et töötatakse välja majanduslikult otstarbekad teise põlvkonna biokütused. Tulenevalt EL visioonist, mis on suunatud keskkonnasäästlikkusele ning taastuvenergia kasutamisele, tuleb nende suunistega arvestada ka Eesti elektrimajanduse tuleviku planeerimisega. 2. PERSPEKTIIVID 2.1.Hind Käesoleval hetkel mõjutab Eesti elektri hinda eelkõige Nord Pool Spot (NPS) börs ja elektri hinna teevad matemaatikud Oslos Börs töötabki nii, et elektri müüjad, näiteks Eesti Energia, ja ostjad, näiteks 220 Energia, sisestavad turule oma pakkumisi ise.
1. TAASTUV ENERGIARESSURSS Alternatiivenergia on keskkonnasõbralikum ja toetab globaalset jätkusuutlikku arengut. Valitsustevahelise Kliimamuutuse Nõukogu (IPCC) andmeil aitab alternatiivse energia kasutamine aeglustada globaalset soojenemist. (Vikipeedia A 22.03.2013) Elektrituruseadus sätestab § 57 taastuvad energiaallikad. Seaduse mõistes on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügigaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. (Energiaturuseadus § 57) Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult, näiteks loodete energia, laineteenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia, või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus, nagu biomassienergia ja biokütus – puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog, ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks.
kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasutada kogu aeg või pärast teatud aja möödumist uuesti (tuuleenergia, vee-energia, biomass jm). Taastumatud energiaallikad on loodusvarad, mis moodustuvad looduses ülimalt aeglaselt või ei moodustu praegusel ajal enam üldse (nafta, süsi, põlevkivi jm). Fossiilsed kütused on miljonite aastate jooksul maakoores taimsetest ja loomsetest jäänustest tekkinud põlev orgaaniline aine (nafta, süsi, põlevkivi, turvas). Traditsioonilised energiaallikad on energiaallikad, mille otsene majanduslik kasutamine on praegu tavaline (fossiilsed kütused, küttepuud, tuumaenergia, vee-energia)
Sisemine niiskus eraldub täielikult puidu kuivatamisel temperatuuril üle 100 ºC. Puidu sisemine niiskus on ca 15%. Puitkütuste niiskus võib erineda suurtes piirides. Mööb- litööstuse jäätmete suhteline niiskus on 8 12%, kuid raiejäätmete niiskus 45 55%. Niiskus ei mõjuta ainult puitkütuse kütteväärtust, vaid ka ladustamise tingimusi, põle- mise temperatuuri ja suitsugaaside mahtu. Puidu niiskuse võib leida märja massi (ka tarbimisaine ehk kütus sellisena, nagu ta saa- bub katlamajja) ja kuivaine (kuiva massi) kohta. Mõnikord jaotatakse puit niiskuse järgi kolme kategooriasse: Õhukuiv (õhkkuiv) 20 (25), %, Poolkuiv 21 33 (26 50), %, Toores üle 33 (üle 50), %, kus esimene arv näitab suhtelist niiskust tarbimisaine ja teine (sulgudes) kuivaine kohta ja viimane leitakse valemiga: Suhteline niiskus tarbimisaine kohta leitakse valemiga: kus M märja puidu (tarbimisaine) mass, kg,
TALLINNA TEENINDUSKOOL Alla Rajur ME13-KE CO2 HEIDETE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Alla Rajur Tööohutus SISUKORD Sissejuhatus .......................................................................................................3 1. Sõiduautode CO2-heitmete vähendamine......................................................... 4 1.1. Keskkonnasõbralikumad automudelid .......................................................4 2. Elektrienergia.....................................................................................................4,5 2.1 Energiamajandus..........................................................................................5,6 2.2Biokütus................
toiduainetööstus) Nt. biokütuste toetamine - toiduainete hind tõuseb; · Prioriteetide seadmine (keskkond, tootmine, kohaliku ressursi kasutamine) Luuakse soodustusi vastavalt prioriteedile ja makstakse kaudselt osa kuludest kinni (nt. põlevkivi kaevandamisel põhjavee rikkumine; taastuvenergia toetused) Nt. CO2 sidumine fossiilste kütuste põletamisel tekib CO2 ja vabaneb energia, CO2 sidumisel (CO32- jm) kulub energiat Globaliseerumine e. avatud turg · "Räpase" tooraine kasutamine Madalama elatustasemega riikides on tööjõu- ja keskkonnakaitse- kulud madalamad, toodetav tooraine seeläbi odavam (süsi, uraan, nafta jmt), samas taastoodetakse piirkonnas vaesust ning rikutakse keskkonda, mis kahjustab kohaliku kogukonna edasise arengu väljavaateid (ressurss ammendatud, elukeskkond ja tervis rikutud) Nt. Kagu-Aasias suurendatakse õlipalmiistandusi troopiliste vihmametsade ja toiduainete tootmiseks kasutatavate alade arvel, aga riisikasvatuspindasid ei
kohta. Mõõtühik vastvalt J/kg ja J/m3 Erisoojus: mass-, maht ja molaarerisoojus ühikud vastavalt J/(kg*K), J/(m3*K) ja J/(mol*K). Temperatuur 0°C = 273,15K K = 273,15+°C Rõhk: 1Pa = 1N/m2 = m-1*kg*s-2 Järgnev loeng on koostatud põhiliselt ,,A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008" põhjal. Soojuse genereerimine, põlemisteooria alused, tahkete, vedelate ja gaasiliste kütuste põletamine. Kütused Kütus on energeetilises mõttes aine, mille keemilisel ühinemisel hapendajaga, milleks on tavaliselt hapnik, eraldub suurel hulgal soojust. Kütusteks (kütteaineteks) loetakse aineid, mis täidavad järgmisi põhilisi tingimusi: küllaldane varu või taastuvus looduses, hea kättesaadavus ja suhteliselt lihtne tootmine, reageerimine oksüdeerijaga toimub kiiresti ja suure kasuteguriga, põlemissaadused ei saasta ohtlikult keskkonda.
kasutatud (barrel = 0,16 m3; barrel=42 gallonit). 2 Maagaasi päritolu on üsna lähedane nafta päritolule. See on tekkinud samuti miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede ning alamate organismide lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana ning koosneb põhiliselt metaanist. Gaasileiukohtades täidab maagaas poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores. Naftatooted Bensiin on kerge naftasaadus, mida kasutatakse valdavalt transpordis. On ette nähtud kasutamiseks sisepõlemismootorites. Diiselkütus kuulub samuti kergete naftasaaduste hulka, kuid teda kasutatakse peale transpordivahendite ka väiksemates energeetilistes seadmetes, peamiselt kohtades, kus muude energeetiliste kütuste kasutamine on keeruline. Kasutatakse sageli väikesaarte diiselelektrijaamades, kus muul kombel elektrivarustuse tagamine majanduslikult end ei õigusta. On odavam kui bensiin.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond ÕIGUSE INSTITUUT Keskkonnapoliitika SÄÄSTVA ARENGU IDEEDE JÄRGIMINE TAASTUVENERGIA ARENGUKAVADES Tallinn 2010 Säästva arengu idee põhineb inimeste soovil panna kokkukõlama ühiskonna kaks peamist eesmärki- saavutada majanduslik kasv, mis tagaks kõrge elustandardi ning samal ajal kaitsta ja säilitada stabiilne elukeskkond endale ja tulevastele põlvkondadele. Selle tulemusel on inimesed hakkanud tegutsema, luues erinevaid projekte ja tehes koostööd erinevate organisatsioonidega. Üheks laialt levinud globaalprobleemiks, mis on igas säästva arengu programmis välja toodud, on energiaprobleem. Peamine eesmärk selles vallas on taastuvenergia tootmise mahu suurendamine. Tänapäeva taastuvenergia põhiprobleemideks on suured investeerimiskulud, biotooraine halb kättesaadavus energiatootmiseks,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
