Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Brigitte Reintam Kodune to�o� - fotosu�ntees-1-1 (0)

1 Hindamata
Punktid




Kodune töö – fotosüntees Brigitte Carmel Reintam PKPS 1. Mis on fotosüntees? Mis staadiumiteks fotosüntees jagatakse? Fotosüntees on rohelistes taimedes ja fotosünteesivates bakterites toimuv protsess,
mille   käigus   neeldub   valgusenergia,   mis   muudetakse   orgaaniliste   ühendite
keemiliseks energiaks. Fotosüntees   jagatakse   valgus-   ja   pimedusstaadiumiks.   Valgusstaadiumis
lagundatakse   vee   molekule,   mille   toimumiseks   kasutatakse   klorofülli   ergastunud
elektronide   energiat.   Protsessi   tulemusena   saadakse   ATP   molekule,   H+-ioone   ja
molekulaarse   O2.   Hapnik   on   fotosünteesi   jääkprodukt   ja   see   difundeerub
väliskeskkonda.   Moodustunud   vesinikioone   ja   ATP   molekule   kasutatakse
fotosünteesi pimedusstaadiumis. 2. Millises   kloroplasti   osas   toimub   valguse   püüdmine   ja   ATP   ning NADPH tootmine? Kloroplastide   sisemembraanides   moodustavad   klorofülli   molekulid   koos   teiste
pigmentide   ja  valgu   molekulidega  kahte  tüüpi   kogumikke   –  fotosüsteeme,   milles
toimuvad valgusstaadiumi rektsioonid. 3. Millises kloroplasti osas toimub Calvini tsükkel, glükoosi tootmine? Calvini   tsükli   reaktsioonid   toimuvad   kloroplasti   sisemuses,   kus   viiakse   lõpule
sahhariidide   süntees.  Glükoosi   molekuli   koostisse   vajalikud   süsiniku   aatomid
saadakse   CO2   molekulidest   ning   H   aatomid   tulevad   NADPH2   molekulidest.
Sünteesiks kasutatakse ära valgusstaadiumis salvestatud ATP energia. 4. Millise lainepikkusega valgust kasutatakse fotosünteesiks? Fotosünteesiks kasutatakse 680-700 nm lainepikkust. 5. Millises etapis toimub valguse neelamine? Valguse neelamine toimub valgusstaadiumis. 6. Mis on fotooksüdatsioon? Valgusest sõltuv aktiivse hapniku teke. See võib toimuda kahel viisil:   energia või
elektronide   annetamine   otse   hapnikule   fotosünteesi   tulemusena   või   kudede
kokkupuude ultraviolettkiirgusega. 7. Kust saab PSII ergastunud klorofüll elektroni asemele? PSII ergastunud klorofüll saab uue elektroni asemele elektronide transportahelast.


8. Kuhu   liiguvad   vee   lagundamisest   saadud   prootonid,   elektronid   ja hapnik? Fotolüüsiks („valgus” ja „lõhenemine”) nimetatud protsessis toimivad valgusenergia
ja katalüsaatorid vastastikku, et juhtida veemolekulide jagunemist prootoniteks (H
+), elektronideks ja hapnikugaasiks. 9. Kirjelda PS I ja PS II erinevusi. Kasutavad erinevaid lainepikkusi. PS II kasutab 680 nm , aga PS I  kasutab 700 nm.
Tsentriklorofülli   saavad   mõlemad   erinevalt.   PS   II   tsentriklorofüll   saab   kaotatud
elektroni asemele uue elektroni veelt, kuid PS I saab kaotatud elektroni asemele
uue elektroni elektronide transportahelast.  PS   II   -   Ergastatud   elektroni   energia   arvel   sünteesitakse   ATP.   PS   I   -   Klorofüllilt
ergastunud elektron liigub otse NADP-le mille tulemusena tekib, Calvini tsükli jaoks,
võimas redutseerija NADPH. 10. Kirjelda   Calvini   tsüklit   kasutades   järgnevaid   termineid:   ATP, NADPH, glükoos, Ribuloos-1,5-bisfosfaat, Rubisco. Calvini tsükli reaktsioonid toimuvad stroomas ning sinna tsüklisse siseneb korraga 6
CO2  molekuli.   CO2  seotakse   ribuloos-1,5-bisfosfaadiga   (ehk   RUBP)   ning   ensüüm
Rubisco   vastutab   CO2  ja   ribuloos-1,5-bifosfaadi   ühinemise   eest.   Edasi   katalüüsib
ribuloos-1,5-bisfosfaadi   karboksülaas/oksügenaasiks   ja   tekivad   3-C
(fosfoglütseerhappe,   PGA,   fosfoglütseriinhappe)   molekulid.   PGA   molekulid
foforüülitakse   ATP   poolt   ja   seejärel   redutseeritakse   NADPH   poolt
fosfoglütseraaldehüüdiks   (   PGAL   ).   PGAList   sünteesitakse   edasi   glükoos   (   6-
süsinikuline ). Lõpuks tekib ATP ja NADPH jõul 12 kolmesüsinikulist suhkrut (PGAL-i).
2PGAL molekuli väljub tsüklist ( nii nimetatud Calvini tsükli lõpp-produktid). PGAL-i
investeeritakse Ribuloos-1,5-bifosfaadi taastootmiseks ehk glükoosi taastootmiseks,
et tsükkel saaks uuesti alata. 11. Miks kutsutakse Calvini tsüklit just tsükliks? Sest   Calvini   tsüklis   kasutatakse   orgaaniliste   ühendite   moodustamiseks
süsinikdioksiidi ja keemilist energiat ning kõik reaktsioonid toimuvad tsüklitena ( üks
täiendab teist ). 12. Mis on Rubisco? Rubisco on peamine ensüüm, mis vastutab fotosünteetilise süsiniku assimilatsiooni 
ehk ühinemise eest, katalüüsides CO2 reaktsiooni ribuloos-1,5-bisfosfaadiga (RuBP), 
moodustades kaks d-fosfoglütseriinhappe (PGA) molekuli.

Document Outline

  • Kodune töö – fotosüntees

Brigitte Reintam Kodune too - fotosuntees-1-1 #1 Brigitte Reintam Kodune too - fotosuntees-1-1 #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor brigitte2611 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kodune töö-Fotosüntees-Taimefüsioloogia
2
docx

Kodune töö. Fotosüntees. Taimefüsioloogia.

Kodune töö – fotosüntees 1. Mis on fotosüntees? Mis staadiumiteks fotosüntees jagatakse? Fotosüntees on rohelistes taimedes ja fotosünteesivates bakterites toimuv protsess, mille käigus neeldub valgusenergia, mis muudetakse orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. Fotosüntees jagatakse valgus- ja pimedusstaadiumiks. Valgusstaadiumis lagundatakse vee molekule, mille toimumiseks kasutatakse klorofülli ergastunud elektronide energiat. Protsessi tulemusena saadakse ATP molekule, H+-ioone ja molekulaarse O2. Hapnik on fotosünteesi jääkprodukt ja see difundeerub väliskeskkonda. Moodustunud vesinikioone ja ATP molekule kasutatakse fotosünteesi pimedusstaadiumis. 2. Millises kloroplasti osas toimub valguse püüdmine ja ATP ning NADPH tootmine? Kloroplastide sisemembraanides moodustavad klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valgu molekulidega kahte tüüpi kogumikke – fotosüsteeme, milles toimuvad valgusstaadiumi re

Taimefüsioloogia
Fotosünteesi keemia-referaat
18
doc

Fotosünteesi keemia (referaat)

Tallinna Ülikool FOTOSÜNTEESI KEEMIA Taimefüsioloogia referaat Koostanud: Luise Tiks Tallinn 2014 Sissejuhatus Fotosüntees on protsess, mille abil mitmed bakteritüübid, vetikad ning vaskulaarsed taimed muundavad valgusenergia orgaaniliste ainete keemiliseks energiaks. Fotosüntees hõlmab mitmeid füüsikalisi ning keemilisi reaktsioone, mille käigus sünteesitakse valgusenergia abil taandavaid agente (ferredoksiine ja NADPH-d) ning ATP-d. Saadud ühendeid kasutatakse lihtsate orgaaniliste ainete sünteesiks süsihappegaasist ning lämmastik- ja sulfaatioonidest. Sellised reaktsioonid on omased nii prokarüootidele kui eukarüootidele ning on aluseks taime funktsioneerimisele. Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade fotosünteesi pimedusstaadiumis toimuvatest keemilistest reaktsioonidest, mis võimaldavad organismidel keemiliste ühendite energiaks muundatud päikeseenergiat kasutada süsiniku sidumiseks ning

Bioloogia
Taimede ökofüsioloogia eksamiks kordamine
9
docx

Taimede ökofüsioloogia eksamiks kordamine

Taimede ökofüsioloogia kordamine 1. Tunnete C3, C4 ja CAM lehe morfoloogiat:epidermised, mesofüll, kobekude, sammaskude, õhuruumid, kutiikula, juhtsooned. Elektronmikroskoobi fotolt: raku sein, tsütoplasma, kloroplastid, vakuool, kloroplasti osad ­ tülakoidid, graana, strooma. 2. Auto- ja heterotroofide vahe? Autotroofid on organismid, kes toodavad ise eluks vajaliku orgaanilise aine. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Selleks vajaminev energia saadakse päikesevalgusest või anorgaaniliste ühendite oksüdeerimisest. Autotroofide kasvu ajal toodetakse CO2st fotosünteesi käigus süsivesikuid ja edasise metabolismi masinavärgis polüsahhariide, lipiide, hormoone ning valke. Rakud saavad jaguneda ning toimub taimede kasv pikkusesse ja laiusess Enamik taimi on autotroofi

Taimede ökofüsioloogia
Taimede ökofüsioloogia kordamisküsimused
7
docx

Taimede ökofüsioloogia kordamisküsimused

Kordamine 1.C3 leht :Tunnete lehe morfoloogiat: epidermised, mesofüll, kobekude, sammaskude, õhuruumid, kutiikula, juhtsooned. Elektronmikroskoobi fotolt: raku sein, tsütoplasma, kloroplastid, vakuool, kloroplasti osad- tülakoidid, graana, strooma. Oskate määratleda õhulõhed; teate kust ja kuidas vesi, CO2, valgus sisse pääsevad? Vt 3. Loeng 2. Kui kõrge on tänapäeva atmosfääri CO2, hapniku ja lämmastiku kontsentratsioon protsentides? CO2 ­ 0,03-0,04 %, hapnik 21 %, lämmastik 78 % 3. Kui kõrge on praegune atmosfääri CO2 kontsentratsiooon ppm- ides ­ 400 ppm 5. Mida tähendab ühik ppm? ­ parts per million (miljondikosa) 6. Millised organellid on ainult taimerakule iseloomulikud ­ vakuool, rakusein, plastiidid 7. Millistel taimeorganellidel on oma genoom ­ plastiididel ja mitokondril 8. Vakuooli ülesanded. Hoiustab- põhiliselt soolad, suhkrud. Hoiab rakkudes turgorit Surub kloroplastid vastu rakuse

Biosüstemaatika
BIOKEEMIA III TEST
6
docx

BIOKEEMIA III TEST

BIOKEEMIA III TEST XX Fotosüntees 6 CO2 + 6 H2O C6H12O6 + 6 O2 1. Kloroplastide ehitus. Kus fotosünteesi erinevad staadiumid toimuvad? Fotosüntees toimub nii prokarüootsete kui ka eukarüootsete organismide membraanides. Taimedes kulgeb fotosüntees kloroplastide (üks liik plastiide) tülakoidmembraanides. Kloroplastid sisaldavad DNA, RNA ja ribosoome, olles autosoomse DNA ja valgusünteesiga organellideks rakus. Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine jt. taimele olulised protsessid. Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid. Nende keskmine läbimõõt on 3-8 µm. Kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest, muutliku kujuga läbipaistvatest kehakestest - proplastiididest. Pimedas arenevad proplastiididest võrdlemisi vähediferentseerunud ehitusega, prolamellaarkehi ja protoklorofülli sisaldavad etioplastid. Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofü

Keemia
Taimede fotosüntees
9
docx

Taimede fotosüntees

B Fotosüntees Kirjutage elektronide liikumise rada alates e- doonorist kui lahuses on ühendid redokspotentsiaalidega +0.82, -0.05 ja -1,3 V -1,3-0,05+0,82 Redokspotentsiaal = elektronafiinsus Nimetage mõni fotosünteesi valgusreaktsioonides osalev ühend/kompleks mis paikneb kloroplastide luumenis Plastotsüaniin (asub luumenis et elektronid liiguks plastokinoonilt ikka Cytb6f-le,mitte plastotsüaniinile) Taimed kasutavad fotosünteesis millist valgust? Fotosünteetiliselt aktiivne valgus 400 ­ 700 nm. Loetlege viis sinist valgust absorbeerivat pigmentide rühma taimedes Klorofüll a Klorofüll b Karotinoidid Fütokroomid Krüptokroomid Nimetage fotosünteetiliselt aktiivse valguse lainepikkuste vahemik ja nimetage pigmendid mis fotosünteesis kasutatavat valgust absorbeerivad 400 ­ 700 nm. Peamised pigmendid on klorofüllid. Rohelise ja kollase valguse jaoks ksantofüllid ja karotinoidid. Ühe mooli violetsete kvantide energia on ligikaudu 5000, ü

Bioloogia
Fotosüntees-süsivesikute süntees
2
doc

Fotosüntees, süsivesikute süntees

FOTOSÜNTEES 1. Kloroplastid ­ membraanidest koosnevad taimeraku organellid, kus toimub fotosüntees. Klorofüll ­ on fotoreaktiivne pigment ehk valgust absorbeeriv fotosünteesi põhipigment ehk fotosünteesi rohelised pigmendid. Fotofosforüleerimine ­ ATP süntees valguse energia arvel. Rubisco ­ (RuBisCo) on bifunktsionaalne ensüüm, omades lisaks karboksülaasi akttivsusele (CO 2 liitmine) ka oksügenaasi aktiivsust (O2 liitmine). Valgustkoguv (püüdev) kompleks ­ antenn-molekulidest ehk valgustpüüdvatest klorofüllidest ja abipigmentidest pluss mõni eriotstarbeline fotokeemiliselt reaktiivsest klorofüllimolekulist e reaktsioonitsentrist koosnev fotosüsteem. Fotoautotroof ­ organism, mis kasutav valgust ja CO2 orgaaniliste ühendite sünteesiks st elutegevuseks. Fotoheterotroofid ­ organismid, mis kasutavad elutegevuseks orgaanilisi aineid ja valgust. 2.

Biokeemia
BIO KT metabolism-fotosüntees
4
docx

BIO KT metabolism, fotosüntees

METABOLISM, FOTOSÜNTEES ● Assimilatsioon (anabolism) ehk sünteesiprotsess. (sünteesi käigus moodustavad lihtsama ehitusega molekulid keerulisemaid nt sahhariide, valke, nukleiinhappeid, lipiide) ENERGIAT KASUTATAKSE! (fotosüntees, valgusüntees, glükogeeni süntees) ATP kulub!! ● Dissimilatsioon (katabolism) ehk lagundamisprotsess. ENERGIAT SAADAKSE! (seedimine, hingamine) ATP tekib (ADP+Pi) Vabanev energia salvestatakse energiarikastesse orgaanilistesse ainetesse, mida nimetatakse makroergilisteks ühenditeks. Peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP, millesse salvestatud keemilist energiat saab hiljem kasutada sünteesiprotsessides. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul koosneb: 1. lämmastikalusest adeniin (A), 2. riboosist ja 3. kolmest

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun