kohal. Viimasel ajal on sündimus vähenenud, kuid isegi praeguse taseme juures jõuab India rahvaarvult ilmselt 2030. aastaks Hiinale järele. Pärast aastaid kestnud protektsionismi on India majandus välismaailmale avatumaks muutumas. Loodetakse, et vaba turumajandus leevendab mingil määral üht riigi suurimat mureküsimust vaesust. 1.1. Üldandmed India pindala on 3 287 240 km2. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Seal elab 1 210 miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Riigis elab 623 724 248 meest ja 586 469 174 naist. Meeste naiste suhe on 933 naist 1000 mehe kohta. Indias on 2 suurt keelkonda: Indo-Aarja (74%) ja draviidi (24%). India konstitutsioon tunnistab 23 ametlikku keelt. Keskvalitsus kasutab ametikeeltena inglise ja hindi keeli. India elanikkonnast 80
Bhutan Üldine Thimphu Pealinn 697 000 ( 2009 a.seisuga), pindala 47 000 km2 Rahvaarv .(ngultrum (BTN Rahaühik . dzongkha keel, mis on ka riigikeel ja nepali keelt Keeled .Bhotiad tunnustavad Tiibeti budismi Religioon .Nepallased on hinduistid .konstitutsiooniline monarhia Valitsusvorm .Kuningas Jigme Khesar Namgyal Wangchuck, peaminister Jigme Thinley Poliitika .Aastal 1907 valiti Ugyen Wangchuck Bhutani kuningaks Ajalugu .Aastal 1971 võeti Bhutan ÜRO liikmeks Aastal 1972 asus valitsema praegune kuningas Jigme Singye Wangchuck, 1998 viis läbi olulised poliitilised reformid, andes suurema osa kes .peaministrile oma võimust üle Bhutanis on palju pühasid, millest enamik on seotud traditsiooniliste Pühad .pidustustega Nende seas on talvise pööripäeva püha, kuukalendri uusaasta, kuninga
Mäestikud Mäestik Himaalaja Andid Alpid Skandinaavia Asukoht Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, Panama, Ecuadori, Prantsusmaa, taalia, veitsi, Austria, Norra, Rootsi ja Soo India ja Pakistani territooriumil Colombia, Boliivia, Peruu, Saksamaa, Sloveenia, Monako ja territooriumil Tsiili ja Argentina Liechtensteini territooriumil. territooriumil.
14.Madhya Pradesh 15.Mahrhra INDIA 16.Manipur India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, 17.Meghlaya rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik 18.Mizoram maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, 19.Nagaland kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial 20.Orissa on maismaapiir Bangladeshi, Birma, Hiina, 21.Pandzab Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India 22.Rjasthn ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri 23.Sikkim Lanka ja Maldiivid. 24.Tamil Nadu 25.Tripura 26.Uttar Pradesh 27.Uttarakhand 28.Lääne-Bengal Üks India suuremaid vaatamisväärsusi on
India rahvastiku iseloomustus India vabariigi üldiseloomustus Joonis 1. India Vabariik India täisnimi on India Vabariik (india keeles Bhrat Ganarjya).India on riik Euraasia mandi lõunaosas. India pealinn on New Delhi. Riigikeleks on hindi keel muidu on kasutuses veel üle saja keele. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Riiki ümbritseb India ookean Bengali lahe ja Araabia merega.Indiat läbib kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, Enamuse sellest moodustavad savannid, rannikualadel ka ekvatoriaalsed vihmametsad. India pindala on 3 287 590 km², rahvaarv on 1 129 866 000 ja keskmine tihedus 344 in/km². Rahaühikuks on India ruupia. Joonis 2. India lipp ja vapp.
Aasia riigid Afganistan ametlik nimetus: Afganistani Islamiriik pealinn: Kabul Armeenia ametlik nimetus: Armeenia Vabariik pealinn: Jerevan Araabia Ühendemiraadid ametlik nimetus: Araabia Ühendemiraadid pealinn: Abu Dhabi Aserbaidzaan ametlik nimetus: Aserbaidzaani Vabariik pealinn: Bakuu Bangladesh ametlik nimetus: Bangladeshi Rahvavabariik pealinn: Dhaka Bhutan ametlik nimetus: Bhutani Kuningriik pealinn: Thimphu Filipiinid ametlik nimetus: Filipiini Vabariik pealinn: Manila Hiina ametlik nimetus: Hiina Rahvavabariik pealinn: Peking Iisrael ametlik nimetus: Iisraeli Riik pealinn: Tel Aviv India ametlik nimetus: India Vabariik pealinn: New Delhi Indoneesia ametlik nimetus: Indoneesia Vabariik pealinn: Jakarta Iraak ametlik nimetus: Iraagi Vabariik pealinn: Bagdad Iraan ametlik nimetus: Iraani Islamivabariik pealinn: Teheran Jaapan
A klass Karolin Eks Mäestikud Mäestik Himaalaja Andid Alpid Skandinaavia Asukoht Aasias Nepali, Hiina, Lõuna-Ameerikas, läbib Austria ja Sloveenia idas, Sveits, Norra ning osa Rootsist ja Bhutani, India ja Pakistani Panamat, Ecuadori, Colombiat, Liechtenstein, Saksamaa ja Põhja-Soome territooriumil Boliiviat, Peruud, Tsiilit ja Prantsusmaa läänes, Itaalia ja Argentinat Monaco lõunas
Aasia riigid Afganistan ametlik nimetus: Afganistani Islamiriik pealinn: Kabul Armeenia ametlik nimetus: Armeenia Vabariik pealinn: Jerevan Araabia Ühendemiraadid ametlik nimetus: Araabia Ühendemiraadid pealinn: Abu Dhabi Azerbaidzaan ametlik nimetus: Aserbaidzaani Vabariik pealinn: Bakuu Bahrein ametlik nimetus: Bahreini Kuningiik pealinn: Al-Manmah Bangladesh ametlik nimetus: Bangladeshi Rahvavabariik pealinn: Dhaka Bhutan ametlik nimetus: Bhutani Kuningriik pealinn: Thimphu Brunei ametlik nimetus: Brunei Darussalami Riik pealinn: Bandar Seri Begawan Filipiinid ametlik nimetus: Filipiini Vabariik pealinn: Manila Hiina ametlik nimetus: Hiina Rahvavabariik pealinn: Peking Iisrael ametlik nimetus: Iisraeli Riik pealinn: Tel Aviv India ametlik nimetus: India Vabariik pealinn: New Delhi Indoneesia ametlik nimetus: Indoneesia Vabariik pealinn: Jakarta Iraak ametlik nimetus: Iraagi Vabariik pealinn: Bagdad Iraan
INDIA India vabariik asub Lõuna-Aasias Hindustani poolsaarel, see on rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Ühe ruutkilomeetri kohta elab seal 299 inimest. India pindala on üle 3 miljoni km². Indial on maismaapiir koguni 8 riigiga (Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid). Föderatiivne vabariik piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Pinnamoelt jaotatakse India kolmeks piirkonnaks: põhjas Himaalaja ja Karakorami mäestik ja lõunanõlval Kashmiri org, kesk- ja lõunaosas Dekkani kiltmaa, mida ääristavad Lääne- ja Ida-Ghatid ning Himaalaja ja kiltmaa vahel paiknev Induse-Gangese madalik, kus voolavad riigi kaks suurimat jõge Ganges ja Indus.
Suur Liibüa Araabia Sotsialistlik Rahvadzamahirija Afganistani Islamivabariik Kabul Tripoli Pakistani Islamivabariik Islamabada Tuneesia Vabariik Tunis India Vabariik New Delhi Alzeeria Demokraatlik Rahvavabariik Alziir Nepali Föderatiivne Demokraatlik Vabariik Katmandu Maroko Kuningriik Rabat Bhutani Kuningriik Thimphu Libeeria Vabariik Monrovia Bangladeshi Rahvavabariik Dhaka Valgevene Vabariik Minsk Myanmari Liit Naypyidan Ukraina Kiiev Tai Kuningriik Bangkok Moldova Vabariik Chisinau Kambodza Kuningriik Phnom Penh
Himaalaja iseloomustus Lühireferaat Nimi : Anu Fedortsuk Klass : 7.klass Kool : Tallinna Reaalkool Asukoht Himaalaja on mäestik Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani (mõningail andmeil ka Afganistani territooriumil, kõrgeim mäestik Maal. Himaalaja eraldab Ees-Indiat Tiibeti kiltmaast. Himaalaja kulgeb kaares Nanga Parbatist Namtse Barwa mäeni. Lääneosas on ta loode-kagusihiline, idaosas kirde-edelasihiline, keskosas ida-läänesihiline. Keskosas asub Dzomolungma ehk Mount Everest, mis on kõrgeim mägi Maal (mäe tipp on 8848 m kõrgusel merepinnast).Mäestikku läbib palju kuristikke. Iseloomustus
.............................................................................................................5 KASUTATUD MATERJAL.................................................................................................................6 INDIA VABARIIK India Vabariik on riik Lõuna- Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir, Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. NIMI Nimi India tuleneb Induse jõe nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast hindu. Selle allikas on sanskriti Sindhu, Induse jõe ajalooline nimi. Muistsed kreeklased nimetasid indialasi Indoi () ehk "Induse inimesed". India konstitutsioonis ja mitmes India keeles samaväärse ametliku nimena ka nime Bharat (hääldus Mall:IPA-hns).Nimi Bharat tuleneb hindu pühakirjades mainitud
INDIA Kätlin Kirspuu ja Kristin Kaimer INDIA · India on Vabariik Lõuna-Aasias. · Rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. · Indias elab üle miljardi inimese,kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. · Indial on maismaapiir Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga. · Nimi hindu. India tuleneb Induse jõue nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast AJALUGU · Vanimad jäljed inimasustusest nüüdse India aladel on kiviaegsed varjupaigad Bhimbetkas Madhya Pradeshi osariigis. · Paikne asustus ilmus Lääne-Indiasse 8500 aastat tagasi. · Induse ehk Harappa kultuuris kujunesid välja niisutuspõllundus, kindlustatud linnad ja kaubandus.
Venemaad tabas peagi segadusteaeg. Katariina II ajal asuti taas Venemaad moderniseerima, püüdes luua valgustusprintsiipidel põhinevat põhiseadust. Absolutism tänapäeval Tänapäeval on absolutism suhteliselt harv nähtus ning suuremates riikides seda ei esine. Euroopas on ainult üks täielikult absolutistlik riik Vatikan. Monacot ja Liechtensteini võib pidada ka osaliselt absolutistlikeks, kuid need kuuluvad kääbusriikide hulka. Absoluutseteks monarhiateks loetakse ka veel Bhutani, kus võimukorraldus kaotati küll 2006. aastal, kuid seal langetab siiski tähtsamad otsused kuningas, ning Brunei ja Svaasimaa.
Venemaad tabas peagi segadusteaeg. Katariina II ajal asuti taas Venemaad moderniseerima, püüdes luua valgustusprintsiipidel põhinevat põhiseadust. Absolutism tänapäeval Tänapäeval on absolutism suhteliselt harv nähtus ning suuremates riikides seda ei esine. Euroopas on ainult üks täielikult absolutistlik riik Vatikan. Monacot ja Liechtensteini võib pidada ka osaliselt absolutistlikeks, kuid need kuuluvad kääbusriikide hulka. Absoluutseteks monarhiateks loetakse ka veel Bhutani, kus võimukorraldus kaotati küll 2006. aastal, kuid seal langetab siiski tähtsamad otsused kuningas, ning Brunei ja Svaasimaa.
Koostaja: Ako Juhtma Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus 3 Taimestik,loomastik,rahvastik,keel 4 Kastikord 5 Andmed 6 Kasutatud kirjanuds 7 Sissejuhatus India Vabariik on Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks , 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel. India naaberriikideks on põhjas Hiina, Nepaal ja Bhutan, Idas Myanmar ja Bangladesh, läänes Pakistan. Hindustani poolsaare lõunatipu lähedal asub Sri Lanka. Suure ulatuse tõttu leidub Indias erineva kliimaga alasid
Bangladeshi Vabariik Riigikord: vabariik Pealinn: Dhaka Pindala: 147 570 km2 Rahvaarv: 127 117 Rahvastiku tihedus: 864 inimest/km2 Riigikeel: bengali keel Rahvuspüha: 26. märts (iseseisvuspäev) Linnaelanikke: 20% Keskmine eluiga: 58 aastat Kirjaoskamatus: 61,9% Rahvastiku kogutoodang: 250 $ elaniku kohta *Bhutan* Bhutani Kuningriik Riigikord: kuningriik Pealinn: Thimbu Pindala: 46 500 km2 Rahvaarv: 1 951 000 Rahvastiku tihedus: 42 inimest/km2 Riigikeel: dzongkha keel Rahvuspüha: 17. detsember (kuningas Ugyen Wanchuki troonile astumise päev, 1907) Linnaelanikke: 6,4% Keskmine eluiga: 53 aastat Kirjaoskamatus: 57,8% Rahvastiku kogutoodang: 470 $ elaniku kohta *India* India vabariik
Tallinn 2009 India Vabariik Bhrat Ganarjya Riigi lühend (kolmetäheline ISO) on IND. Joonis 1. India Vabariigi poliitiline kaart India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Osariigid ja territooriumid India jaguneb 28 osariigiks (states), 6 liiduterritooriumiks (union territories; tähistatud märgiga *) ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks: · Andamanid ja Nicobarid * · Andhra Pradesh · Arunachal Pradesh · Assam · Bihar · Chandigarh * · Chhattisgarh · Dadra ja Nagar Haveli * · Daman ja Diu * · Delhi
Riigihümniks: on Jana-Gana-Mana Maakoodiks: 91 Linnaelanikke: 26,8 % Keskmine eluiga: 62 aastat Imikute suremus: 108 % Kirjaoskamatus: 47,9 % 4 Tööpuudus: 10,4 % Rahvuslik kogutoodang: 440 $ inimese kohta India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. India piirneb Araabia mere, india ookeani ning Bengali lahega. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeim tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb vaid lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk- ja lõunaosa
Jõhvi Gümnaasium Hiina Referaat Andrei Fomin 10. b klass Õpetaja Ene Sokman Jõhvi 2008 Üldandmed Hiina asub euraasia mandril, aasia maailmajaos. Hiina Rahvavabariik laiub Kagu-Aasias ning jagab oma riigipiiri paljude riikidega. Põhjas piirneb Hiina Venemaa ja Mongoliga; idas Koreaga, Kollase Mere ja Ida-Hiina Merega; lõunas Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani ja Nepaliga; läänes India, Pakistani, Afganistaani, Tadzikistan, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga. Riigi kuju meenutab V tähte mille alumine ots on suunaga lõunas aga ülemised otsad suunaga loode ja kirdesse. Hiina asub vahemikus 70-130E ja 20-60N. Hinnas elab 1 314 480 000 inimest ja tema pindala on 9 596 960km² see teeb rahvastiku tiheduseks 137 in/km². Hiina pealinn on Peking tema geograafilised koordinaadid on 39° 54 20 N, 116° 23 29E. Pekingi ja Tallinna vahemaa on umbes 7000km
.............................................................. 6 Kokkuvõte........................................................................................................................... 7 2 Sissejuhatus India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. See riik on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid.
riigiusk. Tiibeti võim laienes üle Kesk-Aasia, see ulatus isegi Hiinasse ning 763.aastal 3 jõudsid tiibetlased pealinna Chang'ani, mis okupeetiti vaid 15 päevaks, kuni Hiina ja Uiguuri impeeriumide väed sundisid tiibetlasi taganema. (Marks 1978. 30.12.16) Tiibeti impeeriumi saavutas oma kõrgpunkti 780-790 pKr, mil selle territoorium hõlmas tänapäeva Afganistani, Bangladeshi, Bhutani, Birmat, Hiinat, Indiat, Nepaali, Pakistani, Kashastani, Kõrgoztani ja Tadzikistani. Aastal 821(822?) sõlmisid Tiibet ja Hiina rahulepingu. (Richardson 1985. 30.12.16) Tiibeti impeerium jätkus kuni 9.sajandi keskpaigani, mil kodusõda troonipäriluse tõttu viis impeeriumi languseni. Järgnevat ajastut tuntakse kui killustatuse ajastu, mis kestis 9- 11.sajand. Ganden Phodrangi reziim Aastatel 1642-1959 kuulus Tiibet kahe riigi võimu alla: 1642-1720 Mongoolia ja
ning ta annab raha kergemal käel välja. Pehmed oranzid toonid on hämmastavalt soojad, tumedamaid oranze võiks kasutada mõõdukalt. Savikarva pruunikad oranzid toonid teevad toa näiliselt soojemaks ja loovad lähedasema, sõbralikuma tunde. Tumedas ruumis saab hubase õhkkonna luua pehme valgustuse ja soojade värvitoonidega, näiteks erinevates varjundites punase ja oranziga. 6. HUVITAVAID FAKTE VÄRVI KOHTA · Oranz esineb 5 % riigilippudest. Näiteks Armeenia, Bhutani, Elevandiluuranniku, Iirimaa, Küprose ja Sambia lipul. · Vanasti kasutati Venemaal viina oranziks värvimiseks pomerantsi koort. · Halloweeni traditsiooniline värv on oranz. · Oranz ja pruun värv tähistavad Ameerika Tänupüha. · Vangid on tihti riietatud oranzi, et neid oleks põgenemisel lihtsam tabada. · Oranz on Hollandi rahvusvärv. · Kuldvärava sild San Franciscos on oranzi värvi. · Oranzi värvi kasutatakse enesetappude ennetamiseks.
kohtumajasid. India rahvussümbolid: lind - India paabulind sport - maahoki loom Bengali tiger hümn Jana Gana Mana lill lootuse lill rahvuslaul Vande Mataram puu Banyani puu kalender - saka puuvili mango emblem sarnath lõvi linn lipp trikoloriit India riigilipp India riigiembleem Haldusjaotus Indial on maismapiir Bangladeshi,Myanmari,Hiina,Bhutani,Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks ja 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. Osariigid: Liiduterritooriumid: 1.Andhra Pradesh 15.Maharashtra a.Andaman ja Nicobar 2.Arunachal Pradesh 16.Manipur b.Chandigarh 3.Assam 17
India Vabariik on riik Vanimad jäljed inimasustusest Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest nüüdse India aladel on Hiina järel teine riik maailmas. kiviaegsed varjupaigad Seal elab üle miljardi inimese, Bhimbetkas Madhya Pradeshi kes kõnelevad rohkem kui 100 osariigis, kust on leitud ka keelt. maalinguid Indial on maismaapiir Pealinn on New Delhi Bangladeshi, Birma, Hiina, Riigikeeled on hindi -ja inglise Bhutani, Nepali ja Pakistaniga keel ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Indoneesia Indoneesia on riik Kagu- Aasias. Hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Maismaapiir on tal Malaisia, Ida-Timori ja Paapua Uus-Guineaga. Pealinn on Jakarta Riigikeel on Indoneesia keel Iraak Iraagis on hetkel Iraak on riik Lähis-Idas, sõjaolu kord Ees-Aasias. Ta piirneb
Ida Virumaaa Kutsehariduskeskus HIINA RAHVAVABARIIK Referaat Merit Erras Jõhvi 2010 Asukoht Hiina Rahvavabariik laiub Kagu-Aasias ning jagab oma riigipiiri paljude riikidega. Põhjas piirneb Hiina Venemaa ja Mongoliga; idas Koreaga, Kollase Mere ja Ida-Hiina Merega; lõunas Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani ja Nepaliga; läänes India, Pakistani, Afganistaani, Tadzikistan, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga. Pealinn Peking (Beijing) rahvaarvuga umbes 12,7 miljonit on olnud pealinn viie dünastia valitsuse ajal, mis on kestnud enam kui seitsesada aastat. Suurim linn Sanghai rahvaarvuga üle 12 miljoni on olnud kogu riigi kõige arenenum piirkond nii tööstuse, kaubanduse kui äri alal. Pindala Hiina (9 572 900 km2) on suuruselt teine riik maailmas, pisut suurem kui kolmandal kohal
India Geograafiline asend ja üldandmed India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Riigi pindala on 3,287,263 km². Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. India asub euraasia mandril, Aasias, ekvaatorist põhjas. 8°4' kuni 37°6' põhja laiuskraadidel ja 68°7' kuni 97°25' ida laiuskraadidel. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Lääne Ghatide vastas laiab Araabia meri, ida Ghatide vastas Bengali laht, üldiselt on riik poolenisti piiratud merega. Võib ka väita, et riigi kuju on kergelt kolmnurkne. Pealinna(New Delhi) koordinaadid on 28°61 põhja-, 77°23 idakraadidel, põhimõtteliselt riigi vasakus ülemises nurgas. New Delhi kaugus linnulennult minu koduasulani oleks umbes 5000km
Bangladeshi kuulumine suurregiooni : Lõuna- Aasia Lõuna- Aasia hõlmab India, Bangladeshi, Pakistani, Sri Lanka, Nepali, Bhutani ja Maldiivid. See regioon asub aasta läbi soojas ning vihmase ja kuiva aastaajaga lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Selline kliima tagab vähemalt ühe korraliku saagi aastas, aga tavaliselt arvestatakse vähemalt kahe ja mõnes kohas, näiteks Bangladeshis, ka kolme saagiga aastas. Selle kliimavöötme
kuni Kesk-Itaaliani, kus saarmas on väljasurnud või jäänud väikesteks ja isoleeritud populatsioonideks. Saarmas on levinud üle Venemaa, välja arvatud tundra ja põhjaregioonides, mis kaetud igijää ja lumega. Euraasia saarma levila lõunapiiri Lähis- ja Kesk- Idas moodustavad Iisrael, Jordaania, Iraak ja Iraan. Aafrika riikidest paikneb saarmas Marokos, Alzeerias ja Tuneesias. Lõuna-Aasias leidub saarmast peaaegu igas riigis, eriti Pakistani, Afganistani, India, Nepali, Bhutani ja Myanmari Himaalaja jõesüsteemides, idapool Kagu-Aasiast kuni Jaapanini, kus saarmas on väljasurnud (Ruiz- Olmo, Loy, Cianfrani, Yoxon, Yoxon, de Silva, Roos, Bisther, Hajkova, Zemanova, 2008) Eestis levinud kogu mandril, ka Hiiumaal ja Saaremaal. Hiiu- ja Saaremaal esines 1920.- 30. aastatel, kuid 50-ndatel puudus. Praegust arvukust hinnatakse Eestis 2000 loomani (Vulla, 2008). Pidevalt esineb ta suurematel nn. ,,saarmajõgedel": Pedja jõel, Põltsamaa e
49%. Kasvatatakse nisu, maisi, päevalille, kartulit, suhkrupeeti, rapsi, tubakat ning köögi- ja puuvilja (ka viinamarju). Loomakasvatuses on olulised sea-, veise- ja lambakasvatus ning linnu-, eriti veelinnukasvatus. SKT-st põllumajandus 3,7%, tööstus 31,2% ning teenindus 65,1% (2005). Hiina Hiina Rahvavabariik asub Ida- ja Sise-Aasias. Tal on maapiir Venemaaga, Mongooliaga, Põhja-Koreaga, Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani, Nepali, Pakistani, Afganistani, Tadzikistani, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga. Koos Aomeni ja Hongkongiga on pindala 9 574 000 km2 ning rahvaarv 1 325 082 400 (2007). Pealinn 7,7miljoni elanikuga Peking. Hiina on jagatud 22 provintsiks, 5 autonoomseks piirkonnaks, 4 keskalluvusega linnaks ja 2 erihalduspiirkonnaks. Riigikeeleks on mandariini keel ja rahaühikuteks on jüaan, Aomenis Macau pataca ning Hongkongis hongkongi dollar.
Geograafiliselt on tegemist Euroopa ning Aasia piiriga. · Kaukasus Kaukasus on mäestik Aasias. Osade geograafide arvates on Suur- Kaukasuse peaahelik piiriks Euroopa ja Aasia maailmajao vahel. Mäestiku põhjaosa, Suur-Kaukasus, kulgeb loode-kagu sihis Aasovi ja Kaspia mere vahel. · Himaalaja Himaalaja on mäestik Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani territooriumil, kõrgeim mäestik Maal. Himaalaja eraldab Ees-Indiat Tiibeti kiltmaast. Himaalaja kulgeb kaares Nanga Parbatist Namtse Barwa mäeni. · Kordiljeerid Kordiljeerid on mäestik Ameerikas. Kulgeb piki Vaikse ookeani läänekallast. Kordiljeeride Lõuna-Ameerikas asuvat osa nimetatakse Andideks, see on Kordiljeeride kõrgeim osa, kõrgusega kuni 6960 m
Uuesti kasutamiseks lisage mõned värsked oksakesed. Serveerimiseks lisage sidrunit või linnaseid. Ei vaja suhkrut või piima, saab nautida nii soojalt kui külmalt. 3.3 INDIA ROHELINE TEE Darjeelingi roheline tee Ülihea tee Darjeelingi provintsist Põhja-Indiast kahvaturohelise lahusega ja elava värske aroomiga, täis antioksüdante. Darjeeling on väike kuurortlinn Bengalist loodes, 400 miili Kalkutast põhjas, India territooriumi väikesel ribal, mis eraldab Nepaali ja Bhutani. 6500 jala kõrguses asukohas on mõõdukas, isegi vihmane kliima ja hingematvad vaated, mis lubavad pilgul libiseda lennukid allpool liuglemas, ülalpool asetsevatele mäetippude ahelikule, mis tipneb Kanchenjungaga, peaaegu sama kõrge tipuga kui Everest. Rohelise tee populaarsus kasvab Läänes kiiresti selle tervislikkuse, madala kofeiinisisalduse, antioksüdantide, vitamiin C ja floriidi tõttu. Tee on kääritamata ja nii lähedane looduslikule
15%)ȱ Esiroojaȱ(mekooniumi)ȱhilinenudȱvälȬ VäljakujunemataȱsöömisharjumuȬ jutamineȱ sedȱ Viited AmericanȱAcademyȱofȱPediatricsȱ(2004).ȱManagementȱofȱhyperbilirubinemiaȱinȱtheȱnewbornȱinfantȱ35ȱ orȱmoreȱweeksȱofȱgestation.ȱPediatrics,ȱ114(1),ȱ297–316.ȱ Beachy,ȱJ.M.ȱ(2007).ȱInvestigatingȱjaundiceȱinȱtheȱnewborn.ȱNeonatalȱNetwork,ȱ26(5)ȱ327–333.ȱ Bhutani,ȱV.K.,ȱJohnson,ȱL.H.,ȱSchwoebel,ȱA.,ȱ&ȱGennaro,ȱS.ȱ(2006).ȱAȱsystemsȱapproachȱforȱneonatalȱ hyperbilirubinemiaȱ inȱ termȱ andȱ nearȬtermȱ newborns.ȱ Journalȱ ofȱ Obstetric,ȱ Gynecologicȱ andȱ Neonatalȱ Nursing,ȱ35(4),ȱ444–455.ȱ Blackburn,ȱS.ȱ(1995)ȱHyperbilirubinemiaȱandȱneonatalȱjaundice.ȱNeonatalȱNetwork,ȱ14(7),ȱ15–25.ȱ Boyd,ȱS.ȱ(2004).ȱTreatmentȱofȱphysiologicalȱneonatalȱjaundice.ȱNursingȱTimes,ȱ100(13),ȱ40–43.ȱ Cohen,ȱS.M
annaabi.ee 
