täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele. Betoon tungib tihendamisel plokkide vahelistesse tühimikesse ja täitmine on efektiivsem. Nii tekivad kõrvutiasetsevate betoonisammaste vahel sidemed. Sellega saavutatakse betoneerimise käigus parim sisemine struktuur. Vertikaalarmatuuri võib paigaldada enne või peale betoonmüüritise ladumist. Vertikaalsed ja horisontaalsed armatuurivardad peavad olema korrektselt paigaldatud ja kinnitatud. Armatuuri kaugus ploki seinast peab olema vähemalt 0,5-1,2 cm sõltuvalt kasutatava betooni täitematerjalidest. Armatuurivardad paigaldatakse ka sillus- või sarrusplokkidesse, mis täidetakse betooniga
mõõtude märkimiseks, ehitusnuga. konstruktsioonide puhul 70%. Raketise eemaldamise käigus paigaldatakse horisontaalsete pindade alla järeltoed, mida hoitakse Betoneerimine: Armeerimiseks vajaminevad tööriistad ja seadmed: suur ja väike all kuni konstruktsiooni vähemalt 90% tugevuse saavutamiseni. betoneerimise ajal peab kasutama ette nähtud isikukaitsevahendeid ketassaag, tangid, sidumiskonks, painutuspink, marker, mõõdulint. Armeerimine: Kasutatav armatuur peab vastama Eestis kehtivatele (prillid, kindad, saapad, kiiver, sobilik pikkade käiste ja säärtega Betoneerimiseks vajaminevad tööriistad ja seadmed: betooniauto rahvuslike või rahvuslikuks kinnitatud standardite nõuetele
Üliõpilane: RENE BEREZIN Matr. nr 072208 Juhendaja: prof. Irene Lill Töö esitatud: 25.november 2009 Töö arvestatud: Sisukord. Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Talvise betoneerimise iseärasused..................................................................................... 4 2. Talvisel betoneerimisel ettevalmistustööd........................................................................... 5 3. Ehitustehnoloogilised meetodid talviseks betoneerimiseks................................................. 6 3.1 Betoonisegu soojendamine............................................................................................ 6 3.2 Betooni soojendamine.......
terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele. Betoon tungib tihendamisel plokkide vahelistesse tühimikesse ja täitmine on efektiivsem. Nii tekivad kõrvutiasetsevate betoonisammaste vahel sidemed. Sellega saavutatakse betoneerimise käigus parim sisemine struktuur. Armeerimine Vertikaalarmatuuri võib paigaldada enne või peale betoonmüüritise ladumist. Vertikaalsed ja horisontaalsed armatuurivardad peavad olema korrektselt paigaldatud ja kinnitatud. Armatuuri kaugus ploki seinast peab olema vähemalt 0,5-1,2 cm sõltuvalt kasutatava betooni täitematerjalidest. Armatuurivardad paigaldatakse ka sillus- või sarrusplokkidesse, mis täidetakse betooniga
terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele. Betoon tungib tihendamisel plokkide vahelistesse tühimikesse ja täitmine on efektiivsem. Nii tekivad kõrvutiasetsevate betoonisammaste vahel sidemed. Sellega saavutatakse betoneerimise käigus parim sisemine struktuur. Armeerimine Vertikaalarmatuuri võib paigaldada enne või peale betoonmüüritise ladumist. Vertikaalsed ja horisontaalsed armatuurivardad peavad olema korrektselt paigaldatud ja kinnitatud. Armatuuri kaugus ploki seinast peab olema vähemalt 0,5-1,2 cm sõltuvalt kasutatava betooni täitematerjalidest. Armatuurivardad paigaldatakse ka sillus- või sarrusplokkidesse, mis täidetakse betooniga
aluspinna järgnevale pinnakattele. Bituumenkatet kasutades võib tekkida olukord, kus läbi müüritise tungiv niiskus võib hüdroisolatsiooni müüritise küljest lahti suruda. üdroisolatsiooni kriitilised kohad. Läbiviigud, nurgad, kandid, vuugid ja liited tuleb hoolikalt kavandada. Läbiviigud tuleks planeerida võimaluse korral survelisest veest kõrgemale. Manteltoru tuleks müüritisse paigutada müüritise ladumise või betoneerimise käigus. Kui tihendamiseks kasutatakse ehitusvahtu ja rullvõrutihendit, peaks manteltoru läbimõõt olema ca 4 cm suurem läbiva toru läbimõõdust ja pikkus ca 3 cm väiksem kui seina paksus, et seina välisküljele saaks teha manteltoru otsani faasi. Täiendavalt sisseehitatud läbiviigud tuleb alati vormistada flantsiga manteltoruga. Survelise vee korral kasutatakse spetsiaalseid presstihenditega läbiviigusüsteeme. evilassu
Valu aluspinna võimalikud erisused (nt killustiku põhjal imbub arvestatav kogus betooni killustiku vahele, penoplast vajub surve all) Raketis tugevus ja toestatus (kui raketis on nõrk või piisavalt toestamata, siis ,,kummis" raketis võib tekitada olukorra, kus soovitud kõrgust/tasapinda ei saavutata ja tekib vajadus betooni lisaks tellida) Seega on otstarbekas tellida betooni varuga, sõltuvalt betoneerimise spetsiifikast. Betoonisegu võib sisaldada ka lisandeid (vastavalt töö spetsiifikale) Plastifikaatorid vähendavad betoonisegu veevajadust Õhku sisseviivad lisandid - annavad betoonile suurema külmakindluse Veepidavust tõstvad lisandid parandavad betooni veepidavust ja püsivust agressiivse keskkonna suhtes Tardumist kiirendavad ja aeglustavad lisandid võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi
Valu aluspinna võimalikud erisused (nt killustiku põhjal imbub arvestatav kogus betooni killustiku vahele, penoplast vajub surve all) Raketis tugevus ja toestatus (kui raketis on nõrk või piisavalt toestamata, siis ,,kummis" raketis võib tekitada olukorra, kus soovitud kõrgust/tasapinda ei saavutata ja tekib vajadus betooni lisaks tellida) Seega on otstarbekas tellida betooni varuga, sõltuvalt betoneerimise spetsiifikast. Betoonisegu võib sisaldada ka lisandeid (vastavalt töö spetsiifikale) Plastifikaatorid vähendavad betoonisegu veevajadust Õhku sisseviivad lisandid - annavad betoonile suurema külmakindluse Veepidavust tõstvad lisandid parandavad betooni veepidavust ja püsivust agressiivse keskkonna suhtes Tardumist kiirendavad ja aeglustavad lisandid võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi
Betoonitööd 5 2.1.2 LIUG- EHK RONIRAKETIS RAKETISE TÕSTMISE KIIRUS JA RAKETISE KÕRGUS REGULEERITAV RONIRAKETIS Reguleeritavat roniraketist kasutatakse muutuva ristlõikega kõrgete konstruktsioonide ehitamisel (nt koonilised korstnad, teletornid jmt). a Betoneerimise põhimõte on samasugune kui liugraketise puhul. Betoon paigaldatakse kahe kootsentrilise raketiserõnga vahele. Rõngad b koostatakse vaheldumisi täisnurksetest (a) ja trapetsikujulistest (b) a elementidest. Vastavalt ristlõike vähenemisele võetakse järjest b aa täisnurkseid elemente vahelt ära, et muuta vajalikult ristlõike a ümbermõõtu
mineraalne isolatsioonivõõp; 1- või 2-komponentne bituumen-pakskiht; veetihedad bituumenpaanid; veetihedad tehismaterjalist paanid; tihenduskrohv tsemendi baasil. Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad. Läbiviigud, nurgad, kandid, vuugid ja liited tuleb hoolikalt kavandada. Läbiviigud tuleks planeerida võimaluse korral survelisest veest kõrgemale. Manteltoru tuleks müüritisse paigutada müüritise ladumise või betoneerimise käigus. Kui tihendamiseks kasutatakse ehitusvahtu ja rullvõrutihendit, peaks manteltoru läbimõõt olema ca 4 cm suurem läbiva toru läbimõõdust ja pikkus ca 3 cm väiksem kui seina paksus, et seina välisküljele saaks teha manteltoru otsani faasi. Täiendavalt sisseehitatud läbiviigud tuleb alati vormistada flantsiga manteltoruga. Survelise vee korral kasutatakse spetsiaalseid presstihenditega läbiviigusüsteeme. Allikad Google.com
betoonsein.Abiprotsess - on ehitustöö, mis ei loo valmistoodangut, kuid on oluline põhiprotsessi juures, näiteks raketise ehitus betoonseina ehitusel. Lihtprotsess - on ehitustöö, mida teevad ühe eriala spetsialistid, näiteks maalrid, protsessid ei vaja teiste erialade tööliste abi.Kompleksprotsess - need on üheaegselt tehtavate üksteisega seotud tööde kompleks, mis lõpuks annab valmis toodangu. Näiteks raketisetööd ja sarrusetööd toimuvad üheaegselt, ja tulemuseks on betoneerimise valmis tarind. Mehhaniseeritud protsess - mehhaniseeritud protsesside puhul kasutatakse masinaid. Transpordiprotsess - on reeglina abiprotsess, kus materjal, konstruktsioon vms, teisaldatakse vahelattu või lõplikku asukohta. Töövõte - loogiliselt üksteisele järgnev tööliigutuste kompleks, näiteks seina sarruse sidumine püsti seistes.Tööoperatsioon - see on ühtne töövõtete kompleks. Näiteks seina sarruse valmis sidumine, kasutades
Vajadusel kasutada tardumise aeglustajat. Järelhooldust tuleb alustada vahetult pärast betoneerimist, et minimaliseerida pragunemisriski. Põrandabetooni soovituslik hooldusperiood on 14 ööpeva.. 2.3.Talvine betoneerimine. Mida madalam on temperatuur seda aeglasemalt betoon kivineb.Betooni temperatuuril <0°C kivinemisprotsess peatub. Kui ööpäeva keskmine temperatuur langeb alla +5°C tuleb kasutusele võtta talvised betoneerimise meetodid. . Betooni temperatuur ei tohiks langeda alla 0°C enne 5MPa survetugevuse saavutamist. Kivinevat betoonkonstruktsiooni tuleb kaitsta külma ja tuule eest ning võimalusel soojendada (üldjuhul min.3-5 ööpäeva). Jäätumiskindel betoon (kuni - 15°C) - Jäätumiskindel betoon on eelkõige elementide vuukimiseks mõeldud spetsiaalbetoon. Betoonis sisalduva lisaaine tõttu ei saa betooni struktuur kahjustatud isegi -15°C juures, kuid kivinemine on väga aeglane
Tallinna Ehituskool *Mõõdetakse välja posti ja raketise kõrgus ja vajaduse korral tehakse raketist madalamaks. Pärast seda paigaldatakse ülemine rang. Enne betoonivalu alustamist suletakse puhastusava. Kontrollitakse raketise vertikaalsust. Raketise sidumine: Kui betoonisegu valatakse raketisse, tekib voolavast massist vastu raketise seina valusurve. Valusurve püüab raketise seinu teineteisest eemale suruda. Valusurve suurus oleneb massi plastsusest, betoneerimise tõusu kiirusest ja betoonisegu vibratsioonist. Postvundament moodustab kandvate seinte telgede all olevate postide kogumiku. KOKKUVÕTE Raketis on igasugune ajutine ehitis, mida kasutatakse uue või rekonstrueeritava püsiehitise toestamiseks. Raketisi on igasuguseid: postitaldmiku raketis, postiraketis, laeraketis, seinaraketis, taldmiku raketis ja talaraketis. Rakestamise etapid ajalises järjekorras on: Eeltööd, Rakestamine ja Järeltöö.
Olulised punktid ehitusplatsil jälgimiseks. · Kontrollige tööjoonistelt, et erikujulised ja avadega VLK-d saaksid paika õiget pidi. · Kontrollige, et kõik VLK-d oleks loodis ja ei kõiguks ega kannaks mõne terava nurga või kühmu peal. · Kontrollige, et kõik toed ja raketised oleks korrektselt paigas ning toetuspind puhas. · Triarmatuuri terviklikkus on otsustava tähtsusega koorikkonstruktsiooni kandevõime tagamisel betoneerimise ajal. Seetõttu peab triarmatuuri vigastatud kohale toe alla panema. · Paigaldades jälgige, et VLK vahele ei jääks suuri pragusid. Sealt võib paigaldatav betoon välja valguda. Kui need siiski esinevad, on võimalik pragusid tihendada montaazivahuga. · Soovitav on tõsta VLK elemendid autolt otse ehitusele paika, milleks peab olema kokku lepitud paigalduse järjekord. Kui see pole võimalik, tuleb need ladustada tasasele maapinnale. VLK vahele
Tehnilisi probleeme võivad tekitada juurdeehitised, trepid jm. Vanade hüdroisolatsioonikatete puhul tuleb kontrollida nende naket aluspinnaga. Tõrvasisaldusega katted on vaja täielikult eemaldada. [3] 2.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad Läbiviigud, nurgad, kandid, vuugid ja liited tuleb hoolikalt kavandada. Läbiviigud tuleks planeerida võimaluse korral survelisest veest kõrgemale. Manteltoru tuleks müüritisse paigutada müüritise ladumise või betoneerimise käigus. Kui tihendamiseks kasutatakse ehitusvahtu ja rullvõrutihendit, peaks manteltoru läbimõõt olema ca 4 cm suurem läbiva toru läbimõõdust ja pikkus ca 3 cm väiksem kui seina paksus, et seina välisküljele saaks teha manteltoru otsani faasi. Täiendavalt sisseehitatud läbiviigud tuleb alati vormistada flantsiga manteltoruga. Survelise vee korral kasutatakse spetsiaalseid presstihenditega läbiviigusüsteeme. [3] 9 3. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE
Kattematerjaliks on bituumenrullmaterjal SBS 2 x 1,2 mm. Mineraalvillale paigaldatakse ühekihilise lahenduse puhul rullmaterjal mehaaniliselt läbi ülekattekohtade kinnitades ühtlasi ka mineraalvillaplaadid. Ülekattekohad keevitatakse gaasipõletiga. [4] 2.6. Müüritööde kirjeldus Teise ja kolmanda korruse koridori seinad laotakse siledast columbia kivist paksusega 190 mm. Müür laotakse nn madal betoneerimise põhimõttel, mis tähendab, et laotakse maksimaalselt 8 plokirida (ehk mitte kõrgem kui 1,6 m). Seejärel õõnsused betoneeritakse ja laotakse uus müüritise osa samal põhimõttel. [5] 5 2.7. Eritööde kirjeldus Eritööd hakkavad pihta, kui esimese asjana tehakse ära veemõõdusõlm. Ühtlasi saab sealt kasutada vett ka ehituse ajal. 2.8
Konstruktsioonivuukide maksimaalne soovitav vahekaugus võiks olla kuni 8 m, arvestades kandepostide paiknemist. Põrandaplaadid peaksid olema ruudukujulised või võimalikult lähedal ruudule, pikkuse ja laiuse suhe ei tokiks ületada 1,5te. Paisumisvuukide ülesanne on kindlustada betoonplaadi pikisuunaline püsivus maksimaalse temperatuuri juures. Paisumisvuukide vahekaugused määratakse tabelite järgi sõltuvalt plaadi paksusest, temperatuurist betoneerimise ajal ja teraskiudude hulgast. Paisumisvuugid tavaliselt kütteta põrandates ei esine. Eraldi tähelepanu nõuavad töövuugid. Eraldi töövuugi tarve võib tekkida näiteks pikemaajaliste töökatkestuste korral. Töövuukides kasutatakse vertikaalsuunaliste nihete ärahoidmiseks sageli vuugiprofiile. Vuugiprofiilid on plaatide vahel võimelised nihkejõude üle kandma avanemisel kuni 20 mm. Profiilidest on levinumiad Omega ja Delta. Vuugiprofiile kasutatakse põhiliselt "vuugivabades"
-Monoliitraudbetoonist ehk kohtbetoonist sileda aluspinnaga või taladega ribiplaat Tänu suuresildeliste paneelide tootmisele ei ole elamus vaja sisemist kandeseina. Paneelid võib toetada välisseintele ja vaheseinte paigutus kogu hoone ulatuses on vaba. Vajadusel võib paneeli otsa viltu lõigata, st maja põhiplaan ei pea olema täisnurkne. 31. Raudbetoonpaneelide mõõtude erinevus konstruksioonimõõtudest, paneelide vahede betoneerimise otstarve. Toodetakse 15 cm paksusi õõnespaneele, millega saab elamus sillata kuni umbes 6 m laiuseid ruume. 22 cm paksuste paneelide sille on 8 m, 26,5 cm paksustel 10m. Toodetakse ka 40 cm paksusi paneele, mille maksimaalne sille on ligikaudu 16 m. Paneelide standartlaius on 120 m. Vahed betoneeritakse selleks, et tagada paneelide koostöö. 32. Puitvahelae talade mõõdud ja samm, talade sille. Laetala ristlõige on 4x18...10x25 cm sõltuvalt talade sammust ja sildest. Laetalade samm 60..
Hüdroisolatsioon peab vastu võtma ka hoone pisi liikumised temperatuurimuutuste ja vajumise tõttu, ilma et ta kaotaks oma funktsiooni. [5] 1.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad Läbiviigud, nurgad, kandid, vuugid ja liited tuleb hoolikalt kavandada. Läbiviigud tuleks planeerida võimaluse korral survelisest veest kõrgemale. Manteltoru tuleks müüritisse paigutada müüritise ladumise või betoneerimise käigus. Kui tihendamiseks kasutatakse ehitusvahtu ja rullvõrutihendit, peaks manteltoru läbimõõt olema ca 4 cm suurem läbiva toru läbimõõdust ja pikkus ca 3 cm väiksem kui seina paksus, et seina välisküljele saaks teha manteltoru otsani faasi. Täiendavalt sisseehitatud läbiviigud tuleb alati vormistada flantsiga manteltoruga. Survelise vee korral kasutatakse spetsiaalseid presstihenditega läbiviigusüsteeme. [5]
· Soojapidavus (kui lagi on erineva temperatuuridega ruumide vahel) · Ökonoomsus · Esteetilisus 30. Raudbetoonvahelagede paneelide tüübid, paneelide toetus kandeseintele Õõnespaneel toetada mõlemast otsast tellis- või plokkmüüritisele vähemalt 12 cm ulatuses kogu laiuses. Ribipaneel Ribide ja õõnteta lamepaneel peavad toetuma kogu kontuuri ulatuses vähemalt 6 cm pikkuselt. 31. Raudbetoonpaneelide nimimõõtude erinevus konstruktsioonimõõtudest, paneelide vahede betoneerimise otstarve Mõõdud Paksus 15 cm, sille 6 m Paksus 22 cm, sille 8 m Paksus 26,5 cm, sille 10 m Paksus 40 cm, sille 16 m Standartlaius on 120 cm Betoneerimine betoon tugevdab jätkukohtasid, takistab metallist ühenduselementide roostetamist ning muudab need tulekindlaks. 32. Puitvahelae talade mõõdud ja samm, talade sille Mõõdud: Ristlõige 10...12x20...25 cm Samm: 90...100 cm 5 33
) 2) konstruktsiooni element (nt taldmik ) 3) edasi liigendatakse iga konstruktsiooni elementide töölülideks vastavalt sellele, mis töid vajatakse Nt. 21 vundamendi taldmik. 2111 vundamendi taldmiku laudraketisetöö 2117 vundamendi. taldmiku raketise lammutamine 2121 vundamendi taldmiku betoneerimine 2123 betoneerimise järelhooldustööd Tööde sisese edasise jaotuse aluseks on tööde koosseisus olevad erinevad materjalid ja töömeetodid. Kõik tööd ei pruugigi kodeeritud olla. Võib veel lisaks tulla 2123-001 jne. (Esimene number näitab konstruktiivelementi, teine töö liiki ) 15. Millised on kaks peamist tunnust, mille alusel ehituskulusid klassifikatsioonisüsteemisdes jaotatakse? (??
Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 19 3.2. Armatuuri nake ja ankurdus Armatuuri ja betooni koostöö tagab nendevaheline nake. Nakke loob − betooni ankurdumine armatuuri pinna ebatasasuste taha (joonis 3.2) (peamine faktor); − betooni mahukahanemise põhjustatud hõõre; − tsementkivi liimiv toime (alla 10 %). Nake sõltub betooni tugevusest, armatuuri pinna profiilist ja nakketingimustest (armatuuri asen- dist betoneerimise ajal). Armatuuri pinge ja nakkepinge jaotust armatuuri väljatõmbamisel be- toonist näitab joonis 3.3. Nakketingimusi iseloomustab joonis 3.4. Joonis 3.2 Joonis 3.3 Betoneerimise suund a) ja b) “head” nakketingimused c) ja d) viirutamata tsoon – kõikidel varrastel “head” nakketingimused,
Hoone absoluutne kõrgus ±0,00 = 77,90 m on valitud lähtudes olemasolevast reljeefist ja projekteerimistingimustega ette antud hoone kõrgusest ( 12,8 m maapinnast). Sadeveed hoone katuselt juhitakse sadeveekanalisatsiooni torustiku kaudu linna sadeveekanalisatsiooni võrku. Kõvakatete veed juhitakse kallete abil murukatele ja sõiduteele, kus on sadeveekanalisatsiooni restkaevud. Allasõidutee lõppu on projekteeritud sadevee restkaev. Allasõidutee sisse paigaldatakse betoneerimise ajal sõiduauto laiuselt soojuskaabel, mille abil vähendatakse allalibisemise ohtu. 13 2.9 Ehitusplatsi ja muud piirded, platsi valgustus, valve, ohutushoid Ehitusplatsi territooriumi piiramiseks kasutatakse piirdeaeda h=2,5 m, väravatele pannakse tabalukud. Ehituse piirdeaia külge paigaldatakse märgid ,,Ohtlik tsoon!" ning väravatele silt ,,Võõrastel
-Monoliitraudbetoonist ehk kohtbetoonist sileda aluspinnaga või taladega ribiplaat Tänu suuresildeliste paneelide tootmisele ei ole elamus vaja sisemist kandeseina. Paneelid võib toetada välisseintele ja vaheseinte paigutus kogu hoone ulatuses on vaba. Vajadusel võib paneeli otsa viltu lõigata, st maja põhiplaan ei pea olema täisnurkne. 31. Raudbetoonpaneelide nimimõõtude erinevus konstruktsioonimõõtudest, paneelide vahede betoneerimise otstarve Betoneerimine betoon tugevdab jätkukohtasid, takistab metallist ühenduselementide roostetamist ning muudab need tulekindlaks. Toodetakse 15 cm paksusi õõnespaneele, millega saab elamus sillata kuni umbes 6 m laiuseid ruume. 22 cm paksuste paneelide sille on 8 m, 26,5 cm paksustel 10m. Toodetakse ka 40 cm paksusi paneele, mille maksimaalne sille on ligikaudu 16 m. Paneelide standartlaius on 120 m. Vahed betoneeritakse selleks, et tagada paneelide koostöö.
2.Suuna järgi: a) pikiarmatuur b) põikiarmatuur c) kaldarmatuur 3. Armatuuri töötamise järgi: a) tõmbearmatuur, b) survearmatuur, c) põikarmatuur, 16. Armatuuri nake ja ankurdus Armatuuri ja betooni koostöö tagab nendevaheline nake. Nakke loovad: a) betooni ankurdumine armatuuri pinna ebatasasuste taha b) betooni mahukahanemise põhjustatud hõõre c) tsementkivi liimiv toime ( alla 10 %). Nake sõltub betooni tugevusest, armatuuri pinna profiilist ja armatuuri asendist betoneerimise ajal. Nakketugevuseks loetakse suurimat nakkepinget, mille puhul armatuuri ja betooni vahel ei toimu veel olulist nihkumist. Baasankurduspikkus lb on varda sirge lõigu pikkus, mis on vajalik varda piirsisejõu A sfy ankurdamiseks konstantse nakketugevuse fb korral. Arvutuslik ankurduspikkus : Armatuuri vaba otsa ankurdamiseks betoonis tuleb armatuur sellest lõikest, kus teda veel täielikult vajatakse, edasi viia ankurduspikkuse l bd võrra. Ankurduspikkust võib vähendada, kui
moodustub aga veekiht, mis halvendab märkimisväärselt kontakti betooni ja armatuuri vahel, pärssides nende koostööd. Metallvormide kasutamisel tuleb need kindlasti isoleerida. Erilist tähelepanu pöörata konstruktsioonide ala-ja ülaosa soojustamisele, sest soojakaod on seal kõige suuremad, samuti servad ja nurgad. Vahelae betoneerimine talvel Kasutatavateks meetoditeks on infrapunakiirgusega metallraketise soojendamine, auruga soojendamine, õhuga soojendamine. Põhinõuded talvel betoneerimise kohta jäävad kehtima ja neid on ka eespool kirjeldatud. 6.7 Millised on põhinõuded betoonpõrandate ehitamisel? Põranda ehitus algab projekteerimisest. Põrandad arvutatakse plaatelastsuse alusel, sealjuures võetakse arvesse koondatud koormusi, jaotatud koormusi, betooni mahukahanemist kui ka temperatuuri muutusi. Põrandatele esitatakse nõudeklassid näiteks tasasusele ja kulumiskindlusele. Et saada nõuetele vastavat põrandat, tuleb kõigepealt ehitada tugev ja jäik alus
Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 19 3.2. Armatuuri nake ja ankurdus Armatuuri ja betooni koostöö tagab nendevaheline nake. Nakke loob betooni ankurdumine armatuuri pinna ebatasasuste taha (joonis 3.2) (peamine faktor); betooni mahukahanemise põhjustatud hõõre; tsementkivi liimiv toime (alla 10 %). Nake sõltub betooni tugevusest, armatuuri pinna profiilist ja nakketingimustest (armatuuri asen- dist betoneerimise ajal). Armatuuri pinge ja nakkepinge jaotust armatuuri väljatõmbamisel be- toonist näitab joonis 3.3. Nakketingimusi iseloomustab joonis 3.4. Joonis 3.2 Joonis 3.3 Betoneerimise suund a) ja b) "head" nakketingimused c) ja d) viirutamata tsoon kõikidel varrastel "head" nakketingimused,
konstruktsioonilisteks elementideks pearühmades, seejärel konstruktsiooni elemendiks. Edasi liigendatakse iga konstruktsiooni elementide töölülideks vastavalt sellele, mis töid vajatakse. Üksiktöö kulupositsioonina kujutab endast konstruktsioon elemendi ühendust nt monoliitselt valatava töö vundamendi taldmiku kohta . 21 vundamenti taldmik. - 2111 v. taldmiku laudraketisetöö - 2117 v. taldmiku raketise lammutamine - 2121 v. taldmiku betoneerimine - 2123 betoneerimise järelhooldustööd Lk 19 esimene pool Üldpõhimõte: eraldi raketise-, sarruse-, betoneerimistööd. Tööde sisese edasise jaotuse aluseks on tööde koosseisus olevad erinevad materjalid ja töömeetoditel. Kõik ei pruugi kodeeritud olla. 2123-001 numbrid võib juurde tulla. Tööd on mahuarvutusjuhendi eraldi välja toodud tabelis nt raketisetööd eritletakse konstruktsiooni elemendi raketise tüübi ja vahepinna kvaliteedi järgi, erinõuete puhul viidatakse projektile.
annaabi.ee 
