katalüütilist krakkimist. KÜTUSTE KASUTAMINE NAFTAGAAS Naftagaas on nafta töötlemise kõrvalsaadus, mida kasutatakse kütusena naftatöötlemistehases. VEDELGAAS Vedelgaas koonseb propaanist ja butaanidest. Vedelgaasi kasutatakse tööstuses, ehituses ja põllumajanduses. Vähesel määral ka mootorikütusena. MOOTORIBENSIIN Mootoribensiin on keeruline segu keemispiiridega 40200 kraadi. Tänapäeva bensiinid sisaldavad mitmesuguseid lisandeid, mis ei ole süsivesikud. Bensiinid jagunevad nelja suuremasse rühma: auto e mootoribensiinid: kasutamiseks mootorsõidukite sädesüütega sisepõlemismootorites, jagunevad suvisteks ja talvisteks mootoribensiinideks; avio e lennukibensiinid: kasutamiseks lennunduses, erinevad mootoribensiinidest kõrgema detonatsioonikindluse ja fraktsioonkoostiste poolest, on kergemad, kõrgema puhastusastmega ja külmakindlamad; väikemootorite bensiinid:
-- 1. Nafta ja maagaas on moodustanud bakterite ja vetikate biomassist. 2. Venemaa, Rumeenia ja USA. 3. OPEC - Naftat eksportivate riikide organisatsioon. 4. Nafta on põhjustanud hulgaliselt riikide vaheliseid kriisikoldeid ja isegi sõdasid: Lahesõda, Tsetseenia sõda, konflikstid Läti ja Leedu vahel. 5. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustanud saategaasi (C2-C4 süsivesinikud). 6. gaasid- kodugaasid petroleeter- bensiinid- autokütus petrooleum- lennukikütus, lambid diislikütus- katlamajad gaasid- kütted solaarõli- määrded 7. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperaaturi või katolüsaatorite toimel väiksemadeks. Krakkimise teel saavutatakse bensiini summaarse saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on väärtuslikum, kui tavaline naftabensiin. 8. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaanarv, näitab kui hea bensiin on
Lisandite eraldamist nim. rafineerimiseks. Umbes 80 90% naftasaadustest põletatakse igat laadi kütusena. Kõige tähtsamad saadused ja nende raksendused on järgmised: Gaaskütused 1.Naftagaas on nafta töötlemise kõrvalsaadus,mida kasutatakse kütusena naftatöötlemistehases. 2.Vedelgaas koosneb propaanist ja butaanidest. Kasutatakse kütteks ja ka mootorikütusena. Vedelkütused 1.Mootoribensiinid on keeruline segu keemispiiridega 40 200 kraadi. Tänapäeva bensiinid sisaldavad mitmesuguseid lisandeid, mis ei ole süsivesikud. 2.Petrooleumid. Tavalist petrooleumi( nn lambiõli ) kasutatakse majapidamiskütusena paljudes maades. 3.Gaasiõlid lähevad diislikütuste valmistamiseks ja samuti kergeks kütteõliks. 4.Rasked kütteõlid koosnevad mitmesugustest destilleerimise jääkidest ning leiavad kasutamist laeva- ja jõujaamakütustena. Teised kasutusalad 1.Vedelkütus ja nafta kerged fraktsioonid on naftakeemiatööstuse tooraine. 2
meditsiinis. Rasketest destillaatidest valmistatakse määrdeaineid. Rasked jäägid(bituumenid) on asfaldi tooraine. Koksi rakendatakse tööstuses, nt elektroodide valmistamiseks. 6. Autokütused Autodes kasutatakse diiselmootoreid või bensiinimootoreid. Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu ning süüdatakse vajalikul hetkel sädemega. Tänapäeva mootorites kasutatakse kõrget kompressiooniastet, mitte kõik bensiinid ei sobi selliste mootorite jaoks. Kõrge rõhu juures võib küttesegu hakata liiga kiiresti põlema ja põlemine asendub plahvatusega. Seda nim. detonatsiooniks. Mootorile on detonatsioon kahjulik: põhjustab detailide kiiret kulumist või purunemist, langeb mootori võimsus ja kütuse kulu kasvab. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaaniarv. Heptaan(oktaaniarv 0). Väga detonatsioonikindel on ka 2,2,4-trimetüülpentaan ehk isooktaan(oktaaniarv 100) Sellepärast on
iseloomustav tingsuurus. Mootorikütust võrreldakse seguga, mis on valmistatud isooktaanist (2,2,4-trimetüülpentaanist), mille oktaaniarv on 100. Kütuse oktaaniarvuks nimetatakse isooktaani protsentuaalset sisaldust segus, mis on detonatsioonikindluse poolest kütusega eksvivalentne. Oktaaniarvu määramiseks kasutatakse spetsiaalset mootorit 7 Bensiinijaamades on kasutusel peamiselt bensiinid oktaaniarvuga- 92, 95 ja 98. Need bensiinid erinevad kvaliteedi poolest. Varem kasutati ka madalama oktaaniarvuga bensiini, kuid tänapäeva autod nõuavad kõrgema kvaliteediga kütust. Keskkonnaprobleemid Kütuste põlemisel tekkivad vääveldioksiid (SO2) ja lämmastikuoksiidid (NO, NO2) moodustavad veega reageerimisel happeid, millega kaasnevad happesademed. Kütuste põlemisel tekkinud CO2 suurenemine atmosfääris tekitab kasvuhooneefekti.
- Gudroon (kuni c50) asfaldi tootmine Fraktsioonid : - Iga fraktsiooni töödeldakse veel eraldi : - Bensiini fraktsioon: - Petrooleeter (40-70C ) lahustid - Aviobensiin (70-100C) - Autobensiin (100-140c) Krakkimine : - Krakkimine pikad süsivesinike ahelad lõhutakse lühemateks - Bensiini osakaal suureneb 50-60&%-ni - Termokrakkimine - Katalüütiliseks krakkimiseks. Bensiinid, nõuded : - Bensiinide tähtsaim omadus on detonatsioonikindlus - Küttesegu normaalsel põlemisel levib leek silindris kiirusega 25...35M/s - Teatud tingimustel võib leegi levimiskiirus tõusta 1500-2000 M/s sellist plahvatuslikku põlemist nimetatakse detonatsiooniks. - Bensiini detonatsioonikindlut hinnatakse oktaaniarvuga - Oktaaniarv on kokkuleppelne mõiste ja määratakse bensiini võrdlemisel etalonkütusega
*Teisendustes EEK-desse on kasutatud 2004.a. statistilist valuutakurssi ehk ca 23,5 EEK=1LVL. Majandussektorid Energeetika Energiaressursside ehk tarnitud energia struktuur 2003-2004 moodustus järgmiselt - nafta(õli)tooted (27%), gaasitooted (32%) fossiilsed kütused (31% - sealhulgas kohalik tooraine + imporditud kivisüsi), elektrienergia hüdrojaamadest (10%). Energiatarbimine eelnimetatud perioodil moodustus järgmiselt keskküttele (17%), õlitoodetena (29% - kütused ka bensiinid ja maagaas), elekterina (11,5%), maagaasina 13,5% ja fossiilsete kütuste näol (29% - süsi, puit, turvas). Riia linn tarbib 1/3 Läti kogunõudlusest. Võrreldes perioodiga 2000-2002 on suurenenud gaasi ja fossiilsete kütuste tarbimine, vähenenud on nafta ja õlide kasutamine. Elektrienergia Elektrienergia tootmise maht sõltub otseselt Daugava jõe veetasemest ning vastavalt toodetud hüdroenergiast. Gaas Gaasi osa energiaressursina on pidevalt kasvanud (8%-lt 34%-ni). Tuleviku prognoosi
süsivesinik vedel värvuseta segu, keemispiiridega 35...210*C, tihedusega 15*C juures 680...780 kg/m3 ja Qn= 43,1...45M2 MJ/kg. Bensiini toodetakse ka tahkekütuse termilise töötlemise ja hüdrogeenimise saadustest. Liigitus: Kasutusala, koostise ja omaduste järgi eristatakse: Mootoribensiinid, lennukibensiinid ja lahustibensiinid * Mootoribensiinid 1) mootorsõiduki bensiinid *suve-, talve- ja üleminekubensiinid 2) mittemootorsõiduki bensiinid *suve-, talve- ja üleminekubensiinid 3) väikemootoribensiinid * Lennukibensiinid * Lahustibensiinid Jne. 6. Väikemootorite bensiinid: 7. Mootoribensiinide mõiste ja üldiseloomustus Mootorikütused kasutamiseks ottomootorites, mis vastavad Euroopa Ühenduse Nõukogu määrusega nr
Kuid mitte lõpmatuseni! Detonatsioon- kütuse ülikiire, plahvatuslik põlemine, kiirus 2000 m/s, arvuta km/h-sse. Normaalne põlemine 70 km/h, (19 m/s) Antidetonaator- spetsiaalne lisand bensiini oktaanarvu tõstmiseks, võimaldab kasutada sellist bensiini kõrge surveastmega mootorites. Näiteks tetraetüülplii, Pb(C2H5)4 , tumepruun õlitaoline vedelik. Et Pb on inimorganismile ohtlik, akumuleerub pikema aja jooksul ja tekitab vähkkasvajat, on need bensiinid "värvilised": roosa, sinine, roheline. Tänapäeval pliivabad antidetonaatorid! Kütused: autobensiinid Nüüdisaegsed bensiinid peavad vastama järgmistele nõuetele: Nad peavad võimaldama moodustada sellist küttesegu, et mootor käivituks kergelt ja töötaks kõigil reziimidel püsivalt. Normaalne küttesegu: 1:14,7, kus 1 kg kütet segatakse 14,7 kg õhuga normaaltingimustes Nad ei tohi mootoris detoneerivalt põleda: mõisted, · oktaananarv · detonatsinoon,
ANTIFRIIS VÕI TOSOOL 1. On mürgised . 2.Paisub rohkem, kui vesi . 3.Rikub värvkatet 4.Lekkimisvõime suurem , kui veel. Kütused : Bensiine määratletakse oktaani arvu järgi . Diisel kütused vastavalt aastaajale. On olemas etüleeritud ja etüleerimata bensiinid . Etüleeritud bensiin on värvitud ja seda ei tohi kasutada katalüsaatoriga autodel. Etüleerimata bensiin on värvimata ja on ette nähtud kasutamiseks katalüsaatoriga autodel. Madalama oktaaniarvuga kütuse kasutamine võib : - kahjustada mootorit - põhjustada detonatsiooni Madalama oktaaniarvuga küt. kas. ei mõju mootori käivitamisele ega mootori töötamisele tühikäigul. NB
Lisandite eraldamist nimetatakse rafineerimiseks. 5. Autokütus Autodes kasutatakse diiselmootoreid või bensiini- ehk ottomootoreid. Diiselmootoris surutakse õhk kokku sedavõrd, et ta kuumendab kütuse süttimistemperatuurist kõrgemale. Sobival hetkel pritsitakse silindrisse portsjon kütust. See süttib, põlemisgaasid tõukavad kolbi ja mootor teeb tööd. Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu ning süüdatakse vajalikul hetkel sädemega. Kõik bensiinid ei sobi kõikidele mootoritele. Kõrge rõhu juures võib küttesegu hakata liiga kiiresti põlema ja põlemine asendub plahvatusega, seda nimetatakse detonatsiooniks. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaaniarv. Väga väikese detonatsioonikinglusega on heptaan, selle oktaaniarvuks on võetud 0. Kõige kõrgemaga on isooktaan, mille oktaaniarv on 100. Need kaks segatakse kokku ja saadasegi bensiin, mida näeme bensiinijaamades 92, 95 ja 98
Diiselmootoris surutakse õhk kokku sedavõrd, et ta kuumeneb kütuse süttimistemperatuurist kõrgemale. Sobival hetkel pritsitakse silindeisse portsjon kütust. See süttib, põlemisgaasid tõukuvad kolbi ja mootor teeb tööd. Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu ning süüdatakse vajalikul hetkel sädemega. Tänapäeva mootorites kasutatakse kõrget kompressiooniastet sest see tõstab mootori võimsust. Mitte kõik bensiinid ei sobi selliste mootorite jaoks. Kõrge rõhu juures võib küttesegu hakata liiga kiirsti põlema ja põlemine asendub plahvatusega. Seda nimetatakse detonatsiooniks. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaaniarv. Tänapäeval kasutatakse bensiini oktaaniarvuga 92, 95 ja 98. Esimesed autod sõitsid nafta kerge fraktsiooni petrooleetriga, mida kasutati puhastusvahendina.Keskkonnasõbralikum kuid kulukam moodus
puugaasikütuse vahel. Kõige loodussõbralikum neist valikutest on elektriauto. See sõltub muidugi ka sellest kuidas toodetakse elktrit millega autot laedakse. Tulevikumuusika on siiski elektri tootmine päikese ja tuule abil. See pidurdaks märgatavalt kliimasoojenemist. Kasutatud kirjandus http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/autode_ajalugu_ja_ehitus/?%DCLDEHITUS http://et.wikipedia.org/wiki/Auto http://et.wikipedia.org/wiki/Bensiin https://sites.google.com/site/terased/9-kuetused/9-1-bensiinid http://et.wikipedia.org/wiki/Diislik%C3%BCtus http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool http://elmo.ee/elektriauto/ http://et.wikipedia.org/wiki/Puugaas http://et.wikipedia.org/wiki/Butaani_ja_propaani_segu http://www.vedelgaas.ee/vedelgaas „Füüsika” Tiit Lukki (2000) „Sõiduauto abc” Kalju Aleksis (1994) „Mootori algõpe” Heldur Tamm (2004) „Mehaaniku käsiraamat” Toivo Kirsi (1982) http://et.wikipedia.org/wiki/Fossiilne_k%C3%BCtus http://et.wikipedia
Bensiinide üheks kõige tähtsamaks omaduseks, mille määramise ja parandamisega vaeva nähakse, on detonatsioonikindlus ehk oktaaniarv. Bensiinide puhul ongi põhiprobleemiks oktaaniarvu tõstmine ning seda on võimalik teha mitut moodi. (Timotheus H., 1999, Praktiline keemia) 4 2. Diislikütused. Diislikütused, mida samuti kasutatakse mootorite tööle panemiseks, koosnevad umbes sama tüüpi süsivesinikest nagu bensiinid: põhikomponendiks on alkaanid ja tsükloalkaanid, natuke on ka areene ja alkeene. Tähtsaim diislikütust iseloomustav suurus on tsetaaniarv, mida määratakse muudetava tööreziimiga katsediiselmootoris. Diislikütus süttib diiselmootoris iseenesest. Ta pritsitakse mootorisse, kus ta kuumeneb suure rõhu all mitmesaja kraadini. Tsetaaniarv iseloomustab nii diislikütuse isesüttimist kui ka ühtlast põlemist. Diislikütuste puhul uuritakse ka seda, kui viskoossed need on.
lahustibensiinid 25. Nimetage kõrgoktaanilisi bensiini koostisosi (oksügenaate), mis asendavad Pb ühendeid oktaaniarvu tõstjana. metanool, etanool, propaanid, eetrid 26. Esitage valem kütuste aditiivseks segamiseks. Nimetage juhud, mis ei allu sellele reeglile. (aururõhk bensiini ja alkoholi segudes); (Leekpunkt ja kinemaatiline viskoossus naftasaaduste aditiivsel kokkusegamisel vajavad paranduskoefitsienti). 27. Mis mootorite kütusteks on mõeldud bensiinid, millistele diislikütused? sädesüüde, survesüüde 28. Miks on bensiinile ja diislikütusele esitatud erinevad kvaliteedinõuded? nad on kasutusel erinevate tööpõhimõtetega mootorites. 29. Mida iseloomustab bensiini t10? aurukorgid 30. Mida iseloomustab bensiini t50? mootor ei vaheta tööreziimi(gaastunnetuse puudb 31. Mida iseloomustab bensiini t90? Rasked fraktsioonid, mootor rikneb(setted) 32. Missugustes näitajates on erinevused suvistel ja talvistel bensiinidel
............................. 11 Kütuse põlemine.................................................................................................... 11 Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine........................................11 Vedelkütuse auruvus............................................................................................. 11 Kütuse stabiilsus.................................................................................................... 12 Bensiinid................................................................................................................ 12 Petrooleum............................................................................................................ 12 Diislikütused.......................................................................................................... 12 Gaasikütused......................................................................................................... 13
naftagaas, mis koosneb gaasilistest alkaanidest. Nafta destilleerimise saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi. Kõige madalama keemistemperatuuriga saadust nimetatakse bensiiniks. Teda kasutatakse tavalise automootori kütusena. Bensiiniaurude ja õhu segu süttib automootoris elektrisädemest. Et põlemine oleks ühtlane, peavad bensiini koostises olema hargneva ahelaga alkaanid. Bensiini põlemise ladusust näitab oktaanarv. Mida kõrgem see on, seda parem on bensiin. Bensiinid sisaldavad kuni 35% aromaatseid süsivesinikke. Bensiini tihedus 750 kg/m3, soojuspaisumistegur 0.001 K-1. 1. 2 Diiselkütus Diislikütus (inglise diesel fuel, saksa dieselkraftstoff) on peamiselt mootorikütusena kasutatav süsivesinike segu, mis keeb temperatuurivahemikus 200350°C. Saadakse enamasti nafta töötlemisel. Toornaftast saadud diisel koosneb umbes 75% küllastunud süsivesinikest, peamiselt parafiinidest ja 25% aromaatsetest süsivesinikest
Saeõpetus 1. Bensiinimootorsae ehitus 1.1. Mootori ehitus 1.2. Mootori tööpõhimõte 1.3. Gaasijaotusmehhanism 2. Mootorsaagide toitesüsteem 2.1. Küttesegu koostis 2.2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7
Avastamine: Na, K: Davy (19 saj alg - eraldas vabu LMe vastavate sulatatud leeliste elektrolüüdil); Li - veidi hiljem, Rb, Cs - üsna haruldased avastati 1860-61 spektraalanalüüsiga Bunsen, Kirchhoff, Fr - saadud kunstlikult (tuumareaktsioonil) 1939 looduses leidub väga vähe Kasutamine – K-Na sulam , Li - tuumareaktoris soojuskandjana, seoses fotaefektiga fotoelemendis, eriotstarbelistes gaasitorodes, Cs telekate elektronkiiretorudes, Pb-Na sulamid bensiinid ja kuullaagrites, na mettallurgias redutseerijana, Li keem vooluallikate anoodid, kõik Lm radioaktiivsete isotoopidena. Leidumine looduses: Na, K - väga levinud elemendid (6. ja 7. kohal) esinevad paljude mineraalide koostises; NaCl – kivisool; Na2SO4 . 10H2O – mirabiliit, glaubrisool; Na3AlF6 – krüoliit;Na2B4O7 . 10H2O – booraks; KCl – sülviin; K-Mg-kaksiksoolad – karnalliit, kainiit. Elusorganismides K-Na vahekord väga tähtis, esinevad veres, lümfis,
8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid,
8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid,
Bioetanool on etanool, mis asendab mootorikütusena bensiini. Saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete (suhkruroog) kääritamisel, ka maisist. Biodiisel on kütus, mis peaks asendama diisliõlisid. Tavaliselt on need rasvhapete metüülestrid. Biodiislikütust toodetakse taimeõlidest (rapsiõli), kalaõlist, toiduainetööstuse jääkõlist. Madalatel temperatuuridel selle viskoossus suureneb ja võib tekkida sade. bensiinid (kergete süsivesinike, 4-10 C aatomit) segu, mis keeb temperatuuri-vahemikus 30–200 °C, Bensiini iseloomustab nn oktaaniarv (näiteks 95) so survetugevus, mis sama seguga, mis koosneb 95% iso-oktaanist ja 5% n-heptaanist. diislikütused (süsivesinike segu, mis keeb temperatuuri-vahemikus 200–350 °C), sisaldab ~86 massi% C ja ~14 massi% H, lisaained 0,1%. - vedelgaas, petrooleum/petrool, ingl. kerosine (lennukimootorites) süsivesinike segu
proovis HELJUVAINED (heljum) Vee heljuvaine sisaldus on selles sisalduvate tahkete osakeste mass proovi mahuhulga kohta, mis filtreerides jääb analüüsimetoodikas ettenähtud filtrile NAFTASAADUSED Naftasaaduste all mõistetakse uuritavas proovis orgaaniliste lahustitega (heksaan jt.) väljahekstraheeritud ja Al2O3 kolonni läbinud mittepolaarsete ühendite gruppi. Naftasaaduste hulka kuuluvad bensiinid, masuudid, diiselkütused, määrdeõlid jne. POLAARSED SÜSIVESINIKUD (rasvad) Veeproovi ekstraheerimisel orgaanilise lahustiga saadakse ekstraheerunud ainete hulk, mille edasine lahutamine toimub Al2O3 kolonni abil. Sellisel lahutamisel saadakse mittepolaarsed (naftaproduktid) ja polaarsed ühendid (rasvad). Naftaproduktid läbivad kolonni, rasvad mitte. FENOOLID Tavaliselt piirdutakse fenoolse reostuse hindamisel ühealuseliste, nn. veeauruga
OKTAANARV Välia töötatud arv ja on analoogne tsetaanarvuga. Kütuse oktaanarvuks nimetatakse isooktaani C8H18 mahulist protsenti isooktaan ja normaalpaani segus C7H16 millel on sama detonatsiooni kindlus, kui antd kütusel ja tema oktaanarvuks loetakse 100. Normaal eptaan on madala oktaavarvuga, ning tema oktaanarvuks loetakse 0. Oktaanarv saadakse kas: laboro uurimismeetodil või ka mootormeetodil. Oktaanarv kirjutatakse bensiini margi juurde A – 93, A – 95 jne. Looduslikult toodetud bensiinid on madala oktaanarvuka ja selle tõstmiseks lisatakse bensiinidele antidetonaatoreid. MEHHAANILISEDLISANDID Mehhaanilised lisandid põhjustavad filtrite ja süsteemide ummistusi, kütuse kõrgsurveaparatuuris plunzerpaaride ja pihusti otsikute kulumist või ka kinnikiilumist. Üldjuhul mehhaanilisi osakesi kütuses ei tohi esineda ja seepärast kütused puhastatakse enne kõrgsurveaparatuuri saatmist. Puhastada võib kütuseid mitmeti: setestamine filtreerimine
füsikokeemiliste võtete abil mida nim rafineerimiseks. Alkeenidest saavad alkaanid hüdrogeniseerimisel(400kraadi, 2Mpa) ja ka S muutub H2Siks. Vedelkütused tuleb puhastada happepuhastus, vaikained kondenseeruvad omavahel, tekib happegudroon, adsorptsioonpuhastus- nafteenhapped, polümerisatsiooniproduktid ja vaikained adsorbeeruvad aktiivmulla kihis. Leelispuhastus- eraldatakse fenoolid, nafteenhapped, H2S ja muud S ühendid. Vedelkütuste põhiliigid Bensiinid lennuki ja auto saadakse krakkimise ja reformimise produktide kokkusegamisel. Kõige lenduvam fraktsioon. Sisaldab natuke ka madalalt keevaid süsivesinikke, hõlbustab mootori käivitmust. Hea on kõrge oktaaniarvuga. Joodiarv(ehk isel küllastamatustt) 2g/100g bensiini kohta. Areenide sisaldus 42%, 35% (EURO4). Benseeni sisadus alla 1%, väävlisisaldus alla 150ppm, alla 30ppm(EURO4). Sisaldab antidetonaatoreid(tertaetüülplii). Etüülbensiinid sinised või rohelised, antioksüdant
Osaline puhastamine Na-kationiidiga 55. Veepuhastusprotsessi etapid koos selgitustega (tööstuses). 1) vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist 2) vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist 11 3.) saadakse puhas vesi – samane destilleeritud veega 56. Vedelkütused. Biokütused- bioetanool, biodiisel Mootorikütused (masinad, autod): o Bensiinid o Diislikütused o petrooleum/petrool, vedelkütuseid toodetakse naftast, etanooli saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete kääritamisel, biodiislikütust toodetakse taimeõlidest 57. Lahuse mõiste Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. 58. Lahuste klassifikatsioon agregaatoleku järgi o gaas-gaas (õhk)
• Mehaaniline filtratsioon • Pöördosmoosi meetod 12 • Deionisatsioon. Praegusel ajal vee ettevalmistusel, kõige sagedamini kasutatakse kombineeritud süsteeme. 56. Vedelkütused. – biokütused (bioetanool, biodiisel), mootorikütused (autod, masinad): bensiinid (kergete süsivesinike segu, mis keeb temperatuuri-vahemikus 30–200°C; diislikütused (süsivesinike segu, mis keeb temperatuuri-vahemikus 200– 350°C); vedelgaas; petrooleum/petrool, ingl. kerosine (lennukimootorites) süsivesinike segu keemistemperatuuride vahemikuga 175°C–325°C. Vedelkütuseid toodetakse naftast, etanooli saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete kääritamisel,
katlakivi ega rasklahustuvaid ühendeid pesemisvahendite aktiivkomponentide – pindaktiivsete ainetega. Protsess on tsükliline – kui Na+ ioonid on Ca2+ ja Mg2+ ioonidega välja vahetatud, tuleb filtrit regenereerida. Seda tehakse 7...8%-lise naatriumkloriidilahusega, mis küllastab filtri taas Na+ ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ning Mg2+ ioonid. 56. Vedelkütused. Biokütused- bioetanool, biodiisel (toodetakse taimeõlidest) Mootorikütused (masinad, autod): - bensiinid (kergete süsivesinike segu, mis keeb temperatuurivahemikus 30–200°C, - diislikütused (süsivesinike segu, mis keeb temperatuurivahemikus 200–350°C), - vedelgaas, - petrooleum/petrool, ingl. kerosine (lennukimootorites) süsivesinike segu keemistemperatuuride vahemikuga 175°C- 325°C. - vedelkütuseid toodetakse naftast, etanooli saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete kääritamisel, 57. Lahuse mõiste. Kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem
Neist tõhusaim on tetraetüülplii, mida lisatakse ben- avastamisel ja kõrvaldamisel. Nendes küsimustes püüab siinile etüülvedelikuna. Sõltuvalt margist võib l kg ben- abi osutada raamatu käesolev osa. siini sisaldada 0,41 . . . 0,82 g etüülvedelikku. Kuna tetra- etüülplii on väga mürgine, siis teda sisaldavad bensiinid värvitakse äratundmiseks kas punaseks, siniseks, kolla- seks või roheliseks; neid nimetatakse etüülitud bensiini- E KS PLU ATATS IOON IMATERJ ALID deks. Mehaanilised lisandid ja vesi bensiinis võivad ummis -
annaabi.ee 
