NAMIBI KÕRBE ASEND Läänes piirneb Namibi kõrb Atlandi ookeaniga, idas Suure astanguga, lõunas Oranje ja põhjas Cunene jõega. Kõrbe laius on 50-160 km, pikkus 1600km. ning pindala 80 000 km2. KLIIMA JA TEKKEPÕHJUSED Namibi kõrb on tekkinud kahel põhjusel. Esiteks ta asub pöörijoontel, kus on aasta läbi kõrge rõhk, laskuvad õhuvoolud ning sademeid ei teki. Lisaks mõõdub sealt külm Benguela hoovus, mille kohal on vähe veeauru ning tänu sellele sademed praktiliselt puuduvad. UDU NAMIBI KÕRBE RANNIKUL Namibi kõrbes on aastas umbes 320 päikesepaistelist päeva. Kõrbe idaosas Suure astangu jalami lähedal sajab aastas 80-100mm. Atlandi ookeani rannikul külma Benguela hoovuse tõttu kõigest 5-10mm aastas. Kõrbe keskosas on samuti kuiv, sajab ligikaudu 50mm aastas. Namibi kõrbes on märgatav, et sisemaal sajab tunduvalt rohkem kui rannikul, see on
Ülejäänud 1% jaguneb järgmiselt: 60% järvedes,35%muulas, 0,5% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. Veeringe- vee ringkäik maakeral. Väike veeringe: vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna tgasi. Suur veeringe: merest aurustunud vesi kantakse pilvedena kaismaa kohale, kus ta maha sajab. Soe hoovus:Golfi hoovus väljub soojast Mehhiko lahest , jaguneb Atlandi ookeani keskosas mitmeks ning liigub põhja-Atlandi hoovusena ümber Skandinaavaia poolsaare. Külm hoovus: Benguela hoovus kulgeb Aafrika edelarannikul. Solsus maailmaere eri paigus sõltub selest kui palju jõgesid neisse suubub, kui suubub vähe jõgesid, siis on soolasem, aga mida rohkem jõgesid merre suubub seda magedam vesi on. Mda soolasem vesi seda madalamal temperatuuril seekülmub. Kliima mõju jõgede veetaseme kõikumisele- osad jõed toituvad sademetest, kui on palju sademeid kasvab ka veetase. Osadele jõgedele mõjub õhutemperatuur, kui kevadel hakkavad liustikud sulama
Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved , mered, liustikud, lumikatte jne. Pinnasevesi on põhjavee ülemine kiht, mis lasub vettpidaval kihil. Pinnasevesi osaleb aktiivselt veeringes. Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. (Benguela hoovus, Golfi hoovus, Läänetuulte hoovus, Peruu hoovus). Hoovuste liigid: Triivhoovus-püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul tekkiv hoovus. Äravooluhoovus-ookeani pinnataseme erisuste tõttu tekkiv hoovus. Vesi voolab kõrgemalt madalamale. Tihedushoovus-tekib erineva temperatuuri ja soolsusega vete kokkupuutekohtades. Vesi liigub suurema tihedusega alalt väiksema tihedusega alale. Kompensatsioonihoovus-äravoolava vee kompenseerimiseks tekkinud ajutine hoovus.
Hoovuse soe vesi hoiab Skandinaavia poolsaare fjordid pikalt jäävabad, see on aidanud kaasa näiteks omaaegse viikingite meresõidukultuuri tekkele. Fjord- pikk kitsas järskude kõrgete kallastega sügav ja hargnev merelaht või väin. Kui võrrelda meie kliimat samal laiuskraadil asuvate Siberi aladega, siis selgub, et Läänemere ääres asuvate maade aasta keskmine temperatuur on enam kui 10kraadi kõrgem, kuid päikesekiirguse hulk on enam-vähem võrdne. Benguela hoovus on külm hoovus Atlandi ookeani kaguosas. Külm hoovus on hoovus, mille vee temperatuur on madalam kui ümbritseva vee temperatuur. Vahetult ranniku ligiduses tõuseb meresügavustest jahe vesi pinnale ja veetemperatuur langeb suvel kuni 12kraadini. Jaheda vee mõjul on õhk rannikul jahedam, millega kaasneb suhtelise õhuniiskuse langemine ja seetõttu vähenevad ka vihmasajud. Ja sellepärast ongi Aafrika edelarannikul kuiv ja jahe kliima, mistõttu kohtame seal
vahelduvad 2 korda ööpäevas, kasutatav elektri tootmisel. Hoovused- pindmiste veekihtide horisontaalne liikumine. Soojad hoovused- ekvaatori poolt. Külmad- pooluste poolt. Triivhoovused- püsivate tuule mõjul. Ühtlustavad maailmamere temperatuuri, mõjutavad kliimat, kannavad edasi planktonit. Hoovused, kui kliimamõjutajad- Soe golfi hoovus- Mehhiko lahest Euroopasse, soe õhk, jätk Põhja- Atlandi hoovusena. Labradori hoovus- muudab kanada kliima karmimaks. Külm Benguela hoovus- Antarktikast, aafrika, edelarannikul kuiv ja jahe, kõrbed. Soojad hoovused põhjustavad pehmema ja niiskema kliima. Väin- maailmamere erinevaid osi ühendav ja maismaad lahutav merekitsus. Gibraltari väin, Magalhaesi väin. Kanalid- Suessi ja Panama kanalid Põhjavesi- maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Liigub maakoores, moodustub sademetest ja on mage. Vett läbilaskvad kihid- lubjakivi, kruus, liiv. Vettpidavad kihid- savi
Antitsüklon-kujutab endast õhupöörist, mille keskmes valitseb kõrgrõhkkond ja tuuled puhuvad keskelt äärealade poole.Põhjapoolkeral puhuvad tuuled päripäeva lõunapoolusel vastupäeva. Laskudes õhk soojeneb, pilved hajuvad, tekib selge stabiilse t, enamasti nõrga tuulega ilm,mis on suvel soe ja talvel külm. Hoovus- tohutud veemassid, mille t erineb ümbritseva vee t. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades seal kliimat (külm hoovus- Benguela ja soe hoovus-Golfi) Maa soojus-ja niiskusreziimi iseloomustavad kõige üldisemalt õhut. Ja sademet hulk. Maksumum ja miinimutemperatuuri vahet nimetatakse temeratuuri amplituudiks. Kui miinimumt langeb kevadeti j sügiseti öösel alla 0 C siis nim. Seda öökülmaks. Isotermiks nim õhut geograafilist jaotust maakeral,mis ühedatakse sama t punktid joontega. Seda koostatakse paljude aastate keskmisi t arvestades.
Hüdrosfäär Nim. Maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. VESI: 1) Soolane 97% 2) Mage HÜDROSFÄÄR 1) Sisemeri – 1. Liustikud 2. Põhjavesi 3. Järved 4. Jõed 5.Mullavesi 6. Veeaur armosfääris 2) Maailmameri - 1.ookeanid 2.mered ja lahed Jõgede äravool Vett, mis piki voolusängi kõrgemalt madalamale liigub nim. jõe äravooluks Äravool sõltub paljudest teguritest: 1) Sademete hulk ja reziim 2) Aurumine –t 3) Valgala suurus 4) Jõgede langusest 5) Valgala taimestikust VALGALA ehl jõgede äravooluala jaotub kaheks: 1. PERIFEERSED äravoolualad – jõgedevesi jõuab maailmamere nt. kõik Eesti jõed, enamus maailma suurimad jõed. 2. Sise-äravoolualad – vesi voolab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbedesse. Nt VOLGA jõgi. Esinevad ajutise v...
- Need on külmad hoovused 2. Süahoovused - Suured - Tihedam ja raskem külm vesi sukeldub Antarktika mandrinõlval laskuva hoovusena ookeani põhja poole, edasi liigub põhjahoovusena troopika suunas väljudes ookeani pinnakihti mandrite läänepoolsel mandrinõlval - Näiteks: Lõuna-Ameerika läänerannikul Peruu hoovus, Aafrika läänerannikul Benguela hoovus - Väikesed - Esinevad erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel - Näiteks hoovus Vahemere ja Atlandi ookeani vahel - Vahemere vesi on Atlandi ookeani veest tihedam (suurem soolsus), Gibraltari väina kaudu tungib Atlandi kergem vesi pindmises kihis Vahemerre ja sügavamates kihtides liigub vesi läbi väina vastassuunas
ÜLESANNE Nimeta maailma tähtsaimad külmad ja soojad hoovused, milline neist ja kuidas mõjutab Eesti kliimat? Tähtsamad soojad hoovused on teiste seas Kariibi hoovus, Golfi hoovus, Põhja-Atlandi hoovus, Norra hoovus, Irmingeri hoovus, Brasiilia hoovus, Alaska hoovus, Kuroshio hoovus, Ida-Austraalia hoovus, Mosambiigi hoovus, Madagaskari hoovus ja Nõelaneeme hoovus. Tähtsamad külmad hoovused on teiste seas Kanaari hoovus, Benguela hoovus, Lääne- Austraalia hoovus, Kuriili hoovus, Ida-Grööni hoovus, Labradori hoovus, California hoovus, Peruu hoovus ja Falklandi hoovus. Eestit mõjutab Golfi hoovuse jätk Põhja-Atlandi hoovus. Golfi hoovus läheb soojemast külmemaks ja sellega langeb ka õhu ja vee temperatuur. Talved on pehmemad ja kliima on niiskem. Mere kuhjav ja kulutav tegevus, rannikute tüübid
RIIGI VEESTIK Piirnevate merede v. ookeani(de) iseloomustus (kas on soojade v. külmade hoovuste läheduses): Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.Piirneb läänes Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandriga, idas Euraasia ja Aafrika mandriga, põhjas Põhja-Jäämere ning lõunas Antarktise mandriga. Atlandi ookean hõlmab umbes viiendiku Maa pinnast. Ookean jaotatakse lõuna- ning põhjaosaks, neid eraldavaks piiriks loetakse reeglina ekvaatorit. Hoovused: Angola hoovus,Benguela hoovus, Brasiilia hoovus, Falklandi hoovus, Golfi hoovus, Põhja-Atlandi hoovus, Guajaana hoovus, Guinea hoovus, Kanaari hoovus,Labradori hoovus, Lõunapassaathoovus, Läänetuulte hoovus,Põhjapassaathoovus. Argentiina asub sooja hoovuse lähedal. pikimad jõed (jõetüüp- vt.õp.lk.61) Argentiinas on küllaltki palju jõgesid, mis saavad alguse Andidest. Suurimaks jõeks on La Plata.Teised jõed: Bermejo,Paraguay jõgi, Paraná jõgi, Pilcomayo ,Uruguay jõgi. suurimad järved
mille kohal on sügavus 2000-3000 m. Mõlemal pool mäestikku paiknevad sügavad nõod: P- Am. (suurim sügavus 7110 m), Brasiila (6697 m), Argentina (6681 m), Kanaari (6690 m), Roheneeme (6390 m), Angola (6260 m) ja Kapi nõgu (5520 m). Põhja liigestavad veealused kõrgustikud (Bermuda, Rio Grande), ahelikud (Lõuna-Antilli, Vaalaahelik) ja mäed (Altair, Anti-Altair)( www.kalapeedia.ee/). 3. VEESTIKU ISELOOMUSTUS Peamised hoovused: Antilli hoovus, Angola hoovus, Benguela hoovus, Brasiilia hoovus, Falklandi hoovus, Florida hoovus, Golfi hoovus, Põhja-Atlandi hoovus, Põhjapassaathoovus, Guajaana hoovus, Guinea hoovus, Kanaari hoovus, Labradori hoovus, Lõunapassaathoovus, Läänetuulte hoovus. 4. TAIMESTIK Troopilistes ja soojades meredes esinevad pruunvetikad harvem. Üks neist on mariadru (Sargassum), mis moodustab Atlandi ookeanis Sargasso meres tiheda ujuva massi(www.alkranel.ee). 5. LOOMASTIK
Valuutakurss 1 NAD = 1.97948 EEK (01.09.2003) Namiibia ulatub lõunas Oranje, põhjas Cunene jõe alamjooksuni. Atlandi ookeani rannik on kogu ulatuses (umbes 1500 km) vähe liigestunud. Üle poole pindalast hõlmab 1200-1600 m kõrgune kiltmaa. Sellest ida pool paikneb 900-1100 m kõrgune Kalahari kõrbe nõgu. Lääne suunas laskub kiltmaa järsult Suure Astanguna 50-130 km laiusele Atlandi-äärsele Namibi kõrbe alale. Piki rannikut põhja poole kulgeb külm Benguela hoovus. Namibi kõrbe paiknemist maailma ja Aafrika kaardil iseloomustab joonis 1. Joonis 1.Namiibia kõrbe asukoht. 2 Namibi kõrb on üks vanimaid maailmas. See tekkis ligikaudu 80 miljoni aasta eest. Kohalikus Nama keeles tähendab sõna "Namib" mõõtmatut või hiigelsuurt. Namibi kõrb ulatub Kapimaast Angolani. Kõrbeala pikkuseks on kuni 2100 km, laius
Kõrb asub Namiibia, Angola ja Lõuna-Aafrika vabariigi aladel, Atlandi ookeani rannikul. Joonis 1. Namibi kõrbe asend 2. Kõrbe suurus, ulatus Kõrbe laus on 50- 130 km. Namibi kõrbe pikkus põhjast lõunase on ligi 2000 km. Kõrb laiub pikliku ribana mööda Atlandi ookeani rannikut. 3. Kliimatingimused, tekkepõhjused Namibi kõrb on tekkinud väga kuiva õhu tagajärjel, mille üheks põhjuseks on rannikust mööduv külm Benguela hoovus. Namibi kõrbes saja aasta jooksul vähem kui 10 mm. Lääne-Nambibi saab aasta jooksul 5 mm sademeid, kui Ida-Namibi 85 mm. Suure astangu jalami lähedal sajab suviti mõnevõrra vihma, Oranje jõe lähedal sajab väikeses koguses vihma talviti. Selline sademete hulga eripära kõrbe erinevates osades on tingitud eelkõige sellest, India ookeanilt tulevad tuuled blokeeritakse Draakonimägede poolt ning selle tagajärjel on kliima kõrbe lääneosas kuivem
GEOGRAAFILISED TEGURID Takistavad õhumasside liikumist. · Mäestikud · Kaugus ookeanidest ja meredest (mereline ja mandriline kliima erinevad sademete hulga ja temperatuuri amplituudi poolest) · Päikesekiirte langemisnurk · Püsivad tuuled · Hoovused (soojad hoovused algavade ekvaatorilt Golfi/Põhja-Atlandi hoovus, Aafrika idarannikul, Ida-Austraalia hoovus, külmad hoovused Peruu hoovus, Aafrika läänerannikul Benguela hoovus, California hoovus, Labradori hoovus, Läänetuulte hoovus, mis on ümber Antarktika). Põhjapoolkeral liiguvad päripäeva, l-poolkeral vastupidi. Hoovus on ühesuguste omadustega veemass. Kui külm hoovus on rannikul võib sinna tekkida kõrb, nt Atacama kõrb, Namibi kõrb Aafrika läänerannikul. · Geograafiline laius kaugus ekvaatorist määrab ära, kui palju saab ala soojust ja valgust, määrab ära, kus tekivad soojusvööd.
rannikumadalikule ning Suur-Karroo nõkku laskudes Suure astangu. See on kõrgeim idas Draakonimägedes (Thabana Ntlenyana 3482m) ja lõunas Sneeubergi mägedes (Kompasberg 2505m). Maa lõunaosas paiknevaid Kapi mägesid eraldab Suurest astangust Suur-Karroo nõgu. 2.2 Kliima Maa põhjaosa on troopilises, lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Sademete jaotumist mõjutavad hoovused (läänes külm Benguela hoovus, idas soe Madagaskari hoovus) ning Suur astang. Idarannikul on niiske mereline (sademeid aastas 1000, mäenõlvul kuni 2000 mm, kuu keskmine temperatuur 18-25 C), sisemaal mandriline poolkõrbekliima (300-500 mm), läänerannikul kõrbe- ja lõunarannikul vahemereline kliima 670-700 mm, juuli keskmine temperatuur 13 C, jaanuari keskmine temperatuur 21 C). Lõuna-Aafrika võib rõõmu tunda mõõduka kliima üle, mis Kaplinna ümbruses Vahemere ilmastikku meenutab
mis kõrgenevad astanguti lõuna suunas ja moodustavad järsult India ja Atlandi ookeani kitsale rannikumadalikule ning Suur-Karroo nõkku laskudes Suure astangu. See on kõrgeim idas Draakonimägedes, kus ta on 3482m, ja lõunas Sneeubergi mägedes kõrgusega 2505m. Maa lõunaosas paiknevaid Kapi mägesid eraldab Suurest astangust Suur-Karroo nõgu. 2.2 Kliima Maa põhjaosa on troopilises, lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Sademete jaotumist mõjutavad hoovused, läänes külm Benguela hoovus ja idas soe Madagaskari hoovus ning lisaks veel ka Suur astang. Idarannikul on niiske merelinekliima, kus aastas on keskmiselt sademeid 1000, mäenõlvul kuni 2000 mm ning kuu keskmine temperatuur kõigub 18-25 kraadi juures, sisemaal mandriline poolkõrbekliima ja seal on keskmiselt 300-500 mm sademeid aastas, läänerannikul kõrbe- ja lõunarannikul vahemereline kliima 670-700 mm sademeid, sealjuures juuli keskmine temperatuur 13 C ja jaanuari keskmine temperatuur 21 C.
principality, his son Pedro, with the overwhelming support of the Brazilian elites, declared Brazil's independence from Portugal. Cisplatina (today's sovereign state of Uruguay), in the south, was one of the last additions to the territory of Brazil under Portuguese rule. COLONIAL RESTORATION At the height of European colonialism in the 19th century, Portugal had already lost its territory in South America and all but a few bases in Asia. Luanda, Benguela, Bissau, Lourenço Marques, Porto Amboim and the Island of Mozambique were among the oldest Portuguese-founded port cities in its African territories. During this phase, Portuguese colonialism focused on expanding its outposts in Africa into nation-sized territories to compete with other European powers there. With the Conference of Berlin of 1884, Portuguese Africa territories had their borders formally established on request of Portugal in order to protect the centuries-long Portuguese
kaudu. Atlandi ookeani põhi on liigendatud veealuste mäeahelikega mitmeks üksteiesest eraldatud süvikuteks sügavusega 5 8 tuhat meetrit. Põhjaosas ulatub Põhja Jäämerelt tulev triivjää ja jäämäed kuni 40° põhjalaiuseni. Antarktilised jäämäed ulatuvad oookeani lõunaosas kuni 35° lõunalaiuseni. Tähtsamateks pinnahoovused: 1) Golfi hoovus soe 2) Labrodori hoovus külm 3) Benguela hoovus - külm Suurim tõusu-mõõna vahe on 15 18 m Kanada idarannikul ja Prantsusmaa rannikul St.-Malo lahes Bretagne'i lahes. Kanada idarannikul Fundy lahes on tõusu kõrgus 21 m, mis on ka suurim maailmas. Atlandi oookeani vesikonda kuuluvad mered Nr. Nimetus Pindala, tuh. km² Suurim sügavus, m 1 Sargasso 6000 7000 7100 2 Weddelli 2910 6820
raanikute kliimat. NT: Soe golfi hoovus väljub soejast Mehiko lahest ja jaguneb Atlandi ookean mittme suguseks osaks ja liigub ümber Skandinaavia poolsaare. Golfihoovuses on nii palju vett et see hulk ületab 22 korda kõigi maailma jägede veemassi. Golfihoovuse soe vesi hoiab skandinaavia poolsaare fiordit pikalt jäävabalt. Soe õhk mis jõuab koos golfihoovusega atlandi ookeani kohale kandub ülekaalus olevate läänetuulte mõjul ka eestisse. NT: aafrika edela rannikul kulgeb külm Benguela hoovus vahetult ranniku ligiduses tõuseb meresügavutest jahe vesi pinnale ja veetemperatuur langeb suvel 15 C ja talvel 12 C. jaheda veemõjul on ka õhk rannikul jahedam millega kaasneb suheline õhuniiskuse langemine ja seetõttu vähenevad ka vihmasajud. Nii kujuneb afrika edela raniikul kuum ja kuiv ja jahe kliima. Viimastel aastakümnedel on tähendatud kliima soojenemist sellel võivad olla väga katastroofilised tagajärjed järsult võib suureneda sademete hulk jääkilpide
sügavamale kui 2000 m. Maailmameri hõlmab 71% maakera pindalast. Selle kohal toimuvad peamised kliimat kujundavad protsessid. Olenevalt maismaa ja mere jaotusest Maal, hoovustest, tuulte mõjust, aastaajast jm. tingimustest võib samal laiuskraadil asuvate merede iseloom olla üsna erinev. Kõige suuremat mõju maailmamere vööndilisusele avaldavad hoovused, eriti olulised mõjutajad on Lõuna- Ameerika ranniku lähedal kulgev Peruu ja Lõuna-Aafrika rannikuvetes asuv Benguela hoovus. Ekvaatorilt poolustele liikudes muutub ookeanide pinnavee temperatuur aeglasemalt kui maismaa kohal valitsev õhutemperatuur. Vesi soojeneb ja jahtub tunduvalt aeglasemini kui maapind ning seepärast kõigub maailmamere pinnavee temperatuur nii ööpäeva kui ka aasta vältel vähem. Ookeanides on päikesekiirgus kättesaadav vaid veepinna ülemistes kihtides ning sellest tulenevalt on valdav osa maailmamere faunast ja floorast koondunud samuti ülemistesse veekihtidesse.
MÄE- ja ORUTUUL - põhuseks reljeefi erinevused Päeval saab nõlv rohkem päikesekiirgust, nõlvale tekib madalrõhkkond, orgu kõrgrõhkkond ja õhk liigub üles - ORUTUUL. Öösel jahtub org kiiremini ja tekib vastupidine olukord ning tuul puhub orgu - MÄETUUL KÕRBETUULED (samuum, hamsin, siroko jt.) SADEMETE JAOTUS MAAKERAL Oleneb: Maismaa ja mere jaotusest Tuultest Hoovustest (Benguela hoovus ja Namiibia kõrb Edela-Aafrikas) Temperatuurist Taimkattest HÜDROSFÄÄR Vt ka aadressi: http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_pindmine_vesi.htm Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed
pöörijoone ookean lähistroopiline ookean parasvöötme ookean polaarookean Olenevalt maismaa ja mere jaotusest Maal, hoovustest, tuulte mõjust, aastaajast jm. tingimustest võib samal laiuskraadil asuvate merede iseloom olla üsna erinev. Kõige suuremat mõju maailmamere vööndilisusele avaldavad hoovused, eriti olulised mõjutajad on Lõuna-Ameerika ranniku lähedal kulgev Peruu ja Lõuna- Aafrika rannikuvetes asuv Benguela hoovus. Toob endaga kaasa apvellingu ning toitainete (ja seega ka kalarikka) vee. Tsonaalsus Sügavuti liikudes võib taimestik juba 20cm'ga kardinaalselt muutuda. Tsonaalsus ilmneb kõige selgemini piirkondades, kus saavad kokku meri ja maa, kust nõrgub kogu aeg vette toitaineid. Põhja-jäämerel ei saa tüüpilist tsonaalsust tekkida, sest seal olevad massiivsed jäämäed segavad selle tekkimist. Taimeteadlased jagavad nõlvaala erinevateks vöönditeks:
LAV asub valdavalt kiltmaadel ja platoodel, mis moodustavad India ja Atlandi ookeani rannikumadalikule laskudes Suure Astangu. Astang on kõrgem Draakonimägedes, kus asuvad ka riigi kõrgeim tipp Mafadi (3450 m). Maa lõunaosas paiknevaid Kapi mägesid eraldab Suurest astangust Suur-Karoo nõgu. LAV paikneb mitmes kliimavöötmes. Suur astang ja Draakonimäed takistavad India ookeani niiske õhu tungimist sisemaale. Külm Benguela hoovus põhjustab riigi lääneosas kuivust. Riigi põhjaosa asub troopilises ja lõunaosa lähistroopilises vööndis. Idarannikul valitseb niiske mereline, sisemaal mandriline poolkõrbe, läänerannikul kõrbe ja lõunarannikul vahemereline kliima. Lõunarannikul puhub lakkamatu tugev idatuul, mis on takistanud ümber Hea Lootuse neeme itta purjetamist ja põhjustanud laevaõnnetusi. Draakonimägedes sajab talvel ka lund. Idaosas algab mägedest palju lühikesi
annaabi.ee 
