Ludwig van Beethoven Krislin Maansoo 10b Elulugu Ludwig van Beethoven on sündinud 17. detsember 1770. aastal. Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja, aga ka üks Viini klassikutest. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe Beethoveni loomeprotsess oli aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad . Iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid, jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid, pateetilisus ja heroilisus. Teda peetakse oma aja üheksmuusikamaailma mässajaks. Kui kahekümne kahe aastane Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini asus, kogus ta kuulsust ennekõike kui ...
Beethovensit tahteti teha Mozardit, et ta saaks isale viina raha teenida. Oma esimese kontserdi andis Ludwig klaveril 7 aastasena. Beethoveni esimene korralik õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefle, tänu kellele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Ludwig käis ka Bonni ülikoolis, kus ta vabakuulajana läbis filosoofia, kirjandus, prantsuse, itaalia, ja ladina keele kursused. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea. Neli aastat veetis Beethoven vabakunstnikuna Viinis. Viinis olles õppis Ludwig umbes aasta Hadyni juures, kuid isiksuste erinevuste tõttu ei tekkinud neil lähedast kontakti ja hiljem on Beethoven ka tunnistanud, et Haysini tundidest tal kasu ei olnud. Viinis elatus Beethoven peamiselt kontserttegevusest ja teoste honoraridest. 1800. aastal esines ta esimest korda menukalt Viini avalikkuse ees oma 1.sümfooniaga. 1800
Ludwig Van Beethoven 1770-1827 Elulugu Sündis Bonni linnas Vanaisa oli Belglane Õppis Bonni ülikoolis 20 aastasena sai pianistina kuulsaks 1800 paiku hakkas kurdiks jääma Periodiseering Elu ja elulugu võib 4ks jaotada 1. 1770-1792 Bonni periood(kujunemisaastad) 2. 1792-1802 Viini I periood(varajane looming) Õppis Haydni juures. Õppis vokaalmuusikat. 3. 1802- 1812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sümfooniad nr 4 - nr 8 1813-1827 Viini III periood (hiline looming). Looming Kirjutas 9 sümfooniat 5 klaverikontserti 32 klaverisonaati 10 viiulisonaati 2 balletti Ooper ,,Fidelio" (või ,,Leonore") Kuulmise kaotus 1801 kirjutas sõbrale oma kuulmishäirest Tal oli raske kuulda, mida inimesed rääkisid 1802 kirjutas ta Heiligenstadt´i testamendi. Kiri mis rääkis...
töötlus. Lisaks sellele on Mozart kirjutanud instrumentaalkontserte ja hulk kammermuusikat. Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontsertielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära. Beethovenist sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusika emotsionaalne jõulisus ja arenduslikud mastaabid kuuluvad juba järgnenud romantismiperioodi. Beethoven sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka beethoveni esimene klaveri-ja viiuliõpetaja. Esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Bonni ülikoolis külastas ta vabakuulajana filosoofia, klassikalise kirjanduse nin prantsuse
juuni 1905.a. Isa mängis tal trompetit ja trombooni, ka poisil tekkis isa kõrvalt pisik puhkpilli mängida. Lapsena õppis Tubin pikoloflööti ning 10-aastaselt hakkas kaasa mängima kohalikus orgestris. Alghariduse omandas Eduard tubin Alatskivi lähedal Naelaveres. 1920.a. astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari, kus juhatas laulukoori ja mängis orkestris tsellot. Tänu õpingutele Tartus sai noormees osa sealsest muusikaelust. Kuulas "Vanemuise" sümfooniaorkestri esituses muusikat Beethovenist, Aleksander Skrjabini ja Heino Ellerit. Lisaks Seminarile õppis Tubin ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Pärast Seminari lõpetamist töötas Eduard õpetajana Nõos. Kõrgemas muusikakoolis jätkas aga kompositsiooniõpinguid. Tõsisemalt hakkas ta muusikaga tegelema pärast muusikakooli lõpetamist. 1931-1944.a. töötas "Vanemuise" teatris, algselt repetiitorina ning hiljem dirigendina. Tartus töötas ka mitme kooriga ja juhatas sümfooniaorkestreid. 1930.a
Selle läbi noor Ludwig vanaisa ja isa läbi juba muusikalises ringkonnas oli sirgunud, ei ole siis imeks panna, kui toonide riik ja võim talle juba kõige õrnemas lapsepõlves tuttavaks sai. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Ta pidas oma esimese kontserdi 7-aastselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi end Ludwigil teenistustel asendada. Täna temale sai Beethovenist klavessiinimängija õukonnas. Käis vabakuulajana Bonni ülikoolis filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursustel. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise
Igavene armastus Film ,,Igavene armastus" räägib Saksa helilooja L. van Beethovenist. Selles filmis jutustatakse tema dramaatilisest ja väga raskest elust. L. Van Beethoven kuulus ka Viini klassikute sekka. See film jättis mind suhteliselt külmaks, sest oleks tahtnud näha rohkem tema lapsepõlve elu, mitte nii palju armastust ja naisi. Filmis oli ka häid külgi. Näiteks oli väga hästi näidatud kuidas Ludwig van Beethoven kurdistus ja miks. Kohati oli ka väga hästi välja toodud, kust L. Van Beethoven inspiratsiooni sai. Film kajastas hästi L
Teda peetakse 19. saj suurimaks heiloojaks. Ta loomingusse kuuluvad 4 sümfooniat, klaverimuusikat, laulud. Elu lõpupoole kirjutas ta ,, Saksa reekviemi." See oli esimene emakeelne reekviem. Samuti on väga populaarsed tema ,,Ungari Tantsud". HECTOR BERLIOZ(1803-1869)-Prantsuse helilooja, keda peeti 19 sajandil väga tähtsaks. Ta kirjutas 4 aastaselt oma esimese teose.27 aastaselt sai ta Rooma preemia, kuigi talle ei meeldinud üldse Itaalia muusika, ta oli vaimustuses hoopis Beethovenist. Tema looming on läbinisti programmiline. Tuntuim teos on ,, Fantastiline sümfoonia" See on esimene romantilisprogrammiline sümfoonia. Koosneb viiest osast. 1. Osa-"Unelmad kired" 2. osa-"Ball" 3. osa"Stseen väljadel" 4- Osa ,,Rongkäik hukkamispaigale" 5."Öine nägemus nõiasabatist" Berlioz uuendas ja suurendas orkestrit, ta võttis kasutusele harfi ja tuuba. HARMOONIA-Helide kooskõla RÜTM-Helide korrastus TEMPO-Heliteose esitamise kiirus DÜNAAMIKA-Heliteose ilmekus FORTE-Valjult
seitsmeaastaselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe. Ta lasi poisil end teenistusel asendada, tutvustas teda Bachi `Hästitempereeritud klaviiriga` ning tänu temale sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis külastas ta vabakuulajana filosoofia, klassikalise kirjanduse ning prantsuse, itaalia ja ladina keele kursusi. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19- aastaselt perekonnapea. Järgnesid neli aastat vabakunstnikuna Viinis, kus ta umbes aasta õppis Haydni juures. Kuid lähedast kontakti neil ei tekkinud, kuna isiksustena olid nad liiga erinevad. Viinis elatus Beethoven peamiselt kontserttegevusest ja teoste honoraridest. 1800. aastal esines ta esimest korda menukalt Viini avalikkuse ees (siiani oli tegutsenud aadliringkondades) oma 1.sümfooniaga. Sajandivahetuseks oli Beethoveni kuulmishäire
seitsmeaastaselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe. Ta lasi poisil end teenistusel asendada, tutvustas teda Bachi `Hästitempereeritud klaviiriga` ning tänu temale sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis külastas ta vabakuulajana filosoofia, klassikalise kirjanduse ning prantsuse, itaalia ja ladina keele kursusi. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19- aastaselt perekonnapea. Järgnesid neli aastat vabakunstnikuna Viinis, kus ta umbes aasta õppis Haydni juures. Kuid lähedast kontakti neil ei tekkinud, kuna isiksustena olid nad liiga erinevad. Viinis elatus Beethoven peamiselt kontserttegevusest ja teoste honoraridest. 1800. aastal esines ta esimest korda menukalt Viini avalikkuse ees (siiani oli tegutsenud aadliringkondades) oma 1.sümfooniaga. Sajandivahetuseks oli Beethoveni kuulmishäire
Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe. Ta lasi poisil end teenistustel asendada ja tänu talle sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. Hakkasid välja lööma Beethoveni tohutud improvisatsiooni võimed. Hakkas huvi tundma Mozarti loomingu vastu, läks tema ukse taha ja Mozart leidiski aja, et hakata Beethovenit õpetama, kui ema suri ja Beethoven pidi koju tagasi pöörduma. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea. Järgnesid neli aastat vabakunstnikuna Viinis, kus ta umbes aasta õppis Haydni juures. Beethoven on neid aastaid pidanud elu õnnelikumateks. Viinis elatus ta peamiselt kontserttegevusest ja teoste honoraridest. 1800. aastal esines ta esimest korda menukalt Viini avalikkuse ees oma 1. sümfooniaga. Sajandivahetuseks oli Beethoveni kuulmishäire sedavõrd süvenenud, et ta mõistis, et teda ootab ees täielik kurtus
haritus, läbilöögivõime. religioossus ei olnud seotud niivõrd kiriku kui inimese enda usuliste kogemustega. hakati looma muusikalisi ühinguid ja korraldati avalikke kontserte. arenes nooditrükindus ja muusikaajakirjandus, anti völja muusikaõpikuid. heliloojad said oma isikupäraga särada. üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus. haydn oli veel õukonna teenistuses, mozart võitles end õukondlikust survest vabaks, beethovenist sai esimene täiesti iseseisev komponist. sõna classicus ladina keeles tähendab eeskujulikku, esmaklassilist. klassikaline stiil hakkas välja kujunema umbes barokiajastu lõpus, 1730. aastate lõpus. 17801810 oli klassikalise stiili kõrgaeg. siis tegutsesid viini klassikud haydn, mozart ja beethoven.just sellel ajastul võeti kasutusele ka mõiste *barokk* , et naeruvääristada eelmise ajastu stiili äärmusi
Üldiselt võimsa sisuga ja keeruline muusika, kuid kahjuks ei ole meeltmööda. Klassitsismist on mu arvates pärit just need meloodiad, et kui keegi ütleb klassika, siis tulevad just sealt pärit helid mõttesse. Kõige rohkem meeldib mulle sealt Beethoveni 5. sümfoonia ja Für Elise. Mozart mulle eriti ei meeldi. Ei teagi mille pärast. Lihtsalt ei istu. Beethoven on palju vingem. Originaalis muidugi vabal ajal ei kuulaks neist ühtegi, kuid Beethovenist on tehtud nii palju remix'e, et teda olen kuulnud mitmes heas räpilaulus. Näiteks üks: 2pac - Nas I Can ( Fur Elise Remix - Dj Sixx) ning on tehtud paroodia Justin Bieber vs Beethoven -Epic Rap Battles of History #6. Kuulates ja võrreldes kõigi ajastute meloodiaid, siis just klassitsismis kasutati minu arvates kõige rohkem klaverit. Arvan, et klassitsismist pärit lauludel on kõige suurem mõju tänapäeval kõigist perioodidest
Nimeta tuntumad ooperi loojad romantismiajastul. Nimeta nende teoseid. G. Bizet - "Avamäng", "Habanera"- ("Carmen") Sündis Pariisis, isa oli lauluõpetaja, ema pianist. G. Verdi - "Orjade koor" - ("Nabucco") Sündis Itaalias, laulud seotud vabadusvõitlusega, käis kirikus orelimuusikat kuulamas. R. Wagner - "Avamäng", "Palverändurite koor", ("Tannhäuser") Sündis Saksamaal, Leipzigis. Helilooja ja dirigent. Inspiratsioon Beethovenist. Iseloomusta vene romantikute muusikat- zanrid, teemad. Zanrid: ooper, ballett, orkestri- ja klaverimuusika, sümfoonia Teemad: Venemaa ajalugu, rahvalegendid ja muinasjutud, legendid, muinasjutud, kombed ning olustik. P.Tsaikovski tuntumad balletid. MK(3) Pjotr Tsaikovski (1840-1893) on vene klassikalise sümfoonia rajaja. Tuntumad balletid: "Uinuv Kaunitar", "Luikede järv", "Pähklipureja" Iseloomusta Põhjamaade muusikat ja nimeta tuntumad heliloojad. Too näiteid nende loomingust. MK
äärmusi. 6. Klassitsismiajastu perioodid. (lk. 267-268) Klassitsism stiilina tuli revolutsiooniliselt, vastandades ennast teravalt barokile ning seetõttu näeme selget vahet kahe ajastu vahel. Klassitsismiajastu lõppu on aga määrata vägagi raske. Ühelt poolt kasutasid ka romantismiajastu heliloojad samu vorme ja koosseise, mis klassikud, teisalt on Mozartil ja isegi Haydnil romantilisi teoseid ja koguni loominguperioode, rääkimata Beethovenist. Suuremad muutused muusikalises mõtlemises algasid alles 19. saj. lõpul ja seepärast peaks muusikaloos tegelikult rääkima pikemast, umbes poolteise sajandi pikkusest klassikalis-romantilise stiili ajastust. Võimalik periodiseering: 1720-1760 eelklassitsism, "sünniaeg" 1760-1780 varaklassitsism, "küpsemise aeg" 1780-1810 kõrgklassitsism, "tippteoste aeg" 1810-1830 üleminekuperiood romantismile 1830-1880 romantismi kuldajastu 1880-1900 hilisromantism KLASSIKALISE STIILI KUJUNEMINE 7
Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 1787.aasta kevadel sõitis Beethoven esmakordselt Viini, soovides saada Mozarti õpilaseks, kuid Mozartit kohtas ta vaid põgusalt. Beethoven veetis Viinis vaid kaks nädalat, sest teade tema ema raskest haigusest tõi ta kiiruga Bonni tagasi. Juulis suri ta ema tiisikusse ning isa oli selleks ajaks muutunud alkoholist tõsiselt sõltuvaks ning 19-aastasest Beethovenist sai perekonnapea. Ta pidi paluma endale välja maksta poole isa palgast, et ülal pidada kaht nooremat venda. Tänu noore ja muusikaliselt andeka krahvi Ferdinand von Waldsteini antud stipendiumile sõitis 1792.aasta novembris Beethoven taas Viini, et seekord saada Haydni õpilaseks. Umbes viis nädalat pärast saabumist Viini suri Bonnis Beethoveni isa, kuid see ei muutnud Beethoveni plaane. Kuni 1796
ja -fantaasiaid. LUDWIG VAN BEETHOVEN (1770-1827) Beethoven ei olnud Haydni ega Mozarti eakaaslane. Beethoven sündis Bonnis. Tema isa oli õukonnakapelli laulja, temast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart, ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Tema tõeline õpetaja oli Neefe. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea. Järgnesid neli aastat vabakunstnikuna Viinis, kus ta umbes aasta õppis Haydni juures, lähedast kontakti neil ei tekkinud. Viinis elatus Beethoven peamiselt kontserttegevusest ja teoste honoraridest. 1800. aastal esines ta esimest korda menukalt Viini avalikkuse ees oma 1.sümfooniaga. Beethoveni kaalukamad teosed valmisid aastatel 1794- 95.Sajandivahetuseks oli Beethoveni kuulmishäire sedavõrd süvenenud, et ta mõistis, et teda ootab ees täielik kurtus
saj. juhtivkunstnikud Wagner, Liszt ja Berlioz arvasid, et sümfoonia selles vormis, millisena ta esineb viini klassikutel, on end ammendanud. Brahms ei saanud ka "mõõdukate" romantikutega ühineda (Mendelssohni epigonid), kes kordasid, kergelt uuendades, vanu sümfoonilise žanri esindajaid. Brahms on tunnistanud, et lõi oma instrumentaalpalade meloodiad lauldes neid kindlale tekstile, enamasti kasutas oma isiklikke laule. See täitis kindlat dramaturgilist funktsiooni. Joondudes Beethovenist trakteeris Brahms oma tsüklilisi teoseid kui instrumentaalset draamat, osad olid ühendatud kindla poeetilise ideega. Hoolimata sellest, et Brahms pöördus rahvamuusika poole ja õppis klassikutelt reljeefsust, oli tema muusika keeruline. Muutliku ja paljutähendusliku sisu edasiandmine nõudis detailirohket, peent štrihhi. Vaatamata ühistele joontele, on iga Brahmsi sümfoonia märgitud kordumatu individuaalsusega.
õukonnaorganist Gottlob Neefe. Ta lasi poisil end teenistusel asendada, tutvustas teda Bachi `Hästitempereeritud klaviiriga` ning tänu temale sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis külastas ta vabakuulajana filosoofia, klassikalise kirjanduse ning prantsuse, itaalia ja ladina keele kursusi. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea. Järgnesid neli aastat vabakunstnikuna Viinis, kus ta umbes aasta õppis Haydni juures. Kuid lähedast kontakti neil ei tekkinud, kuna isiksustena olid nad liiga erinevad. Viinis elatus Beethoven peamiselt kontserttegevusest ja teoste honoraridest. 1800. aastal esines ta esimest korda menukalt Viini avalikkuse ees (siiani oli tegutsenud aadliringkondades) oma 1.sümfooniaga. Sajandivahetuseks oli
seitsmeaastaselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe. Ta lasi poisil end teenistusel asendada, tutvustas teda Bachi `Hästitempereeritud klaviiriga` ning tänu temale sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis külastas ta vabakuulajana filosoofia, klassikalise kirjanduse ning prantsuse, itaalia ja ladina keele kursusi. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19- aastaselt perekonnapea. Järgnesid neli aastat vabakunstnikuna Viinis, kus ta umbes aasta õppis Haydni juures. Kuid lähedast kontakti neil ei tekkinud, kuna isiksustena olid nad liiga erinevad. Viinis elatus Beethoven peamiselt kontserttegevusest ja teoste honoraridest. 1800. aastal esines ta esimest korda menukalt Viini avalikkuse ees (siiani oli tegutsenud aadliringkondades) oma 1.sümfooniaga. Sajandivahetuseks oli Beethoveni kuulmishäire
.....................................................................................................................7 Beethoveni elulugu Ludwig van Beethoven (1770-1827) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast imelast teha. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea. Järgnesid neli aastat vabakunstnikuna Viinis, kus ta umbes aasta õppis Haydni juures. Kuid lähedast kontakti neil ei tekkinud, kuna isiksustena olid nad liiga erinevad. Viinis elatus Beethoven peamiselt kontserttegevusest ja teoste honoraridest. 1800. aastal esines ta esimest korda menukalt Viini avalikkuse ees (siiani oli tegutsenud aadliringkondades) oma 1.sümfooniaga.
saj. juhtivkunstnikud Wagner, Liszt ja Berlioz arvasid, et sümfoonia selles vormis, millisena ta esineb viini klassikutel, on end ammendanud. Brahms ei saanud ka "mõõdukate" romantikutega ühineda (Mendelssohni epigonid), kes kordasid, kergelt uuendades, vanu sümfoonilise zanri esindajaid. Brahms on tunnistanud, et lõi oma instrumentaalpalade meloodiad lauldes neid kindlale tekstile, enamasti kasutas oma isiklikke laule. See täitis kindlat dramaturgilist funktsiooni. Joondudes Beethovenist trakteeris Brahms oma tsüklilisi teoseid kui instrumentaalset draamat, osad olid ühendatud kindla poeetilise ideega. Hoolimata sellest, et Brahms pöördus rahvamuusika poole ja õppis klassikutelt reljeefsust, oli tema muusika keeruline. Muutliku ja paljutähendusliku sisu edasiandmine nõudis detailirohket, peent strihhi. Vaatamata ühistele joontele, on iga Brahmsi sümfoonia märgitud kordumatu individuaalsusega.
alghariduse. Isa kõrval, kes mängis trompetit ja trombooni, õppis ta lapsena pikoloflööti ning hakkas 10-aastaselt kaasa mängima kohalikus orkestris. 1920. aastal asus Tubin õppima Tartu Õpetajate Seminari, mängis sealses orkestris tsellot ning juhatas laulukoori. Samuti avanes noorel muusikahuvilisel nüüd võimalus osa saada Tartu kontserdielust, kuulata "Vanemuise" sümfooniaorkestri esituses muusikat Beethovenist Aleksander Skrjabini ja Heino Ellerini. Lisaks seminarile astus Tubin 1924. aastal ka Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis esimese aasta Johannes Kärdi oreliklassis, edaspidi aga kompositsiooni Heino Elleri käe all. 1926. aastal lõpetas Tubin Tartu Õpetajate seminari ning töötas mõned aastad kooliõpetajana Nõos, jätkates kompositsiooniõpinguid kõrgemas muusikakoolis. Tema tõsisem muusikutegevus algas pärast Tartu Kõrgema Muusikakooli lõpetamist 1930. aastal
sajandi), vaid ka muusikalooliselt: ta alustas varaklassikalisest stiilist ja tema teoste hulgas on klassikalise kõrgstiili parimaid näiteid. Haydnit seostatakse 18. sajandi vararomantiliste vooludega (“torm ja tung”) ning oma hilistes teostes jõudis ta 19. sajandi romantismile iseloomuliku väljenduseni. Vähemalt kolmes žanris- sümfoonias, keelpillikvartetis ja vokaalsümfoonilistes teostes- sai Beethovenist Haydni tee vahetu jätkaja. Fr. J. Haydni monument Viinis
5 Ta asus 1909. aasta kevadel tööle õpitud erialale Valga krediidiühingus, kus sai asjaajajaks. 28. augustil 1909 abiellus Enno Kodavere köstri tütre Ella (Olga-Elfriede) Sauliga, kes oli väga kunstiandeline naine, kes oli õppinud Kristjan Raua juures ja Valga-perioodil ka Soomes Helsinki ,,Ateneumis" kunsti. Tema söejoonistus Ludwig van Beethovenist ripub siiani Haapsalu Maavalitsuse kirjandusmaja Ernst Ennole pühendatud töötoas. Enno ei sallinud pildistamist, kuid tal ei olnud selle vastu midagi, kui Ella teda joonistas. Pilt 9 Ella Enno (Allikas: Kreutzwaldi sajand, Ernst Enno'ga seotud materjalid, pilt B-72-46 ) Pilt 9 Ella Enno joonistus abikaasast (Allikas: Kreutzwaldi sajand, Ernst Enno'ga seotud materjalid, pilt B-72-4) Valga-perioodil 1917. aastal hakkas Enno kohalikus kaubanduskoolis andma eesti keele tunde.
· IEE Intuitiivselt-eetiline ekstravert ("Psühholoog", ENFP) · SLI Sensoorselt-loogiline introvert ("Meister", ISTP) Isiksusetüüpide kirjeldused Eetilis-intuitiivne ekstravert EIE Tõsine, globaalsetele probleemidele keskendunud inimene. Näeb maailma dramaatilistes ja isegi traagilistes värvides. Ootab kõikvõimalike ebameeldivusi. Tema juhtmotiiviks on neli nooti Beethovenist ehk saatuse teema. Isiklike probleeme kaldub püstitama ja lahendama üldistatult. Samaaegselt sageli üritab olla kasulik inimkonnale. Kaldub pidevatele kahtlustele ja kõhklustele. Mõnikord on tajutav ümbritsevate poolt kui tasakaalutu, kergesti erutuv isiksus. Näiteks, teda ärritavad kõikvõimalikud liigsed liigutused, ta näeb maailma niigi liiga dünaamilisena. Ei meeldi ilmutada initsiatiivi. Tundeid asetab mõistusest kõrgemale
pärast kolis pere Alatskivi lähedale Naelaverre, kus Tubin omandas ka alghariduse. Isa kõrval, kes mängis trompetit ja trombooni, õppis ta lapsena pikoloflööti ning hakkas 10 aastaselt kaasa mängima kohalikus orkestris. 1920. aastal asus Tubin õppima Tartu õpetajate Seminaril, mängis sealses orkestris tsellot ning juhatas laulukoori. Samuti avanes noorel muusikahuvilisel nüüd võimalus osa saada Tartu kontserdielust, kuulata " vanemuise " sümfooniaorkestri esitluses muusikat Beethovenist Aleksander Skrjabini ja Heini Ellerini. Lisaks Seminarile astus Tubin 1924. aastal ka Tartu kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis esimese aasta Johannes Kärdi oreliklassis, edaspidi aga kompositsiooni Heino Elleri käe all. 1930. aastae lõpuks oli Tublin tõusnud eesti hinnatumate heliloojate hulka. Tõsteti esile tema erakordset andekust, kompositsioonitehnilist meisterlikust ja loomingulist viljakust. 1938. aastal täiendas Tubin end Budapestis Zoltán Kodály juures
Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri ja viiuliõpetaja. Isa soovis et pojast kujunes teine Mozart ja Beethoven esineski esmakordselt 7-e aastaselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Gotlob Neefe, tänu kellele sai Beethoven juba 12 aastaselt Bonnie õukonna orkestris klavessiini mängja koha. 1787 sõitis Viini, kohtus Mozardiga ja võttis temalt mõned tunnid. Ema surma ja isa süveneva joomakire töttu sai Beethovenist 17 aastaselt perekonnapea. 1792-l aastal sõitis Beethoven teist korda Viini ja jäi sinna elu lõpuni. Viinis elatus ta peamiselt kontserttegevusest ja teoste honororidest. Juba 25 aastaselt hakkas Beethoveni kuulmine halvenema. 1802-l aastal saabus hingeline kriis mil ta mõtles endalt isegi elu võtta. 1802 1812 oli tema loomingu kõrgperiood mil ta kirjutas oma parimad teosed. Tähtsamad teosed
ja teooriad kirjutistes. R. Wagner- üks muusikaajaloo keerukamaid isiksusi, helilooja, luuletaja( oma kõigi ooperite libretist), kultuurifilosoof, kirjanik, ooperireformaator, väljapaistev dirigent ja organisaator. Tema ooperiteooria põhiidee : kunstide ühtsus universaalses teoses, kus on ühendatud sõna, muusika ja ruumilised kunstid-(läbikomponeeritud ooper e. muusikalise draama pooldaja.) Muusika olgu viljastatud poeesiast. Traditsioonilise "numbriooperi" asemel tuleb ikka enam ( Beethovenist inspireeritud) sümfooniline arendus, ideaaliks "lõputu meloodia).Oluline osa orkestril, "sümfooniline ooper" ; juhtmotiiv (leitmotiiv) muusikalise sümbolina. Lk. 20 Avamängust saab teosega sisemiselt seotud eelmäng. Orkestrikõne arendamine, meisterlik orkestratsioon. Raskused ooperite teatris hoidmisega-annavad festivalide idee.
annaabi.ee 
