Invaliidide all mõtles ta puuetega ja vaesunud veterane. Kompleksi arhitekt oli Libéral Bruant ja see valmis aastal 1676. Samal aastal käskis päikesekuningas arhitektil Jules Hardouin Mansart'il koostada plaanid eraldi seisvale kabelile, et seda saaksid kasutada tema õukondlased ja teised kõrgest soost inimesed. Mansart konstrueeris sellele ehitisele kullatud kupli, mis valmis täielikult 1708, selle lõpetas de Cotte. See ehitis on inspireeritud Rooma püha Peetri basiilikast. Invaliidide kuppelkirikut peetakse parimaks stiilinäiteks prantsuse barokk arhitektuuris. Kuppel Kuppel on iseeneset juba 107 meetrit kõrge, mis teeb sellest ühe kõrgeima monumendi Pariisis. See paigutati kompleksi keskele, et kuppel domineeriks auhoovis. Auhoov oli üks 15 hoovist ning oli tehtud vaid sõjaväeparaadideks. Kupli sisemuse maalis ära Charles de La Fosse.
· Roomlastele vastuvõetamatu -Kõik inimesed võrdsed jumala ees -Jäid oma usule truuks -Peab olema alandlik ja sõnakuulelik -Peale surma läheb hing paradiisi · 313 Rooma keiser Konstantinus lubab ristiusku · 380 muutub ristiusk ametlikuks usuks · Varakristlikust peamised kunsti leiud seina ja laemaalid, millel on kristli sümboolika · Vaba skulptuuri ei tehtud -Tahtsid erineda paganlikest uskumustest · Basiilikast (Kohtu ja turuhoone) areneb välja ristiusu kirikutüüp -Lihtne pikergune hoone, mille 2 rida samabaid jagab 3 kitsaks lööviks -Hoone alati ida-lääne suunaline -Pikihoone ida poolses osas asus põikihoone ehk transept -Poolkaar ehk apsiid Asub altar -Ladina rist Ristiusu kiriku plaan Näide: Rooma Vana Peetri kirik Bütsantsi kunst 6 sajand 15 sajand · Umbes 5
5. Millised teemad olid levinud keskaegses skulptuuris ja maalikunstis? Tol ajal oli maalikunstis oluline elamusi väljendada.Vitraazid olid justkui peatükid pühakirjast. Romaani kunstist tehti miniatuure. 6. Millised on gooti arhitektuuri põhitunnused? Teravkaar. Hoone üleüldine kõrgusse pürgimine(kõik ehitised suundusid ülespoole). Kirikud oli kaunistatud raidkivikaunistustega. Tekkisid tiibaltarid. 7. Mille poolest erineb gooti basiilika romaani basiilikast? Rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Uuendusteks olid : roidvõlvid, roosaken,tugipiilarid, tugikaared. 8. Millised on Euroopa kuulsamad gooti stiilis ehitised? Mont Saint-Michele. Chartresi, Reimsi ja Amiensi katedraal ja Saint-Chapelle. 9. Millised uuendused toimusid gooti ajastu maalikunstis? Värvilised klaasaknad. Sündis värvitud puuskulptuur. Hakati tegema freskosid(märjale krohvile maalimine)
a. Romaani ja gooti kunsti arhidektuur Nii romaani kui ka gooti kunsti ajastul oli oluliseks osaks arhitektuuris kirikuhoonete ja kloostrite püstitamine. Romaani ehituskunsti iseloomulikud tüübid ja vormid kujunesid just kiriklikus ehituskunstis-sakraalahitektuuris. Levinum ehitistüüp romaani ajastul on basiilika, mille iseloomulikuks jooneks on varasemast ajastust tunduvalt kõrgem ja ülaosas akendega varustatud kesklööv. Selleaegne basiilika erineb varakristlikust basiilikast sellepoolest, et transept(pikilööv) eendub pikihoonest tavalisest palju rohkem. Tema ristumisel lääne- idasuunalise pikihoonega tekkivat ruumi nimetatakse nelitiseks. Seega omab põhiplaan risti kuju. Transeptist idas olevat kirikuosa nimetatakse kooriks. Nelitis on tihti kaetud kupli või torniga. Kesklöövi ja nelitise vahele püstitati mõnikord madal vahesein, niinimetatud vahevõre; selles oli kantsel, kust kogudusele evangeeliumi ette loeti.
Kujutav kunst seadis esiplaanile kunsti ülesande teenida Jumalat. 12. sajandi alguses tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. See levis üle Prantsusmaa, Inglismaa ja lõpuks ja Euroopa. 14. Sajandil tõukas Itaalias tekkinud renessanss gooti stiili Euroopast välja. Gootika stiil ei toonud kunsti midagi radikaalset ja seda saab käsitleda romaani stiiliga koos. Arhitektuur suurimad saavutused on seotud kirikuehitusega. Keskaja kiriku planeering lähtus basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Kirik ehitati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jaotatud kolmeks või viieks lööviks ja pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Nende lõikumiskohal oli nelits ja peale seda kooriruum. Kirikus oli ladina risti kuju. Peale kooriruumi oli apsiid, mida mõnikord ümbritsesid mitmed kabelid, mis moodustasid kabelipärja. Kooriruumi põranda all võis asuda krüpt matusepaigaks,
avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. sajandil, mille tulemusena tunduvalt avardus eurooplaste maailmapilt. Põhijoonteks on arhitektuuris teravkaare, roidvõlvi ja tugikaarte kasutamine, mis võimaldas dünaamilise struktuurisüsteemi loomist. Taotleti ruumiühtsust ja vertikaalsust. Põhiplaanilt ei erine gooti basiilika romaani basiilikast, kuid rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Nimetus ,,gootika" tuleb germaani hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi pistmist. Nimi anti sellele stiilile hiljem, et halvustada eelneva ajajärgu kunsti (ajast ja arust nagu gootidel). Gooti skulptuur on arhitektuuriga otseselt seotud, arenedes romaanika ülistiliseeritud ja ekspressiivsest laadist naturistlikumas suunas. 14
12. sajandi algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. Sajandi lõpuks levis see üle kogu Prantsusmaa ja Inglismaa ning 13. sajandil üle Euroopa. Itaalias 14. sajandil tekkinud renessanss suutis gooti stiili kogu Euroopast välja tõrjuda alles 16. sajandil. Arhitektuur Keskaegse kiriku põhielemendid. Keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu- ja kaubakojast basiilikast. Rooma basiilika kujutas endast sammastega kolmeks jagatud ruumi, mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal. Kirik ehitati alati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jagatud kolmeks või viieks lööviks. Pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Sellest teisel pool jätkus pikihooe kooriruumina. Nii sai kirik ladina risti kuju. Mõnel kirikul ümbritses apsiidide rida kabeleid, mis moodustasid kabelipärja. Basiilika põhiplaan
Kirik pidi olima tugev ja mõjukas seest-kui ka väljastpoolt. Sajanditega hakkas kaitsefukntsioon vähenema. Kujutava kunsti ülesandeks peeti Jumala teenimist. 12.saj algul tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. See levis 13.saj üle Euroopa. 14.saj renessanss suutis gooti stiilivälja tõrjuda alles 16.saj. *Arhitektuur. Keskaegse kiriku põhielemendid: Arhitektuur kajastub kirikutes. Keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu-ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Rooma basiilika oli sammastega jaotatud kolmelööviliseks, keskosa oli kõrgem ja akendega. Kuid basiilika arenes edasi. Kiriku altar oli alati idas, sissepääs läänes. Pikihoone oli kolme-või viielööviline, keskmine osa oli kõrgem ja laiem. Pikihoonegalõikus idapoolses osas risthoone, sellest teisel pool jätkus pikihoone kooriruumina. Nii sai kirik ladina risti kuju. Kooriruumi lõpetas poolümar apsiid, kus asus altar
o Bütsantsi eeskujul o Viie kupliga tsentraalehitis. Põhja Euroopas on tähtsamad romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe toomkirik ja Viborgi toomkirik Taanis. Norras on eriti palju puust kirikuid. Neis kasutati viikingite laevaehitusoskusi ning mõnikord ka viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid ja paelornamentikat. Norra kirikud: o Palksõrestik o Neile löödud lauavooder o Kõrge katus o Lööve eraldavad püstpalgid, mis loovad mulje basiilikast. Bambergi toomkirik Saksamaal (alustati romaani stiilis, lõpetati varagootikaga) Borgundi puukirik Norras Profaanarhitektuuri põnevaim osa on linnused. Müür ja tornid olid kõige tähtsamad. Saksamaal oli neist tähtseim kõrge torn (Bergfield), mis oli viimaseks kaitseliiniks ja seal tavaliselt ei elatud. Prantsusmaa linuuste keskuseks oli peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone (palas). Linnuse rekonstruktsioon: Provins'i linnus o Prantsusmaal o 12. sajandi algus
Esimene valdavalt gooti stiilis kirik kerkis Saint-Denis' linnakeses, mis on praegu Pariisi eeslinn. Just siinse kiriku ehitusmeistrid võtsid omaks uue stiili tunnuse teravkaare, mis meenutab pooleks murtud vibu. Nimetus ,,gootika" tuleb hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist. Nimi anti sellele stiilile hiljem, et halvustada eelneva ajajärgu kunsti. Mille poolest erineb gooti kirik romaani kirikust? Põhiplaanilt ei erine gooti basiilika romaani basiilikast, kuid rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Kui romaani katedraalidel kerkisid vaid tornikiivrid üle teiste linnamajade katuste, siis suured gooti basiilikad nagu valitseksid linna üle. Oluliseks uuenduseks oli roidvõlvide kasutuselevõtt. Raidkividest või tellistest kokku pandud roiete peale laoti õhukesest kivikihist võlvid, mis olid palju kergemad kui romaaniaegsed. Nüüd polnud enam vaja pakse umbseid seinapindu
Põhiosas algas praeguse kiriku ehitamine siiski 14. sajandi algul. Tugeva läänetorniga 3-löövilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polügonaalse lõpmikuga koor, mille põhjaküljel paikneb käärkamber. Pikihoone lõunaküljel oli nn Lüübeki kabel. Kirik on kannatanud palju ning selle restaureerimine kestab tänini. Toomkirik 13. sajandi keskel oli kirik planeeritud 3-löövilise 8 traveega basiilikana. Pikaleveninud ehitustööde käigus muudeti korduvalt plaane (basiilikast kodakirikuks ja siis jälle tagasi) ning konstruktsioonielementide kasutamist ja asukohta. Kiriku pikihoone sai valmis 14. sajandil, kus tugipiilarite vahele kujundati veel eraldi kabelilööv. Hiljem lisati kiriku ühelöövilisele kooriruumile ümbriskäik ning massivsed ja majesteetlikud läänetornid. Tartu Toomkirik jäi varemeisse pärast Liivi sõda, mis on nüüd Tartu Ülikooli raamatukogu. Sarnasused 13. 14
kindlused). Kirikud võimsad, massiivsete paksude müüridega keeruline filosoofilis-religioosne mõttesüsteem skolastika, (kirikutel oli Euroopas sõdade ajajärgul ka kindluse funktsioon). Kui mis ühendab endas antiikfilosoofia ja kristliku maailmavaate. Bütsantsi kirik oli Kreeka risti kujuline, siis romaani kirik kujuneb 14.sajandiks kujuneb välja juba lääne-euroopalik mõttelaad! välja basiilikast ja on ladina risti kujuline. SKULPTUUR on 5. Kujuneb välja ka isiksuse mõiste. Antiikajal oli isiksus oma ehituskunsti kohustuslik osa. Reljeefid kujutavad piibliga seotud õiguste ja kohustustega vaid ühiskonna vaba kodanik, ori ei sündmustikke. On teada, et romaani kirikutes kasutati ka olnud isiksus. Kristlus kuulutab iga inimese jumalast seinamaalinguid, kuid need ei ole säilinud
· 12. sajandi alguses tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil · 13. sajandil levis üle kogu Euroopa · gooti stiili tõrjus Euroopast välja alles 14. sajandil tekkinud renessanss 16. sajandil ARHITEKTUUR · suurimad saavutused seotud mõlemas stiilis kirikutega · keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu- ja kaubakojast basiilikast sammastega kolmeks jagatud ruum, keskmine osa kõrgem ja aknad ülal · BASIILIKA: läänest-itta, altar idas, pikiosa kolmeks või viieks lööviks, keskmine osa kõrgem ja laiem, isapoolses osas risthoone, ristumiskohas nelitis, pikihoone jätkus kooriruumina, kirikul LADINA RISTI KUJU, kooriruumi lõpus poolümar apsiid (altar), mõnel kirikul apsiidi ümber kableipärg (rohkem
· Olulisimate rajatiste hulka kuuluvad inseneriehitised (veevärk ja akveduktid [veejuhtmed; keisririigi ajal ehitati akvedukte sillataolistele kaaristutele toetuvate kaetud veerennidena, millest on tänaseni paljud säilinud]), rooma dekoratiivse fassaadiga korruselamud, paleed, keisrite foorumid, võidu- ehk triumfikaared (võidukaar on harilikult ühe või kolme läbikäiguga väravaehitis, mis püstitati keisri või väejuhi auks), termid · Basiilikast, mis oli mõeldud kauplemiseks ja õigusemõistmiseks, sai hilisantiigis jumalateenistuse paik kristlikele kogudustele · Pikihoonete kõrval eksisteerib vanaitaalia ehitisi meenutav kupliga tsentraalehitis Panteon, kristliku tsentraalehitise - Hagia Sophia kiriku Konstantinoopolis eelkäija Avalikud mängud · Gladiaatorite (elukutselised mõõgavõitlejad) võitlused. Vabariigi ajal korraldasid roomlased võitlusi
ARHIDEKTUUR ROMAANI STIIL Palju kirikuid- basiilika. Kirik ehitatud ida-lääne suunaline. Läänes sissepääs, idas altar (idast tõuseb päike). Kooriruumi põrand oli natuke kõrgemal, sest selle alla maeti tähtsamaid tegelasi. Apsiidi taga olev kabel (kõige idapoolsem) oli pühendatud Maarjale. Kirikud olid suhteliselt madalad (tehnika polnud eriti arenenud) ja väga paksude seintega (et kaitset pakkuda) Kodakirik- erineb basiilikast, sest tal pole aknaid. Ümarkaar- kõige olulisem tunnus. Võlvid- nii silinder kui ka ristvõlv on väga rasked. Võlvide kandmiseks ehitati seinad ja piilarid hästi paksuks. Seetõttu on aknad väiksed, kitsad löövid hämarad ja sünged Romaani kiriku ilme iseärasused sobisid ja olid väga hästi kooskõlas Basiilika, ümarkaar, silindervõlv ja ristvõlv- tunnused. Madalad kirikud, sest
jäid aknad pisikesteks ja kitsad löövd jäid suurte müürimasside vahel hämaraks. Romaani stiil oli igas riigis omapärase küljega. Nii näiteks on Itaalias täiesti tavaline, et kirikutel on kuplid, sest Itaaliat mõjutas kõige rohkem Bütsantsi kunst. Norras oli kiriku omapäraseks ehitusmaterjaliks kujunenud hoopiski puit. Norra kirikud koosnevad palksõrestikust, neile löödud laudvoodrist ja kõrgest katusest. Kiriku püstpalgid eraldavad lööve, luues sellega mulje algsest basiilikast. Romaani stiilis kirikud on sageli kaunistatud ka ornamendiga. See on abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad geomeetrilised motiivid ning stiliseeritud taime- ja loomakujutised, mis imekombel mõjuvad vägagi meeldivalt. Kirikute seinad olid kaetud aga piiblistseenide maalidega. Romaani stiili skulptuur. Saksamaine kunst oli suhteliselt kitsa levikuga, kuid 11. sajandi keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Enamasti oli tegu reljeefiga, mis
Ristikäik kujutas endast võlv- või talalaega galeriitaolist ringteed, mis ümbritses kloostri nelinurkset sisehoovi ja avanes sellesse akende või kaartega. Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Saalkirik kujutab endast ühelöövilist apsiidiga lõppevat hoonet; kodakirik on mitmelööviline (2-3 löövi), erinevalt basiilikast on aga kodakiriku kõik löövid ühekõrgused ja kaetud ühise katusega. Kuppelkirik on kupliga kaetud tsentraalehitis. Kodakiriku ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Romaani aegsest profaanarhitektuurist on vähe säilinud. Suurem osa elumaju oli puust. Küll aga arenes sel perioodil välja kivilinnus. Romaani stiilile on ehk kõige iseloomulikum 10
aristokraatide kollektsioonidega. Palee laiendamine ja kaunistamine usaldati arhitekt Fontaine'le. Carré salong ja Suur galerii said omale uue suurejoonelise trepi. Tuileries poolt Louvre'i suunas ehitati uut põhjatiiba paralleelselt Rivoli tänavaga. 1806. aastal ehitasid Percier ja Fontaine pisikese triumfikaare. 1808. aastal kujundas Denon selle kaunistuste ja kujudega tähistamaks Prantsuse sõjaväe võite. Üles paigutas Denon neli antiikset pronkshobust Püha Marki basiilikast Veneetsias. Hobused tagastati Veneetsiale 1815. aastal. 1824. aastal loodi Cour Carrée läänetiiba modernsete skulptuuride muuseum. 1826. aastal sai Jean-Francois Champollion'ist Louvre'i Egiptuse antiigi osakonna kuraator. 1827. aastal õnnistati Charles X muuseum Cour Carrée lõunatiiva esimesel korrusel. Kollektsiooni kuulusid Egiptuse antiik, antiiksed pronksesemed, Etruusia vaasid ning keskaja ja renessanssi kaunistav kunst. Laed kujutasid selle aja juhtivate kunstnike maale. Samal
Kaare alla on kujundatud "pilv". Kasutusel büroohoonena. Asub La Défense`i ärirajoonis (ehitust alustati 1955.a., linnaosa iseloomustab modernne arhitektuur lihtsate geomeetriliste kujunditega. Maa-ala suurus on 800 ha). Carrouseli võidukaar (sõjaväe paraad) arhitektid Pierre-Francois Fontaine ja Charles Percier. 1806- 08 Napoleoni 1805.a. võitude auks. Septimus Severuse triumfikaare eeskujul. Asub Louvre`i õuel. Kaarele lasi Napoleon panna Veneetsia Püha Markuse basiilikast pärit hobused. Need viidi sinna tagasi 1815. Palais Bourbon 4 arhitekti: Giardini 1722, Lassurance, Aubert, Gabriel 1728. Ehitati Louis XIV tütrele, Bourboni hertsoginnale. Rahvusassamblee tänapäeval. See on kreeka templi stiilis ehitatud. Madeleine`i kiriku paarik. La Madeleine Kreeka-Rooma tempel keset Pariisi. Napoleon lasi ehitada arhitekt Vignonil templi ja 1814.a. pühendati see Maarja-Magdaleenale. Kirikul on 52 korintose sammast, mis on 20m kõrgused.
Hiljem ehitati mausoleum ümber ja muudeti kindluseks (Püha Ingli kindlus). Poolkaarsed kolonaadid, kurvilised jooned maastikus. Basseinid, kanalid, kaskaadid, grotid, purskkaevud. Vabaõhu antiikskulptuuride muuseum. 7. 4 EVANGELISTI Matteus- inimesetaoline inglitiibadega Markus- tiivuline lõvi Luuka- tiivuline härg Johannes- kotkas 8. HAGIA SOPHIA- Konstantinoopolis. Oli ehitatud kahest kirikust kokku: tsentraalkirikust (põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel) ja basiilikast. Seal on lahenduse leidnud pikaajalised otsingud, katsetused- püüd ühendada toredat ja bütsantslikule vaimulaadile nii lähedast kaks kirikut. Neljanurkse ruumi katmine viklite (sfäärilised kolmnurga kujulisede arhitektuursed vormid, mis kannavad keskset hiigelkuplit) abil. Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Külglöövid on kahekorruselised, ülemine korrus avaneb kesklöövi
Kujutav kunst seadis esiplaanile kunsti ülesande teenida Jumalat. 12. sajandi alguses tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil. See levis üle Prantsusmaa, Inglismaa ja lõpuks ja Euroopa. 14. Sajandil tõukas Itaalias tekkinud renessanss gooti stiili Euroopast välja. Gootika stiil ei toonud kunsti midagi radikaalset ja seda saab käsitleda romaani stiiliga koos. Arhitektuur suurimad saavutused on seotud kirikuehitusega. Keskaja kiriku planeering lähtus basiilikast, kus toimusid ka esimesed avalikud jumalateenistused. Kirik ehitati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jaotatud kolmeks või viieks lööviks ja pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Nende lõikumiskohal oli nelits ja peale seda kooriruum. Kirikus oli ladina risti kuju. Peale kooriruumi oli apsiid, mida mõnikord ümbritsesid mitmed kabelid, mis moodustasid kabelipärja. Kooriruumi
Universiteet üliõpilasorganisatsioon 13.saj algul Rektor ülikooli juhataja ametinimetus Dekaan kõrgkooli teaduskonna juhi ametinimetus Skolastika - on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine. Romaani basiilika keskaja kiriku planeering lähtus vana-rooma kohtu ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid pärast ristiusu ametlikuks kuulutamist ka esimesed avalikud jumalateenistused. Rooma basiilika kujutas endast sammastega 3-ks jagatud ruumi, mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal. Kodakirik kirik, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel. Vitraaz tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal kiriku aknal Tiibaltar kapitaoline ustena lahtikäivate tiibadega altar, kuhu tehti esimesed tahvelmaalid
Universiteet – üliõpilasorganisatsioon 13.saj algul Rektor – ülikooli juhataja ametinimetus Dekaan – kõrgkooli teaduskonna juhi ametinimetus Skolastika - on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine. Romaani basiilika – keskaja kiriku planeering lähtus vana-rooma kohtu ja kaubakojast basiilikast, kus toimusid pärast ristiusu ametlikuks kuulutamist ka esimesed avalikud jumalateenistused. Rooma basiilika kujutas endast sammastega 3-ks jagatud ruumi, mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal. Kodakirik – kirik, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel. Vitraaž – tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal kiriku aknal Tiibaltar – kapitaoline ustena lahtikäivate tiibadega altar, kuhu tehti esimesed tahvelmaalid
ettekujutuse miniatuurmaalilt-rohkelt ornamentikat, ruumi kujutamine kadus, pildid fantaasiaküllased, väljendusrikkad,. seinamaale loodi palju, ka võlvidele maaliti piiblistseene, figuurid tasapinnalised, moonutatud. Itaalias püha markuse kirik, pisa toomkirik, saaremaal valjala kiriku lääneportaal romaani stiilis. Gooti stiil Tekkis tänu uuendustele-teravkaar, roidvõlv, tugikaar, tugipiilar, kõrgustesse pürgimine, . Gooti ehitisi lammutati halastamatult. Põhiplaanilt romaani basiilikast ei erine. Teravkaar suudab kanda suuremat raskust, roidvõlvid olid palju kergemad, sai teha suuremad aknad, mille värvilised klaasid lasid sisse palju valgust. Portaalide kohale tehti ümar roosaken. Ehitise tugevdamiseks tugipiilarid, ka tugikared suurtel basiilikatel. Ohtrate raidkaunsitustega. Gooti stiili tuntuimaid skulptuure asub reimsi kirikus, nn naeratav ingel. Saksamaal pärliks kölni toomkirik, itaalias doodzide palee veneetsias, inglismaal west minster abbey londonis.
) Nimetus "gootika" tuleb germaani hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist. Nime andsid sellele stiilile Firenze renessansimeistrid, et halvustada eelneva ajajärgu kunsti (mõte: nii ajast ja arust nagu gootidel). Gooti ehitisi lammutati halastamatult. Euroopas pöördus üldsuse tähelepanu gooti kunsti juurde tagasi alles pärast V. Hugo romaani "Jumalaema kirik Pariisis" ilmumist 1831. a. Põhiplaanilt ei erine gooti basiilika4 romaani basiilikast, kuid rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Oluliseks uuenduseks oli roidvõlvide kasutuselevõtt. Kividest või tellistest kokku pandud roiete peale laoti õhukesest kivikihist võlvid. Nüüd polnud enam vaja pakse umbseid seinapindu. Selle asemel olid suured aknad, mille värvilised klaasid lasksid kirikusse ohtralt valgust. Lisaks oli portaalide kohale jäetud hiigelsuur ümmargune vitraaztehnikas roosaken. Ehitise tugevdamiseks püstitati
*Püha markuse kirik veneetsias bütsantsi ehitatud *viie kupliga tsentraalehitis *uhkelt dekoreeriud · Põhja-Euroopa romaani stiilis kiviehitised *Lundi toomkirik Rootsis *Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis *norras paljud kirikud puust viikingite laevaehitamisoskust kasutati, kundid viitavad mütoloogiale nt lohepeal ja paelornamentika *püstpalgid eraldavad lööve ja loovad mulje algelisest basiilikast · Porfaanarhitektuuri põnevaim osa - linnused 20. Gooti arhitektuur · Sai alguse 1144. a sai valmis Saint-Denis kloostri kiriku ümberehitus abt Suger otsustas muuta kiriku kaunimaks et palverändureid rohkem ligitõmaks ning paavsti võim suureneks. Säilinud vaid kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Näha gooti stiili peamiseid tunnuseid kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt.
uue impeeriumi kunsti juba olemasolev, karolingide kunstipärand. Kiriku üha kasvav mõju tõstis taas esikohale sakraalehituse ning siin tuginetigi juba olemasolevatele arhitektuurinäidistele. Ottode aegset arhitektuuri esindavad püha Cyriacuse kirik Gernrodes ja Püha Miikaeli kirik Hildesheimis Saksamaal (mõlemad 10.saj.) Ehitatud karolingide eeskujul, on nendegi kavatises lähtutud varakristlikust basiilikast: tavaline oli siseruumi jaotus kolmeks lööviks. Löövid eraldati üksteisest tihti massiivsete nelinurksete piilaritega või kasutati toevaheldust (piilar sammas / 2 sammast/ - piilar). Võrreldes karolingide ajaga muutusid aga sammaste kapiteelid raskemaks ja kohmakamaks, neis ilmnes tugev püüd geometriseerimise suunas. Geomeetrilised mahud hakkasid domineerima ka kirikute eksterjööris: nelitise kohal kõrgusid
annaabi.ee 
