1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 MU SÜDA LAULAB. Looming Under alustas luuletamist saksa keeles, esimene eestikeelne luuletus ilmus pseudonüümiga Mutti 1904. aasta "Postimehes" Underi naiselikust tundeõhinast sündinud erootilised värsid vaimustasid ja intrigeerisid lugejaid oma julge sõnaseade ning üllatava mõttevabadusega. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Tema kujundimaailm on barokselt dekoratiivne ja buduaarlik üleküllastatud lõhnadest, värvidest, floorast, eriti lilledest, ja sensuaalsetest meeleoluvarjunditest Sirelite aegu All sirelpõõsa lillatavaid sarju mu valge käsivars kui luige kael nüüd püüab kobaraid, mis okste lael
Pilt: Uue-Põltsamaa mõisa härrastemaja esikülg aastal 1928 Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Ka Uue-Põltsamaa mõis on barokk stiilis tellisseintega ühekorruseline ning maja keskmine osa on kahekorruseline. Fassaadil on näha lamedaid pilastreid, mis asetsevad vaheldumisi akende ja petikaekndega ühtlases rütmis. Katus on barokselt nõgus poolkelpkatus. Hiljem on kujundatud sissepääs, rõdupiirded ja juureehitus hoone põhjatiival. Sisekujundus on võrdlemisi hästi säilinud, ilmselt mängis siin rolli see, et aastatel 1921-1934 asus mõisahoones kool. Sisekujunduses tuleks suuremat tähelepanu pöörata saalile. Saal on kaunistatud 18. sajandile iseloomulikus stiilis nagu seintel asetsevad puitraamistiusega tahvlid, peenelõikeline hammaskarniis, kannelüüridega friis, peeglid ja ampiirahjud
Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (19041989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film "Andaluusia koer"). Dali enese igapäevane elu oli küllastunud skandaalidest ja sokeerimistest. Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte (18981967), kelle tööd sageli mõistatusi meenutavad. Suuremalt jaolt veristlik oli ka Max Ernsti (18981967)
puitdetailidega. Tähelepanelik vaataja võib leida lõunarõdu läänepoolse otsa karniisi alt aastaarvu 1660, mis on vääride dateerimise aluseks. Maalid kujutavad stseene Vanast ja Uuest Testamendist ja kokku on neid 57. Pildipiibel on jagatud nii, et põhjaseina jäävad Uue Testamendi, lõunasse Vana Testamendi ja oreli ehk lääneseina Kristuse kannatuseloo ainelised maalid. Töödes on märgata erinevate kunstnike kätt, kuid kahjuks on nad kõik anonüümsed. Ornamentika on barokselt lopsakas. Tasub vaadata iga detaili eraldi – nikerdatud peakesed ja inimfiguuridega kaunistatud pilastrid maalingute vahel ning grotesksed maskid, isegi rõdude alla paigutatud rippornamendid - igaüks neist on unikaalne ja kordumatu. Jääb üle vaid imetleda vanade meistrite fantaasiat. Ka esmapilgul sarnane detail erineb teisest. Võib-olla selles ongi sajanditetaguste meistrite suur erinevus tänapäeva inimestest – kunsti ei
Suri Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. Under alustas luuletamist saksa keeles, esimene eestikeelne luuletus ilmus pseudonüümiga Mutti 1904. aasta "Postimehes". "Siuru" kirjastusel jõudsid trükki kolm esimest lüürikakogu: "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" (1918) ja "Sinine puri" (1918). Underi naiselikust tundeõhinast sündinud erootilised värsid vaimustasid ja intrigeerisid lugejaid oma julge sõnaseade ning üllatava mõttevabadusega. Tema kujundimaailm on barokselt dekoratiivne ja buduaarlik üleküllastatud lõhnadest, värvidest, floorast, eriti lilledest, ja sensuaalsetest meeleoluvarjunditest. Domineerivad klassikalised värsivormid, eriti sonett. 1920. aastad on Underi loomingu kõrgperiood, mil ekspressionistlikust maailmapildist (kogu "Verivalla" 1920) liigub luuletaja edasi hädarohke kaasaja reaalsuse ja elu rõõmuhetkede dialektika juurde (kogud "Pärisosa" 1923, "Hääl varjust" 1927 ja "Rõõm ühest ilusast päevast" 1928)
Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904-1989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film "Andaluusia koer"). Dali enese igapäevane elu oli küllastunud skandaalidest ja sokeerimistest.
· Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. · Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali. · 1920ndate lõpus pöördub Dali sürrealismi juurde. · 1931 Valmivad esimesed sürrealistlikud esemed. · 1933 on tema esimene näitus New Yorgis S. Dali looming: · barokselt ülespuhutud, · eksalteeritud, · pungil vihjetest ja alltekstidest, · maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Salvador Dali. Autoportree Mona Lisana. 1954. Salvador Dali. Mälestuse püsivus. Salvador Dali. Uni. Kasutatud allikad: · http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCrrealism · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/20sajipoole_kunstivoolud_mari · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/syrrealism.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Salvador_Dal%C3%AD
püsirepertuaaris tänaseni. Ta on komponeerinud 22 erinevas zanris muusikalist lavateost, millest enamik on itaalia keeles, vaid 5 neist on saksakeelsed. Mozarti esimesed kompositsioonid olid ladinakeelsed kooliooperid ,,Esimese käsu kohustus" ning ,,Apollo ja Hyacintus" (helilooja oli siis 11- aastane), vt. õpik lk 303 Mozart ühendas oma muusikalistes lavateostes erinevad stiilid baroki- ja klassitsismi ning erinevad zanrid opera seria, opera buffa ja Singspieli,. Barokselt virtuoossete aariatega on tema 14-selt Itaalias loodud ooperid ,,Mitridate, Pontose kuningas" ja ,,Lucio Silla", samuti üks viimaseid ,,Tituse halastus". Viinis kirjutas ta 1782. aastal keiser Joseph II tellimusel esimese saksakeelse Singspieli (laulumängu) ,,Haaremirööv" (tuntud ka kui ,,Röövimine serailist") Mozarti ooperite paremikku kuuluvad kolm Lorenzo da Ponte libretole komponeeritud ooperit ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni" ja ,,Cosi fan tutte" (,,Nii teevad kõik ,,)
Lisaks oli 19. sajandil tavaprane praktika, et varem pargi vabakujunduslikes inglise stiilis realadel olnud monumendid koondati hrrastemaja vahetusse lhedusse. Krgendikul lossi ja mlestussamba vahetus lheduses paikneb elupuude grupp. Tingituna parki lnest piirava Tartusse suunduva maantee ja idas kulgeva Pedja je asendist, muudab pargi phja-luna suunaline kesktelg lossi khal mne kraadi vrra oma suunda, olles aga ka pargi tagaosas endiselt barokselt smmeetriline. Tnaseks on lossist lunasse suunduv pargi keskosa oma regulaarse plaanilahenduse osaliselt kaotanud. 1881. aastal valmis lossi lunakljel parki eenduv mitmete vahemademete ja algselt kivist balustraadi ning ehisvaasidega pidulik graniittrepp, millega koos letasid lossi mtmed tunduvalt enne samal khal asunud puidust hrrastemaja. Keskteljest ida pool paiknevad kaks teineteisega risti asetsevat prnaalleed. Ristuvatest alleedest lunas paiknesid avarad muruvljakud
Prohvet. 1915. Giorgio de Chirico. Suur metafüüsik. 1917 Giorgio de Chirico. Hector ja Andromache. 1917. Giorgio de Chirico. Kadunud poeg. 1922. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904- 1989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film "Andaluusia koer"). Dali enese igapäevane elu oli küllastunud skandaalidest ja sokeerimistest. Salvador Dali. Mälestuse püsivus (Pehmed kellad). 1931. Salvador Dali. Paul Eluard'i portree. 1929. Salvador Dali.
Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904-1989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film "Andaluusia koer"). Dali enese igapäevane elu oli küllastunud skandaalidest ja sokeerimistest. Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte (1898-1967), kelle tööd sageli mõistatusi meenutavad. Suuremalt jaolt veristlik oli ka Max
meisterlikkusele ja sügavale inimlikkusele tema maalides. Saavutas edu juba noore kunstnikuna ning abiellus jõuka kaupmehe tütrega, Saskiaga, kellest maalis mitmeid portreid. Tema maalides on sageli tunda itaalia baroki mõjutusi. Tõstis olulise esile nn keldriluugi valguse abil, mis tõi esile kujutatu näo tumedal taustal. Selline valgus on maalitud kunstlikult, päriselt ei saanud sellist valgust olla. Rembrandti noorena maalitud piibliainelised tööd on barokselt liikuvad ja välise emotsionaalsuse juures ei ava inimese sisemaailma. Kuni keskeani oli Rembrandt väga hinnatud ja jõukas maalikunstnik. Jõuka perioodi lõpetab tellimustöö ,,Öine vahtkond", mida ei võeta hästi vastu, sest seda maalides loobus publikule meeldivast traditsioonilisest grupiportree kompositsioonist. See maal on dünaamiline ja ebatavaline. Pärast tema naise ja kahe lapse surma arenesid Rembrandti tööd siiski aina edasi ning ta tööd
1640. aastal anti ülikoolile, pärast ulatuslikku rekonstrueerimist lossifoogt H. Raspe juhtimisel oli taas kasutusel 1642. aastal. Hoone põles 1667 ja taastati Academia Gustaviana Carolina päevil. Säilinud on fortifikatsiooniinseneri Paul von Esseni plaanid. Peale Academia kolimist Pärnusse jäi maja komandandile ja läks varemetena peale Põhjasõda Vene kroonule. 1766. aastal taastati Ökonoomia ja kohtuhoonena, hiljem lisandus vangla. Silmapaistvalt kõrge katusega barokselt sümmeetrilist peafassaadi ilmestasid läbi kahe korruse ulatuvad pilastrid, räästaalune friis ja ümarakendega katuseuugid, keskkohta rõhutasid vabatrepp ja väike kolmnurkfrontoon. 19. sajandil täiendati hoonet korduvalt, sajandi lõpus rekonstrueeriti see arhitekt R. Guleke projekti järgi 3- korruseliseks. Fassaad sai praeguse kujunduse, kus korrustevahelisi simsse tasakaalustavad rustikaliseenid ja pilastrid. Hoone tunnustena on säilinud 19. sajandi IV
Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904-1989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film "Andaluusia koer"). Dali enese igapäevane elu oli küllastunud skandaalidest ja sokeerimistest. Sürrealistid ei teinud eri kunstiliikidel vahet, tegeldes kõigega millega taheti. Loodi sõnakunstiteoseid, skulptuurisarnaseid objekte, tungiti tarbekunsti valda. Sürrealistlikuks võib
Psüühiline, toetub alateadvusele ja selle väljendamisele. Kaotab piirid elu ja kunsti vahel ja ka kunstiliikide vahel. Joan Miro tööd sigri-migrid, nagu oleks lapse või vaimuhaige tööd, Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali. Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte, kelle tööd sageli mõistatusi meenutavad.
Psüühiline, toetub alateadvusele ja selle väljendamisele. Kaotab piirid elu ja kunsti vahel ja ka kunstiliikide vahel. Joan Miro tööd sigri-migrid, nagu oleks lapse või vaimuhaige tööd, Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali. Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte, kelle tööd sageli mõistatusi meenutavad.
Levinum suund sürrealismis on veristlik sürrealism, milles unenägudest, hallutsinatsioonidest ning asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus, looduslähedases vormis. Veristliku sürrealismi eelkäija oli Giorgio de Chirico (1888-1978) kes juba Esimese ilmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Sigmund Freudi teooriale tugines enim Salvador Dali. Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Lisaks Salvador Dalile on sürrealismi kunstivoolu suuremad esindajad veel Hans Arp (1886- 1966), Max Ernst (1891-1976), Frida Kahlo (1907-1954), Paul Klee (1879-1940), Rene Magritte (1898-1967), Andre Masson (1896-1987), Joan Miro (1893-1983), Yves Tanguy (1900-1955) SALVADOR DALI ELULUGU Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domenech sündis 1904. aastal Figueresis kesklassi
Sellest hoonest on säilinud osa seinu ning kokku seitse akent keldris ja esimesel korrusel. Kuigi raekoda asub oma praegusel kohal juba XIV sajandist, ei ole meieni säilinud hoone siiski selle aja ehitis praegune gooti stiilis hoone püstitati aastatel 1402-1404. Olgu kohe märgitud, et vana hoonet püüti uue ehitamisel maksimaalselt ära kasutada. Hoone püsis suuremate ümberehitusteta kuni XVII sajandi keskpaigani: siis asuti vanale hoonele barokselt sümmeetrilist fassaadi andma. Tallinna raekoda on kogu Põhja-Euroopa ehituskunsti ajaloo üks monumentaalsemaid gooti stiilis raekodasid. Ehitati aastatel 1371-1374 ja 1401- 1404. Barokkstiilis tornikiiver pärineb aastaist 1627-1628, see hävis Suure isamaasõja ajal kuid taastati uuesti endisel kujul pärast sõda. Alates 1530. aastast ehib torni tippu linna sõjasulase Vana Tooma kujutis. Praegune Vana Toomas on noorem pärineb 1952. aastast ja asendab oma eelkäijat, mis asub
Samuti kasutatakse ka diagonaalseid nö päikesekiirte motiivi. Versailles'i lossis: Arhitektid Louis le Vau ja Jules Hardouis mansard.Corps-de-logis e. Kolmeosaline U kujuline põhiplaan, millest keskmine kõrgem ja külgmised madalamad, paviljonilaadsed. Fassaad tõstetud teisele korrusele, kõik aadlikud elasid lossikompleksis. Siseõu nelinurkne. Mansard rajas peegelgalerii, mis ühendas Sõja ja Rahu saale. Aed kujundati barokselt. Lõunas paiknes orangerie, põhjas Neptunuse bassein. Vahele rajati lai trepp. Tekkis korrapärane lai madalaks pügatud ornament. Moodustus broderiipartett. Väga olulisel kohal oli sümmeetrilisus. Lossi kompleksi keskelt läheb läbi peatelg. Peateljel paikneb ka 1560 meetri pikkune peakanal. Apollo bassein asub kogu aega hõlmava telg-, radiaal- ja tähtsüsteemi keskel. Kanaliga ristub lühike kanal. Ühes otsas Grand Trianon ja teises otsas Petit Trianon. Lossi park on pargikunsti
omapoolsete leiutistega: faktuuride sissehõõrumistehnika (froktaaz), värvikihtide mahavõtmine (dekollaaz), äratõmbepildid (dekalkomaania), suitsutamine (fumaaz) ja kratsimistehnika (grataaz). Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Selles laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. 4. abstraktne ekspressionism Paljud avangardistlikud kunstnikud pagesid Euroopast Ühendriikidesse kus sõja tagajärjed nii tugevalt tunda ei andnud. USA oli kunstikeskusena Euroopast kõvasti maha jäänud, kuigi juba 1929.a. avati New Yorgis moodsale kunstile pühendunud muuseum (MoMa). See andis paljudele USA-sse
mulje, üks väljapääs oli kujutada end ametis. Niiviisi koos ametivendadega portreteerides demontreeris see pühendmist kogukonnale. Võrreldes teiste Euroopa maade maalikunstiga moodustas hollandi maalijate looming äärmiselt iseseisva ja eriilmelise koolkonna. Selles ilmnes rohkesti uusi ja teedrajavaid elemente, mis laiemalt mõjutasid kogu kunsti edasist kujunemist. Et kodanlikus Hollandis peaaegu täiesti puudus aristokraatlik õukonnakultuur, ei tekkinud seal ka barokselt pidulikku ja suurejoonelist paleekunsti. Nii ei loodud seal losside kaunistamiseks mõeldud suuri dekoratiivseid seina- ja laemaale, ei tellitud aristokraatlikke esindusportreesid ega üksikute valitsejate võimu ja suurust ülistavaid allegoorilisi kompositsioone. Kunsti tellijaks oli kodanlus. Nõuti peamiselt väikeseformaadilisi maale, mis olid mõeldud tagasihoidlike eluruumide kaunistamiseks. Üldiselt ei olnud kunstnik sõltuv rikastest tellijatest, nagu see oli
sealt madala ristküliku, osalt ovaalikujulised aknad, laiad komposiitkapiteeliga pilastrid, lünetikujulise valgmikuga välisuksed. Arhitektuurilt rangem on kõrge metallkiivri ning kõik nelja fassaadi kaunistava ajanäitajaga torn, mis on 3-astmeline ja tihedalt pilastritega liigendatud. Põhiplaan on telgsümmeetriline. Tervikliku ning harvaesimnevalt valgusküllasena mõjub suur peegellaega kirikusaal. Sisustuses barokselt kurvleva joonega orelväär kümnel toskaana sambal, kirikuga üheaegselt valminud stiilne varaklassitsistlik altarisein ja 19.sajandist II poolest pärit kantsel, historitsistlikud lühtrid ning plekahjud. (Raam, Eesti arhitektuur (Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa), 1999) Kirikus asub üks paremaid saksa orelimeistri Friedrich Ladegasti oreleid. Friedrich Ladegast on 19. saj. tuntuim orelimeister Gottfried Silbermanni järel. Tema oreleid on veel
Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904-1989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film "Andaluusia koer"). Dali enese igapäevane elu oli küllastunud skandaalidest ja sokeerimistest. Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte (1898-1967), kelle tööd sageli mõistatusi meenutavad.
on laiad krohvraamistused. Kuni viimase 2007. aasta tulekahjuni oli teataval määral säilinud ka barokset sisekujundust. Avar puittrepiga vestibüül paiknes keskteljel, selle kohal teisel korrusel oli aiafassaadile avanevate akendega saal. Anfilaadsed ruumid olid osalt keskkoridoriga jagatud. Esindusruumides võis leida geomeetrilise ornamentikaga stukklagesid. Leidus ohtralt meisterlikku tisleritööd, sh orvandimotiividega siseuksed, barokselt madal lambrii jne. Soklikorrus on võlvitud.17 Mõisast on säilinud ka mitmeid kõrvalhooneid, reeglina ümber ehitatult. Mõisal on kaunis tiigiga park. Mõisasüdamest kahe kilomeetri kaugusel loodes asub von Braschide perekonnakalmistu, kuhu suunduva allee lõpust võis leida neorenessanss-stiilis kabeli, millel oli erakordselt kaunis ümarkaarne portaal ja kuni 20. sajandi alguseni ka uhke katus. 1932. aastal võeti
annaabi.ee 
