BARKOKKMUUSIKA Muusikaajaloo referaat Autor: Klass: Juhendaja: Käsitletud teemad 1. Keskaja ja baroki võrdlus 2. Barokk ajastu muusikazanrid 3. Barokkooper 4. Tuntumad heliloojad 5. Kastraatlaulja 6. Farinelli 7. Farinelli ja Händel- mis neid seob Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600
homofoonia mitmehäälsus humanism inimlikkust rõhutav maailmavaade hümn ülistuslaul ikoon pühapilt improvisatsioon muusikapala loomine inspiratsiooni teel instrumentaalmuusika pillidel esitamiseks loodud muusika intermeedium meelelahutuslik vahemäng intervall kahe helikõrguse suhe kaanon mitmehäälsuse vorm kammermuusika ühele esitajale loodud muusika kantaat mitmeosaline piduliku iseloomuga teos kantor kirikumuusik kastraatlaulja meeslaulja, kes on enne murdeiga kastreeritud klassitsism kunstivool 17.-18. saj Euroopas kontratenor falsetiga laulev kõrge meeshääl kontsert mitmeosaline sonaaditeos orkestrile koraal kirikulaul kultus jumalaaustamine kvartett 4 mängijast koosnev ansambel kvintett 5 mängijast koosnev ansambel
Valsid? Valsside popurrii ehk ahelvalss? 20. Kirjutas 500 valssi,tõi need operetitesse,polkad,tantsumuusika,ballett,operett.Kirjutas kokku 16 operetti, millest tähtsamad on: ’’Öö Veneetsias’’,’’Nahkhiir’’,’’Viini veri’’.Valssidel on meeldejääv meloodia,lihtne rütm.Üritati teha tema valssidest popuurid.Popurii nimeks sai ahelvalss. 21. Mõisted: kammerlaul, laulutsükkel, väikevorm, pedaliseerimine, etüüd, ooper,kastraatlaulja,juhtmotiiv,libretist,libreto,retsitatiiv,kankaan,ahelvalss,operett Kammerlaul ehk lied-klaverisaatega soololaul;laulutsükkel-temaatiliselt või mõne muu tunnuse põhjal kokku kuuluvate teoste seeria.;väikevorm- laul,klaveripala,viiulipala;pedaliseerimine-pedaaliga akordide ühendamine;etüüd-tehnika harjutamiseks mõeldud lühiapala sooloinstrumendile;ooper-muusikaline lavateos,milles on
intermeedium. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas kultuurist huvitatud haritlaste ringis.Itaalia on ooperi sünnimaa. (esimene terviklik ooper- Claudio Monteverdi `'Orpheus'' 1607) 7) Barokkooperi lavastamise probleemid tänapäeval? Millised on lahendused? Kastraatlauljaid pole, lahenduseks oleks see, et heli võimendatakse tehislikult või siis pannakse lavale nii nais- kui ka meeslaulja ja nende koostöös tekibki kastraatlaulja hääl. 8) Baroki lemmikpill? Miks see kujunes lemmikuks? Minu lemmikpill sellest ajastust on klavessiin, kuna mulle meeldib ta omapärane, natuke pinisev ja elegantne kiiresti kustuv kõla. 9) Iseloomusta barokkorkestrit. Kujunes 17. saj välja kindel orkestri koosseis- barokkorkester. Oli keelpillide ülekaal, basso continuo o lemasolu, dirigent puudus. 10) Bachi ja Händeli loomingu tähtsus. Viisid lõpule sajandeid kestnud polüfoonilise muusika ajajärgu
Ajaloolise või mütoloogilise sisuga ooperis oli palju tegelasi, aga koori, tantsijaid ja orkestrit oli vähe, sest no dinero Vaheajal etendati intermeediumeid - koomilise sisuga vahepalu (ei pruugi kokku minna ooperiga) 17. saj lõpul kujunes Napoli ooperi-koolkond, mille stiil valitses 18. saj igal pool Ideaaliks oli kõrge laulukultuur - bel canto Nais- ja meespeategelane - prima donna ja prima uomo Hakati tootma massiliselt kastraatlauljaid. Farinelli-kuulsaim kastraatlaulja Kastraatlauljad on pärit Hispaaniast Napoli koolkonnas oli näitlemine tagaplaanil. Tõsine ooper - opera seria Koomiline ooper - opera buffa Suurim ooperihelilooja barokis: Georg Friedrich Händel Tema teosed: Ooperid, ~45: “Julius Caesar”, “Rinaldo”, “Rodelinda” Oratooriumid, 28: “Messias”, “Saul ja Saalomon”
Ideaaliks sai bel canto. Tekkis opera seria (tõsine ooper) ja opera buffa (koomiline ooper). Mõisted: lk. 101 - bel canto ilus laul (kaunis toon, virtuoosne kaunistustega improviseerimine, esituse väljendusrikkus) - intermeedium meelelahutuslik vaatemäng opera seria vaatuste vahel - prima donna ooperi naispeategelane - prima uomo ooperi meespeategelane - kastraatlaulja kunstlikult säilitatud poisihäälega meeslaulja - opera seria tõsine ooper - opera buffa koomiline ooper 11) Ooperi ja oratooriumi võrdlus Oratooriumis puudub lavaline tegevus. Oratoorim on kui ooperi kontsertettekanne. BAROKIAJASTU PILLID JA INSTRUMENTAALMUUSIKA 12) Missugune instrument kujunes 17. sajandil ansambli- ja soolopilliks? Missuguseid uusi pille konstrueeriti, mis pille edasi arendati? Lk.102 Ansambli- ja soolopilliks kujunes viiul
lk. 98 3. Millal ja kus etendati esimene teadaolev ooper - helilooja ja ooperi pealkiri lk. 98 4. Miks peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks Claudio Monteverdit? lk. 98 5. Esimene avalik ooperiteater (nimi, millal, kus?) lk. 101 6. Ooperimuusika koolkonnad (Veneetsia, Napoli), nende iseloomustus lk. 101 7. Mõisted: bel canto, intermeedium, prima donna, prima uomo, kastraatlaulja, opera seria ja opera buffa lk. 101 8. Ooperi ja oratooriumi võrdlus Ooperi eelkäijad: vanakreeka tragöödia, itaalia mütoloogilise sisuga intermeediumid, prantsuse õukonnaballett. Firenze ,,Camerata'' seal sündis ooperi idee, kuhu ringi kuulusid vanakreeka kultuurist huvitatud haritlased. Esimene teadaolev ooper ,,Daphne'' etendati 1597. Aastal Firenzes krahv Jacopo Corsi majas
Da capo oli melismaatiliselt kaunistatud ja laulja improviseerimistega. Kujuneb välja itaalia ooperi avamäng (sinfonia; kiire-aeglane-kiire); järjest rohkem hakatakse kasutama orkestrit aariate saatmiseks. Tegelaskonnast: Tegelasi vähe, 6-7. Need ja vahel ka statistid moodustasid ühtlasi koori. Koore ooperis väga vähe, võis olla näit. alguses ja lõpus. Ka ansambleid esineb väga vähe. Peaosad nn. esimene naispeategelane prima donna - sopran; esimene meespeategelane primo uomo - kastraatlaulja; naisalt; tähtsuselt teine tegelaspaar oli seconda donna - sopran; secondo uomo - kastraatlaulja; naisalt. Kõrvaltegelased - tenor, bass, sopran. Pärast esimest tegelaspaari võis olla veel kolmas oluline meesroll. Oopereid kirjutati konkreetseid lauljaid ja truppe silmas pidades; juba olemasolevaid libretosid tehti ümber. Peategelastel oli igas vaatuses 2-5 aariat (5 oli algul reegel), kõrvaltegelastel vähem.