roomlastel, tähendas võõramaalast, kes kõneles võõrast keelt. Barbar oli võõras ja arusaamatu nii keelelt, kui kommetelt, mis tekitas umbusku. Mõiste tekkimise ajal oli kreeka kultuur selgelt edumeelsem ja arenenum kui see oli kreeklasi ümbritsevatel rahvastel. Samuti oli Rooma impeerium teenäitajaks oma arengus tervele maailmale. Seetõttu muutus barbar ja barbaarne stereotüüpselt halvustavaks, tooreid ja harimatuid inimesi tähistavaks mõisteks. Tänapäeval mõistame me barbaarsuse all tsivilisatsiooni eksisteerimise üldtunnustatud põhimõtetega ja inimese põhiõigustega vastuolus olevaid tegevusi. Heaks näiteks siinkohal on sõjad, mis võivad tekkida n.ö. arenenud mõtteviisist ja arengust ning heaolust tulenevast eesmärgist kuid konflikti puhkedes võtavad endale barbaarsed tunnused. 20. sajand on olnud enim heaolu ja arengut maailmale toonud ajaperiood. Nii samuti kui on olnud eelnevad sajandid nendele eelnenud sajandite suhtes. Tegemist on normaalse arenguga.
Need jäid sinna, kuhu kukkusid, kuni kõdunesid. Joodi oma esimese vaenlase verd. Kõige kurjemate vaenlaste koljudest tehti ka jooginõusid. Leitud on rohkesti peremärke tamgasid, mida on peetud ka päris kirjaks Usund ja mütoloogia olid arhailisemad kui naabruse hinduism ja zoroastrism, palvleti ülemjumal Tabitit ja tulejumal Agnit. Sküüdi kultuurimõjud ulatusid kuni Hiinani, kuid Sküütiat ja sküüte on alates hilisantiigist kuni kaasajani mainitud ka piltlikult barbaarsuse ja metsikuse kehastajatena. 339. aastal e.Kr taandus sküütide kultuur osaliselt keltide ja sarmaatidele. Sküüdi päritolu on legendides või hüpoteesides oletatud ka anglosakside, kasahhide, jakuutide, pustude, piktide, türklaste jt puhul.
Tarapita-1921-1922,kirjanduslik rühmitus,kuhu kuulusid Tuglas,Alle,Under, Aatson,Suits,Semper jne.Hüüdlause:"Maha iseseisvus kui ainult kroonu. Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimne kultuur."Nad olid tõusikluse vastu,neid mõjutas rahvusvaheline org."Clarte"-võitles sõja-,vägivalla-ja sotsiaalse üle- kohtu vastu,neid ei ühendanud sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja barbaarsuse vastu.Tarapita-ekspressionistlik(uus romantismi üks suunda- dest).See on 20.saj alguse kirjanduse ja kunsti vool.Ekspressionismile on omane katastroofi eelaimus,sõjavastane protest,hirm,ahastus inimk.tuleviku pärast.H.Visnapuu 1890-1951-töötas õpetajana Narvas(1907).Kuulus Siuru rühmitusse,1918.a sattus ta bohheemlastest koosnevasse võitlussalka mida nim.Saut laagrite palguks.Suri NY-s.1921-10 kirja Ingile."Amores";"Roheline moment".Futurism-20
Boccioni, Gino Severini, Giacomo Balla pimesi F.T. Marinetti ideesid, nad olid oma loometöös märksa hillitsetumad ega ,,vabanenud" tingimusteta maalikunsti pärandis mõjust. Aja jooksul hakkasid futuristid üha vähem eitavalt suhtuma minevikukunsti, ,,amnesteerisid" paljugi. Näiteks U. Boccioni teatas ametlikult, et tema looming on lähtunud impressionismist ja kubismist. Futuristlikust kunstist ei saanud mitte manifestide barbaarsuse, vaid oma skemaatilise, formalistliku teooria ohver. Kujutades liikumist, muutusid kunstnikud otsekui värvikireva karusselli liikumatuks, ükskõikseks teljeks, mille ümber kõik keerleb, kihutab, virvendab. Nad justkui asusid selle pildi keskmes, millel on eriti rõhutatud üksteisesse suudnduvate vormide ja värvide kaootilist liikumist, mõttetuid kontraste. Liikuv vorm varjas teoste autori, inimese. Mis peitub kahekordistatud, raursis antud
ja täiendas neid veelgi. Metsluse alamaste-kui kujunes alles kõne ja tuld veel ei kasutatud, tema ajal selliseid enam polnud. Järgnes metsluse keskaste- algas tule kasutamise, kalapüügi ja loomade küttimisega. Selles astmes ka kannibalism ja esimesed relvad. Metsluse ülemaaste algas vibude ja odade kasutamisele võtmisega. Ülemaastmel ka lihvitud kiviriistad, meie mõistes neoliitikum. Tekkisid esimesed külad. Kõik metslus kokku siiski anastusmajandus. Barbaarsuse algust tähistab viljelusmajanduse tulek. Siit ka suurema erinevused. Alamaste saab alguse keraaamika ilmumisega ja esimesed katsed põldu harida. Läbimurre keskastmes ehk siis põlluharimine kinnistus. Karjakasvatust sisuliselt Ameerika kultuuridel ei tekkinud. Metalli ei kasutatud. Ameerika kõrgkultuurid jäid tema järgi barbaarsuse keskastmesse. Kõrgema barbaarsuse aste algas siis rahvastiku kiire kasvu ja metallide kasutusele võtmisega. Selles astmes tekib ka maa-eraomand
17. Isa Goriot saab rabanduse, kuna selguvad Anastasie armukese rahaprobleemid ning, nähes tütarde tüli, variseb ta kokku. Paralleelid 18. Mõlemad tütred lähevad Mme de Beauséant'i korraldatud ballile, isa Kogu teos keskendub ju tegelikult seltskonna ilusa maski all peituva vaatama minemata ja temast hoolimata. karmi olelusvõitluse ja barbaarsuse näitamisele. Ka tänapäeva kohta 19. Vikontess lahkub väärikalt seltskonnaelust igaveseks, kuna toimunud võib öelda, et elu, mida tunduvad elavat Hollywoodi staarid, ilusad pildid, on tema armukese pulm teise naisega. mida näeme klantsajakirjade lehekülgedel, ei ole tegelikult päris. Kõik 20. Isa Goriot tütred ei tule teda enne surma vaatama, põhjendades pildid on retuseeritud, reality show'd lavastatud
rüütlisüsteemi, tegutsetud 12-15 sajandis. Rütellikus võtab oma algatust teutoonlastest sõjameestest, kes olid rooma seltskonna osa. Pärast Rooma Impeeriumi hävingut, ratsavägi muutus kõige tugevamaks ja domineerivamaks jõuks, seetõttu iga kuningas, parun või lord soovisid nende juures rüütleid pidada. Sotsiaal statusega rüütlikkus oli samal tasemel, nagu feodaalid olid. Kuigi varane keskaeg oli suuresti vanade kõrgkultuuride lammutamine, barbaarsuse ja pidevate sõdade periood, kasvas siit välja kõrge eetilise tasandiga ideaalse inimese mudel. Sääraselt inimeselt võisid abi ja kaitset oodata kõik abitud, väetid, solvatud ja vaesed ning seda juba siinpoolses elus. Muidugi ei saanud säärane nähtus püsida kaua puhtal kujul, selleks olid inimlikud kired liiga tugevad, saagiiha, võimuahnus, jumus ja toorus madalasid kõrget kõlbelist sisu ja juba 13-14 saj vahetusel oli tegemist rüütlikultuuri enam välise süsteemi
loodud noosfäär ehk mõistuse sfäär, mille täiustumine saadab omakorda inimühiskonna arengut. Mõistus on inimkonna valgustaja ja seda ka eetilis-moraalse poole pealt. Mõistus eritab mingit nähtamatut ollust vaimsust, mis aeglaselt hakkab formeeruma millekski - tavadeks, milledel tunduvad olevat materjaalsed alused. Tavade abil omandab moraal ja koos temaga kogu vaimne kultuur sotsiaalse iseloomu /Moraal see on kultuuri kool, millele toetudes inimene ületab ürgse barbaarsuse ning astudes tsivilisatsiooni ajastusse, hakkab juba üleüldisel, abstraktsel tasandil arutlema nii maailma kui ka iseenda üle / Inimeste kooselu tingimustes peavad instinktiivne käitumine ja individualism oma koha loovutama. Mõtlemine ja keel ning eelkõige kiri, annavad uusi võimaluse omandatud kogemuste edasiandmiseks järeltulevatele põlvkondadele. Kujunevad käitumist reguleerivad normid ja reeglid-tabud, mis mängivad tsivilisatsiooni tekkes otsustavat osa
mõnikord olid kirjutatud üksi tema enda poolt. See näitab selgelt, et Peeter siiski ei soovinud oma võimu uute valitsusaparaatidega jagada. Ta ei suutnud muuta vanu arvamusi valitsejavõimust. Riigivalitsemise reformimine ja euroopastamine kukkus läbi, Peeter ei suutnud demokraatlikke jooni lääneriikidelt üle võtta ja neid rakendada. Võitlus streletsidega Peetri valitusaega iseloomustab ka pidev võitlus streletside vastu. Peeter suhtus nendesse kui vana Venemaa barbaarsuse sümboleisse. Peeter üritas neid kiusata nii palju kui võimalik. Ta muserdas streletse kahes Aasovi sõjaskäigus, millele ei järgnenud autasusid ega puhkust. Peetrit ei rahuldanud streletiside mässajatele määratud karistused. Ta soovis välja uurida kõik 1705 aasta Astrahani mässu kaasosalised ja motiivid, et teada saada, kes on tegelikult selle taga. Ta nuhtles neid kõige karmimate võimalike viisidega: 1182 streletsi hukati, 601 said piitsa ja saadeti pagendusse
Janus) ehk Bifrons. Kohati esines ka nelja näoga Janus Quadrifrons. Etruski mütoloogiasvastas talle Ani. Janus oli muutuste ja üleminekute jumal, kes sümboliseeris näiteks üleminekut minevikust tulevikku, ühest seisundist teise või ühelt nägemuselt teisele või ühe universumi üleminekut teiseks. Kahe näoga Januse üks nägu vaatas minevikku, teine tulevikku. Janust austati saagikoristuse ja külvi alguses, samuti abiellumise, sünni ja muude alguste puhul. Ta esindas vaheastet barbaarsuse ja tsivilisatsiooni, maa ja linna ning noorukiea ja täiskasvanuea vahel. Janus oli olemas enne Saturnust ja Jupiteri. Teda austati iga ukse või värava kaitsevaimuna. Arvati, et ta avab ja suleb kõiki väravaid, põhiliselt sümboolselt.Palvetes ja ohverduste puhul pöörduti Januse poole enne kõiki teisi jumalusi. Janus oli kõikide põlluharijate ning kõikide avajate ja sulgejate hoidja ja kaitsja. Ta olevat olnud pärit Kreekast Tessaaliast ning olnud koos Camesega Latiumis kuningas
mälestusmärke ning milledest seega ei ole piisavalt infot, et ajaloolased saaksid nende kohta suuremaid tähelepanekuid teha. (Struve ,,Vana-Idamaade ajalugu" 1949: 3-4) Vana-Idamaade territoriaalne kaart. http://am.newikis.com/%E1%88%B5%E1%8B %95%E1%88%8D:Ancient_Orient.png.html Rändlevate küttide ja karjakasvatajate arvukad suguharud, kes asustasid Kesk- Aasia, Araabia ja Aafrika hiiglarohtlaid, olid alles barbaarsuse keskastmel, kuid nende arvukuse suurenemine tõi kaasa üleliigse rahvastiku muinasjutulised suurrännakud, mis panid aluse rahvastiku tekkimisele vanas ja uues Euroopas. Liibüa, Nuubia ja Põhja-Araabia barbarlikud suguharud asustavad Niiluse oru, Araabia ja Süüria nomaadid asuvad Mesopotaamiasse ning Jordani orgu ja Kesk-Aasia karjakasvatajad tungivad Hindustanisse ja Iraani kiltmaale. Siin kujunesidki esimesed klassiühiskonnad, mille majanduse aluseks oli põllundus
Selleks, et me üldse eksisteeriks maailmas on meil vaja oma lugu. Kui me vaatame mehe armastustüüpi siis see on kultuuris üldlevinud- alandlikkust, allumist, sa laguned figuurist, teatud massohistlikkus, alistumine. Maso olemus erinevalt normaalsest pidevast figuurist eemal olek. Rahuldamatu seisund. Maso armastus on võimalik ka elutu asjade suunal. B. Uurib armastuse ja vägivalla olemust. Müüt nr1 mis pärit barbaarsuse ajastul. Mees sõjas vägistamised. 2 müüt vaatab kirge kannatuse vormis. Mees demonstreerib vallutab ja kannatab. Glamrock /(glamuur/nõiduse peale panekut) David Bowie, Roxy Music 15.05.09 Psühhedeelia (Vt raadio ööülikool sealt saab alla tirida) Psüh kult tagajärjed ei ole tingimata narkootikume nõudvad. Tavaliselt käsit. kui narko teemaga. Kuid millised on psühhedeelikumid? Osad kutsuvad vaimsele ärkamisele narkootiliste toimeainete tagajärjel.
Naise positsioon madal. Kodu eest hoolitsemine, laste kasvatamine. Range monogaamsus. Patriarhaalne ühiskond. Meestel armukesed e hetäärid. Abielu äia ja peigmehe vahel. · Olme. Söödi puuvilju, kala, juurvilju, küüslauk!, veega lahjendatud vein. Kreeklane oli terve inimene, liigsöömist ei esinenud. Riietus eristamaks barbaritest. Suhumine võõrastesse negatiivne. Kitoon põlvini üleriie. Kimaation külma ilma jaoks. Sandaalid. Pükse ei tuntud, barbaarsuse tunnus. · Rahvakoosolek. Iga kümne päeva tagant. Tähtsamate riigiasjade otsustamine. · Valitsemisvormid. 1) aristokraatia riiki juhivad ametnikena, nõukogu liikmetena jõukam kiht. ,,Paremate võim". Perekond, suguvõsa. Nt Spartas. 2) demokraatia ametnikud, nõukogu liikmed rahva seast. ,,Rahva võim". Rahvakoosolek, valimised. 3) türannia ebaseaduslikult võimule saanud isik. Lühikest aega. Üleminekul aristokraatiast demokraatiasse
) 2. Milliseid institutsioone pidas T. Veblen olulisemateks? Meisterlikkus, vanematearmastus, tühine uudishimu, enesejaatamine, enese püüd 3. Mis on solidaardarvinism? Teooria, mille järgi toimub olelusvõitlus ka inimeste vahel- võidab tugevam. On üks rassiteooria aluseid, levis hitlerlikul Saksamaal. 4. Milliseid perioode eristas Veblen inimkonna ajaloos? *Metsluse periood ( peamine võitlus toimus inimese ja teda ümbritseva metsiku kooduse vahel) *Barbaarsuse periood ((sõjaline edu, mitte töö, võtlus eelkõige teiste inimestega) *Käsitööperiood *Tööstusperiood e. kapitalism 5. Kuidas määratles Veblen kapitalismi? ..kui masintootmist ja investeeringuid kasumi jaoks. Kapitalismi peamiseks vastuoluks pidas ta vanade(kombed, harjumused, temperament) ja uute(Rahvastiku kasv, teadmiste kasv) institutsioonide vastuolu. Kapitalismi peamine vastuolu on tööstuse ja bisnessi vahel. 6. Milliseid ül nägi Veblen ette inseneridele?
looduse vahel. Tootmiskogemuste omandamine ja tootmistehnoloogia täiustamine tõid kaasa tööviljakuse kasvu ja tootmisülejääkide tekkimise. Sellised ülejäägid omandatakse üksikute poolt. Taoliselt hakkavad arenema enesearmastuse ja enesejaatuse institutsiooni aktid, mis varem olid alla surutud. Kujunes uus mõtlemis- ja käitumislaad. Kollektiivsed institutsioonid hääbusid, valitseva seisundi saavutas eraomandus. Metslusele järgneb barbaarsuse ajastu. Kui varem võitles inimene loodusega, siis nüüd hakkab ta võitlema eelkõige teise inimesega. Barbaarsuse perioodil tekkis põhiline vastuolu tootva töö (mida peeti ebaväärikaks) ja kõrgelt hinnatud mitte midagi loova tegevuse vahel. Viimase tegevuse esindajad moodustavadki jõudeklassi. Käsitööperiood asendub tööstusstaadiumiga ehk kapitalismiga. Kapitalismi peamiseks vastuoluks on
USA oli Kuuba poolel. USA’st oli McKinley. Hisp.kuulutas Kuuba iseseisvaks, kuid ülevõimu võttis seal USA. USA kolooniad (Puerto Rico, Filipiinid, Havai saared). McKinley sai USA’le kolooniad- Puerto Rico ja Hispaania müüs Filipiinud. 1898 annekteeris USA Havai saared. Euroopa koloniaalne ekspansioon Euroopa koloniaalse ekspansiooni põhjused:valge tsivilisatsiooni ülemuslikkus, majanduslikud eesmärgid, poliitiline huvi, rahvuslik uhkus, sotsiaalne-demograafiline surve- barbaarsuse välja juurimine, levis sotsiaalse darwinismi teooria- olelusvõitlus, tugevamad jäävad ellu- nii arvenevad ka kultuurid, etnosed- paremad rahvad hakkavad domineerima. Euroopa ja muu maailma lõimumine (seda võimaldavad tegurid, R. Robinsoni rõhuasetus kohapealse kollaboratsionismile). Terve 19.saj kolonialismi vastu kriitikat ei olnud. Robinson rõhutas aspekti, et kol. ei toimunud ühe poolselt vaid peaaegu alati vastastikuselt- hõivatud alade eliit oli huvitatud sellest, oli kohapeale
tagastamiseks: Pergamoni rajaja Telephose elu http://www.postimees.ee/134417/kre ja tegevus ekanouabbrittidelt parthenonimarmorit/. Pergamoni altari tõlgendused 1) Poliitiline tõlgendus: => gigandid on justkui Pergamoni vastased, gigantomahhia tsivilisatsiooni võitlus barbaarsuse vastu. Soovituslikku lisalugemist Pergamoni elanike jumaliku päritolu The law and ethics deriving from rõhutamiseks: (Zeus> the Parthenon Marbles case Herakles>Telephos) Cultural Treasures and Slippery Pergamon on sama väärikas slopes kangelasajastu http://www.elginism.com/ juurtega linn nagu Rooma, Ateena marmorkujude vm.
tingimustega võitlemine käib üle jõu. Ei saa siiski eitada, et kuritegelikku käitumist need välised tingimusi selgelt mõjutavad. Eestis on selge, et on olemas kuriteod, mida pannakse toime rohkem suvel ja rohkem talvel. - orograafilised tingimused - Lombroso mõtles selle all, et kuritegevuse tase sõltus sellest, kuivõrd eraldatud on üks või teine piirkond muust maailmast. - tsivilisatsiooni ja barbaarsuse tase - elanikkonna tihedus - toitumus praegu on raskem seoseid leida. Võib-olla toiduabiga seotud. - alkoholi ja narkootikumide kasutamine seonduvad ka sellega, milline õiguslik reziim nende kättesaadavusel on. - haridus - majandus pigem on olulised muutused. - religioon Hetkel väga tugevasti arutluse all. - perekonnaseis jne. Enrico Ferri 1856 1929: Itaalia kriminoloog, Lombroso õpilane ja mõttekaaslane. Kui Lombroso
praegu oleme me situatsioonis kus kõik ütlevad, et kapitalismil alternatiivil pole. sajandite pärast vaadakse meid, mitte otse kui juhmardeid, aga kui kedagi, kes ei suutnud alternatiive näha. kapitalism esineb asiaatlikus diktatuuririigis hiinas, venemaal, teistsuguses asiaatlikus diktatuuris singapuris, rootsis ja nii edasi. kapitalism on praegu poliitiliselt tühi mõiste mis kohaneb kõigega ja kõikjal ameerikat peeti euroopas läbivaks barbaarsuse kehastuseks (euroopas) samas koos oma barbaarsusega hakkas ta materiaalselt euroopast ette jõudma. ja samal ajal oli ta juhtiv riik 20s. ameerikas pole iialgi olnud fasistliku ega kommunistliku pöörde ohtu. mitte ükski sisemine vastuolu pole ameerikas tekitanud kataklüsme. 1964 : «ühemõõtmeline inimene», marcuse põhiteos termin meelelahutus ja infotööstus : ütleb, et see on võtmeküsimus, kuidas tagada kapitalistlikus süsteemis püsimine
seda välja ka ei taju nii nagu me ei tunneta näiteks kompassi magnetnõela välja, sest selle väljatugevus on väga väike. Kompassi magnetnõel juhindub ainult Maa magnetvälja suunas. 3.2 Ülitsivilisatsiooniteooria alused 3.2.1 Sissejuhatus 3.2.1.1 Tsivilisatsiooni mõiste Sõna "tsivilisatsioon" tuleb ladina keelest "civilis", mis tähendab riiklikkust või ühiskondlikkust. Vanadel aegadel mõisteti tsivilisatsiooni ja tsiviliseeritust kui barbaarsuse ja metsluse vastandit. Tõenäoliselt võttis sõna "civilitas" kasutusele esimesena Erasmus Rotterdamist, kes elas aastatel 1466-1536. "Tsiviliseeritud kommetest" räägitakse tema raamatus "Vestlused", mis ilmus 1530. aastal. Hiljem hakati seda sõna ohtrasti kasutama, sest see näitas oma aja uusi väärtusi ja elutunne- tust. Prantsuse poliitik Honoré Mirabeau ( 1749-1791 ) kasutas mõistet oma raamatus "Inimeste sõbrale", mis ilmus 1756
seda välja ka ei taju nii nagu me ei tunneta näiteks kompassi magnetnõela välja, sest selle väljatugevus on väga väike. Kompassi magnetnõel juhindub ainult Maa magnetvälja suunas. 3.2 Ülitsivilisatsiooniteooria alused 3.2.1 Sissejuhatus 3.2.1.1 Tsivilisatsiooni mõiste Sõna "tsivilisatsioon" tuleb ladina keelest "civilis", mis tähendab riiklikkust või ühiskondlikkust. Vanadel aegadel mõisteti tsivilisatsiooni ja tsiviliseeritust kui barbaarsuse ja metsluse vastandit. Tõenäoliselt võttis sõna "civilitas" kasutusele esimesena Erasmus Rotterdamist, kes elas aastatel 1466-1536. "Tsiviliseeritud kommetest" räägitakse tema raamatus "Vestlused", mis ilmus 1530. aastal. Hiljem hakati seda sõna ohtrasti kasutama, sest see näitas oma aja uusi väärtusi ja elutunne- tust. Prantsuse poliitik Honoré Mirabeau ( 1749-1791 ) kasutas mõistet oma raamatus "Inimeste sõbrale", mis ilmus 1756
Kõik teised aspektid, mis on seotud inimese kehast väljumisega, tulenevad nendest samadest 94 printsiipidest ja nende kombinatsioonidest. 3.2 Ülitsivilisatsiooniteooria alused 3.2.1 Sissejuhatus 3.2.1.1 Tsivilisatsiooni mõiste Sõna “tsivilisatsioon” tuleb ladina keelest “civilis”, mis tähendab riiklikkust või ühiskondlikkust. Vanadel aegadel mõisteti tsivilisatsiooni ja tsiviliseeritust kui barbaarsuse ja metsluse vastandit. Tõenäoliselt võttis sõna “civilitas” kasutusele esimesena Erasmus Rotterdamist, kes elas aastatel 1466-1536. “Tsiviliseeritud kommetest” räägitakse tema raamatus “Vestlused”, mis ilmus 1530. aastal. Hiljem hakati seda sõna ohtrasti kasutama, sest see näitas oma aja uusi väärtusi ja elutunne- tust. Prantsuse poliitik Honoré Mirabeau ( 1749-1791 ) kasutas mõistet oma raamatus “Inimeste sõbrale”, mis ilmus 1756
annaabi.ee 
