ametikohustuseks oli hoolitseda linna kirikutes ette kantava muusika eest. INSTRUMENTAALMUUSIKA - üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d) Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina, lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Sealses lossikirikus oli tal vaba voli oma fantaasia rakendamiseks vastupidiselt eelnenud Arnstadti ja Mühlhauseni perioodile, kus temalt oli nõutud vaid jumalateenistuste lihtsat kujundamist ja koguduselauludele lühikeste eelmängude esitamist. - 2- ja 3-häälsed inventsioonid - `Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik` , `Anna Magdalena Bachi noodivihik` - `Hästitempereeritud klaviir` I, II (kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis mazoor- ja minoorhelistikes) - `Inglise süidid` , `Prantsuse süidid` , 6 partita`t
Kursi Vald: Kursi vald oli vald Tartumaal aastail 19391949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949 1950. Kursi vald moodustati senise Puurmani valla maa-alast Seal asub Kursi Kirik: Kursi Maarja-Eliisabeti kirik asub Kursi külas Puurmani vallas Jõgeva maakonnas. Kirikus tegutseb EELK Kursi kogudus. Ehitatud vana kiriku müüridele (mille ehituse aeg ei ole teada) 1648. aastal. 18711872 toimusid arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni juhtimisel kiriku ümberehitusel. Siis lammutati kiriku edelaküljel ka arvatavasti 1760. aasta paiku rajatud Manteuffeli kabel. Suurele tornile lisaks ehitati 12 väikest nooljat apostlitorni, mis tähistavad sümboolselt Kristuse 12 apostlit. Torni kell on valmistatud 1922. aastal Tartus. Orel on ehitatud Frankfurtis Oderi ääres Wilhelm Saueri poolt 1898. aastal. Altarimaal "Kolgata" (autor teadmata) pärineb aastast 1872. Altari koos aiaga on meisterdanud Ants Reinberg (Raatmaa).
töötas linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta aga jalgsi õppereisi Lübeckisse. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning seetõttu lahkus ta töölt. Bach töötas ühe aasta organistina ka Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga. Neil oli seitse last, kellest neli jäid ellu. Kahest neist, Wilhelm Friedemann Bachist ja Carl Philipp Emanuel Bachist, said olulised rokokoo stiili heliloojad. Vähem kui aasta pärast Mühlhauseni sai Bachist õukondlik orelimängija ja kontsertmeister hertsogi õukonnas Weimaris. Weimaris oli Bachil võimalus mängida ja luua orelile ning esitada varjeeruva repertuaariga kontsertmuusikat hertsogi ansambliga. Bach hakkas taas uut, stabiilsemat töökohta otsima. Aastal 1717 läks Bach Kötchenisse, kus ta töötas AnhaltKötcheni printsi Leopoldi õuekapellmeistrina. Prints Leopold hindast tema annet,
Tööandjaile ei meeldinud noore Bachi loominguline julgus, samuti ei laabunud tal töö viletsa kirikukooriga. Bach lahkus Arnstadtist, kuna talle heideti ette nii omavolilist puhkusevõtmist kui ka keerulisi ja liiga pikki orelisoolosid, mis kogudust ärritasid. Mühlhausen (alates 1707) Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kiriku organistina. Kahjuks polnud sealsed tingimused kuigivõrd head. 1707. aastal puhkenud tulekahju, milles hävines osa linnast, laostas Mühlhauseni majanduslikult. Kõik see sundis Bachi juba järgmisel aastal töölt lahkuma. Mühlhausenis elades abiellus J.S.Bach Maria Barbara Bachiga. Weimar (17081717) Weimaris sai Bach sealse hertsog Wilhelm Ernsti õukonna lossikiriku organistiks. Lisaks sellele mängis ta kammeransamblis klavessiini, viiulit ja vioolat. Kui Bach 1717. aastal lahkumisavalduse andis, pandi ta ligi kuuks ajaks arestikambrisse, sest hertsog oli keelanud ansambliliikmetel mängida Ernst
taeva ja maa vahel. Instrumentaalmuusika: - üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d) Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina, lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Sealses lossikirikus oli tal vaba voli oma fantaasia rakendamiseks vastupidiselt eelnenud Arnstadti ja Mühlhauseni perioodile, kus temalt oli nõutud vaid jumalateenistuste lihtsat kujundamist ja koguduselauludele lühikeste eelmängude esitamist. - 2- ja 3-häälsed inventsioonid - `Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik` , `Anna Magdalena Bachi noodivihik` - `Hästitempereeritud klaviir` I, II (kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis mazoor- ja minoorhelistikes) - `Inglise süidid` , `Prantsuse süidid` , 6 partita`t
Kõrvalportaal asub hoone põhjaküljel. Kõrvalportaali paiknemine põhjaseinas on Järvamaa kirikutes üks omapära. Läänetorn on seinast eenduv. Algselt oli torn ehitatud ainult pikihoone müüride kõrguseni. Praeguse kuju (v.a. torni ülaosa ja kiiver) sai torn tõenäoliselt keskaja lõpul. Samal ajal on kirikus tehtud ilmselt veel mõningaid ümberehitisi. Tornikellad on aastatest 1868 ja 1889. Kiriku torn sai praeguse kuju ja kõrguse (69,7 m) 1868. aastal, arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni projekti järgi. Peetri kiriku torn on Järvamaa omadest kõrgeim ja peale Pilistvere kiriku torni pikkuselt teine maakiriku torn Eestis. Järva-Peetri kiriku interjöör on omapärane ja erineb tunduvalt teiste Järvamaa kirikute omast. Võidukaar on kõrge ja monumentaalne. Pikihoonet kolmeks lööviks ja neljaks traveeks jaotavad sambad on ümarad ja raskepärased. Omapärased on ka nende tüsedate sammaste kapiteelid, neil puudub täielik dekoor. Vööndkaari toetavad
Kõrvalportaal asub hoone põhjaküljel. Kõrvalportaali paiknemine põhjaseinas on Järvamaa kirikutes üks omapära. Läänetorn on seinast eenduv. Algselt oli torn ehitatud ainult pikihoone müüride kõrguseni. Praeguse kuju (v.a. torni ülaosa ja kiiver) sai torn tõenäoliselt keskaja lõpul. Samal ajal on kirikus tehtud ilmselt veel mõningaid ümberehitisi. Tornikellad on aastatest 1868 ja 1889. Kiriku torn sai praeguse kuju ja kõrguse (69,7 m) 1868. aastal, arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni projekti järgi. Peetri kiriku torn on Järvamaa omadest kõrgeim ja peale Pilistvere kiriku torni pikkuselt teine maakiriku torn Eestis. Järva-Peetri kiriku interjöör on omapärane ja erineb tunduvalt teiste Järvamaa kirikute omast. Võidukaar on kõrge ja monumentaalne. Pikihoonet kolmeks lööviks ja neljaks traveeks jaotavad sambad on ümarad ja raskepärased. Omapärased on ka nende tüsedate sammaste kapiteelid, neil puudub täielik dekoor. Vööndkaari toetavad
Siinkohal saab tõmmata paralleeli Händeliga, kes ka Buxtehude`i juurde tee ette võttis. Küllap ka Bach oli huvitatud vananeva Buxtehude`i ametikoha endalesaamisest, aga jällegi sai takistuseks vanameistri "läbi lillede" mõista antud tingimus- kosid mu tütre, saad koha. Miks asi katki jäi? Äraolek Arnstadtist lõppes aga skandaaliga ja kuna sealne kirik oli üsna vanameelne, siis siirdus Bach 1707.a. organistiks MÜHLHAUSENISSE. Sinna ei jäänud ta kauaks, sest Mühlhauseni kirikut vaevasid hoopis sisetülid. II WEIMAR 1708-1717 1708 sai Bachist Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kapelli pillimees. Hertsog Wilhelm Ernst kuulus oma aja haritumate valitsejate hulka ja oli muusikast sügavalt huvitatud. Tal oli tolle aja kohta suur, umbes 20-liikmeline kapell ja väga hea raamatukogu, kuhu telliti noote prantsuse ja itaalia uusima muusikaga. Bach, kelle elu möödus
Oma teostes ühendas ta Lõuna-Saksa stiili (Pachelbel, Froberger, millest ta kuulis venna juures õppides) ja Põhja-Saksa stiili, mida Bach kuulis oma eeskujudelt: Buxtehudelt ja Reinkenilt. Eriti tugevaid Buxtehude mõjutusi on tunda Bachi tuntuimas oreliteoses Tokaata ja fuuga d-moll (BWV 565). Selles ei ole muidugi midagi imekspandavat, sest helilooja kirjutas selle varsti pärast 1705.1706. aasta Lübecki reisi, kus kohtumine Buxtehudega oli eesmärgiks. Arnstadti ja Mühlhauseni perioodid olid Bachi jaoks orelimuusika poolest viljatumad, kuna sealsed kirikud soosisid tagasihoidlikumat jumalateenistuste muusikalist kujundamist. Märkimisväärseim osa Bachi oreliteostest on komponeeritud Weimaris, kus sealne lossikirik andis helilooja ideedele täieliku vabaduse. Tutvused Vivaldi muusikaga lisasid nüüd Bachi orelimuusikasse ka itaalia kontserdi väljenduslaade. Pärast Weimarit polnud Bachi töökohustused enam
mis kogudust ärritasid. Varsti pärast seda Bach Arnstadtist ka lahkus. Mühlhausen (alates 1707) Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kiriku organistina. Kahjuks polnud sealsed tingimused kuigivõrd head. Kiriku orel oli vana ja vajas remonti. 1707. aastal puhkenud tulekahju, milles hävines osa linnast, laostas Mühlhausenit majanduslikult. Kõik see sundis Bachi juba järgmisel aastal töölt lahkuma. Arnstadti-Mühlhauseni perioodi tähtsamateks teosteks on kirikukantaadid "Gottes Zeit ist die allerbeste Zeit" ("Actus tragicus") BWV 106, "Christ lag in Todes Banden" BWV 4, "Gott ist mein König" ja "Aus der Tiefen rufe ich, Herr, zu dir" BWV 131 Weimar (17081717) Hertsog lõi spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti. Tänu sellele tõusis Bachi töötasu, kuid see-eest pidi ta iga kuu komponeerima ja kapellile selgeks õpetama ühe kirikukantaadi. Bach andis 1717. aastal lahkumisavalduse.
9 9 INSTRUMENTAALMUUSIKA - üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d) Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina, lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Sealses lossikirikus oli tal vaba voli oma fantaasia rakendamiseks vastupidiselt eelnenud Arnstadti ja Mühlhauseni perioodile, kus temalt oli nõutud vaid jumalateenistuste lihtsat kujundamist ja koguduselauludele lühikeste eelmängude esitamist. - 2- ja 3-häälsed inventsioonid - `Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik` , `Anna Magdalena Bachi noodivihik` - `Hästitempereeritud klaviir` I, II (kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis mazoor- ja minoorhelistikes) - `Inglise süidid` , `Prantsuse süidid` , 6 partita`t
Kirikunõukogu ei olnud rahul Bachi loomingulise tegevusega. Varsti pärast Arnsatadti tagasijõudmist 21.veebruaril 1706. Aastal kutsuti Bach konsistooriumi, kus toimus ülekuulamine. Siin süüdistati Bachi distsiplineerimatuse puhta koraalimuusika risustamises varitasioonidega, oskamatuses ümber käia ning vääritus käitumises. Elu Arnstadtis muutus talle väljakannatamatuks. Ta tegi kindla otsuse vahetada kohta ja, kasutades esimest sobivat pakkumist, asus 1707. aastal Mühlhauseni, kus ta sai samasuguse organisti koha peaaegu samade tingimustega kui Arnstadtis. Siin abiellus Bach 17.oktoobril oma sugulase Maria Barbara Bachiga (1684 1720). 1708.aastal lahkus ta Mühlhausenist ja asus Weimari, kus pakuti talle kojaorganisti ja õukonnamuusika kohta. Weimaris ja Köthenis Viisteist aastat töötas Sebastian õukonnaorganistina ja kammermuusikadirektorina
hiljem toimus järgmine lahing Bibracte lähedal. Caesari käsutuses oli 30 000 leegionäri, 20 000- st gallist koosnev abivägi ning 4000 galli ratsanikku. Andmata oma vägedele taganemis- võimalust, võttis ta oma leegionide komandöridelt hobused ära, nõudes neilt võitlemist iga hinna eest. Lahing lõppes helveetide purustamisega. Viimased tunnustasid Rooma ülevõimu ning pöördusid Caesari nõudmisel kodumaale tagasi. Veel kuu aega hiljem, augustis-septembris, purustas Caesar Elsassis Mühlhauseni juures germaani hõimu seekvanide väe. Seekvanid küll ründasid Rooma sõjalaagrit, kuid Caesar provotseeris neid ise. Seekvanid tõrjuti Reini jõe taha. 57. Aasta kevadel astusid Rooma vastu välja Gallia kirdeosas elavad belgid. Kui Caesar viimste ettevalmistustest kuulis, otsustas vastast ennetada ja tungis ise belgide aladele. Belgid said lüüa ja suur osa nende hõimudest alistus Roomale. Sama aasta juulis sõdis Caesar nervide hõimu sõdalastega Sabise jõe (nüüd Sambre) kaldal
annaabi.ee 
