Tegevusvõimenduse olulisus kerkib eriti hästi esile siis, kui ettevõtte juhtkond üritab müügikäivet muuta, sest väike protsentuaalne muutus müügikäibes võib tekitada suuri muutusi müügikäibes. Nimetatud reegel kehtib alati kui ettevõttel eksisteerivad püsikulud. Tegevusvõimenduse tase (DOL) arvutame ärikasumi protsentuaalse muutumise ja müügitulu protsentuaalse muutumise vahelise seose kaudu vaadeldavatel aastatel võrrelduna baasaastaga. Baasaastaks on aasta 2000. Tabel Tegevusvõimenduse tase aastatel 2000-2008 Ärikasum (-kahjum) Müügitulu e. EBIT, e. S, tuhat tuhat krooni krooni DOL 2000 baasaasta 7385136 429977 2001 9114358 809066 3,765336 2002 9080304 701249 2,748562 2003 8553397 503807 1,085441
Koguvõimendus, finantsvõimendus ja tegevusvõimendus Põllumajandus, metsandus ja jahindus Tabelis toodud näitajad on leitud järgmiste valemitega: Koguvõimendus (DTL)=DOLxDFL Finantsvõimendus (DFL)=ärikasum/kasum majandustegevusest Tegevusvõimendus (DOL)=ärikasumi muutuse %/müügitulu muutuse % DOL on arvutatud ärikasumi protsentuaalse muutumise ja müügitulu protsentuaalse muutumise vahelise seose kaudu vaadeldaval aastal võrrelduna baasaastaga. Baasaastaks on võetud aasta 1996. aasta 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Keskm. Standard- DFL -0,45 2,51 1,77 0,46 1,09 1,09 1,12 1,30 1,10 1,14 1,19 1,11 1,24 1,13 0,67 DOL 0 19,45 15,04 -15,27 24,32 30,77 26,45 21,38 35,02 33,18 31,52 61,75 29,10 26,06 17,49 DTL 0 48,81 26,61 -6,97 26,48 33,50 29,69 27,74 38,53 37,81 37,66 68,53 36,01 33,70 17,35
Horisontaalanalüüsi abil saab võrrelda kolme järjestikuse aasta kasumiaruandeid ja näidata finantsnäitajate muutumisi antud perioodil. Enamasti võetakse baasnäitajaks võrreldavale aastale eelneva aasta näitaja. Horisontaalanalüüs annab hea ülevaate aruande kirjete muutustest ja üldistest arengusuundadest. Kasumiaruande horisontaalanalüüsi tabelist (Tabel 3.1.) on näha, et müügitulu on on natuke langenud võrreldes baasaastaga 2009 (1,35%), mis on üldise majanduslanguse järelmõju kaubanduses. Samas on edaspidi märgata juba müügitulu tõusu võrreldes baasaastaga 2010 (8,25%), mis viitab majandussurutisest väljumise märkidele ja edaspidise olukorra paranemisele. Ka brutokasum näitab tõusutrendi 2010 tõusis 5,46% võrreldes baasaastaga 2009 ja 2011 tõusus 19,47% võrreldes 2010-ga. Kulude poolel on märgata tugevat langust vaadeldava perioodi vältel, mis on hea, sest
maailmas 50% ulatuses kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamineaastaks 2050, võrreldes aastaga 1990. Veelgi täpsemalt peaksid tööstusriigid vähendama oma kasvuhoonegaaside emissiooni 25-40% võrra aastaks 2020 ning 80-95% võrra aastaks 2050; arengumaades peaks kasvuhoonegaaside emissioon jääma alla praegu aastaks 2020 oodatava 15-30% suuruse tõusu. Samas on Euroopa Liit valmis võtma konkreetseks kohustuseks kasvuhoonegaaside vähendamist 30% võrra, võrreldes 1990 baasaastaga aastaks 2020; - Kliimamuutusega kohanemine: EL arvab, et tulevane leping peaks kindlasti hõlmama põhjalikku tegevuste raamistikku kliimamuutustega kohanemiseks. Eri tähelepanu peaks olema maaplaneerimisel kliimamuutusega kohanemise arvestamisel ning loomulikult arengumaade probleemidel, kes on selles küsimuses kõige haavatavamad; - Metsade vähenemisest ning raiest tuleneva süsihappegaasi emissiooni vähendamine, metsade säästlik majandamine ja kaitse: EL peab vajalikuks
2007 11123 0,957 0,274 -0,043 -0,045 -502 -29540 2008 10699 0,962 0,263 -0,038 -0,040 -424 -29964 Ahelindeks on kasvutempo eelmise aastaga võrreldes, see näitab, et pea igal aastal on abortide arv vähenenud võrreldes eelmise aastaga, välja arvatud aastatel 1990, 1985, 1982, 1986, 1971 ja 1972, kui abortide arv kasvas eelmise aastaga võrreldes, kuid seda vähesel määral, üldine tendets1970-ndast aastast näitab siiski langustrendi. Alusindeks on kasvutempo baasaastaga (1970) võrreldes. Alusindeks näitab, et abortide arv on 1970. aastaga võrreldes kahanev. Aheljuurdekasvu tempo iseloomustab seda, kuidas abortide arv on muutunud võrreldes eelmise aastaga. Aastatel 1990, 1985, 1982, 1986, 1971 ja 1972 võib märgata abortide koguarvu suurenemist ning kui vaadata absoluutset aheljuurdekasvu, siis on näha, et 1970- ndast aastast on olnud üksikud sellised aastad, kus on märgata positiivset juurdekasvu.
kõrvutatakse neid kahe või enama aasta vastavate näitajatega. See võimaldab jälgida muutusi aastast aastasse. Sellise horisontaalse analüüsiga on võimalik kindlaks teha, kuidas arvnäitajad on muutunud- soodsas või ebasoodsas suunas. Esimese meetodi alla võib kanda ka trendianalüüsi, mis kujutab endast horisontaalse analüüsi laiendust, kus omavahel võrreldakse kolme või enama aruandeperioodi andmeid baasaastaga. Baasaastaks on sobiv võtta keskmiste näitajatega majandusaasta, et vältida ekstreemsete tegurite mõjutusi teiste analüüsivate aastate näitajate suhtes. Teise meetodi puhul viiakse aruannete andmed rahaliselt kujult protsentuaalkujule, et nende võrreldavus muutuks hõlpsamaks. Selline vertikaalne analüüs keskendub ühe terviknäitaja erinevate finantsasarvude vaheliste seoste uurimisele ning näitab iga osanäitaja tähtsust ettevõtte tegevuses
4.Märkige vastused, mis iseloomustavad majandustsükli tõusufaasi: 1.riigi makroökonoomilised näitajate paranemine 2.tööpuuduse suurenemine 3.palgatõus paljudes majandusharudes 4.ettevõtete tegevuse laienemine ja nende arvu kasv 5.ettevõtte kaubavarude vähenevad 6.tarbijate poolt kestvuskaupadele tehtavate kulutuste vähenemine 7.totaalne aktsiate hindade langus börsil 5.Foxlandia 2008 aasta deflaator võrreldes 1990 aastaga (baasaasta) on 4,5 ja 2000 aasta deflaator võrreldes baasaastaga on 3,0. 2008 aasta nominaalse SKP väärtus on 675 miljardit krooni. 1. Leia 2008 aasta reaalse SKP väärtused (baasaasta 1990)? 2. Eeldame, et otsustati minna üle uuele baasaastale milleks on 2000 a.. Kui suur on sel juhul uue, 2008 aasta, deflaatori arvväärtus? 3. Leia 2008 aasta uue reaalse SKP väärtused (baasaasta 2000)? Reaalne SKP arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnahindeksiga. 1) Reaalne SKP (Q) = Nominaalne SKP (Y) /Hinnaindeks (P)
Müügitulu 200 260 243 173 215 397 216 383 Absoluutne - 42 913 15 137 16 123 juurdekasv Kasvutempo - 121,43% 107,56% 108,05% Juurdekasvu - 21,43% 7,56% 8,05% tempo ICT Support OÜ müügitulude kasvu võib nelja aasta lõikes pidada heaks. Võrreldes baasaastaga (2009) on müügitulu iga aasta kasvanud. Juurdekasvu tempo oli kõige suurem 2010. aastal, kui müügitulu kasvas 21,43%. Seevastu 2011. aastal oli kasvutempo kõige madalam 7,56%, mis tähendab, et isegi müügitulud Soomest ja Hollandist ei mõjutanud ettevõtte tulusid niivõrd võrreldes teiste aastatega. Kokkuvõttes võib öelda, et müügitulud on head, sest võrreldes baasaastaga ei ole ka ühelgi teisel aastal müügitulu vähenenud. 2
P 5 12. Mis juhtub tellimuste keskmise arvuga, kui teenindamise intensiivsus natuke suureneb, tellimuste saabumise intensiivsus jääb aga samaks? O Suurus U näitab tellimuste keskmist arvu tellimuse täitmise keskmise aja jooksul. Teenindamise P intensiivsus P ja sisendvoo intensiivsus O . Valemist näeme, et kui teenindamise intensiivsus veidi kasvab, siis kahaneb veidi tellimuste keskmine arv. 13. Kui majandusnäitaja suhteline kahanemine võrreldes baasaastaga on 2,4%, milline on siis selle näitaja lihtindeks? Lihtindeksid on suhtarvud. Kui nad iseloomustavad ainult üht hüvist, siis nimetatakse neid individuaalseteks p1 e üksikindeksiteks (näiteks hüvise hinnaindeks i p ). Nad näitavad uuritava nähtuse suhtelist p0 kasvu/kahanemist. Lihtindeks = praegune periood/algperiood 1-0,024=0,976 Lihtindeks=0,976/1=0,976 14
Joonis 15. Alusjuurdekasvutempo näitab, kui suure osa moodustab viimase aasta absoluutne alusjuurdekasv baasaasta rahvaarvust ehk siis antud juhul aastast 1990. Näiteks langes 1999ndal aastal rahvaarv võrreldes 1990nda aasta omaga umbes 12%, järgmisel aastal oli sama näitaja umbes 11% jne. Nagu ka eelmised joonised ilmekalt näidanud on, näeb ka joonistelt 16 ja 17, et viimastel aastatel on rahvaarvu vähenemise protsent igal aastal võrreldes baasaastaga hakanud nii Tallinnas kui ka Tartus vähenema. Joonis 16. 15 Joonis 17. Ahelkasvutempo on elanike arvu suhe eelmise perioodi elanike arvu. Kasvutempod on tegelikult väga kergesti tuletatavad juurdekasvutempodest tuleb vaid kasvutempost lahutada 1. Seega näitavad ka joonised 18 ja 19 tegelikult täpselt sama asja, mis joonised 16 ja 17, lihtsalt natuke teise nurga alt. Joonis 18.
soodustada keskkonna jätkusuutlikkust ja võidelda kliimamuutustega. Energiapoliitika tegevuskavas nimetatud eesmärkide tagamiseks on Euroopa Liit seadnud ambitsioonikad sihtväärtused energia efektiivsuse, taastuvenergiaallikate ja biokütuste kasutusele, sealhulgas keskkonnasõbraliku süsinikdioksiidi kogumise ja ladustamise kohta aastaks 2020: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrra võrreldes baasaastaga 1990 (2005. aastaks oli vähendatud 6%); 6 tõsta taastuvenergia osakaal 20%-ni primaarenergia lõpptarbimisest (2005. aastal oli EL keskmiseks osakaaluks 8,5%); saavutada 20% efektiivsem energia kasutamine primaarenergia lõpptarbimises suurendada biokütuste osakaalu transpordikütustes 10%-ni eeldusel, et töötatakse välja majanduslikult otstarbekad teise põlvkonna biokütused.
k h lik omavalitsuste li kaupade k d teenuseid id ja j oste. 12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 24. Foxlandia 2000 aasta deflaator võrreldes 1970 aastaga (baasaasta) on 3,2 ja 1982 aasta deflaator võrreldes baasaastaga on 2,5. 2000 aasta nominaalse SKP väärtus on 704 miljardit krooni ja 1982 aasta nominaalne SKP on 448 miljardit krooni. 1. Leia 1982 aasta reaalse SKP väärtused? 179,2 , mrd. krooni 2. Leia 2000 aasta reaalse SKP väärtused? 220 mrd. krooni 3 3. Kui suur on uue 2000 aasta deflaatori arvväärtus (baasaasta 1982)? D = 1,28 1 28 4
kas töötavad hooajatöödel või suudavad leida ainult ajutist tööd. 58. SKP deflaator SKP deflaator ehk hinnaindeks jooksval aastal = (Ostukorvi hind jooksval aastal : Ostukorvi hind baasaastal) x 100 Erinevalt hinnaindeksist võrdleb SKP deflaator kõigi SKP arvestusse läinud hüviste hindu erinevatel aastatel. Leitud indeks, mida nimetatakse deflaatoriks, näitab mitu korda on jooksva aasta hinnatase kõrgem või madalam, võrreldes baasaastaga. SKP deflaatorit saab kasutada reaalse SKP leidmiseks, kui nominaalne SKP on teada. Reaalne SKP = Nominaalne SKP : SKP deflaator. 59. Struktuurne töötus Struktuurne tööpuudus hõlmab eelkõige inimesi, kes töötasid majandusharudes, kus on vähendatud tootmist või, mis on hoopis likvideeritud. See on pikaajaline tööpuudus, mis esineb ka siis, kui majanduses ei ole langust. Peamisi tekkepõhjusi on kolm:
Absoluutne - 3 719 923 kr -148 016 kr 929 192 kr juurdekasv Kasvutempo - 126,89 % 98,93 % 106,72 % Juurdekasvu - 26,89 % -1,07 % 6,72 % tempo Võrreldes 2007 aastaga on aastate 2008 ja 2010 müügitulu absoluutne juurdekasv olnud vastavalt 26,89% ja 6,72%, kuid 2009 aastal langes müügitulu võrreldes baasaastaga 1,01%. Müügitulu vähenemist aastal 2009 võib selgitada üleüldise tarbimise vähenemisega. 2010 aasta müügitulu suurenemist võib aga selgitada 2008 aastal uue Estonia puiestee kaupluse müügi kahekordistumine, mis suurendab senist kogu müüki. 5 3.2 Müügitulu asukoha ja kaubagrupi järgi Realisatsiooni netokäibe andmed on võetud realisatsioonikäibe koondtabelist excelis lisas 1.
dimensioonist. Bilansi puhul ei saa teha jareldusi terve aasta kohta ning jareldus tuleks anda kuupaevaga. Kull aga kasumiaruande ja rahavoogude aruande puhul saab anda jarelduse terve aasta kohta. 4. Horisontaalanaluus ja vertikaalanaluus. Horisontaalanalüüsil võrreldakse erinevate aastate naitajate rahalisi ja protsentuaalseid muutusi baasaasta või baasaastata (eelmise aasta naitajate suhtes ehk periooditi aset leidvaid muutusi). Üldjuhul on levinud ilma baasaastata. Baasaastaga horisontaalanaluusi puhul võetakse kõige varasema aasta vaartused võrdseks kõik 100 protsendiga ja ulejaanud aastate protsentuaalsed vaartused leitakse suhtena baasaastasse. Horisontaalanaluusil võib leida ka trendiprotsendid võttes mingi aasta baasaastaks ja arvutades teiste aastate andmed baasaasta suhtes. Seda saab teha nii bilansi, kasumiaruande kui ka rahavoogude aruande põhjal. Bilansi horisontaalanaluus võimaldab analuusida ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali dunaamikat
Horisontaalanalüüs annab ülevaate aruande kirjete muutustest ja üldistest arengusuundadest. Muutuste trendi leidmiseks on mõistlik valida kolme kuni viie viimase majandusaasta andmed. Hooajalisusest põhjustatud muutuste välja selgitamiseks piisab ka kuu- või kvartalitulemuste analüüsist. Populaarsemad võrdlusanalüüsi tehnikad on muutuste analüüs aastast aastasse või analüüsida aruandeaastat baasaastaga. Arusaadavuse huvides ja muutuste dünaamika jälgimiseks võiks eelistada mitme eelneva aasta analüüsitehnikat.(Nukka, 2018, lk 11) Kasumiaruande horisontaalanalüüs näitab tulude ja kulude kasvu või vähenemist ning milline kulukirje on kasumit oluliselt mõjutanud. ja selle arvutamise valem on: Analüüsitava perioodi näitaja−baasperioodi näitaja Suhtarv = x100 (3)
1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs Horisontaalseks analüüsiks nimetatakse kahe või enama perioodi näitajate omavahelist võrdlemist. Horisontaalse analüüsi eesmärgiks on jälgida näitajate muutumist nii absoluutsummas (kroonides) kui ka protsentides. Horisontaalse analüüsi eesmärk on teha 12 kindlaks, kuidas iga arvnäitaja aruandes on muutunud võrreldes baasaastaga, miks ta on muutunud ning kas see on soodne või ebasoodne (Bõtskova jt 1997, lk 17-18). Horisontaalne võrdlev analüüs ehk trendianalüüs näitab kahe või enama aasta finantsnäitajate muutuste dünaamikat erinevate aastate vahel. Võrdlust on võimalik teostada nii baasaasta kui ka eelneva aasta suhtes. Seda metoodikat kasutades saab määrata nii rahalised kui protsentuaalsed muutused aruannetes. Rahalises väljenduses saab välja
%. 217. SKP inimese kohta regionaalne dispersioon: Eesti regionaalse dispersiooni indeksi dünaamika ja võrdlus Läti, Leedu, Ungari, Soome ja Rootsiga? Eesti 34 % alguses ja 43 % lõpus ning dünaamika pigem kasvav. Läti 41 % ja 43% - tõusis ja siis langes tagasi. Leedu 16 % ja 28 % - tõus. Ungari 40-44 % andmed kolme aasta kohta ja kasvavad. Soome 19-21 % ja langes korraks kuid lõpuks võrreldes baasaastaga kasvas. Rootsis 16-19 % ja tõusis, väikesese langusega vahepeal. 218. Koguinvesteeringute tase Eestis võrreldes EL keskmisega? Eesti koguinvesteeringute tase 30 %, majanduskriisi ajal langes 20 % peale. Euroopa Liidust koguaeg 10 % üle, kuni majanduskriisini, mil tasemed ühtlustusid. 219. Tarbijahinna tase ja dünaamika Eestis viimastel aastatel? Võrreldes 2005. aastaga, mis on võrdsustatud 100% on koguaeg tõusnud kuni 130 % 220
Eesti arvestab emissioone ja süsiniku sidumist, mis tuleneb metsastamisest, taasmetsastamisest ja raadamisest. Vaatamata metsamaa pindala mõningasele vähenemisele Eestis sellel sajandil, ületab süsiniku sidumine Kyoto Protokolli arvestuses praeguste hinnangute järgi emissioone 23 kordselt. Kyoto kohustusperioodiks 20082012 Eestile lubatud heitkogus kokku ehk saastekvoot on kinnitatud konventsiooni sekretariaadi poolt 196,06 megatonni CO2 ekvivalenti. Baasaastaga 1990 võrreldes on Eesti täna palju väiksem saastaja, mistõttu võetud kohustust vähendada KHG heitkoguseid 8% võrra, pole olnud just raske täita. Riik võib riikidevahelisel KHG lubatud heitkoguste kauplemise turul müüa Kyoto protokolliga lubatud heitkoguse ja kohustusperioodi kohustusliku reservi vahe ehk kaubelda vabade lubatud heitkoguse ühikutega. Arvestades kohustusliku reserviga (110,09 megatonni CO2 eqv), on meil KHG heitkoguste kauplemise turul
reaalne SKP mõõdetuna 1990-nda aasta püsihindades? 36:1,2=30 mrd. kr. 23. Avaliku sektori (valitsuse) kulutused sisaldavad: a) riiklikke ja kohalikke makse; b) kaudseid makse; c) amortisatsiooni; d) keskvalitsuse ja ja kohalike omavalitsuste kaupade teenuseid ja oste. 24. Foxlandia 2000 aasta deflaator võrreldes 1970 aastaga (baasaasta) on 3,2 ja 1982 aasta deflaator võrreldes baasaastaga on 2,5. 2000 aasta nominaalse SKP väärtus on 704 miljardit krooni ja 1982 aasta nominaalne SKP on 448 miljardit krooni. 1. Leida 1982 ja 2000 aasta reaalsete SKP väärtused. 2. Kui suur on uue 2000 aasta deflaatori arvväärtus (baasaasta 1982)? 3. Milline on 2000 aasta reaalne SKP kui võtta uueks baasaastaks 1982? 1. 179,2 mrd.kr. 2. 220 mrd.kr. 3. D = 1,28; SKP (r) 550 mrd. kr. 25. Rahvamajanduse arvepidamises loetakse investeeringuteks:
annaabi.ee 
